Kasvata usaldust Jehoova organisatsiooni vastu

1. Kuidas oli Jehoova rahvas organiseeritud esimesel sajandil?

KUI Jehoova annab oma rahvale mingi ülesande, ootab ta, et seda täidetaks organiseeritult. (1. Kor. 14:33.) Näiteks soovib ta, et head sõnumit kuulutataks kogu maailmas. (Matt. 24:14.) Ta on pannud Jeesuse selle töö etteotsa ja Jeesus on taganud, et seda tehakse korra järgi. Esimesel sajandil, kui paljudes paikades rajati kogudusi, määrati kogudusevanemad neid juhtima. (Ap. t. 14:23.) Jeruusalemmas asuv vanematekogu, mis koosnes apostlitest ja vanematest meestest, tegi otsuseid, mida kogudustel tuli järgida. (Ap. t. 15:2; 16:4.) Kogudused kuuletusidki saadud juhenditele ja tänu sellele said nad „usus aina tugevamaks ja koguduseliikmete arv kasvas päevast päeva”. (Ap. t. 16:5.)

2. Kuidas on Jehoova alates aastast 1919 oma rahvast juhatanud ja neile vaimset toitu andnud?

² Jehoova rahvas tegutseb organiseeritult ka tänapäeval. Alates aastast 1919 on Jeesus väikse rühma võitud kristlaste kaudu korraldanud kuulutustööd ja vaimse toidu jagamist.a (Luuka 12:42.) On ilmselge, et Jehoova on nende tööd õnnistanud. (Jes. 60:22; 65:13, 14.)

3., 4. a) Miks on hea, et oleme organiseeritud? b) Mida me selles artiklis arutame?

³ Kui me poleks organiseeritud, ei saaks me Jeesuse antud ülesannet täita. (Matt. 28:19, 20.) Oletame näiteks, et meil pole kuulutustööterritooriume ja igaüks kuulutab seal, kus soovib. Nii võib juhtuda, et mõnel territooriumil käiakse kogu aeg, ent mõnel teisel ei käida üldse. Kas oskad tuua veel mõne näite selle kohta, mis kasu organiseeritusest on?

⁴ Jeesus juhatas oma järelkäijaid esimesel sajandil ja teeb seda ka tänapäeval. Selles artiklis vaatame, millise eeskuju Jeesus meile jättis ja kuidas meie organisatsioon on seda järginud. Arutame ka seda, millest on näha, et me usaldame Jehoova organisatsiooni.

MEIE ORGANISATSIOON JÄRGIB JEESUSE EESKUJU

5. Mis on üks viis, kuidas meie organisatsioon järgib Jeesuse eeskuju? (Joh. 8:28.)

⁵ Jeesus tegutses ja rääkis nii, nagu Isa oli teda õpetanud. Jehoova organisatsioon järgib Jeesuse eeskuju ning kõik selle õpetused ja juhendid põhinevad piiblil. (Loe Johannese 8:28; 2. Tim. 3:16, 17.) Meile tuletatakse sageli meelde, kui tähtis on piiblit lugeda ja selle järgi elada. Mida head see meile toob?

6. Mida piibli uurimine meile annab?

⁶ Kui uurime piiblit meie väljaannete abil, on sellest meile palju kasu. Näiteks saame võrrelda piibli õpetusi organisatsioonilt tulevate juhistega. Kui näeme, et need põhinevad piiblil, siis meie usaldus Jehoova organisatsiooni vastu kasvab. (Rooml. 12:2.)

7. Millist sõnumit Jeesus kuulutas ja kuidas Jehoova rahvas tema eeskuju järgib?

⁷ Jeesus kuulutas head sõnumit Jumala kuningriigist. (Luuka 4:43, 44.) Ta käskis ka oma jüngritel seda teha. (Luuka 9:1, 2; 10:8, 9.) Tänapäeval kuulutavad head sõnumit kõik Jehoova teenijad, ükskõik kus nad elavad või milliseid ülesandeid nad organisatsioonis täidavad.

