Jehoova annab meile rahu

1. Mis on Jumala rahu ja mida head see toob? (Filipl. 4:6, 7.)

ON OLEMAS rahu, millest sellel maailmal pole aimugi. See on Jumala rahu, mis tuleneb lähedusest meie taevase isa Jehoovaga. Kui meil on Jumala rahu, on meil turvatunne ning head suhted usukaaslaste ja Jehoovaga, kes on rahu Jumal. (Loe Filiplastele 4:6, 7; 1. Tess. 5:23.) Kui tunneme ja usaldame Jehoovat ning kuuletume talle, vaigistab Jumala rahu raskel ajal meie muret ja ängi.

2. Miks me võime olla kindlad, et Jumal tõesti annab meile rahu?

² Kas on aga võimalik leida rahu ka tõsises kriisiolukorras, näiteks haiguspuhangu, katastroofi, rahvarahutuste või tagakiusamise korral? Sellised olukorrad võivad külvata hirmu. Kuid Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Teie süda ärgu muutugu rahutuks ja ärgu mingu araks.” (Joh. 14:27.) Paljud vennad ja õed, kes on neid Jeesuse sõnu kuulda võtnud, on kogenud, kuidas Jehoova on andnud neile ka väga keerulises olukorras rahu.

KUI MÖLLAB HAIGUS

3. Kuidas võib epideemia või pandeemia meile mõjuda?

³ Epideemia või pandeemia võib elu drastiliselt muuta. Ühe uurimuse kohaselt põhjustas COVID-19 pandeemia rohkem kui pooltel inimestel unehäireid. Samuti tõi see kaasa varasest tunduvalt rohkem ärevust, depressiooni, alkoholi ja uimastite kuritarvitamist, perevägivalda ja enesetapukatseid. Mida me saame haiguspuhangu ajal teha, et ärevust kontrolli all hoida ja kogeda Jumala rahu?

4. Kuidas Jeesuse ennustuse mõistmine meid aitab?

⁴ Jeesus andis teada, et viimseil päevil esineb katkusid ehk laastavaid haigusi ühes paigas teise järel. (Luuka 21:11.) Kuna me seda teame, ei tule haiguspuhangud meile üllatusena ega röövi meilt rahu. Me mõistame, et niimoodi Jeesuse ennustus täitubki. Ja tänu sellele on meil lihtsam võtta kuulda tema sõnu „Vaadake, et te kartma ei löö”. (Matt. 24:6.)

5. a) Mille eest me võiksime haiguspuhangu ajal palvetada? (Filipl. 4:8, 9.) b) Mis kasu võib olla audiopiibli kuulamisest?

⁵ Haiguspuhang võib kergesti tekitada ebakindlust või isegi paanikat. Seda koges õde, kelle nimi on Desi.b Nii tema onu, onupoeg kui ka arst haigestusid koroonasse ja surid ning ta kartis, et jääb ka ise haigeks ja annab viiruse edasi oma eakale emale. Pandeemia tõttu oli tal ka oht kaotada töö ning ta muretses, kuidas ta sel juhul toidu- ja üüriraha kokku saab. Mured valdasid ta meeli sedavõrd, et ta ei saanud öösel isegi magada. Kuidas Desi rahu tagasi sai? Ta palvetas, et Jehoova aitaks tal olla rahulik ja mõelda positiivseid mõtteid. (Loe Filiplastele 4:8, 9.) Samuti lasi ta Jehooval endaga rääkida, kuulates audiopiiblit. Desi sõnab: „Lugejate rahustavad hääled vaigistasid mu ärevust ja ma tundsin, et Jehoova hoolib minust.” (Laul 94:19.)

