Olgem andestavad nagu Jehoova

1., 2. a) Mis olukorras võib meil olla eriti raske kellelegi andestada? b) Kuidas ilmutas Denise halastust?

KAS sinul on raske teistele andestada? Paljudele meist pole see kerge, eriti kui keegi on öelnud või teinud midagi, mis meid sügavalt haavab. Ent ometi on meil võimalik oma tunnetest üle saada ja andeks anda. Mõelgem näiteks õele, kelle nimi on Denisea. 2017. aastal käis ta koos perega meie uut peakorterit külastamas. Kui nad olid koduteel, kaotas üks auto juhitavuse ja sõitis neile otsa. Seepeale kaotas Denise teadvuse. Kui ta toibus, sai ta teada, et tema abikaasa Brian on hukkunud ja nende lapsed rängalt viga saanud. Sellele olukorrale tagasi mõeldes ütleb ta: „Ma olin täiesti murtud ja suures segaduses.” Hiljem öeldi talle, et teine autojuht ei olnud tarvitanud alkoholi ega narkootikume. Denise palus Jehoovalt abi, et oma tunnetega toime tulla.

² Teisele juhile esitati süüdistus ettekavatsemata tapmises. Süüdimõistmise korral oleks ta vangi pandud. Ent kohus teavitas Denise’i, et otsuse lõpptulemus sõltub tema tunnistusest. Denise sõnab: „Tundsin, otsekui oleks keegi mu haavad lahti rebinud ja sinna soola raputanud. Pidin oma elu kõige jubedama olukorra üksikasjad uuesti meelde tuletama ja neist rääkima.” Vaid mõni nädal hiljem istus Denise kohtusaalis ja valmistus andma tunnistust mehe vastu, kes oli tema perele nii palju valu põhjustanud. Mida ta ütles? Denise palus kohtunikul mehele armu anda.b Kui ta oma jutu oli lõpetanud, hakkasid kohtuniku silmist voolama pisarad. Ta ütles: „Kogu oma 25-aastase kohtunikukarjääri jooksul pole ma kuulnud, et kannatanu pere paluks süüdistatavale halastada.”

3. Mis aitas Denise’il olla andestav?

³ Denise’il aitas olla andestav see, et ta mõtles Jehoova andestusele. (Miika 7:18.) Kui mõistame, kui heldelt Jehoova meile andestab, ja oleme talle selle eest tänulikud, ajendab see meidki teistele andestama.

4. Mida Jehoova meilt ootab? (Efesl. 4:32.)

⁴ Jehoova soovib, et me andestaksime heldelt, nii nagu tema seda teeb. (Loe Efeslastele 4:32.) Ta ootab, et teeksime seda ka siis, kui keegi on meile väga haiget teinud. (Laul 86:5; Luuka 17:4.) Selles artiklis võtame vaatluse alla kolm soovitust, mis meil seda teha aitavad.

ÄRA EIRA OMA TUNDEID

5. Millega võib võrrelda seda, kui keegi meid haavab? (Õpet. 12:18.)

⁵ Eriti haiget võib teha see, kui meid haavab lähedane sõber või pereliige. (Laul 55:12–14.) Mõnikord on emotsionaalne valu nii suur, otsekui oleks meid noaga torgatud. (Loe Õpetussõnad 12:18.) Kui oma tundeid maha suruksime või neid ignoreerida püüaksime, oleks see sama, kui ihusse torgatud noaga mitte midagi ette võtta. Samamoodi ei saa me oodata, et meie emotsionaalne olukord paraneks, kui oma tundeid lihtsalt eirame.

6. Mis võib juhtuda, kui keegi meid solvab?

⁶ Kui keegi meid solvab, võib see meid vihastada. Ka piiblis öeldakse, et niimoodi võib juhtuda. Kuid samas hoiatatakse seal selle eest, et viha ei võtaks meie üle võimust. (Laul 4:4; Efesl. 4:26.) Miks on see nii oluline? Sellepärast et emotsioonid viivad tegudeni ja vihasena ei tee üldiselt keegi midagi head. (Jaak. 1:20.) Tasub meeles pidada, et vihaseks saamine on reaktsioon, kuid vihaseks jäämine on valik.

