30. UURIMISARTIKKEL
LAUL 36 Kaitseme oma südant
Õppetunnid Iisraeli kuningate elust
„Te näete jälle vahet õige ja jumalatu vahel, selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes teda ei teeni.” (MAL. 3:18)
LÜHIÜLEVAADE
Vaatame, mille järgi Jehoova Iisraeli kuningate puhul otsustas, kes on talle ustav ja kes mitte. See aitab meil mõista, mida väärtustab ta oma teenijates tänapäeval.
1., 2. Mida me piiblist Iisraeli kuningate kohta teada saame?
PIIBLIS on juttu rohkem kui 40 mehest, kes valitsesid Iisraelis kuningatena.a Ja mõnedest nende tegudest räägitakse üsna avameelselt. Näiteks võib sealt lugeda Jehoovale ustavate kuningate eksimustest. Üks selline kuningas oli Taavet. Jehoova ütles tema kohta: „Mu teenija Taavet ... täitis mu käske ja käis mu järel kogu südamest, tehes ainult seda, mis on mu silmis õige.” (1. Kun. 14:8.) Samas me teame, et Taavet rikkus Batsebaga abielu ning sepitses hiljem plaani, et tolle abikaasa lahingus tapetaks. (2. Saam. 11:4, 14, 15.)
2 Kuidas on lugu nende kuningatega, kes polnud Jehoovale ustavad? Kas nad tegid ainult seda, mis on halb? Sugugi mitte. Kuigi Rehabeam tegi Jehoova silmis kurja, kuuletus ta tema käsule mitte sõdida Iisraeli 10 suguharu vastu ja lasta neil endale kuningas valida. (1. Kun. 12:21–24; 2. Ajar. 12:14.) Samuti ehitas ta Juudasse kindlustatud linnu, et kaitsta Jumala rahvast vaenlaste eest. (2. Ajar. 11:5–12.)
3. Millisele küsimusele me vastust otsime ja mida me selles artiklis arutame?
3 Kui kõik Iisraeli kuningad tegid nii head kui ka halba, siis mille põhjal Jehoova otsustas, kas nad on ustavad või mitte? Kui saame sellele küsimusele vastuse, aitab see meil mõista, mida Jehoova meilt ootab. Ilmselt võttis Jehoova nende kuningate puhul arvesse nende südameseisundit; seda, kas nad kahetsesid oma halbu tegusid; ja seda, kas nad teenisid teda õigel viisil. Arutamegi nüüd neid kolme tegurit lähemalt.
NENDE SÜDA OLI TÄIELIKULT JEHOOVAGA
4. Miks olid mõned kuningad Jehoovale meelepärased ja teised mitte?
4 Kuningad, kes olid Jehoovale meelepärased, teenisid teda kogu südamest.b Näiteks Joosafati kohta öeldakse, et ta „otsis Jehoovat kogu südamest”. (2. Ajar. 22:9.) Joosija kohta on kirjas, et „enne teda polnud ühtki temasarnast kuningat, kes oleks pöördunud tagasi Jehoova juurde kõigest südamest”. (2. Kun. 23:25.) Ent Saalomoni kohta, kes oma elu lõpupoole polnud Jehoovale kuulekas, on piiblis öeldud, et „tema süda ei olnud enam täielikult oma Jumala Jehoovaga”. (1. Kun. 11:4.) Ja ka kuningas Abijami „süda ei olnud täielikult ... Jehoovaga”. (1. Kun. 15:3.)
5. Mida tähendab teenida Jehoovat kogu südamest?
5 Me teenime Jehoovat kogu südamest, kui teeme seda pühendumusega ja armastusest tema vastu, mitte lihtsalt sellepärast, et me teame, et seda on õige teha. Ja me soovime teenida Jehoovat sel viisil kogu oma elu.
6. Mida meil tuleb teha, et teenida Jehoovat kogu südamest? (Õpet. 4:23; Matt. 5:29, 30.)
6 Me saame ustavatest kuningatest eeskuju võtta ja teenida Jehoovat kogu südamest, kui hoidume kõigest, mis võiks meile halba mõju avaldada. Näiteks võivad sobimatu meelelahutus, halb seltskond ja soov rohkem raha teenida nõrgendada meie armastust Jehoova vastu. Kui märkame, et see on hakanud juhtuma, tuleb meil viivitamata ja otsustavalt tegutseda. (Loe Õpetussõnad 4:23; Matteuse 5:29, 30.)
7. Mida on vaja teha, et meie suhted Jehoovaga ei jaheneks?
7 Meil tuleks olla valvsad, et me ei hakkaks ennast petma ja mõtlema, et kui püüame Jehoova teenistuses rohkem teha, siis ei pea me nii hoolega hoiduma kõigest, mis võiks meile halba mõju avaldada. Kujutle näiteks, et tuled krõbeda külma käest tuppa ja keerad kütet juurde, et sooja saada. Sellest poleks aga midagi kasu, kui jätaksid välisukse lahti. Sel juhul oleks peagi toas vaat et sama külm kui õues. Mis on selle näite iva? Et meie suhted Jehoovaga oleksid soojad ja lähedased, on meil vaja teha midagi enamat, kui tublisti piiblit uurida. Meil on vaja nii-öelda sulgeda uks, et selle maailma külm õhk ehk sõnakuulmatuse vaim ei tungiks meie südamesse. Kui see juhtuks, poleks meie süda enam täielikult Jehoovaga. (Efesl. 2:2.)
NAD KAHETSESID OMA PATTE
8., 9. Kuidas reageerisid Taavet ja Hiskija noomimisele? (Vaata pilti.)
8 Nagu varem mainitud, patustas Taavet rängalt. Kui aga Naatan tuli teda noomima, kahetses ta oma tegusid väga. (2. Saam. 12:13.) Laulust 51 võib näha, kui siiras tema kahetsus oli. Ilmselgelt Taavet lihtsalt ei teeselnud Naatani ees ega püüdnud karistusest pääseda. (Laul 51:3, 4, 17, märkus.)
9 Ka Hiskija ei teinud alati seda, mis on Jehoovale meelepärane. Piiblis öeldakse, et „tema süda läks ülbeks ning sellega tõmbas ta nii enda kui ka Juuda ja Jeruusalemma peale Jumala viha”. (2. Ajar. 32:25.) Võib-olla läks Hiskija süda ülbeks sellepärast, et tal oli palju vara, et ta saavutas võidu assüürlaste üle või sellepärast, et ta tervenes ime läbi raskest haigusest. Ja ehk ajendas just tema uhkus teda babüloonlaste ees oma varandusega kiitlema, nii et Jesaja pidi teda noomima. (2. Kun. 20:12–18.) Ent nagu Taavet, kahetses ka Hiskija tehtut siiralt. (2. Ajar. 32:26.) Jehoova võttis seda arvesse ja Hiskija oli tema silmis ikkagi ustav kuningas. Piiblis öeldakse: „Hiskija tegi, mis oli Jehoova silmis õige.” (2. Kun. 18:3.)
Taavet ja Hiskija kahetsesid südamest, kui neid nende pattude pärast noomiti (Vaata lõike 8 ja 9.)
10. Kuidas reageeris Amasja noomimisele?
10 Ka Juuda kuningas Amasja tegi, mis õige, aga mitte kogu südamest. (2. Ajar. 25:2.) Miks võib tema kohta nii öelda? Pärast seda, kui Jehoova oli aidanud tal edomlaste üle võidu saavutada, hakkas Amasja nende jumalaid kummardama.c Kui Jehoova saatis prohveti teda noomima, ei tahtnud kuningas teda kuulata ja saatis ta minema. (2. Ajar. 25:14–16.)
11. Mida meil tuleb teha, et Jehoova meile andestaks? (2. Kor. 7:9, 11; vaata ka pilte.)
11 Mida me neist lugudest õpime? Meil tuleks oma eksimusi kahetseda ja teha kõik, mis suudame, et hoiduda neid kordamast. Kui kogudusevanemad meile nõu annavad, olgu siis väiksemates või suuremates asjades, ei peaks me mõtlema, et neil on midagi meie vastu või et Jehoova ei armasta meid. Ka Jehoovale ustavad kuningad vajasid vahel manitsust. (Heebr. 12:6.) Kui meid manitsetakse, tuleks meil seda alandlikult kuulda võtta, teha vajalikud muudatused ja teenida Jehoovat kogu südamest edasi. Kui me oma eksimusi kahetseme, siis Jehoova andestab meile. (Loe 2. Korintlastele 7:9, 11.)
