Kas Jehoova vastab sinu palvetele?

1., 2. Miks võib meile tunduda, et Jehoova ei vasta meie palvetele?

„OLGU Jehoova su ülim rõõm ja ta täidab su südamesoovid.” (Laul 37:4.) Kas pole vaimustav lubadus? Kuid kas see tähendab, et Jehoova annab meile alati kohe seda, mida palume? Ei tähenda. Vaatame mõnda näidet. Vallaline õde palvetab, et tal avaneks võimalus minna kuningriigi kuulutajate kooli, ent mitu aastat hiljem pole ta ikka kutset saanud. Noor vend palub, et Jehoova leevendaks tema rasket haigust, nii et ta võiks koguduses rohkem abiks olla. Tema tervis aga ei parane. Vanemad palvetavad, et nende laps jääks Jehoova ligi, kuid too otsustab Jehoova teenimise lõpetada.

² Võib-olla oled sinagi Jehoovalt midagi palunud, kuid pole seda saanud. Seetõttu võid tunda, et Jehoova küll vastab palvetele, aga mitte sinu omadele. Või siis võid mõelda, et ju sa oled teda kuidagi pahandanud. Janiceb tundis niimoodi. Nad abikaasaga olid rääkinud Jehoovaga oma soovist teenida peetelis. Ta ütleb: „Ma olin kindel, et juba varsti teenimegi seal.” Ent kuudest said aastad ja neid polnud ikka kutsutud. Janice jätkab: „Olin kurb ja segaduses. Mõtlesin, mida ma olen valesti teinud. Olin selle pärast nii palju kordi konkreetselt palvetanud. Miks Jehoova mulle ei vastanud?”

3. Mida me selles artiklis käsitleme?

³ Vahel võime mõelda, kas Jehoova üldse kuulab meie palveid. Ka mõnedel vanaaja jumalateenijatel oli sarnaseid mõtteid. (Iiob 30:20; Laul 22:2; Hab. 1:2.) Ent miks me võime olla kindlad, et Jehoova tõepoolest kuulab meid? (Laul 65:2.) Et selles veenduda, arutame järgmisi küsimusi: 1) mida me Jehoova kohta teame, 2) mida Jehoova meilt ootab ja 3) miks võib vahel olla vaja oma palveid kohandada?

MIDA ME JEHOOVA KOHTA TEAME

4. Mida on Jehoova lubanud teha? (Jer. 29:12.)

⁴ Jehoova on lubanud, et ta kuulab meie palveid. (Loe Jeremija 29:12.) Ta armastab oma teenijaid ja seepärast ei jäta ta kunagi nende palveid tähele panemata. (Laul 10:17; 37:28.) See aga ei tähenda, et ta annab meile, mida iganes soovime, ja mõnele palvele võib ta vastata alles uues maailmas.

5. Mida võtab Jehoova meie palveid kuulates arvesse? Selgita.

⁵ Jehoova võtab arvesse seda, kas meie palved on kooskõlas tema eesmärgiga. (Jes. 55:8, 9.) Osa sellest eesmärgist on, et maakera oleks täidetud inimestega, kes teda ühtselt ja rõõmsalt teenivad. Saatan aga väidab, et inimestel läheb paremini, kui nad ise endi üle valitsevad. (1. Moos. 3:1–5.) Et seda valeväidet kummutada, ongi Jehoova seda lubanud. Inimvalitsuste tegevus on aga põhjustanud palju suuri probleeme, nagu me hästi teame. (Kog. 8:9.) Me mõistame, et Jehoova ei kõrvalda kõiki neid praegu. Kui ta seda teeks, võiksid mõned järeldada, et inimesed saavadki ilma Jumalata hakkama ja suudavad oma probleemid lahendada.

6. Miks on meil vaja olla veendunud, et Jehoova tegutseb alati armastavalt ja õiglaselt?

⁶ Jehoova võib vastata samasugustele palvetele eri viisidel. Näiteks kui kuningas Hiskija oli väga haige, anus ta, et Jehoova teeks ta terveks. Ja seda Jehoova tegigi. (2. Kun. 20:1–6.) Kui aga Paulus anus, et Jehoova kõrvaldaks tema „ihu sisse pandud oga”, milleks oli ilmselt mingi füüsiline puue, ei teinud Jehoova seda. (2. Kor. 12:7–9.) Mõtleme samuti Jaakobusele ja Peetrusele. Kuningas Herodes tahtis nad mõlemad surmata. Kogudus palvetas tuliselt Peetruse ja ilmselt ka Jaakobuse eest. Jaakobus hukati, kuid Peetrus pääses ime läbi. (Ap. t. 12:1–11.) Selle peale võib meil tekkida küsimus, miks Jehoova päästis Peetruse, aga Jaakobust ei päästnud? Piibel seda ei selgita.c Ent me võime olla kindlad, et Jehoova on „Jumal, kelles pole ülekohut”. (5. Moos. 32:4.) Lisaks me teame, et Jehoova armastas nii Peetrust kui ka Jaakobust. (Ilm. 21:14.) Jehoova ei pruugi vastata meie palvetele nii, nagu me loodame. Ent kuna me usume, et ta tegutseb alati armastavalt ja õiglaselt, ei sea me tema tegutsemisviisi kahtluse alla. (Iiob 33:13.)

