Millest inimesed üldiselt juhinduvad?

Pea igaüks on nõus, et teatud teod ja isikuomadused on head ja õiged, teised jälle täiesti valed. Näiteks tapmine, vägistamine ja laste seksuaalne väärkohtlemine on üldiselt hukka mõistetud. Samas selliseid omadusi nagu õiglus, lahkus ja empaatia hinnatakse kõrgelt. Paljud inimesed aga usuvad, et teatud eluvaldkondades, isegi neis, mis puudutavad seksuaalsuhteid, ausust või lastekasvatamist, polegi mingeid õige-vale norme. Nad leiavad, et inimene võib teha, mida heaks arvab, ja peaaegu kõik on lubatud. Paljud toimivad peamiselt selle järgi, mis neile endile või neid ümbritsevatele inimestele õige tundub. Ent kas see on tark?

KAS TASUB KUULATA SÜDAMEHÄÄLT?

Tihti juhindume oma südametunnistusest. See on sisemine hääl, mis annab hinnangu meie tegudele. (Roomlastele 2:14, 15.) Juba päris väiksed lapsed oskavad vahet teha õiglasel ja ebaõiglasel kohtlemisel ning võivad isegi süütunnet tunda. Aja jooksul kujundavad meie südametunnistust pere, kaaslased, õpetajad, ühiskond, religioon ja kultuur. Otsuseid tehes ütleb südametunnistus meile, kas need lähevad kokku meie väärtushinnangutega.

Meie õige ja vale taju võib ajendada meid olema õiglased ning väljendama oma tänu ja kaastunnet. Samuti võib see aidata meil hoiduda tegemast midagi, mis võiks haavata neid, kellest hoolime, või mis tekitaks meis piinlikkust või süütunnet.

Ent kas see, mis tundub meile õige, on alati õige? Noore mehena tegi Garrick seda, mida iganes tahtis. Hiljem ta aga mõistis, et see ei toonud midagi head. Ta ütles selle eluperioodi kohta, et see oli üks väga sünge aeg täis ebamoraalsust, narkootikume, alkoholi ja vägivalda.

KAS TASUB TEHA NII NAGU TEISED?

Lisaks sellele, mis meile endale õige tundub, mõjutab meid ka see, mida teised arvavad. Nende elukogemus ja targad nõuanded võivad meile abiks olla. Ja kui teeme, mis on õige meie pere, sõprade ja kogukonna silmis, pälvime nende lugupidamise.

Ent kas see, mis on teiste meelest õige, on alati õige? Noorena järgis Priscila oma eakaaslaste eeskuju ja harrastas juhuseksi. Ta mõistis aga, et kuigi teiste meelest polnud selles midagi valet, ei olnud see talle sugugi hea. Ta ütleb: „Tegin seda, mida kõik teisedki, kuid tundsin end seetõttu kehvasti ja võtsin asjatuid riske.”

KAS ON MINGI PAREM VIIS?

Kui meil tuleb millegi suhtes otsustada, kas see on õige või vale, siis tasub kahtlemata kuulda võtta nii oma südametunnistust kui ka teiste arvamust. Ent kui meie otsused põhinevad ainult sellel, ei pruugi neil olla head tagajärjed. Võib juhtuda, et me lihtsalt ei suuda ette näha kahju, mida meie valikud võivad meile endile või teistele põhjustada. (Õpetussõnad 14:12.) Ja samuti ei saa me kunagi kindlad olla, et see, mis on õige meie või kellegi teise silmis, seda ka tegelikult on, või et need väärtushinnangud kunagi hiljem ei muutu. On küllaldaselt näiteid selle kohta, kuidas mõni tegu, mida varem peeti valeks, on tänapäeval täiesti aktsepteeritav. Samas kui tegusid, milles varem ei nähtud midagi halba, peetakse nüüd sündsusetuks.

Kas on mingi parem võimalus, kuidas otsustada, mis on õige ja mis vale? Kas on olemas moraalinormid, mida järgides ei pea pettuma ei praegu ega ka tulevikus?

On tõesti üks selline allikas, kust võivad leida usaldusväärset juhatust kõik inimesed, ükskõik, kus nad ka ei elaks. Järgmises artiklis räägime sellest lähemalt.