Kuidas palvetada nii, et Jumal meid kuulda võtaks?
Jehoova on Jumal, kes kuulab palveid. (Laul 65:2.) Me saame temaga rääkida igal pool ja igal ajal, kas häälega või mõttes. Jehoova soovib, et me pöörduksime tema kui oma isa poole ja ta tõesti on parim isa, kes meil võiks olla. (Matteuse 6:9.) Ta õpetab meid, kuidas õigesti palvetada.
PÖÖRDU JEHOOVA POOLE JEESUSE NIMEL
„Mida te Isalt palute minu nime kaudu, seda ta annab teile.” (Johannese 16:23.)
Jehoova soovib, et me pöörduksime tema poole Jeesus Kristuse nime kaudu, mitte pühakujude, ikoonide, pühakute, inglite või surnud esivanemate kaudu. Kui me palvetame Jeesuse nimel, siis tunnustame sellega, mida Jeesus on meie heaks teinud. Jeesus ütles: „Keegi ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu.” (Johannese 14:6.)
RÄÄGI SÜDAMEST
„Valage tema ette välja oma süda.” (Laul 62:8.)
Me peaksime Jehoovaga rääkima kui oma armsa isaga. Selle asemel et lugeda oma palve kuskilt maha või korrata päheõpitud mõtteid, peaksime temaga rääkima siiralt ja lugupidavalt.
PALU JUMALAT KOOSKÕLAS TEMA TAHTEGA
„Kui me palume Jumalalt midagi kooskõlas tema tahtega, siis ta kuulab meid.” (1. Johannese 5:14.)
Piiblis räägib Jumal meile sellest, mida ta meie heaks teeb ja mida ta soovib, et meie tema heaks teeksime. Et meie palved oleks talle meelepärased, peame teda paluma kooskõlas tema tahtega. Selleks on meil tarvis piibli abil teda hästi tundma õppida. Kui me nii toimime, on meie palved talle meelepärased.
MILLE EEST PALVETADA
Oma vajaduste eest. Me võime Jumalat paluda, et meil oleks olemas toit, riided ja peavari. Samuti võime paluda Jumalalt tarkust, et teha õigeid otsuseid, ja jõudu, et pidada raskustes vastu. Me võime paluda ka usku, andestust oma eksimuste pärast ja Jumala abi. (Luuka 11:3, 4, 13; Jaakobuse 1:5, 17.)
Teiste eest. Lapsevanematele teeb rõõmu, kui nende lapsed üksteist armastavad. Ka Jehoova soovib, et tema maised lapsed üksteisest hooliksid. Sellepärast on meil kohane palvetada oma pere, abikaasa, laste ja sõprade eest. Jaakobus kirjutas: „Palvetage üksteise eest.” (Jaakobuse 5:16.)
Väljenda tänu. Piibel ütleb meie Looja kohta: „Ta on teinud head ja andnud teile vihma taevast, viljarikkaid aegu ja külluslikult toitu ning täitnud teie südame rõõmuga.” (Apostlite teod 14:17.) Kui me mõtleme kõigele sellele, mida Jumal on meie heaks teinud, ajendab see meid teda tänama. Muidugi me saame väljendada Jumalale tänu ka oma eluviisiga. (Koloslastele 3:15.)
OLE KANNATLIK JA PALVETA KORDUVALT
Vahel võib meid kurvastada see, kui meie siirastele palvetele ei tule kohe vastust. Kas me peaksime sellest järeldama, et Jumal pole meist huvitatud? Päris kindlasti mitte. Järgmised kogemused näitavad, et meil on vaja lihtsalt jätkata palvetamist.
Steve, kellest oli juttu esimeses artiklis, märgib: „Ilma palvetamiseta oleks ma juba ammu alla andnud.” Mis sai tema elus pöördepunktiks? Ta hakkas piiblit uurima ja sai teada, et tal on vaja palvetada ja teha seda püsivalt. Steve sõnab: „Ma tänan Jumalat, et ta on mu kallite sõprade kaudu mind toetanud. Olen praegu õnnelikum kui kunagi varem.”
Kuidas on lood Jennyga, kes tundis, et ta pole väärt, et Jumal tema palveid kuulaks? Jenny jutustab: „Madalseisus olles anusin Jumalat, et ta aitaks mul mõista, miks ma tunnen end nii väärtusetuna. Jumalaga rääkimine aitas mul näha asju õiges valguses. Sain aru, et isegi kui minu süda mind hukka mõistab, siis Jumal ei tee seda. Samuti aitas palvetamine mul mitte alla anda. Palvetamine on aidanud mul näha, et Jehoova on armastav ja hooliv isa ning sõber. Ta on minu jaoks alati olemas ja aitab mind niikaua, kui ma püüan tema tahet täita.”
„Mõistan, et ta on parim vastus minu palvetele,” ütleb Isabel, kui näeb, kuidas tema poeg tunneb hoolimata oma puudest elust rõõmu
Mõtleme ka Isabeli loole. Kui ta jäi rasedaks, ütlesid arstid talle, et tema laps võib sündida raske puudega. Isabel oli meeleheitel. Mõned soovitasid tal koguni raseduse katkestada. „Arvasin, et suren oma südamevalu kätte,” ütleb Isabel. Mida ta ette võttis? Ta sõnab: „Ma muudkui palvetasin ja palvetasin, et Jumal mind toetaks.” Mõne aja pärast sündis tal poeg Gerard, kes oligi puudega. Kas Isabel tunneb, et Jumal ei võtnud tema palveid kuulda? Seda kindlasti mitte. Isabel selgitab: „Kui ma vaatan oma poega, kes on praegu 14-aastane, ja näen teda hoolimata oma puudest elust rõõmu tundmas, siis mõistan, et ta on parim vastus minu palvetele, suurim õnnistus Jehoovalt.”
Sellised südamlikud lood panevad meid mõtlema lauliku sõnadele: „Sa kuuled tasaste palvet, Jehoova, sa kinnitad nende südant, paned neid tähele.” (Laul 10:17.) Kui head põhjused palvetamist jätkata!
Piiblis on kirjas palju Jeesuse palveid. Tuntuim neist on kahtlemata see, mille ta õpetas oma jüngritele. Mida meie võime sellest õppida?