7. UURIMISARTIKKEL
Juhtimiskorraldus koguduses
„Kristus on koguduse kui oma keha pea ja päästja.” (EFESL. 5:23)
LAUL 137 Meie kallid õed
ÜLEVAADEa
1. Mis on üks põhjus, miks Jehoova pere on nii ühtne?
MEIL on hea meel kuuluda Jehoova perre. Miks on see pere nii rahumeelne ja ühtne? Üks põhjus on see, et kõik peavad lugu Jehoova seatud juhtimiskorraldusest. Mida paremini me seda korraldust mõistame, seda ühtsemad me oleme.
2. Milliseid küsimusi me selles artiklis käsitleme?
2 Selles artiklis arutame, kuidas on Jehoova koguduse juhtimise korraldanud. Muu hulgas saame vastused järgmistele küsimustele. Milline on õdede roll koguduses? Kas iga vend on koguduses iga õe pea? Kas kogudusevanematel on vendade ja õdede üle samasugune mõjuvõim, nagu perepeal oma naise ja laste üle? Esmalt vaatame, kuidas me peaksime suhtuma õdedesse.
KUIDAS ME PEAKSIME SUHTUMA ÕDEDESSE
3. Mis aitab meil veelgi rohkem hinnata tööd, mida meie õed teevad?
3 Me peame kalliks meie õdesid, kes hoolitsevad hästi oma pere eest, kuulutavad head sõnumit ja toetavad kogudust. Veelgi rohkem aitab meil hinnata õdesid see, kui mõtleme, kuidas Jehoova ja Jeesus naistesse suhtuvad. Samuti võime nii mõndagi õppida sellest, kuidas apostel Paulus naisi kohtles.
4. Kuidas näitab piibel, et Jehoova peab naisi sama väärtuslikuks kui mehi?
4 Piibel näitab, et Jehoova peab naisi sama väärtuslikuks kui mehi. Sealt võib lugeda, et esimesel sajandil andis Jehoova püha vaimu naistele nii nagu meestelegi. Ja ta andis neile võime rääkida eri keeli. (Ap. t. 2:1–4, 15–18.) Samuti on Jehoova võidnud püha vaimuga nii mehi kui ka naisi, et neist saaksid Kristuse kaasvalitsejad. (Gal. 3:26–29.) Ja nii meestel kui ka naistel on võimalus saada igavene elu maa peal. (Ilm. 7:9, 10, 13–15.) Ülesande kuulutada head sõnumit on Jehoova samuti andnud nii meestele kui ka naistele. (Matt. 28:19, 20.) Apostlite tegude raamatus on juttu õest nimega Priskilla, kes koos oma abikaasa Akvilaga aitas haritud mehel Apollosel piibli tõde paremini mõista. (Ap. t. 18:24–26.)
5. Kuidas Jeesus naistesse suhtus? (Vt Luuka 10:38, 39, 42.)
5 Jeesus pidas naistest lugu. Ta polnud selline nagu variserid, kes vaatasid naistele ülalt alla. Nood ei rääkinud naistega avalikult, ega arutanud nendega kunagi pühakirja üle. Jeesus aga arutas naistega sügavaid vaimseid teemasid nagu ka oma teiste jüngritega.b (Loe Luuka 10:38, 39, 42.) Samuti võttis ta naisi kaasa kuulutustööretkedele. (Luuka 8:1–3.) Ja just naistele andis Jeesus erakordse ülesande teatada apostlitele, et ta on surnuist üles äratatud. (Joh. 20:16–18.)
6. Kuidas näitas Paulus, et ta peab naistest lugu?
6 Paulus kirjutas Timoteosele, et naistest tuleb lugu pidada. Ta käskis tal kohelda „vanemaid naisi kui emasid, nooremaid kui õdesid”. (1. Tim. 5:1, 2.) Paulus tegi palju selleks, et aidata Timoteosel saada küpseks kristlaseks. Ent ta tunnustas seda, et Timoteose ema ja vanaema olid need, kes olid talle esmalt pühakirja tõdesid õpetanud. (2. Tim. 1:5; 3:14, 15.) Oma kirjas roomlastele tervitas Paulus nimepidi mõningaid õdesid. Ta pani tähele oma kristlike õdede head tööd ja kiitis neid selle eest. (Rooml. 16:1–4, 6, 12; Filipl. 4:3.)
