Kas inimeste võimuses on sõdadele lõpp teha?

MAJANDUSE EDENDAMINE

Eesmärk: parandada inimeste elukvaliteeti. Nii võiks väheneda või lausa kaduda majanduslik ebavõrdsus, mis on üks konfliktide peamisi põhjusi.

Takistus: viis, kuidas riigid raha kasutavad. Aastal 2022 kulutati üle maailma rahuloomele ja -valvele hinnanguliselt 34,1 miljardit USA dollarit. Ent see oli vaid 0,4 protsenti summast, mis kulus sõjategevusele ja sellega seonduvale. (Institute for Economics & Peace, Global Peace Index 2023.)

„Me kulutame palju rohkem raha ja muid ressursse konfliktide lahendamisele kui nende ennetamisele ja rahuloomele.” (ÜRO peasekretär António Guterres.)

Mida ütleb piibel. Valitsused ja muud organisatsioonid võivad küll vaesust leevendada, kuid nad ei suuda seda kunagi täielikult kõrvaldada. (5. Moosese 15:11; Matteuse 26:11.)

DIPLOMAATILISED LÄBIRÄÄKIMISED

Eesmärk: erimeelsuste ennetamine või lahendamine, et leida mõlemale osapoolele sobiv kompromiss.

Takistus: osapoolte soovimatus läbirääkimisi pidada, kompromissi teha või kokkulepet sõlmida. Lisaks on rahukokkuleppeid kerge murda.

„Diplomaatilisi läbirääkimisi ei saada alati edu. Sõja lõpetamiseks sõlmitud kokkulepe võib olla nii puudulik või ebaõiglane, et selle tõttu puhkeb uus konflikt.” (Raymond Smith, American Diplomacy, november 2023.)

Mida ütleb piibel. Inimestel tuleks otsida rahu ja nõuda seda taga. (Laul 34:14.) Tänapäeval on aga paljud „ustavusetud, ... järeleandmatud, ... reeturid”. (2. Timoteosele 3:1–4.) Selle tõttu ei pruugi konfliktide lahendamine õnnestuda, isegi kui mõned poliitikud seda siiralt teha püüavad.

DESARMEERIMINE

Eesmärk: relvastuse vähendamine või mõningate relvade kõrvaldamine. Eelkõige puudutab see tuuma-, keemia- ja bioloogilisi relvi.

Takistus: riikide vastuseis. Sageli ei soovi riigid relvastust vähendada, sest nad kardavad, et nende mõjuvõim kahaneb või et nad pole võimelised end kaitsma. Ja isegi kui nad vabaneksid kõigist relvadest, ei kaoks põhjused, miks inimesed sõdivad.

„Paljud relvastuse vähendamise kokkulepped, mis sõlmiti külma sõja lõpus, on jäänud täitmata. Muu hulgas pole astutud samme, et ohtusid vähendada, rahvusvahelisi pingeid leevendada ja viia meid lõpuks lähemale turvalisemale maailmale.” (ÜRO Desarmeerimisbüroo (UNODA), „Securing Our Common Future: An Agenda for Disarmament”.)

Mida ütleb piibel. Inimestel tuleks relvadest loobuda ja mõõgad atradeks taguda. (Jesaja 2:4.) Ent ainuüksi sellest ei piisa, kuna vägivald lähtub inimese südamest. (Matteuse 15:19.)

KOLLEKTIIVNE JULGEOLEK

Eesmärk: riikidevaheline koostöö agressorite vastu. Riigid sõlmivad kokkuleppeid minna vaenuliku riigi rünnaku korral üksteisele appi. Teoorias peaks see rünnaku ära hoidma, kuna agressor teab, et tal tuleks võidelda mitme riigi sõjaväe vastu.

Takistus: selline heidutustaktika ei toimi alati. Samuti ei pruugi riigid kokkulepetest kinni pidada või siis ei jõua nad üksmeelele selles, kuidas ja millal agressori vastu tegutseda.

„Kuigi kollektiivsel julgeolekul ... oli oluline koht Rahvasteliidu põhikirjas ja sel on oluline koht ÜRO põhikirjas, pole see toiminud.” (Encyclopedia Britannica.)

Mida ütleb piibel. Ühised jõupingutused toovad sageli häid tulemusi. (Koguja 4:12.) Ent valitsused või muud institutsioonid ei suuda kunagi tuua maa peale püsivat rahu ja julgeolekut. Miks? Piibel toob välja ühe põhjuse. Seal öeldakse: „Ärge lootke valitsejatele, inimlastele, kes ei suuda päästa. Tema eluvaim väljub, ta pöördub tagasi mulda. Samal päeval kaovad tema mõtted.” (Laul 146:3, 4, allmärkus.)