Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • w24 oktoober lk 31
  • Lugejate küsimusi

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Lugejate küsimusi
  • Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki (uurimisväljaanne) 2024
  • Sarnased artiklid
  • Kas sa mäletad?
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki (uurimisväljaanne) 2024
  • Jeruusalemm ja Saalomoni tempel
    Vaatleme seda head maad
Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki (uurimisväljaanne) 2024
w24 oktoober lk 31
Vaade Saalomoni templile.

Lugejate küsimusi

Kui kõrge oli Saalomoni templi eeskoda?

Eeskojast pääses templi pühasse paika. Piibli „Uue maailma tõlgetes”, mis on trükitud või avaldatud enne aastat 2023, öeldakse, et „koja eeskoja pikkus oli 20 küünart, mis vastas koja laiusele, ja kõrgus oli 120”. (2. Ajar. 3:4.) Ka mõnedes teistes tõlgetes öeldakse, et eeskoda oli 120 küünart kõrge, mis tähendab, et see pidi olema 53-meetrine torn.

Ent ingliskeelses „Uue maailma tõlke” 2023. aasta trükis öeldakse Saalomoni templi eeskoja kohta: „Ja kõrgus oli 20 küünart” ehk umbes üheksa meetrit.a Vaatame mõningaid põhjusi, miks selline muudatus tehti.

Eeskoja kõrgust ei mainita tekstis 1. Kuningate 6:3. Selles salmis ütleb raamatu kirjutaja Jeremija, mis on eeskoja pikkus ja laius, kuid ei maini selle kõrgust. Järgmises peatükis kirjeldab ta üksikasjalikult mõningaid silmapaistvaid templi osi, sealhulgas metallist merd, kümmet vaskvankrit ning kaht vaskset eeskoja sammast. (1. Kun. 7:15–37.) Kui eeskoda oleks olnud üle 50 meetri kõrge ja kõrgunud üle kogu templi, siis miks Jeremija seda ei maininud? Ka sajandeid hiljem kirjutasid juudi ajaloolased, et eeskoda polnud ülejäänud templist kõrgem.

Õpetlased kahtlevad, kas eeskoja seinade paksus oli piisav, et võimaldada sellist kõrgust. Vanal ajal oli kõrgetel kivist ja tellistest ehitistel, nagu näiteks Egiptuse templite väravatel, lai alumine osa ning ülaosa muutus kitsamaks. Ent Saalomoni tempel oli teistsugune. Õpetlaste sõnul polnud selle seinad paksemad kui 2,7 meetrit. Arhitektuuriajaloolane Theodor Busink ütleb: „Võttes aluseks selle, kui paksud olid [templi sissekäigu] seinad, ei saanud eeskoda olla 120 küünart [kõrge].”

Tekst 2. Ajaraamat 3:4 võis olla valesti ümber kirjutatud. Kuigi mõnedes vanades käsikirjades öeldakse selles salmis „120”, seisab teistes autoriteetsetes käsikirjades „20” küünart (näiteks Codex Alexandrinus, 5. sajand, ja Codex Ambrosianus, 6. sajand). Miks võis ümberkirjutaja teksti ekslikult „120” kirjutada? Sõnad „sada” ja „küünart” näevad heebrea keeles sarnased välja. Niisiis võis ta need lihtsalt segi ajada.

Muidugi on oluline, et suudaksime Saalomoni templit õigesti ette kujutada, ja selleks on vaja neid üksikasju teada. Kuid veelgi olulisem on see, mida see tempel sümboliseeris – suurt vaimset templit. Me oleme Jehoovale väga tänulikud, et ta lubab meil teda selles templis teenida. (Heebr. 9:11–14; Ilm. 3:12; 7:9–17.)

a Allmärkuses selgitatakse, et „mõnedes käsikirjades öeldakse siin lihtsalt „120”. Teistes käsikirjades ja mõnedes piiblitõlgetes aga „20 küünart”.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga