Püüa õppida mõtlema nii nagu Jehoova ja Jeesus

1., 2. Mida hõlmab meie armastus Jehoova vastu ja kuidas on Jeesus meile eeskujuks?

„ARMASTA Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning kogu oma jõu ja mõistusega.” (Luuka 10:27.) Nende sõnadega näitas Jeesus, mis on Moosese seaduses kõige tähtsam. Meie armastus Jehoova vastu peaks hõlmama meie soove, tundeid, jõudu ja kõike, mis meil on. Samuti peaks see hõlmama meie mõistust ehk seda, kuidas me mõtleme. Meie mõtteviis peaks sarnanema Jehoova omaga niipalju kui võimalik. Kuigi me ei mõista kunagi täielikult, kuidas Jehoova mõtleb, saame sellest järjest enam aimu, kui uurime Kristuse mõtteviisi. Tema tunneb ju Jehoovat kõige paremini ja mõtleb samamoodi nagu tema. (1. Kor. 2:16.)

² Jeesus armastas Jehoovat kogu oma mõistusega. Ta teadis hästi, mida Jehoova temalt ootab, ja oli valmis kooskõlas sellega tegutsema, kuigi mõistis, et tal tuleb seetõttu palju kannatada. Ta oli keskendunud oma isa tahte täitmisele ega lasknud millelgi end takistada.

3. Mida Peetrus Jeesuselt õppis ja mida ta ergutas oma usukaaslasi tegema? (1. Peetr. 4:1.)

³ Peetrusel ja teistel apostlitel oli suurepärane võimalus olla koos Jeesusega ja temalt õppida. Oma esimeses kirjas ergutas Peetrus kristlasi relvastuma samasuguse mõtteviisiga, kui on Kristusel. (Loe 1. Peetruse 4:1.) Nii et kui kristlased õpivad tundma Jeesuse mõtteviisi, on neil olemas vägev relv võitluses oma patuste kalduvuste ja Saatana võimu all oleva maailma vastu. (2. Kor. 10:3–5; Efesl. 6:12.)

4. Mida me selles artiklis arutame?

⁴ Selles artiklis õpime tundma Jehoova ja Jeesuse mõtteviisi. Vaatame, kuidas meie saame sarnast mõtteviisi kujundada ning uurime lähemalt, kuidas see aitab meil olla ühtsed, alandlikud ja kaine mõistusega.

PÜÜA ÕPPIDA MÕTLEMA NII NAGU JEHOOVA

5. Millest ilmnes, et Peetrus ei mõelnud tookord nii nagu Jehoova?

⁵ Vaatleme üht juhtumit, mil Peetrus ei mõelnud nii nagu Jehoova. Jeesus oli öelnud oma apostlitele, et ta peab minema Jeruusalemma ning et tal tuleb usuliidrite käe läbi palju kannatada ja ta tapetakse. (Matt. 16:21.) Peetrusel võis olla raske uskuda, et Jehoova lubab Jeesusel, kes oli Iisraeli lootus ja tõotatud messias, surra. (Matt. 16:16.) Ta viis Jeesuse kõrvale ja ütles: „Isand, säästa end ometi! Seda sinuga küll ei juhtu!” (Matt. 16:22.) Peetruse mõtteviis erines sel korral suuresti Jeesuse omast, sest ta ei mõelnud nii nagu Jehoova.

6. Millest ilmnes, et Jeesuse mõtteviis oli kooskõlas Jehoova omaga?

⁶ Jeesuse mõtteviis oli aga täielikult kooskõlas Jehoova omaga. Ta ütles Peetrusele: „Eemale minust, vastupanija! Sa oled mulle komistuskiviks, sest sa ei mõtle mitte Jumala, vaid inimeste viisil.” (Matt. 16:23.) Jeesus teadis, et Jehoova tahte täitmiseks tuleb tal kannatada ja surra. Seepärast ei võtnud ta Peetrust kuulda, kuigi too püüdis tõenäoliselt teda aidata. Sellest õppis Peetrus, et ta peaks püüdma suhtuda asjadesse nii nagu Jehoova. Ja seda tuleks püüda teha ka meil.

