„Õnnelikud on need, kelle tee on laitmatu”

1., 2. a) Mida mõned valitsused teevad ja kuidas Jehoova teenijad sellele reageerivad? b) Miks on Jehoova teenijad ka tagakiusamise all rõõmsad? (Vaata ka kaanepilti.)

ROHKEM kui 30 riigis on meie tööle seatud piirangud või on see koguni keelustatud. Mõnel maal pannakse meie vendi-õdesid isegi vangi. Mida nad on valesti teinud? Jehoova silmis mitte midagi. Nende „süü” seisneb selles, et nad loevad piiblit, räägivad oma veendumustest teistele ja peavad usukaaslastega koosolekuid. Nad on ka poliitiliselt erapooletud. Hoolimata rängast tagakiusamisest on need vennad-õed jäänud Jehoova silmis laitmatuks.b Ükski katsumus pole suutnud nende ustavust murda ja seepärast on nad õnnelikud.

² Küllap oled näinud fotosid vapratest Jehoova tunnistajatest, kes tagakiusamisest hoolimata ikka naeratavad. Nad on rõõmsad, sest nad teavad, et Jehooval on nende laitmatuse üle hea meel. (1. Ajar. 29:17a.) Jeesus ütles: „Õnnelikud on need, keda kiusatakse taga nende õigete tegude pärast ... Rõõmustage ja hõisake, sest teie tasu on suur.” (Matt. 5:10–12.)

APOSTLITE EESKUJU

3. Kuidas apostlid tagakiusamisele reageerisid ja miks? (Ap. t. 4:19, 20.)

³ Tõeliste kristlaste tagakiusamises pole midagi uut. Esimesel sajandil kiusati apostleid taga sellepärast, et nad rääkisid Jeesusest. Sanhedriniliikmed käskisid neid korduvalt, et nad Jeesuse nimel rääkimise lõpetaksid. (Ap. t. 4:18; 5:27, 28, 40.) Apostlid aga teadsid, et see, kes oli käskinud neid oma rahvale kuulutada ja Kristuse kohta põhjalikult tunnistust anda, oli keegi palju kõrgem kui juutide ülemad. (Ap. t. 10:42.) Seepärast andsid Peetrus ja Johannes julgelt teada, et kuuletuvad eelkõige Jumalale ega lõpeta Jeesusest rääkimist. (Loe Apostlite teod 4:19, 20.) Sisuliselt ütlesid nad juutide ülematele: „Kas te tahate öelda, et me peaksime teid rohkem kuulama kui Jumalat?”

4. Milles on apostlid meile eeskujuks? (Ap. t. 5:27–29.)

⁴ Apostlid mõistsid, et peavad kuuletuma eelkõige Jumalale, ja sellega jätsid nad hea eeskuju kõigile tõelistele kristlastele. (Loe Apostlite teod 5:27–29.) Kuigi apostleid peksti, olid nad rõõmsad, et neid oli arvatud väärt kannatama teotust Jeesuse nime pärast, ja nad tegid kuulutustööd innukalt edasi. (Ap. t. 5:40–42.)

5. Millised küsimused vajavad vastust?

⁵ Eelmainitud lugu võib aga tekitada küsimusi. Näiteks, kuidas klappis apostlite otsus kuuletuda eelkõige Jumalale kokku piibli käsuga alluda võimudele? (Rooml. 13:1.) Kuidas me saame kuuletuda valitsejatele ja võimukandjatele, nagu Paulus ütles, ja samal ajal jääda laitmatuks Jehoova kui oma kõrgeima valitseja ees? (Tiit. 3:1.)

„IGAÜKS ALLUGU VÕIMUDELE”

6. a) Mida on kristlastel kohustus teha? (Rooml. 13:1.) b) Mis peab paika kõigi võimulolijate puhul?

⁶ Loe Roomlastele 13:1. Kristlastel on kohustus võimudele alluda. Võimud vaatavad avaliku korra ja seaduste täitmise järele ning mõnikord isegi kaitsevad Jehoova rahvast. (Ilm. 12:16.) Piibel käsib kristlastel anda võimudele, mida need nõuavad: nii maksu, lõivu, kartust kui ka au. (Rooml. 13:7.) Kuid valitsustel on rahva üle võimu üksnes sellepärast, et Jehoova seda lubab. See tuli selgelt välja Jeesuse vestlusest Rooma maavalitseja Pontius Pilatusega. Kui Pilatus ütles, et tema võimuses on Jeesust niihästi vabaks lasta kui ka hukata, vastas Jeesus talle: „Sul ei oleks minu üle mingit võimu, kui seda poleks sulle antud ülalt.” (Joh. 19:11.) Sama peab paika kõigi teiste valitsejate ja poliitikute puhul. Nende võim on piiratud.

7. Millal ei saa me võimudele kuuletuda ja millega tuleb neil arvestada?

⁷ Kristlased alluvad võimudele kõiges, mis ei lähe vastuollu Jumala seadustega. Kuid me ei saa kuuletuda inimestele, kui nad ootavad meilt midagi, mida Jumal keelab, või keelavad midagi, mida Jumal ootab. Näiteks võivad võimud oodata, et mehed läheksid oma riigi eest sõtta.c Samuti võivad nad keelustada „Uue maailma tõlke” ja meie väljaanded ning keelata ära kuulutustöö ja koosolekud. Valitsejatel, kes oma võimu kuritarvitavad, näiteks kiusavad taga Kristuse jüngreid, tuleb Jehoovale vastust anda. (Kog. 5:8.)

8. Mis eristab Jehoovat kõigist teistest valitsejatest?

⁸ Kuigi valitsustel on väge teha suuri asju, on nende võim siiski piiratud. Üksnes Jehooval on piiramatu võim. Piiblis nimetatakse teda neljal korral Kõigevägevamaks. (Taan. 7:18, 22, 25, 27.)

JEHOOVALE POLE VASTAST

9. Mida Taaniel nägemustes nägi?

⁹ Prohvet Taanieli nägemused tõstavad esile Jehoova ülemvõimu. Kõigepealt nägi Taaniel nelja hiiglaslikku metsalist, kes sümboliseerivad maailmavõime: Babülooniat, Meedia-Pärsiat, Kreekat, Roomat ja viimasest välja kasvanud Inglise-Ameerika liitu. (Taan. 7:1–3, 17.) Seejärel nägi ta, kuidas taevases kohtus võttis istet Jehoova. (Taan. 7:9, 10.) See, mida Taaniel edasi nägi, on hoiatuseks kõigile tänapäeva valitsejatele.

10. Kellele annab Jehoova võimu kogu maa üle ja mida see tema kohta näitab? (Taan. 7:13, 14, 27.)

¹⁰ Loe Taaniel 7:13, 14, 27. Peagi võtab Jumal kõigilt valitsustelt võimu ja annab selle neile, kes seda rohkem väärivad ja kes on ka palju vägevamad. Taaniel nägi, et valitsus anti kellelegi Inimesepoja-sarnasele, see on Jeesus Kristusele, ning Kõigevägevama pühadele, Jeesuse 144 000 kaasvalitsejale. Nende valitsus pidi olema jääv. (Taan. 7:18.) Selline suur muudatus maailmaareenil on midagi, mida saab teha üksnes Kõigevägevam.

11. Mida oli Taaniel varem öelnud?

¹¹ Selles nägemuses nähtu on kooskõlas sellega, mida Taaniel varem oli öelnud. Ta oli Jumala kohta öelnud: „Tema ... tagandab kuningaid ja tõstab kuningaid,” ning „Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriikide üle ja ta annab valitsusvõimu, kellele tahab.” (Taan. 2:19–21; 4:17.) Kas ajaloos leidub näiteid selle kohta, et Jehoova on mõne valitseja tagandanud või troonile tõstnud?

12. Too näide selle kohta, kuidas Jehoova on kuningaid tagandanud. (Vaata ka pilti.)

¹² Jehoova tõukas troonilt näiteks Egiptuse vaarao, kes hoidis iisraellasi orjuses ja keeldus kangekaelselt neid vabaks laskmast. Jumal vabastas oma rahva ning hukutas vaarao ja tema sõjaväe Punases meres. (2. Moos. 14:26–28; Laul 136:15.) Jehoova tagandas ka Babüloonia kuninga Belsatsari, kes tema vastu mässas. Belsatsar korraldas suure pidusöögi, kus ta ülistas hõbe- ja kuldjumalaid, mitte Jehoovat. (Taan. 5:22, 23.) Jumal aga tegi tema ülbitsemisele lõpu. Selsamal ööl Belsatsar tapeti ning tema kuningriik läks meedlastele ja pärslastele. (Taan. 5:28, 30, 31.) Kolmas näide on Palestiina kuningas Herodes Agrippa I. Ta lasi apostel Jaakobuse tappa ja apostel Peetruse vangistada kavatsusega ka temale ots peale teha. Jehoova aga takistas Herodest seda plaani ellu viimast. Tema ingel lõi Herodest, nii et see jäi haigeks ja suri. (Ap. t. 12:1–5, 21–23.)

13. Too näide selle kohta, et ka poliitilised liidud pole Jehoovale vastu saanud.

¹³ Isegi kui valitsejad sõlmivad liidu, pole neist Jehoovale võrdset vastast. Näiteks suutis Iisrael Jehoova abiga alistada 31 Kaanani kuningat, kes olid omavahel liidu teinud, ning vallutada suuri alasid tõotatud maast. (Joosua 11:4–6, 20; 12:1, 7, 24.) Ka Süüria kuningas Ben-Hadad koos veel 32 valitsejaga ei saanud Jehoovale vastu: Iisrael andis neile lahingus hävitava löögi. (1. Kun. 20:1, 26–29.)

14., 15. a) Mida ütlesid Jehoova kohta kuningad Nebukadnetsar ja Dareios? b) Mida ütles laulukirjutaja Jehoova ja tema rahva kohta?

¹⁴ Näiteid selle kohta, et Jehoova on maistest valitsejatest kaugelt üle, on õigupoolest palju. Kui Babüloonia kuningas Nebukadnetsar hooples oma jõu ja vägevusega ning ülistas iseennast, mitte Jehoovat, lõi Jehoova teda hullumeelsusega. Kui talle mõistus tagasi tuli, tunnustas ta Jehoovat kui Kõigekõrgemat ja lausus: „Tema valitsusvõim on igavene ... Pole kedagi, kes võiks teda takistada.” (Taan. 4:30, 33–35.) Ka kuningas Dareios tunnustas Jehoova ülemvõimu. Ta nägi, kuidas Taaniel jäi Jehoova ees laitmatuks ja kuidas Jehoova ta lõvide küüsist päästis. Seepeale andis Dareios korralduse: „Kõikjal mu kuningriigis tuleb hirmust väriseda Taanieli Jumala ees, sest tema on elav Jumal ja ta püsib igavesti. Tema kuningriiki ei hävitata iial ja tema valitsusvõim on jääv.” (Taan. 6:7–10, 19–22, 26, 27.)

¹⁵ Laulukirjutaja sõnas: „Jehoova on ajanud nurja rahvaste salanõu, teinud tühjaks rahvaste plaanid. ... Õnnelik on rahvas, kelle Jumal on Jehoova, rahvas, kelle ta endale on valinud.” (Laul 33:10, 12.) Püüdkem siis alati olla Jehoova silmis laitmatud!

VIIMANE PIISK JEHOOVA KARIKAS

16. Milles me võime kindlad olla ja miks? (Vaata ka pilti.)

¹⁶ Seni oleme vaadanud, mida Jehoova on teinud minevikus. Mis aga ootab meid ees? Peagi puhkeb suur viletsus, kuid me võime olla kindlad, et Jehoova ustavad teenijad elavad selle üle. (Taan. 12:1; Matt. 24:21.) Kui Jehoova rahvast ründab Goog Maagoogi maalt ehk mingi rahvaste ühendus, kaitseb Jehoova oma ustavaid teenijaid. Isegi kui sellesse ühendusse kuuluvad kõik 193 ÜRO liikmesriiki, pole neist Jehoovale ja tema taevasele sõjaväele mingit vastast. Jehoova on tõotanud: „Ma ilmutan oma vägevust ja pühitsen end ning näitan paljude rahvaste silme ees, kes ma olen. Ja neil tuleb tunnistada, et mina olen Jehoova.” (Hes. 38:14–16, 23; Laul 46:10.)

17. Mis saab maa kuningatest ning milline tulevik on neil, kes on Jehoova ees laitmatud?

¹⁷ Googi rünnak on viimane piisk Jehoova karikas ja ta vastab sellele Harmagedooni sõjaga, milles ta hävitab kogu maa kuningad. (Ilm. 16:14, 16; 19:19–21.) „Ainult õiged tohivad elada maa peal ja laitmatud sinna alles jääda.” (Õpet. 2:21.)

JÄÄGEM LAITMATUKS!

18. Milleks on tõelised kristlased olnud valmis ja miks? (Taan. 3:28.)

¹⁸ Sajandite jooksul on paljud tõelised kristlased riskinud oma vabaduse ja isegi eluga, kuna nad on pidanud Jehoovat oma kõrgeimaks valitsejaks. Nad on nagu kolm heebrea noormeest, kes olid valmis pigem surema lõõmavas ahjus, kui Jehoovale truudust murdma. (Loe Taaniel 3:28.)

19. Mille alusel Jehoova oma teenijate üle kohut mõistab ja mida meil tuleb teha?

¹⁹ Taavet mõistis, kui tähtis on jääda Jehoova ees laitmatuks. Ta kirjutas: „Jehoova langetab otsuse rahvaste üle. Mõista mulle kohut, Jehoova, mu õigust ja laitmatust mööda.” (Laul 7:8.) Samuti kirjutas ta: „Laitmatus ja ausus kaitsku mind.” (Laul 25:21.) Jehoova teenimine on parim eluviis. Seega, jäägem Jumalale ustavaks, tulgu mis tuleb! Siis oleme õnnelikud, just nagu laulukirjutaja ütles: „Õnnelikud on need, kelle tee on laitmatu, kes käivad Jehoova seaduse järgi.” (Laul 119:1.)