Kui meid manitsetakse, tuleks meil seda alandlikult kuulda võtta, teha vajalikud muudatused ja Jehoovat kogu südamest edasi teenida (Vaata lõiku 11.)f
NAD TEENISID JEHOOVAT ÕIGEL VIISIL
12. Mis eristas Jehoovale ustavaid kuningaid ustavusetutest kuningatest?
12 Kuigi need kuningad, kes olid Jehoovale ustavad, tegid vahel vigu, polnud neil tema kõrval muid jumalaid ja nad teenisid teda õigel viisil. Nad ergutasid ka oma alamaid sedasama tegema ning tegid kõik, mis suutsid, et maad ebajumalakummardamisest puhastada.d
13. Miks oli Ahab Jehoova silmis ustavusetu?
13 Kuidas on lugu nende kuningatega, kes olid Jehoova silmis ustavusetud? Muidugi ei teinud nad kogu aeg ainult halba. Isegi Ahab alandas end ja kahetses, kui mõistis, et tal oli olnud osa Naaboti mõrvas. (1. Kun. 21:27–29.) Samuti ehitas ta linnu ja võitis lahinguid Iisraeli vaenlaste vastu. (1. Kun. 20:21, 29; 22:39.) Ent oma naise mõjutusel hakkas ta ebajumalaid teenima ja õhutas ka oma alamaid seda tegema. See oli Jehoova silmis jäle, kuid Ahab ei kahetsenud seda kunagi. (1. Kun. 21:25, 26.)
14. a) Miks oli Rehabeam Jehoova silmis ustavusetu? b) Mida tegid kõik ustavusetud kuningad?
14 Nagu varem mainisime, tegi ka ustavusetu kuningas Rehabeam oma valitsusajal häid tegusid. Ent kui ta oli oma kuningavõimu kindlustanud, hülgas ta Jehoova seaduse ja hakkas teenima ebajumalaid. (2. Ajar. 12:1.) Pärast seda teenis ta kord Jehoovat ja siis jälle ebajumalaid. (1. Kun. 14:21–24.) Rehabeam ja Ahab polnud ainsad, kes õigest jumalateenimisest kõrvale kaldusid. Tegelikult teenisid ebajumalaid suuremal või vähemal määral kõik ustavusetud kuningad. On ilmselge, et Jehoova silmis oli väga oluline see, kas kuningas teenis teda õigel viisil või mitte. See oli üks peamisi tegureid, mille põhjal ta otsustas, kas kuningas on talle ustav.
15. Miks on Jehoovale oluline, et tema teenijad teeniksid teda õigel viisil?
15 Miks oli Jehoovale nii tähtis, et kuningad teeniksid teda õigel viisil? Üks oluline põhjus oli see, et neil oli kohustus aidata oma eeskuju ja tegudega ka rahval sama teha. Kuidas oleks see olnud võimalik, kui nad ise poleks olnud Jehoovale ustavad? Samuti viis ebajumalateenimine ränkade pattudeni. (Hoosea 4:1, 2.) Lisaks olid kuningad ja kogu rahvas Jehoovale pühendunud. Nad olid andnud talle tõotuse teenida üksnes teda. Seega on mõistetav, miks piiblis võrreldakse ebajumalateenistust abielurikkumisega. (Jer. 3:8, 9.) See, kes rikub abielu, põhjustab oma kaasale suurt südamevalu. Samamoodi teeb Jehoovale väga haiget, kui talle pühendunud teenija hakkab kummardama ebajumalaid.e (5. Moos. 4:23, 24.)
16. Mis on peamine tegur, mis eristab õiget jumalatust?
16 Muidugi tuleb meil hoiduda kõigest, mis on seotud ebajumalateenimisega. Ent lisaks sellele tuleb meil teenida Jehoovat õigel viisil ja innukalt. Prohvet Malaki tõi selgelt välja, milline inimene on Jehoovale meelepärane. Ta kirjutas: „Te näete jälle vahet õige ja jumalatu vahel, selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes teda ei teeni.” (Mal. 3:18.) Seega ei tohiks me lasta mitte millelgi, isegi mitte oma ebatäiusel ega vigadel, takistada end Jehoovat teenimast. Tegelikult võib öelda, et Jehoova teenimise lõpetamine iseenesest on ränk patt.