8. Milline auline ülesanne meil on?

⁸ Võimalus kuulutada head sõnumit on meile suur au. Seda ei saa teha mitte igaüks. Näiteks kui Jeesus oli maa peal, ei lubanud ta kurjadel vaimudel endast teistele rääkida. (Luuka 4:41.) Selleks et inimene võiks tänapäeval koos Jehoova rahvaga kuulutustööd teha, peab ta vastama teatud nõuetele. Me saame näidata, kui väga me hindame Jeesuse antud ülesannet, kui püüame igal võimalusel inimestele head sõnumit rääkida. Jeesuse eeskujul teeme oma parima, et külvata inimeste südamesse tõeseemneid ja neid kasta. (Matt. 13:3, 23; 1. Kor. 3:6.)

9. Kuidas on Jehoova organisatsioon tema nime teada andnud?

⁹ Jeesus andis inimestele teada Jumala nime. Palves oma taevasele isale ütles Jeesus: „Ma olen andnud neile teada sinu nime.” (Joh. 17:26.) Ka Jehoova organisatsioon on teinud kõik, mis võimalik, et anda inimestele teada, mis on Jumala nimi. Oluline roll selles on piibli „Uue maailma tõlkel”, kus Jumala nimi on kõigis kohtades, kus see piibli algtekstis esineb. See piiblitõlge on praegu tervikuna või osaliselt kättesaadav rohkem kui 270 keeles. Selle tõlke lisadest A4 ja A5 võib rohkem teada saada selle kohta, miks oli vaja see nimi piiblisse tagasi panna ja kuidas seda tehti. „Uue maailma tõlke” õppeväljaande lisas C on palju tõendeid selle kohta, miks peaks piibli kreekakeelses osas esinema Jumala nimi kõigis 237 kohas, kus see „Uue maailma tõlkes” on.

10. Mida see juhtum näitab?

¹⁰ Nii nagu Jeesus, soovime ka meie võimalikult paljudele inimestele Jumala nime teada anda. Myanmaris elav 67-aastane naine oli pisarateni liigutatud, kui sai teada, mis on Jumala nimi. Ta ütles: „Ma kuulsin esimest korda elus, et Jumala nimi on Jehoova. Te õpetasite mulle kõige tähtsamat asja, mida on üldse võimalik teada.” Nagu see juhtum näitab, võib Jumala nime teadasaamine avaldada inimestele suurt mõju.

KASVATA USALDUST JEHOOVA ORGANISATSIOONI VASTU

11. Kuidas saavad kogudusevanemad näidata, et nad usaldavad Jehoova organisatsiooni? (Vaata ka pilti.)

¹¹ Millest on näha, et kogudusevanemad usaldavad Jehoova organisatsiooni? Kui nad saavad juhendeid, loevad nad need hoolsalt läbi ja seejärel teevad oma parima, et neid järgida. Nendes ei räägita üksnes sellest, kuidas juhatada koosolekuid või esitada avalikke palveid, vaid ka sellest, kuidas hoolitseda oma usukaaslaste eest. Kui kogudusevanemad neid juhendeid järgivad, tunnevad vennad ja õed end turvaliselt ja armastatuna.

12. a) Miks meil tuleks kuuletuda neile, kes on meie seas eestvedajad? (Heebr. 13:7, 17.) b) Miks peaksime keskenduma kogudusevanemate headele omadustele?

¹² Piibel õhutab meid kuuletuma neile, kes on meie seas eestvedajad. (Loe Heebrealastele 13:7, 17.) Kui me seda teeme, on neil vendadel kergem oma ülesandeid täita. Niisiis, kui saame kogudusevanematelt juhtnööre, tuleks meil neid meeleldi järgida. See aga ei pruugi olla sugugi kerge, sest kogudusevanemad on ebatäiuslikud. Ent kui keskenduksime nende puudustele, mitte nende headele külgedele, aitaksime neid, kes tegutsevad meie vastu. Miks võib nii öelda? Sest nõnda kahaneks meie usaldus Jumala organisatsiooni vastu, mis ongi meie vastaste eesmärk. Mida me saame teha, et vastaste valed ja propaganda ära tunda ning mitte lasta neil end mõjutada?