7. Mis tundeid veel võib tekitada see, kui keegi meile haiget teeb?

⁷ Kui keegi valmistab meile suurt pettumust, võib see olla väga valus. Näiteks Ann ütleb: „Kui ma olin alles laps, läks isa meie juurest ära ja abiellus minu hoidjaga. Tundsin end hüljatuna. Ja kui neile sündisid lapsed, oli mul tunne, et mind pole enam vaja.” Õde nimega Georgette räägib, mida ta tundis, kui tema abikaasa talle truudust murdis. Ta ütleb: „See purustas mu südame. Olime olnud sõbrad lapsepõlvest saati, samuti olime teinud koos pioneeritööd.” Ja õde Naomi ütleb: „Ma ei osanud ettegi kujutada, et abikaasa võib mulle nii haiget teha. Kui ta tunnistas üles, et vaatab pornograafiat ja on seda minu eest varjanud, tundsin end petetu ja reedetuna.”

8. a) Mis on mõned põhjused, miks meil tuleks teistele andestada? b) Mida head toob meile see, kui oleme andestavad? (Vaata kasti „Mida teha, kui keegi on meile haiget teinud”.)

⁸ Me ei saa kontrollida seda, mida teised meile ütlevad või teevad, kuid me saame kontrollida seda, kuidas me reageerime. Ja sageli on kõige parem teistele andestada. Miks võib seda väita? Sellepärast, et me armastame Jehoovat ja tema soovib, et oleksime andestavad. Kui me ei anna teistele andeks ja kanname nende peale vimma, siis on üsna tõenäoline, et käitume rumalalt ja ka meie tervis võib kannatada. (Õpet. 14:17, 29, 30.) Õde Christine ütleb: „Kui keegi on mulle haiget teinud ja ma ei võta selles suhtes midagi ette, siis naeratan palju vähem ning mu toitumine läheb käest ära. Ma ei maga enam piisavalt ja mul on palju raskem oma emotsioone valitseda. See omakorda mõjutab mu suhteid nii abikaasa kui ka teistega.”

9. Miks me ei tohiks jääda vimma pidama?

⁹ Isegi kui see, kes meile haiget tegi, ei palu meie käest andeks, saame ikka enda heaks midagi ära teha. Varem mainitud Georgette sõnab: „Võttis küll aega, kuid ma sain lahti vihast ja pahameelest eksabikaasa vastu. Tänu sellele tundsin taas sisemist rahu.” Kui me ei jää vimma kandma, siis meie süda ei kibestu. Me võime edasi liikuda ja elust jälle rõõmu tunda. (Õpet. 11:17.) Mida aga teha, kui meil on ikkagi raske andestada?

TEGELE OMA TUNNETEGA

10. Miks on meil vaja anda endale aega, kui oleme haiget saanud? (Vaata ka pilte.)

¹⁰ Mis aitab haavatud tunnetega toime tulla? Kõigepealt on tarvis anda endale aega. Kui keegi on rängalt viga saanud ning talle on antud arstiabi, siis see ei tähenda, et temaga on kohe pärast seda kõik korras. Samuti võime meie vajada aega, et emotsionaalselt paraneda, enne kui oleme valmis kellelegi südamest andestama. (Kog. 3:3; 1. Peetr. 1:22.)

11. Kuidas palve meid aitab?

¹¹ Palu Jehoovat, et ta aitaks sul olla andestav.c Varem mainitud Ann räägib, kuidas palve teda aitas. Ta ütleb: „Palusin, et Jehoova andestaks meie perest igaühele selle, mida me üksteisele halvasti ütlesime või tegime. Seejärel kirjutasin oma isale ja tema naisele kirja, kus ütlesin, et annan neile andeks.” Ann möönab, et seda ei olnud kerge teha. Nüüd ta ütleb: „Loodan, et see, et järgisin Jehoova eeskuju, ajendab isa ja tema naist Jehoovat tundma õppima.”