17. Miks on oluline hoolikalt valida, kellega abielluda?
17 Kui sa oled vallaline ja soovid abielluda, siis kuidas peaksid Malaki sõnad mõjutama seda, kelle sa endale abikaasaks valid? Inimesel võib küll olla häid omadusi, ent kui ta ei teeni Jehoovat, siis kas ta on tema silmis õige? (2. Kor. 6:14.) Kui sa temaga abielluksid, siis kas ta aitaks sul Jehoovat edasi teenida? Mõtle näiteks, mis juhtus kuningas Saalomoniga, kes võttis endale võõramaa naisi. Kuigi neil võis olla häid omadusi, ei teeninud nad Jehoovat, vaid ebajumalaid. Ja ajapikku pöörasid nad ka Saalomoni südame teiste jumalate poole. (1. Kun. 11:1, 4.)
18. Mida tuleks vanematel oma lastele õpetada?
18 Lapsevanemad, arutage oma lastega lugusid Iisraeli kuningatest, et sütitada neis soovi Jehoovat teenida. Aidake neil mõista, et see, kas kuningas oli Jehoova silmis hea või halb, sõltus sellest, kas ta teenis teda õigel viisil või mitte. Õpetage oma lastele nii sõnade kui ka tegudega, et vaimsed asjad, nagu näiteks piibli uurimine, koosolekutel käimine ja kuulutustöö, peaksid olema elus esikohal. (Matt. 6:33.) Muidu võib juhtuda, et teie lastel ei teki Jehoovaga isiklikke suhteid ja nad teenivad teda üksnes sellepärast, et teie seda teete. Selle tagajärjeks võib olla, et nad ei võta Jehoova teenimist tõsiselt või koguni lõpetavad selle.
19. Milline võimalus on neil, kes on Jehoova teenimise lõpetanud? (Vaata ka kasti „Jehoova ootab sind tagasi”.)
19 Kui keegi on Jehoova teenimise lõpetanud, siis kas see tähendab, et ta ei saa enam kunagi olla tema sõber? Ei tähenda. Tal on võimalik oma tegusid kahetseda ja taas Jehoovat teenima hakata. Selleks võib tal olla vaja oma uhkus alla neelata ja võtta vastu kogudusevanemate abi. (Jaak. 5:14.) Ükski pingutus pole liiga suur, et suhted Jehoovaga taastada.
20. Kuidas Jehoova meisse suhtub, kui järgime ustavate kuningate eeskuju?
20 Mida me siis oleme Iisraeli kuningatelt õppinud? Me võime olla nagu ustavad kuningad, kui teenime Jehoovat pühendumusega ja kogu südamest. Meil on vaja oma vigu kahetseda, neist õppida ja teha vajalikud muudatused, et neid mitte korrata. Samuti on meil tarvis meeles hoida, kui tähtis on teenida ainsat tõelist Jumalat Jehoovat. Kui sa jääd Jehoova ligi, võid ka sina olla tema silmis õige.
LAUL 45 Mu südame mõtted
a Selles artiklis mõeldakse Iisraeli kuningate all kõiki kuningaid, kes valitsesid kas Juuda kahe suguharu, Iisraeli 10 suguharu või kõigi 12 suguharu üle.
b SELGITUS. Piiblis kasutatakse tihti sõna süda, et kirjeldada inimese olemust. See hõlmab tema soove, mõtteid, iseloomu, hoiakuid, võimeid, ajendeid ja eesmärke.
c Paistab, et paganrahvaste kuningatel oli tavaks vallutatud rahva jumalaid kummardada.
d Kuningas Aasa tegi suuri vigu. (2. Ajar. 16:7, 10.) Ometi räägib piibel temast heas valguses. Ja kuigi ta alguses ei võtnud manitsust kuulda, on võimalik, et hiljem ta siiski kahetses oma tegusid. Jehoova nägi temas rohkem head kui halba. Väärib märkimist et Aasa teenis üksnes Jehoovat ja tegutses selle nimel, et kogu maalt ebajumalateenimine kõrvaldada. (1. Kun. 15:11–13; 2. Ajar. 14:2–5.)
e On tähelepanuväärne, et Moosese seaduse kaks esimest käsku keelasid kummardada kedagi või midagi muud peale Jehoova. (2. Moos. 20:1–6.)
f PILTIDE SELGITUSED. Noor kogudusevanem teeb märkuse venna alkoholitarbimise kohta. Vend võtab teda alandlikult kuulda, teeb vajalikud muudatused ja teenib Jehoovat ustavalt edasi.