Juhtigu su elu usk

1. Miks võis Paulus oma elule rahulolevalt tagasi vaadata?

PAULUS teadis, et tema elu on lõppemas, ent ta oli rahulolev. Ta ütles: „Ma olen jooksu lõpetanud, ma olen usu säilitanud.” (2. Tim. 4:6–8.) Ta oli teinud targa otsuse ja pühendanud oma elu Jehoova teenimisele ning ta teadis, et Jehooval on temast hea meel. Meiegi tahame teha elus õigeid valikuid ja olla Jehoovale meelepärased. Mida selleks vaja on?

2. Mida tähendab lasta usul oma elu juhtida?

² Paulus ütles enda ja teiste ustavate kristlaste kohta: „Meie elu juhib usk, mitte see, mis silmaga näha.” (2. Kor. 5:7.) Mida ta nende sõnadega mõtles? Inimene, keda juhib see, mis silmaga näha, teeb otsuseid ainult selle põhjal, mida ta näeb, kuuleb ja tunneb. Ent see, kelle elu juhib usk, arvestab otsuseid tehes Jehoova tahtega. Tema tegudest ilmneb veendumus, et Jehoova nõuannete järgimine tuleb talle kasuks ja et tulevikus annab Jehoova talle tasu. (Laul 119:66; Heebr. 11:6.)

3. Mida head toob see, kui laseme usul oma elu juhtida? (2. Kor. 4:18.)

³ Muidugi teeme kõik mõningaid otsuseid ainuüksi selle põhjal, mida me oma meeltega tajume. Kuid tähtsaid otsuseid tehes poleks tark arvesse võtta ainult seda, sest paraku ei saa me oma meeli alati usaldada. Ja kui toimiksime pidevalt oma äranägemise järgi, lõppeks see paratamatult sellega, et teeme midagi, mis Jehoovale ei meeldi. (Kog. 11:9; Matt. 24:37–39.) Ent kui meie elu juhib usk, siis on tõenäolisem, et teeme talle meelepäraseid otsuseid. (Efesl. 5:10.) Tema nõuannete järgimine annab meile meelerahu ja teeb meid tõeliselt õnnelikuks. (Laul 16:8, 9; Jes. 48:17, 18.) Ja tulevikus annab Jehoova meile igavese elu. (Loe 2. Korintlastele 4:18.)

4. Kuidas me võime kindlaks teha, kas meie elu juhib usk või see, mis silmaga näha?

⁴ Kuidas me saame kindlaks teha, kas meie elu juhib usk või see, mis silmaga näha? Selleks võiksime mõelda, mille põhjal me otsuseid teeme. Kas ainult selle põhjal, mida näeme ja kuuleme? Või usaldame Jehoovat ja järgime tema põhimõtteid? Arutame nüüd, kuidas me saame lasta usul oma elu juhtida kolmes olulises valdkonnas: töökohta valides, abikaasat valides ja siis, kui saame Jehoova organisatsioonilt juhendeid. Igaühe puhul neist vaatame, mida meil tuleks arvesse võtta, et tarku otsuseid teha.

KUI VALIME TÖÖKOHTA

5. Mida meil tuleks töökohta valides arvesse võtta?

⁵ Me kõik soovime enda ja oma pere vajaduste eest hoolt kanda ning selleks tuleb üldjuhul tööd teha. (Kog. 7:12; 1. Tim. 5:8.) Mõned tööd on hästi tasustatud ja töötaja saab lisaks enda elatamisele ka midagi tulevikuks kõrvale panna. Teistel töökohtadel võib palk olla madalam, nii et jagub vaid hädavajalikuks. Töökohta valides läheb meile loomulikult korda see, millist palka seal pakutakse. Ent kui võtaksime otsust tehes arvesse ainult seda, näitaks see, et juhindume sellest, mis silmaga näha.