ÄRA LASE TEISTEL OMA USALDUST NÕRGENDADA

13. Kuidas püüavad meie vastased Jehoova organisatsiooni mustata?

¹³ Jumala vastased püüavad näidata meie organisatsiooni häid külgi negatiivses valguses. Näiteks oleme piiblist õppinud, et Jehoova ootab oma teenijatelt, et nad oleksid füüsiliselt ja moraalselt puhtad ning teeniksid teda õigel viisil. Ta on öelnud, et igaüks, kes elab kõlvatut elu ega kahetse, tuleb kogudusest eemaldada. (1. Kor. 5:11–13; 6:9, 10.) Me kuuletumegi sellele käsule, kuid meie vastased kasutavad seda meie vastu ja süüdistavad meid sallimatuses ning väidavad, et me ei armasta inimesi.

14. Kes on Jehoova organisatsiooni vastu suunatud rünnakute taga?

¹⁴ Pea meeles, kes on meie vastu suunatud rünnakute taga. Selleks on Saatan, kes on „valetaja ja vale isa”. (Joh. 8:44; 1. Moos. 3:1–5.) Seega on ootuspärane, et tema ärgitusel levitatakse meie kohta palju valejutte. Nii oli see ka esimesel sajandil.

15. Kuidas kohtlesid usujuhid Jeesust ja tema järelkäijaid?

¹⁵ Jeesus oli täiuslik inimene ja tegi imesid, kuid sellegipoolest mustasid Saatana käsilased teda ühtevalu. Näiteks ütlesid juudi usujuhid, et Jeesus „ajab deemoneid välja deemonite valitseja abiga”. (Mark. 3:22.) Kui Jeesuse üle kohut mõisteti, süüdistasid usujuhid teda jumalateotuses ja ässitasid inimesi, et nood nõuaksid ta hukkamist. (Matt. 27:20.) Hiljem, kui Jeesuse järelkäijad kuulutasid head sõnumit, kihutasid „need juudid, kes ei uskunud, ... mittejuudid vendade vastu üles”. (Ap. t. 14:2, 19.) Teksti Apostlite teod 14:2 kohta kirjutas Vahitorn: „Juutidest vastupanijad, keda ei rahuldanud see, et nad ise selle sõnumi hülgasid, algatasid laimukampaania ja üritasid mittejuutidest elanikkonna hulgas kristlaste vastu eelarvamusi tekitada.” (Vahitorn 1998, 1. detsember.)

16. Millele meil tuleks mõelda, kui kuuleme negatiivset infot Jehoova organisatsiooni kohta?

¹⁶ Saatan levitab oma valesid ka tänapäeval ja eksitab kogu maailma. (Ilm. 12:9.) Kui sa kuuled negatiivset infot meie organisatsiooni või juhtivate vendade kohta, siis mõtle sellele, kuidas Jumala vaenlased suhtusid Jeesusesse ja esimese sajandi kristlastesse. Praegu kiusatakse Jehoova teenijaid taga ja neid laimatakse, nagu piibel on ennustanud. (Matt. 5:11, 12.) Ent valejutud ei eksita meid, kui hoiame meeles, kes on nende taga, ja võtame kohe midagi ette, et end kaitsta. Mida me siis peaksime tegema?

17. Mida teha, et valejutud ei õõnestaks meie usaldust Jehoova organisatsiooni vastu? (2. Tim. 1:13; vaata ka kasti „Mida teha, kui kuuleme valesid meie organisatsiooni kohta”.)

¹⁷ Ära kuula valejutte. Apostel Paulus andis selged juhised, mida teha, kui kuuleme meie organisatsiooni kohta laimu. Ta ütles Timoteosele, et see keelaks „teatavaid inimesi ... pööramast tähelepanu valejuttudele” ega võtaks kuulda „tühiseid ja valesid jutte”. (1. Tim. 1:3, 4; 4:7.) Kuna me teame, kust valejutud lähtuvad, ei jää me neid kuulama, justnagu me ei võtaks tänavalt kommi ega pistaks seda suhu, nagu mõni väike laps võib teha. Me hoopis hoiame kinni „õige õpetuse eeskujust”. (Loe 2. Timoteosele 1:13.)

18. Kuidas me saame näidata, et peame Jehoova organisatsiooni kalliks?

¹⁸ Me vaatasime vaid kolme viisi, kuidas Jumala organisatsioon järgib Jeesuse eeskuju. Kui uurid piiblit, püüa panna tähele teisigi viise, kuidas organisatsioon seda teeb. Teeni Jehoovat ustavalt ja hoia tema rahva ligi ning aita ka teistel oma koguduses kasvatada usaldust meie organisatsiooni vastu. (Laul 37:28.)