7. Milliseid küsimusi me nüüd arutama hakkame?
7 Nagu eelmisest lõigust nähtub, pole mingit pühakirjal põhinevat alust pidada õdesid vendadest alamateks. Meie armsad õed aitavad kogudust palju ja kogudusevanemad peavad väga väärtuslikuks nende panust koguduse rahu ja ühtsuse heaks. Mõned küsimused aga vajavad ikka veel vastust. Näiteks, miks nõuab Jehoova, et kristlik õde kannaks teatud olukorras peakatet? Kuna kogudusevanemateks ja -abilisteks määratakse üksnes vendi, siis kas see näitab, et iga vend on koguduses iga õe pea?
KAS IGA VEND ON KOGUDUSES IGA ÕE PEA
8. Kas iga vend koguduses on iga õe pea? Selgita. (Vt Efesl. 5:23.)
8 Lühidalt vastates ei ole. Ükski vend pole koguduses kõigi õdede pea. Selleks on Kristus. (Loe Efeslastele 5:23.) Perekonnas on mees naise pea. Ent ristitud perepoeg ei ole oma ema pea. (Efesl. 6:1, 2.) Ja koguduses on kogudusevanematel vendade ja õdede üle vaid piiratud mõjuvõim. (1. Tess. 5:12; Heebr. 13:17.) Vallalised naised, kes ei ela enam koos oma ema ja isaga, austavad endiselt oma vanemaid ja ka kogudusevanemaid. Ent nii nagu koguduse vendadel, on ka neil vaid üks pea, Jeesus.
Kui vallaline ei ela enam koos oma vanematega, on tema peaks Jeesus (vaata lõiku 8)
9. Miks tuleb õdedel teatud olukorras oma pea katta?
9 Jehoova on määranud mehed kogudust juhtima. Ta pole andnud sama ülesannet naistele. (1. Tim. 2:12.) Miks? Samal põhjusel, miks ta on Jeesuse määranud mehe peaks: et Jumala rahva seas valitseks kord. Kui õel tuleb täita mingit ülesannet, mida tavaliselt täidab vend, peab ta katma oma pea.c (1. Kor. 11:4–7.) Jehoova ei palu seda teha mitte selleks, et naisi alandada, vaid selleks, et anda neile võimalus näidata lugupidamist tema seatud juhtimiskorralduse vastu.
PEREPEA JA KOGUDUSEVANEMA ROLLID
10. Miks võib mõni kogudusevanem soovida koguduses reegleid kehtestada?
10 Kogudusevanemad armastavad Kristust ja nad armastavad inimesi, kelle Jehoova ja Jeesus on nende hoolde usaldanud. (Joh. 21:15–17.) Kuna kogudusevanem hoolib oma usukaaslastest, võib ta mõelda, et on koguduses otsekui perepea. Ta võib mõelda, et nii nagu perepeal on õigus teha reegleid, et oma peret kaitsta, nii võib ka tema teha reegleid, et Jumala lambaid kaitsta. Ja mõned vennad või õed võivad soovida, et kogudusevanem oleks neile otsekui perepea, kes teeks nende eest otsuseid. Ent kas kogudusevanematel ja perepeadel on samaväärne mõjuvõim?
Kogudusevanemad aitavad kõigil koguduses hoida lähedasi suhteid Jehoovaga ja tunda end armastatuna. Jehoova on andnud neile ülesande hoida kogudus puhtana (vaata lõike 11, 12)
11. Milliseid sarnasusi on perepea ja kogudusevanema rollide vahel?
11 Paulus näitas, et perepea ja kogudusevanema rollide vahel on teatud sarnasusi. (1. Tim. 3:4, 5.) Näiteks, Jehoova soovib, et pereliikmed kuuletuksid perepeale. (Kol. 3:20.) Samuti soovib ta, et koguduse vennad-õed kuuletuksid kogudusevanematele. Jehoova ootab, et nii perepead kui ka kogudusevanemad aitaksid oma hoolealustel hoida tugevat usku ja et need tunneksid end armastatuna. Nagu head perepead, peaksid ka kogudusevanemad oma usukaaslasi hädaajal aitama. (Jaak. 2:15–17.) Lisaks ootab Jehoova, et kogudusevanemad ja perepead aitaksid teistel tema seadustele kuuletuda ega läheks üle selle, mis on piiblis kirjas. (1. Kor. 4:6.)
Perepeale on Jehoova andnud peres juhtrolli. Enne otsuste tegemist arutab hea perepea asja oma naisega (vaata lõiku 13)
12., 13. Milliseid erinevusi on perepea ja kogudusevanema rollide vahel? (Vt Rooml. 7:2.)