6. Millele meil tuleks töökohta valides veel mõelda? (Heebr. 13:5.)

⁶ Kui meie elu juhib usk, mõtleme ka sellele, kuidas mõjutaks töökoht meie suhteid Jehoovaga. Võiksime endalt küsida: „Kas mul tuleks teha midagi, mida Jehoova vihkab? Kas mul jääks tema teenimiseks liiga vähe aega või kas peaksin perest pikemat aega eemal olema?” (Õpet. 6:16–19; Filipl. 1:10.) Kui vastus mõnele neist küsimustest on jaatav, poleks tark töökohta vastu võtta, ja seda isegi siis, kui tööd pole kerge leida. Jehoova kannab ühel või teisel viisil hoolt selle eest, et meil oleks olemas kõik eluks vajalik. Ja kui oleme selles veendunud, on seda näha meie otsustest. (Matt. 6:33; loe Heebrealastele 13:5.)

7., 8. Kuidas näitas Javier, et tema elu juhib usk? (Vaata ka pilti.)

⁷ Javiera, kes elab Lõuna-Ameerikas, mõistis, kui oluline on lasta usul oma elu juhtida. Ta räägib: „Kandideerisin firmas, kus töötasin, prestiižsele ametikohale, kus oleksin hakanud saama kahekordset palka ja mis oleks mul võimaldanud ennast teostada.” Ent Javier soovis väga ka pioneerina teenida. Ta jätkab: „Mind ootas ees tööintervjuu. Enne seda palusin Jehoovalt abi, olles kindel, et tema teab, mis on mulle parim. Ma soovisin tööalaselt edasi areneda, kuid ma ei tahtnud, et see takistaks mul saavutada vaimseid eesmärke.”

⁸ Javier räägib: „Intervjuu ajal ütles juhataja, et mul tuleks hakata regulaarselt ületööd tegema. Ütlesin talle, et kahjuks ei saa ma sellega nõustuda, kuna see segaks mu jumalateenimist.” Javier ei võtnud seda tööpakkumist vastu, vaid jätkas oma endisel ametikohal. Kaks nädalat hiljem alustas ta pioneerteenistust ja mõne kuu pärast leidis ta osaajalise töö. Ta sõnab: „Jehoova kuulis mu palveid ja aitas mul leida töö, mis võimaldab mul pioneer olla. Ma olen väga õnnelik, et mul on rohkem aega, et teenida Jehoovat ja oma vendi-õdesid.”

9. Mida võib õppida Trésori loost?

⁹ Mida aga peaksime tegema siis, kui mõistame, et meie töökoht viib meid Jehoovast kaugemale? Trésor Kongost räägib: „Ma olin oma uue töö üle üliõnnelik. Mu palk oli võrreldes varasemaga kolmekordne ja minust peeti lugu.” Ent kuna Trésor pidi palju ületööd tegema, ei jõudnud ta sageli koosolekutele. Samuti avaldati talle survet varjata firma ebaausat tegevust. Trésor tahtis töölt ära tulla, kuid oli mures, mis edasi saab. Mis teda aitas? Ta ütleb: „Tekst Habakuk 3:17–19 aitas mul mõista, et isegi kui sellest tööst ilma jään, leiab Jehoova ikka võimaluse minu eest hoolitseda. Niisiis lahkusin sealt.” Ta jätkab: „Paljud tööandjad arvavad, et kui pakkuda piisavalt kõrget palka, on inimene valmis ohverdama kõik, sealhulgas pereelu ja jumalateenimise. Mul on hea meel, et tegin midagi, kaitsmaks oma suhteid Jehoovaga. Aasta hiljem aitas Jehoova mul leida töö, tänu millele saan end ülal pidada ning mul jääb rohkem aega tema teenimiseks. Kui seame Jumala kuningriigi elus esikohale, võime vahel majanduslikku kitsikust tunda, ent Jehoova ei jäta meid kunagi hätta.” Tõepoolest, kui järgime tema nõuandeid ja usaldame tema tõotusi, näitab see, et meie elu juhib usk, ja ta õnnistab meid selle eest.

KUI VALIME ABIKAASAT

10. Millele tuleks abikaasat valides mõelda, ent mida seejuures silmas pidada?

¹⁰ Abielu on Jehoova kingitus ja soov abielluda on loomulik. Abikaasat valides võib õdeb võtta arvesse seda, kuidas vend välja näeb, kuidas ta käitub, kuidas teised temasse suhtuvad, kuidas ta rahaga ümber käib, kas tal on pereliikmeid, kelle eest ta peab hoolt kandma, ja ka seda, kuidas ta end tema seltsis tunneb. Kõik need tegurid on olulised. Ent kui õde mõtleks ainult neile, näitaks see, et tema elu juhib see, mis silmaga näha.

11. Kuidas saab Jehoova teenija abikaasat valides näidata, et tema elu juhib usk? (1. Kor. 7:39.)

¹¹ Kahtlemata on Jehoova väga uhke vendade-õdede üle, kes järgivad abikaasat valides tema põhimõtteid. Näiteks võtavad nad kuulda manitsust mitte hakata kohtamas käima liiga noorelt. (1. Kor. 7:36.) Neile on esmatähtis see, mis teeb Jehoova silmis kellestki hea abikaasa. (Õpet. 31:10–13, 26–28; Efesl. 5:33; 1. Tim. 5:8.) Ja kui keegi, kes pole Jehoova teenija, ilmutab nende vastu romantilist huvi, hoiavad nad meeles nõuannet abielluda üksnes Kristuse jüngriga. (Loe 1. Korintlastele 7:39.) Nad lasevad usul oma elu juhtida, kuna on kindlad, et Jehoova suudab nende emotsionaalsete vajaduste eest hoolitseda paremini kui keegi teine. (Laul 55:22.)

12. Mida võib õppida Rosalt?

¹² Vaatame, mis juhtus Rosaga, kes teenib Colombias pioneerina. Töö tõttu puutus ta sageli kokku ühe mehega, kes hakkas talle tähelepanu osutama. Ka Rosale meeldis see mees. Ta räägib: „Mulle tundus, et ta on väga hea inimene. Ta tegi vabatahtlikku tööd ja ta polnud kimpus mingite pahedega. Mulle meeldis see, kuidas ta mind kohtles. Temas oli kõik, mida olin abikaasas otsinud. Ainuke probleem oli, et ta polnud Jehoova teenija.” Mis sai edasi? Rosa jätkab: „Mul oli raske talle ära öelda, kuna sisimas oleksin soovinud temaga edasi suhelda. Tol ajal tundsin end üksildasena ja soovisin abielluda, kuid polnud leidnud sobivat venda.” Ent Rosa ei mõelnud vaid sellele, mis silmaga näha. Ta mõtiskles selle üle, kuidas see otsus mõjutaks tema suhteid Jehoovaga. Seepärast lõpetas ta mehega igasuguse suhtluse ja keskendus Jehoova teenimisele. Peagi kutsuti ta kuningriigikuulutajate kooli ja praegu teenib ta eripioneerina. Rosa ütleb: „Jehoova on täitnud mu südame rõõmuga.” Kui mängus on tugevad tunded, ei pruugi olla kerge teha seda, mida Jehoova meilt ootab, kuid see on alati vaeva väärt.

KUI SAAME JUHENDEID

13. Kuidas me võime vahel reageerida, kui saame Jehoova organisatsioonilt juhendeid?

¹³ Juhendid, mida kogudusevanemate, ringkonnaülevaataja, harubüroo ja juhtiva kogu kaudu pidevalt saame, aitavad meil Jehoovale ustavaks jääda ja teda teenida. Ent vahel ei pruugi me mõista, miks mõni juhend on antud. Me võime näha ainult seda, milliseid raskusi ja probleeme selle järgimine võiks meile tuua. Ja me võime hoopis hakata keskenduma nende vendade puudustele, kellelt me juhendeid saame.

14. Mis aitab meil järgida juhendeid, mida me Jehoova organisatsioonilt saame? (Heebr. 13:17.)

¹⁴ Kui meie elu juhib usk, oleme kindlad, et Jehoova teab, mis tema organisatsioonis toimub, ja ka seda, millised on meie olud ja mis on meile parim. Seepärast oleme varmad kuuletuma ja teeme seda meeleldi. (Loe Heebrealastele 13:17.) Me mõistame, et meie kuulekus aitab kaasa koguduse ühtsusele. (Efesl. 4:2, 3.) Samuti teame, et kuigi vennad, kes on meie seas eestvedajad, on ebatäiuslikud, õnnistab Jehoova seda, kui neile allume. (1. Saam. 15:22.) Ja kui mõni juhend tõepoolest vajab muutmist, hoolitseb Jehoova selle eest, et see nii ka läheks, ja seda just õigel ajal. (Miika 7:7.)

15., 16. Mis aitas Kevinil juhendeid järgida, kuigi tal oli nende suhtes kahtlusi? (Vaata ka pilti.)

¹⁵ Vaatame üht lugu, mis ilmestab hästi, mida head toob see, kui laseme usul oma elu juhtida. Peruus räägitakse küll valdavalt hispaania keelt, kuid paljud inimesed räägivad põliskeeli. Üks neist on ketšua. Ketšuakeelse koguduse vennad ja õed otsisid juba aastaid oma territooriumilt seda keelt kõnelevaid inimesi. Kui aga kuulutustööviisi muudeti, et see oleks kooskõlas uute seadustega, mõtlesid mõned, kas see teeb nende inimeste leidmise raskemaks. (Rooml. 13:1.) Siiski läksid nad muudatustega kaasa ja Jehoova õnnistas neid, nii et nad leidsid palju ketšua keelt kõnelevaid inimesi.

¹⁶ Kevin, kes teenib ühes ketšuakeelses koguduses kogudusevanemana, oli samuti selle muudatuse pärast mures. Ta mõtles, et kuidas nad küll nüüd ketšua keelt kõnelevad inimesed üles leiavad. Mis teda aitas? Kevin ütleb: „Mõtlesin tekstile Õpetussõnad 3:5 ja Moosese eeskujule. Ta sai Jehoovalt ülesande viia iisraellased Egiptusest välja Punase mere äärde, kus paistis, et nad on lõksus ja egiptlastele kerge saak. Kuid sellest hoolimata kuuletus Mooses Jehoovale. Jehoova õnnistas teda selle eest ja päästis terve rahva ime läbi.” (2. Moos. 14:1, 2, 9–11, 21, 22.) Millised tulemused olid sellel, et Kevin uusi juhendeid järgis? Ta ütleb: „Mind hämmastas see, kuidas Jehoova meid õnnistas. Varem kõndisime kuulutustööd tehes palju ja leidsime sageli vaid paar ketšua keelt kõnelevat inimest. Nüüd suuname oma jõupingutused territooriumitele, kus võib seda keelt rääkivaid inimesi sagedamini kohata. Seetõttu on meil rohkem vestlusi, korduskülastusi ja piibliuurimisi. Ja ka meie koosolekutel käib rohkem inimesi.” Tõepoolest, kui laseme usul oma elu juhtida, tasub Jehoova meile selle eest alati.

17. Mida sa soovid sellest artiklist kõrva taha panna?

¹⁷ Arutasime, kuidas me saame näidata, et meie elu juhib usk, kui valime töökohta, abikaasat või saame juhendeid. Ent usk peaks meid juhtima ka kõiges muus, näiteks kui teeme otsuseid seoses meelelahutuse, hariduse või laste kasvatamisega. Ärgem siis keskendugem vaid sellele, mis silmaga näha, vaid arvestagem Jehoova ja tema nõuannetega ning usaldagem tema tõotust meie eest hoolt kanda. Kui nii teeme, võime elada „Jehoova, oma Jumala nime vääriliselt ikka ja igavesti”. (Miika 4:5.)