7. Millest meil tuleks hoiduda ja miks?

⁷ Meil tuleks hoiduda võrdlemast enda olukorda kellegi teise omaga. Näiteks võime paluda, et Jehoova aitaks meid mingil konkreetsel viisil, kuid meie palve ei täitu. Hiljem saame teada, et keegi teine oli palunud midagi sarnast ja näib, et tema palve Jehoova täitis. Midagi sellist koges meie õde Anna. Tema abikaasal Matthewl ja kahel eakal õel oli vähk ning Anna palvetas tungivalt kõigi nende eest. Kaks õde paranesid oma haigusest, kuid Matthew suri. Algul Anna mõtles, kas Jehoova oli kuidagi seotud nende kahe õe paranemisega, ja kui oli, miks ta siis ei aidanud tema abikaasal paraneda. Muidugi me ei tea täpselt, tänu millele need kaks õde paranesid. Kuid me teame, et tulevikus kõrvaldab Jehoova kõik meie kannatused ja et ta igatseb väga äratada üles oma teenijaid, kes on surmaunes. (Iiob 14:15.)

8. a) Kuidas Jehoova meid toetab, nagu näitab tekst Jesaja 43:2? b) Kuidas palvetamine meid katsumuste korral aitab? (Vaata videot „Palve aitab hakkama saada”.)

⁸ Jehoova toetab meid alati. Kuna ta on meie armastav isa, on tal valus näha meid kannatamas. (Jes. 63:9.) Meie katsumused võivad tunduda meile otsekui suured jõed või tuleleegid. Ja kuigi Jehoova ei hoia kõiki neid ära, on ta lubanud aidata meil neist läbi minna. (Loe Jesaja 43:2.) Jehoova ei lase ühelgi katsumusel põhjustada meile püsivat kahju. Ta annab meile püha vaimu, et suudaksime vastu pidada. (Luuka 11:13; Filipl. 4:13.) Me võime olla kindlad, et meil on alati olemas kõik, mis vaja, et jääda talle ustavaks.d

MIDA JEHOOVA MEILT OOTAB

9. Miks tuleks meil uskuda, et Jehoova aitab meid? (Jaak. 1:6, 7.)

⁹ Jehoova ootab, et me usaldaksime teda. (Heebr. 11:6.) Vahel võivad meie katsumused näida lausa ületamatutena. Meil võib isegi tekkida kahtlusi, kas Jehoova ikka aitab meid. Piibel aga kinnitab, et tema antud jõuga võime me otsekui hüpata üle müüri. (Laul 18:29.) Me ei tohiks anda maad kahtlustele, vaid peaksime paluma Jehoovat usus ja olema kindlad, et ta vastab meie palvetele. (Loe Jaakobuse 1:6, 7.)

10. Too näide, kuidas meil tuleks kooskõlas oma palvega tegutseda.

¹⁰ Jehoova ootab, et tegutseksime kooskõlas oma palvetega. Näiteks võib mõni vend paluda, et Jehoova aitaks tal küsida oma tööandjalt kokkutulekuks vabu päevi. Kuidas võib Jehoova sellele palvele vastata? Ta võib anda vennale tööandjaga rääkimiseks julgust. Kuid ikkagi tuleb sel vennal endal minna tööandjaga rääkima ja teha seda võib-olla isegi korduvalt. Ehk on tal tarvis kellegagi oma tööpäevi vahetada või hoopis palgata puhkust võtta.

11. Miks meil tuleks oma murede pärast korduvalt palvetada?

¹¹ Jehoova ootab, et palvetaksime oma murede pärast korduvalt. (1. Tess. 5:17.) Jeesus andis mõista, et Jehoova ei täida kõiki meie palveid kohe. (Luuka 11:9.) Seega ei tohiks me alla anda, vaid meil tuleks palvetada siiralt ja korduvalt. (Luuka 18:1–7.) Kui me seda teeme, siis näitame Jehoovale, et meie palve ei põhine pelgalt hetkeemotsioonil. Samuti näitame nii oma usku sellesse, et ta saab meid aidata.

MIKS VÕIB VAHEL OLLA VAJA PALVEID KOHANDADA

12. a) Mida meil oleks hea endalt küsida ja miks? b) Kuidas teha kindlaks, kas meie palved on lugupidavad? (Vaata kasti „Kas minu palved näitavad lugupidamist Jehoova vastu?”)