12. Miks tuleks meil usaldada Jehoovat, mitte oma tundeid? (Õpet. 3:5, 6.)

¹² Usalda Jehoovat, mitte oma tundeid. (Loe Õpetussõnad 3:5, 6.) Tema teab alati, mis on meile parim. (Jes. 55:8, 9.) Ja ta ei palu meil kunagi teha midagi sellist, mis teeks meile kahju. Seega, kui ta õhutab meid üksteisele andestama, siis võime olla kindlad, et see toob meile ainult head. (Laul 40:4; Jes. 48:17, 18.) Kui aga usaldaksime oma tundeid, siis ei suudaks me võib-olla üldse teistele andestada. (Õpet. 14:12; Jer. 17:9.) Varem mainitud Naomi ütleb: „Algul arvasin, et on täiesti õigustatud, kui ma oma mehele pornograafia vaatamist ei andesta. Kartsin, et ta teeb mulle taas haiget või unustab kogu valu, mida ta on mulle põhjustanud. Samuti mõtlesin sellele, et Jehoova mõistab minu tundeid. Ent siis sain aru, et kuigi Jehoova minu tundeid mõistab, ei tähenda see veel, et ta minuga nõus on. Ta teab, mida ma tunnen, ja ta teab ka seda, et tunnetest ülesaamine võtab aega. Siiski soovib ta, et oleksin andestav.”d

TEGUTSE HEA LÕPPTULEMUSE NIMEL

13. Mida meil tuleks teksti Roomlastele 12:18–21 järgi teha?

¹³ Kui me kellelegi andestame, siis tuleks meil teha midagi rohkemat, kui lihtsalt otsustada asjast enam mitte rääkida. Kui tegemist on meie usukaaslasega, on meie eesmärk temaga rahu teha. (Matt. 5:23, 24.) Me peaksime püüdma oma pahameelest lahti saada ning olema tema vastu halastavad ja andestavad. (Loe Roomlastele 12:18–21; 1. Peetr. 3:9.) Mis aitab seda teha?

14. Mida me peaksime püüdma teha ja miks?

¹⁴ Meil tuleks suhtuda meid haavanud inimesse nii, nagu Jehoova temasse suhtub. Jehoova otsib kõigis head. (2. Ajar. 16:9; Laul 130:3.) Tavaliselt on nii, et me leiame inimeses seda, mida temas otsime. Kui püüame näha teistes head, on meil kergem neile andestada. Vend Jarrod ütleb: „Mul on kergem oma vennale andestada, kui ma ei mõtle mitte tema eksimusele, vaid hoopis kõigele heale, mis temas on.”

15. Kui oleme kellelegi andestanud, siis miks on tähtis talle seda ka öelda?

¹⁵ Kui oleme kellelegi andestanud, on tähtis seda talle ka öelda. Varem mainitud Naomi ütleb: „Abikaasa küsis minult, kas olen talle andestanud. Kui tahtsin öelda: „Jah, olen,” ei tulnud mu suust sõnagi. Mõistsin, et oma südames polnud ma tegelikult talle andeks andnud. Mõne aja möödudes aga suutsin seda teha ja seda talle ka öelda. Selle peale läksid tal lausa silmad märjaks. Pärast tundsime mõlemad suurt kergendust ja rahu. Õppisin teda taas usaldama ja me oleme jälle parimad sõbrad.”

16. Mis aitab meil teistele andestada?

¹⁶ Jehoova soovib, et me üksteisele andestaksime. (Kol. 3:13.) Kuid seda ei pruugi olla kerge teha. Meid aitab see, kui me ei ignoreeri oma tundeid ja püüame vimmast vabaneda. Samuti tuleks meil püüda näha teistes head. (Vaata kasti „Kolm sammu andestamiseks”.)

MIDA HEAD ANDESTAMINE TOOB

17. Mis põhjusi meil on teistele andestada?

¹⁷ Meil on mitmeid põhjusi teistele andestada. Seda tehes järgime oma taevase isa eeskuju ja teeme talle heameelt. (Luuka 6:36.) Samuti näitame nii oma tänulikkust Jehoova vastu, kes on meile heldelt andestanud. (Matt. 6:12.) Ja see aitab kaasa ka sellele, et meil on parem tervis ning teistega head suhted.

18., 19. Mis tulemused võivad olla sellel, kui oleme andestavad?

¹⁸ Kui me teistele andestame, võib see tuua lausa üllatavaid tulemusi. Mõelgem veelkord Denise’i loole. Ta ei teadnud, et avarii põhjustanud mees plaanis pärast õnnetust endalt elu võtta. Kuid see, et Denise talle andestas, liigutas teda niivõrd, et ta hakkas piiblit uurima.

¹⁹ Kellelegi andestamine võib tunduda raskeim asi, mida meil on tulnud kunagi teha. Samas võib andestamine korda saata palju head. (Matt. 5:7.) Püüdkem siis teha kõik, et järgida Jehoova, helde andestaja eeskuju.