6. Kuidas piibli uurimine ja koosolekud meid aitavad?

⁶ Kui ühiskonnas möllab epideemia, häirib see paratamatult meie tavapärast elu. Kuid me ei tohiks seetõttu lakata piiblit uurimast ja koosolekutest osa võtmast. Meie väljaannetes ja videotes on tõsielulugusid sellest, kuidas meie vennad ja õed on samalaadsete katsumustega edukalt hakkama saanud. (1. Peetr. 5:9.) Koosolekutel kuuleme mõtteid, mis aitavad meil keskenduda positiivsele, ning ka meil endal on seal võimalik teistele mõni hea sõna öelda ja neid usus kinnitada. (Rooml. 1:11, 12.) Kui mõtleme sellele, kuidas Jehoova on aidanud oma teenijaid, kes on olnud haiged, hirmul või tundnud üksildust, tugevdab see meie usku ja annab kindlustunde, et ta aitab ka meid.

7. Mida me võime õppida apostel Johanneselt?

⁷ Kuna haiguspuhangu ajal on tähtis hoida füüsilist distantsi, ei pruugi me usukaaslastega isegi mitte kokku saada. Sellistel aegadel võime tunda midagi sarnast kui apostel Johannes. Ta tahtis väga oma sõpra Gaiust näost näkku näha, kuid ta mõistis, et see pole mõnda aega võimalik. (3. Joh. 13, 14.) Seega tegi ta, mida sai: ta kirjutas Gaiusele kirja. Kui ka meil pole võimalik õdede-vendadega näost näkku kohtuda, tuleks meil siiski nendega ühendust hoida. Saame seda teha näiteks telefoni- või videokõnede või sõnumite teel. Usukaaslastega suhtlemine leevendab üksildust ja aitab leida rahu. Kui aga murelained pea kohal lausa kokku löövad, ära kõhkle pöörduda ka kogudusevanemate poole ning võta nende abi vastu. (Jes. 32:1, 2.)

KUI TOIMUB KATASTROOF

8. Kuidas võib katastroof meile mõjuda?

⁸ Kui sa oled pidanud üle elama üleujutuse, maavärina või põlengu, siis tead, et ärevus võib pärast seda veel kauaks painama jääda. Ja kui oled kaotanud mõnes katastroofis oma lähedase või jäänud ilma oma varast, oled ilmselt tundnud hingevalu, lootusetust, isegi viha. See ei tähenda, et oled materialistlik või et su usk pole piisavalt tugev. Kui seljataga on ränk katsumus, on negatiivsed tunded kerged tekkima. (Iiob 1:11.) Kuid isegi ängistavas olukorras on võimalik leida rahu.

9. Kuidas aitab Jeesuse ennustuse mõistmine meid siis, kui toimub katastroof?

⁹ Taas aitab meid see, kui peame meeles, mida Jeesus meie aja kohta ennustas. Ta ütles, et enne lõppu toimub suuri maavärinaid ja muid katastroofe. (Luuka 21:11.) Seega, need ei üllata meid. Samuti ei arva me, et katastroofid meid ei puuduta, nagu paljud inimesed mõtlevad. Jeesus ütles ka, et seadusetus läheb väga võimsaks, ja nii ongi. (Matt. 24:12.) Me näeme, et järjest enam on kuritegevust, vägivalda ja terrorirünnakuid. Jeesus ei öelnud, et seesugused halvad asjad juhtuvad vaid nendega, kes pole Jehoova teenijad. Paljud meie usukaaslased on katastroofides kannatanud. (Jes. 57:1; 2. Kor. 11:25.) Jehoova ei pruugi meid küll ime läbi kaitsta, kuid ta annab meile kõik selleks, et võiksime jääda rahulikuks.

10. Miks võib öelda, et kriisiks valmistumine ei näita usupuudust? (Õpet. 22:3.)

¹⁰ Meil on kergem jääda rahulikuks, kui oleme kriisiolukorraks valmis. Kriisiks valmistumine ei näita usupuudust. Vastupidi, see näitab just, et oleme kindlad, et Jehoova hoolitseb meie eest. Miks võib nii öelda? Piibel ütleb, et meil tuleks püüda ohte ette näha. (Loe Õpetussõnad 22:3.) Ka Jehoova organisatsioon on meile artiklite, koosolekute ja erinevate teadete kaudu korduvalt südamele pannud, et oleksime kriisiolukorraks valmis.c Kui me Jehoovat tõesti usaldame, siis võtame neid nõuandeid viivitamata kuulda – enne kui toimub katastroof.