7. Kuidas näitas Peetrus, et ta soovib õppida mõtlema nii nagu Jehoova? (Vaata pilti.)

⁷ Hiljem näitas Peetrus, et ta soovib õppida mõtlema nii nagu Jehoova. Kätte oli jõudnud aeg, kui ka teistest rahvastest inimesed võisid saada Jumala rahva osaks. Jehoova saatis Peetruse kuulutama Korneeliusele, kes oli üks esimesi mittejuute, kellest sai kristlane. Juutidel oli mittejuutidega väga vähe kokkupuudet. Seega pole üllatav, et Peetrus vajas oma ülesande täitmiseks abi. Kui ta mõistis, kuidas Jumal teistest rahvastest inimestesse suhtub, muutis ta ka oma suhtumist. Tulemuseks oli see, et kui ta kutsuti Korneeliuse juurde, läks ta sinna vastuvaidlemata. (Ap. t. 10:28, 29.) Ta kuulutas Korneeliusele ja tema perele head sõnumit ning nad ristiti. (Ap. t. 10:21–23, 34, 35, 44–48.)

8. Kuidas me saame näidata, et soovime mõelda nii nagu Jehoova? (1. Peetr. 3:8.)

⁸ Aastaid hiljem ütles Peetrus oma usukaaslastele: „Olge kõik üksmeelsed.” (Loe 1. Peetruse 3:8.) Jehoova rahvana saame seda nõuannet järgida, kui uurime piiblit ja püüame õppida mõtlema nii nagu Jehoova. Näiteks õhutas Jeesus oma järelkäijaid seadma Jumala kuningriigi oma elus esikohale. (Matt. 6:33.) Kui siis mõni kuulutaja meie koguduses soovib hakata teenima Jehoovat täisajaliselt, ei peaks me talle ütlema: „Säästa end ometi!”. Me peaksime hoopis julgustama teda oma eesmärgi poole püüdlema ja olema talle toeks.

OLE ALANDLIK

9., 10. Kuidas ilmnes Jeesuse erakordne alandlikkus?

⁹ Õhtul enne oma surma andis Jeesus Peetrusele ja teistele apostlitele olulise õppetunni alandlikkuse kohta. Veidi varem oli ta saatnud Peetruse ja Johannese tegema ettevalmistusi tema viimaseks õhtusöömaajaks koos apostlitega. See tähendab, et nad pidid muu hulgas muretsema veenõu ja rätikud, et külaliste jalad saaksid pestud. Ent kes oleks valmis seda alandlikkust nõudvat ülesannet täitma?

¹⁰ Jeesus asus kõhklemata tegutsema. Apostlite hämmastuseks tegi ta midagi, mis on tavaliselt teenija töö. Ta pani oma pealisriided kõrvale, sidus rätiku vööle, pani nõusse vett ja hakkas jüngrite jalgu pesema. (Joh. 13:4, 5.) Ta pesi ära kõigi apostlite, isegi oma reeturi Juuda jalad. See võis võtta päris kaua aega, ent Jeesus viis alandlikult selle töö lõpule. Seejärel ta selgitas: „Kas te saate aru, mida ma teile tegin? Te nimetate mind õpetajaks ja isandaks ning teil on õigus, see ma olen. Kui nüüd mina, isand ja õpetaja, teie jalgu pesin, siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.” (Joh. 13:12–14.)

11. Millest on näha, et Peetrus oli Jeesuse alandlikkusest õppust võtnud? (1. Peetr. 5:5, allmärkus; vaata ka pilti.)

¹¹ Peetrus võttis Jeesuse alandlikkusest õppust. Pärast seda, kui Jeesus oli läinud taevasse, tervendas Peetrus ime läbi ühe sünnist saati jalust vigase mehe. (Ap. t. 1:8, 9; 3:2, 6–8.) Seda nägi pealt suur hulk rahvast, kes „jooksis üllatusest rabatuna nende juurde kokku”. (Ap. t. 3:11.) Ent Peetrus ei soovinud, et inimesed teda imetleksid, kuigi ta oli üles kasvanud kultuuris, kus teiste tunnustus oli väga tähtis. Peetrus suunas alandlikult kogu au Jehoovale ja Jeesusele, öeldes: „Kuna me usume Jeesusesse, on tema nimi selle mehe, keda te näete ja tunnete, tugevaks teinud.” (Ap. t. 3:12–16.) Hiljem kirjutas Peetrus kristlastele vajadusest olla alandlik. Tema sõnad „vöötage kõik end alandlikkusega” võivad meile meenutada seda, kui Jeesus vöötas end rätikuga ja pesi apostlite jalgu. (Loe 1. Peetruse 5:5 allmärkuse järgi.)