¹² Kui me ei saa seda, mida oleme palunud, oleks meil hea mõelda kolmele küsimusele. Esiteks, kas ma palvetan õige asja eest? Me arvame sageli, et teame, mis on meile parim. Kuid asjad, mida me palume, ei pruugi pikas perspektiivis meile kasuks tulla. Ja mõned asjad ei pruugi olla kooskõlas Jehoova tahtega. (1. Joh. 5:14.) Mõtleme näiteks lapsevanematele, kes paluvad Jehoovalt, et nende laps ei kalduks tõeteelt kõrvale. See tundub olevat täiesti kohane palve. Samas Jehoova ei sunni kedagi teda teenima. Ta tahab, et me kõik, sealhulgas meie lapsed, teeniksime teda vabast tahtest. (5. Moos. 10:12, 13; 30:19, 20.) Seepärast võiksid lapsevanemad Jehoovalt hoopis paluda, et nad oskaksid puudutada oma lapse südant, nii et ta hakkaks Jehoovat armastama ja saaks temaga sõbraks. (Õpet. 22:6; Efesl. 6:4.)

13. Millal Jehoova meid aitab? Selgita. (Heebr. 4:16.)

¹³ Teine küsimus, millele mõelda, on: „Kas Jehoova arvates on õige aeg minu palve täita?”. Vahel võib meile tunduda, et me vajame midagi nüüd ja kohe. Kuid tegelikult Jehoova teab, millal on millekski parim aeg. (Loe Heebrealastele 4:16.) Kui ta meie palvele kohe ei vasta, siis võime mõelda, et tema vastus on „ei”. Tegelikult võib vastus olla hoopis „mitte veel”. Mõtleme noorele vennale, kes palub Jehoovat oma haiguse pärast. Kui Jehoova ta ime läbi tervendaks, võiks Saatan väita, et see vend teenibki Jehoovat vaid sellepärast. (Iiob 1:9–11; 2:4.) Lisaks on Jehoova pannud paika aja, mil ta kaotab kõik haigused. (Jes. 33:24; Ilm. 21:3, 4.) Seni ei saa me oodata, et ta meid ime läbi tervendaks. Seepärast võiks see vend paluda hoopis seda, et Jehoova annaks talle jõudu ja meelerahu, et oma haigusega toime tulla ja teda ustavalt edasi teenida. (Laul 29:11.)

14. Mida me võime õppida Janice’i loost?

¹⁴ Kuidas vastas Jehoova Janice’i palvetele, kes soovis koos abikaasaga peetelis teenida? Janice sai alles viie aasta pärast aru, kuidas Jehoova oli talle vastanud. Ta ütleb: „Selle aja jooksul Jehoova õpetas mind ja aitas mul oma isiksust lihvida. Pidin õppima teda rohkem usaldama ja parandama iseseisva piibliuurimise harjumusi. Lisaks pidin õppima olema rõõmus hoolimata oma olukorrast ja sellest, millised ülesanded mul Jehoova teenistuses on.” Hiljem paluti Janice’il ja tema abikaasal hakata tegema ringkonnatööd. Ta ütleb nüüd: „Jehoova vastas mu palvetele, kuigi mitte nii, nagu ma ootasin. Võttis aega, enne kui mõistsin, kui tark ja armastav tema vastus oli. Olen Jehoovale tema armastuse ja heldekäelisuse eest väga tänulik.”

15. Miks on meil vahel vaja oma palveid kohandada? (Vaata ka pilte.)

¹⁵ Kolmas küsimus on: „Kas peaksin oma palveid kohandama?” Kuigi on hea palvetada konkreetselt, võib vahel olla lihtsam mõista, mis on Jehoova tahe meie suhtes, kui palvetame üldisemalt. Võtame näiteks vallalise õe, kes tahab minna kuningriigi kuulutajate kooli, et teenida seal, kus on suurem vajadus kuulutajate järele. Muidugi ta palvetab selle pärast. Kuid samal ajal võiks ta paluda, et Jehoova aitaks tal näha ka teisi võimalusi, kuidas tema teenistuses rohkem teha. (Ap. t. 16:9, 10.) Seejärel tuleks tal oma palvetega kooskõlas ka tegutseda. Näiteks võiks ta ringkonnaülevaatajalt küsida, kas mõnes lähedalasuvas koguduses oleks vaja rohkem pioneere. Või siis võib ta kirjutada harubüroole, et teada saada, millistes kogudustes on kuulutustöös abikäsi vaja.e

16. Milles me võime olla kindlad?

¹⁶ Nagu oleme näinud, on Jehoova vastused meie palvetele alati armastavad ja õiglased. (Laul 4:3; Jes. 30:18.) Vahel ei saa me sellist vastust, nagu ootasime, kuid see ei tähenda, et Jehoova meid ei kuulaks. Ta armastab meid väga ega hülga meid iialgi. (Laul 9:10.) Niisiis lootkem talle igal ajal ja valagem tema ette välja oma süda. (Laul 62:8.)