11. Mida võib õppida Margaretilt?

¹¹ Margareti lugu ilmestab hästi seda, kui tähtis on kriisiks valmistuda. Tema kodukandis puhkes maastikupõleng ja tal tuli kiiresti evakueeruda. Kuna väga paljud inimesed püüdsid samal ajal piirkonnast põgeneda, olid teedel ummikud ja liiklus jäi seisma. Peale selle oli õhk täis paksu suitsu ja Margaret ei saanud autost välja minna. Kuid ta oli kriisiolukorraks valmistunud ja tal oli käepärast kaart, mis aitas leida evakuatsioonitee. Ta oli selle tee isegi läbi sõitnud, et ta kriisiajal otsimise peale aega ei kulutaks. Tänu heale ettevalmistusele pääses Margaret põlengust terve nahaga.

12. Miks on tark järgida võimude ja Jumala organisatsiooni juhendeid?

¹² Elanike turvalisuse huvides võivad võimud kehtestada liikumiskeelu, käskida evakueeruda või anda muid korraldusi. Mõned inimesed viivitavad korralduste täitmisega, näiteks seepärast, et nad ei taha oma kodu maha jätta. Kristlastel tuleks aga järgida piibli üleskutset „Alluge meie isanda pärast kõigile võimul olevatele inimestele, olgu kuningale, kes on kõrge võimukandja, või maavalitsejatele”. (1. Peetr. 2:13, 14.) Ka Jumala organisatsioonilt tulevad juhtnöörid on mõeldud tagama meie turvalisust. Meile rõhutatakse ikka ja jälle, et hoolitseksime selle eest, et kogudusevanematel oleksid meie täpsed kontaktandmed, nii et nad saaksid kriisi puhkedes meiega ühendust võtta. Me võime saada juhtnööre ka seoses sellega, kas püsida kodus või evakueeruda, samuti infot selle kohta, kust saada humanitaarabi ning kuidas ja millal aidata teisi. Kui me juhenditele ei kuuletu, võime nii enda kui ka kogudusevanemate elu ohtu seada. Kogudusevanemad valvavad meie järele, sest nad hoolivad meist. (Heebr. 13:17.) Margaret sõnab: „Olen kindel, et jäin ellu just tänu sellele, et järgisin kogudusevanemate ja organisatsiooni juhendeid.”

13. Mis on aidanud paljudel vendadel-õdedel rõõmu ja rahu säilitada?

¹³ Paljud vennad ja õed, kes on pidanud kas sõja, rahvarahutuste või mõne katastroofi tõttu kodunt lahkuma, on püüdnud uue olukorraga võimalikult kiiresti kohaneda ja asunud otsemaid tegema Jehoova teenistuses nii palju kui võimalik. Sellega on nad järginud algkristlaste eeskuju, kes tagakiusamisest hoolimata kuulutasid head sõnumit edasi. (Ap. t. 8:4.) Kuulutustöö on aidanud neil vendadel-õdedel hoida tähelepanu keskpunktis Jumala kuningriiki, mitte oma täbarat olukorda. Tänu sellele pole raskused neilt rõõmu ja rahu röövinud.

KUI MEID KIUSATAKSE TAGA

14. Kuidas võib tagakiusamine meile mõjuda?

¹⁴ Tagakiusamine võib jätta meid ilma paljust, mis meile tavapäraselt rõõmu ja rahulolu toob, nagu näiteks koguduse koosolekud, avalikult kuulutamine ning teadmine, et me ei pea igapäevatoimetusi tehes kartma, et meid vahistatakse. Kui aga säärased vabadused ära võetakse, võime tunda ärevust ja muretseda, mis edasi saab. Kuigi sellised tunded on normaalsed, tuleb meil olla ettevaatlik. Jeesus ütles, et tagakiusamise ajal valitseb oht lasta end eksitada. (Joh. 16:1, 2.) Kuidas siis tagakiusamise all rahu säilitada?