12. Kuidas me saame Peetruse kombel õppida olema alandlikud?

¹² Meil tuleks Peetrusest eeskuju võtta ja õppida olema alandlikud. Alandlikkus ei ilmne üksnes meie sõnades. Väljend, mida Peetrus alandlikkuse kohta kasutas, näitab, et sellega on seotud meie mõtteviis, näiteks see, mida me endast ja teistest arvame. Me teeme teistele head, sest me armastame neid ja Jehoovat, mitte sellepärast, et meid imetletaks. Kui teeme Jehoova ja usukaaslaste heaks kõik, mis suudame, sõltumata sellest, kas meie pingutusi märgatakse, tõendab see, et oleme alandlikud. (Matt. 6:1–4.)

OLE KAINE MÕISTUSEGA

13. Mida tähendab olla kaine mõistusega?

¹³ Mida tähendab olla kaine mõistusega? (1. Peetr. 4:7.) Kaine mõistusegaa kristlane püüab teha otsuseid, mis on kooskõlas Jehoova mõtteviisiga. Selline kristlane teab, et elus pole midagi tähtsamat kui tema suhe Jehoovaga. Ta suhtub endasse tasakaalukalt ning mõistab, et ta ei tea vastuseid kõigile küsimustele. Ta usaldab Jehoovat ning otsib temalt alandlikult palves juhatust.

14. Miks Peetrus Jeesuse ära salgas?

¹⁴ Õhtul enne oma surma hoiatas Jeesus oma jüngreid: „Täna öösel saab see, mis minuga juhtub, teile kõigile komistuskiviks.” Peetrus ütles enesekindlalt: „Kui ka kõik teised komistavad selle tõttu, mis sinuga juhtub, ei komista mina mitte iial!” Samal ööl manitses Jeesus mõningaid oma jüngreid: „Püsige valvel ja palvetage.” (Matt. 26:31, 33, 41.) Kui Peetrus oleks neid sõnu kuulda võtnud, oleks tal ilmselt olnud julgust tunnistada, et tunneb Jeesust. Ent Peetrus salgas oma isanda ära ja kahetses seda hiljem rängalt. (Matt. 26:69–75.)

15. Mis aitas Jeesusel enne oma surma säilitada kaine mõistuse?

¹⁵ Jeesus toetus täielikult Jehoovale. Kuigi ta oli täiuslik, palvetas ta enne oma surma pidevalt. See andis talle julguse teha seda, mida Jehoova temalt ootas. (Matt. 26:39, 42, 44; Joh. 18:4, 5.) Võib arvata, et Peetrus ei unustanud kunagi, kui palju Jeesus oma viimasel õhtul palvetas.

16. Mis näitab, et Peetrusest oli saanud kaine mõistusega kristlane? (1. Peetr. 4:7.)

¹⁶ Ajapikku hakkas Peetrus üha rohkem Jehoovale toetuma ja palvetama. Ülesäratatud Jeesus ütles Peetrusele ja teistele apostlitele, et nad saavad püha vaimu, et suudaksid täita ülesannet kuulutada head sõnumit. Ent seniks palus Jeesus neil Jeruusalemma ootele jääda. (Luuka 24:49; Ap. t. 1:4, 5.) Mida Peetrus ooteajal tegi? Piibel ütleb, et tema ja ta usukaaslased olid kõik „ühel meelel püsivalt palvetamas”. (Ap. t. 1:13, 14.) Hiljem oma esimeses kirjas õhutab Peetrus kaaskristlasi: „Olge seepärast kaine mõistusega ja alati valmis palvetama.” (Loe 1. Peetruse 4:7.) Peetrus õppis Jehoovale toetuma ja temast sai üks koguduse sammastest. (Gal. 2:9.)

17. Mida meil tuleks teha hoolimata sellest, kui võimekad me oleme? (Vaata ka pilti.)

¹⁷ Et olla kaine mõistusega, tuleb meil sageli Jehoova poole palvetada. Me mõistame, et peame seda tegema hoolimata sellest, kui võimekad me oleme. Seepärast, kui meil tuleb langetada mõni tähtis otsus, peaksime otsima Jehoovalt juhatust, olles kindlad, et tema teab, mis on meile parim.

18. Mida meil tuleks jätkuvalt teha?

¹⁸ Me oleme väga tänulikud, et Jehoova on meid loonud nii, et me saame ilmutada samu omadusi, mis on temal. (1. Moos. 1:26.) Loomulikult ei saa me seda täiuslikult teha. (Jes. 55:9.) Ent nagu Peetrus, soovime meiegi õppida üha enam mõtlema nii nagu Jehoova ning olla alandlikud ja kaine mõistusega.