12 Ent kogudusevanema ja perepea rollide vahel on ka märkimisväärseid erinevusi. Näiteks on Jehoova andnud kogudusevanematele õiguse kohut mõista ja mittekahetsev patustaja kogudusest eemaldada. (1. Kor. 5:11–13.)
13 Teisalt on Jehoova andnud perepeadele õigusi, mida pole kogudusevanematel. Perepeal on õigus oma peres reegleid kehtestada ja nende täitmist jälgida. (Loe Roomlastele 7:2.) Näiteks võib perepea otsustada, mis ajal peaksid tema lapsed õhtul koju tulema. Kui lapsed tema reegleid ei täida, on tal õigus neid korrale kutsuda. (Efesl. 6:1.) Muidugi arutab hea perepea enne mingi reegli kehtestamist asja oma naisega, sest piibel ütleb, et „nad pole enam mitte kaks, vaid üks”.d (Matt. 19:6.)
PEA LUGU KRISTUSEST KUI KOGUDUSE PEAST
Jeesus juhib kristlikku kogudust, alludes ise Jehoovale (vaata lõiku 14)
14. a) Miks on kohane, et Jehoova on määranud Jeesuse koguduse peaks? (Vt Mark. 10:45.) b) Milline roll on juhtival kogul? (Vaata kasti „Juhtiva kogu roll”.)
14 Jehoova on andnud oma poja lunastusohvriks igaühe eest koguduses ja tegelikult terve inimkonna eest. (Loe Markuse 10:45; Ap. t. 20:28; 1. Kor. 15:21, 22.) Seepärast on kohane, et ta on määranud Jeesuse, kes andis oma elu meie eest, koguduse peaks. Niisiis on Jeesusel õigus kehtestada reegleid, mis puudutavad üksikisikuid, perekondi ja kogudust, ning jälgida nende täitmist. (Gal. 6:2.) Ent Jeesus teeb midagi enamat, kui vaid kehtestab reegleid. Ta hoolitseb meie kõigi eest ja peab igaüht meist kalliks. (Efesl. 5:29.)
15., 16. Mida me võime õppida õde Marley ja vend Benjamini mõtetest?
15 Õed peavad Kristusest lugu, kui järgivad nende meeste juhtnööre, kelle Kristus on pannud nende eest hoolitsema. USA-s elav õde Marley võtab kokku paljude õdede suhtumise. Ta ütleb: „Ma pean väga väärtuslikuks rolli, mis mul on koguduses ja abielunaisena. Ma pingutan kõvasti, et hoida õiget suhtumist juhtrolli, mille Jehoova on andnud mu abikaasale ja kogudusevanematele. Ent nad teevad selle kergeks, sest nad peavad minust lugu ja tunnustavad tööd, mida ma teen.”
16 Kui vennad peavad õdedest lugu, siis näitavad nad sellega, et suhtuvad oma juhtrolli õigesti. Inglismaal elav vend Benjamin sõnab: „Ma olen väga palju õppinud õdede vastustest koosolekutel ja nende mõtetest, kuidas uurida piiblit ja teha kuulutustööd. Ma pean nende teenistust väga väärtuslikuks.”
17. Miks meil tuleks pidada lugu Jehoova seatud juhtimiskorraldusest?
17 Kui kõik koguduses – mehed, naised, perepead ja kogudusevanemad – mõistavad Jehoova seatud juhtimiskorraldust ja peavad sellest lugu, siis valitseb koguduses rahu. Ja mis veelgi tähtsam, nii me saame tuua au oma taevasele isale Jehoovale. (Laul 150:6.)
LAUL 123 Allume truult Jehoova seatud korrale
a Milline on õdede roll koguduses? Kas iga vend on iga õe pea? Kas kogudusevanematel ja perepeadel on samaväärne mõjuvõim? Selles artiklis arutame neid küsimusi Jumala sõna alusel.
c Vaata kasti „Millal tuleb kristlikul õel pea katta?”.
d Mõtteid selle kohta, kes peaks otsustama, millises koguduses pere teenib, vaata 2020. aasta augusti Vahitorni artikli „Pea lugu kõigist usukaaslastest” lõikudest 17–19.
e Üksikasjalikuma arutelu sellel teemal võid leida raamatust „Olgem sellised, keda Jumal armastab”, lk 209–212.
f Põhjalikuma arutelu juhtiva kogu rolli kohta leiad ajakirjast Vahitorn, 15. juuli 2013, lk 20–25.