15. Miks ei peaks me tagakiusamist kartma? (Joh. 15:20; 16:33.)

¹⁵ Piibel ütleb: „Taga kiusatakse kõiki, kes soovivad elada jumalakartlikult Kristus Jeesuse jüngritena.” (2. Tim. 3:12.) Andreil, kes elab riigis, kus meie töö on keelustatud, oli alguses raske selle mõttega leppida. Ta püüdis end rahustada, arutledes: „Meie maal on ju nii palju tunnistajaid, ega siis kõiki meid saa ometi vangi panna!” Kuid see mõte ei toonud Andreile mitte rahu, vaid tegi teda hoopis ärevamaks. Ta pani aga tähele, et teised vennad-õed loodavad täielikult Jehoovale ega ürita endale sisendada, et neid ei arreteerita. Nad teadsid, et nad võidakse vahistada, aga nad olid vähem mures kui Andrei. Seega otsustas ka Andrei, et usaldab end Jehoova hoolde. Nii leidis ta rahu ja praegu on ta keerulistest oludest hoolimata rõõmus. Sama peab paika meie puhul. Jeesus küll ütles, et tagakiusamine tuleb, kuid ta kinnitas ka, et me suudame jääda Jumalale ustavaks. (Loe Johannese 15:20; 16:33.)

16. Mida meil tuleks tagakiusamise ajal teha?

¹⁶ Kui meie töö keelustatakse või sellele kehtestatakse karmid piirangud, võime saada harubüroolt ja kogudusevanematelt juhendeid selle kohta, kuidas tekkinud olukorras toimida. Eesmärk on meid kaitsta, võimaldada meil vaimset toitu saada ja aidata meil teha edasi kuulutustööd. Kuuletu alati sellistele juhenditele, isegi kui sa ei saa täielikult aru, miks need on vajalikud. (Jaak. 3:17.) Ja ära avalda kunagi infot vendade ja õdede ning koguduse tegevuse kohta neile, kellesse see ei puutu või kellel pole õigust seda teada. (Kog. 3:7.)

17. Mida meil tuleks apostlite eeskujul teha?

¹⁷ Üks peamisi põhjusi, miks Saatan Jehoova teenijate vastu sõda peab, on see, et nad annavad tunnistust Jeesusest. (Ilm. 12:17.) Ära lase Saatanal ja ta maailmal end heidutada! Tee kuulutustööd vapralt edasi, sest see annab sulle rõõmu ja rahu. Esimesel sajandil käskisid juutide juhid apostlitel hea sõnumi kuulutamise lõpetada. Apostlid aga kuuletusid kõigutamatult Jumalale ja tegid kuulutustööd edasi. Tänu sellele olid nad tagakiusamisest hoolimata rõõmsad. (Ap. t. 5:27–29, 41, 42.) Muidugi, kui meie tööle on seatud piirangud, on ettevaatus omal kohal. (Matt. 10:16.) Ent kui teeme ikka kuulutustöös oma parima, leiame rahu teadmisest, et Jehooval on meist hea meel.

„RAHU JUMAL ON SIIS TEIEGA”

18. Mida me kriisiajal vajame?

¹⁸ Ka kõige raskemal ajal võib meil olla seesmine rahu. Siis vajame just Jumala rahu – rahu, mida saab anda vaid Jehoova. Toetu kriisiajal täielikult temale, olgu siis tegu haiguspuhangu, katastroofi või tagakiusamisega. Hoia Jehoova organisatsiooni ligi ja pea meeles meie võrratut tulevikulootust. Kui sa seda teed, on rahu Jumal sinuga. (Filipl. 4:9.) Järgmises artiklis arutame, kuidas me saame aidata raskustes olevatel usukaaslastel kogeda Jumala rahu.