28. UURIMISARTIKKEL
LAUL 88 „Anna mulle teada oma teed”
Miks tasub küsida nõu
„Kes juhatust otsivad, on targad.” (ÕPET. 13:10)
LÜHIÜLEVAADE
Vaatame, mis aitab meil nõu kuulda võtta.
1. Mis aitab meil teha tarku otsuseid? (Õpet. 13:10; 15:22.)
ME KÕIK soovime teha tarku otsuseid. Samuti soovime, et meie plaanid õnnestuksid. Piiblist saame teada, mida meil tuleb selleks teha. (Loe Õpetussõnad 13:10; 15:22.)
2. Mida on Jehoova lubanud meie heaks teha?
2 Jehoovalt saame alati kõige paremat juhatust. Ta on lubanud meid aidata, öeldes: „Ma ... annan sulle nõu ja hoian sul silma peal.” (Laul 32:8.) See salm näitab, et Jehoova annab meile igaühele just sellist nõu, mida me vajame, ja aitab meil oma nõuandeid ellu rakendada.
3. Mida me selles artiklis arutame?
3 Selles artiklis otsime piibli abil vastuseid neljale küsimusele. Mis omadus aitab meil nõu kuulda võtta? Kellelt oleks tark nõu küsida? Kuidas me saame nõu küsides hoida oma meele ja südame avatuna? Miks poleks hea lasta teistel meie eest otsuseid teha?
MIS OMADUS AITAB NÕU KUULDA VÕTTA
4. Mis omadust on vaja, et nõuandeid kuulda võtta?
4 Et nõu kuulda võtta, on vaja alandlikkust. Meil tuleb endale tunnistada, et meil pole piisavalt kogemust ja tarkust, et kõike üksnes oma peaga otsustada. Kui me pole alandlikud, ei saa Jehoova meid aidata, ja sel juhul on piibli head nõuanded meile nagu hane selga vesi. (Miika 6:8, allmärkus; 1. Peetr. 5:5.) Ent kui oleme alandlikud, siis võtame neid varmalt kuulda.
5. Millised saavutused oleks võinud Taaveti uhkeks teha?
5 Vaatame, mida me võime õppida Taavetilt. Tema saavutused oleksid võinud ta uhkeks teha. Juba enne seda, kui ta sai troonile, tunti teda kui andekat muusikut. Tal paluti esineda isegi kuninga ees. (1. Saam. 16:18, 19.) Kui Taavet oli võitud järgmiseks kuningaks, toetas Jehoova teda oma püha vaimuga. (1. Saam. 16:11–13.) Inimesed ülistasid teda, sest ta oli alistanud nende vaenlasi, sealhulgas hiiglasliku vilisti Koljati. (1. Saam. 17:37, 50; 18:7.) Uhke mees poleks selliste saavutuste tõttu pruukinud teiste nõu kuulda võtta, ent Taavet polnud selline.
6. Kust me teame, et Taavet oli valmis nõu kuulda võtma? (Vaata ka pilti.)
6 Pärast kuningaks saamist valis Taavet endale sõpru, kes andsid talle head nõu. (1. Ajar. 27:32–34.) Tegelikult oli ta juba varem teiste nõu kuulda võtnud, ja seda mitte ainult meestelt. Näiteks kuulas ta naist nimega Abigail, kelle mees Naabal oli tänamatu ja egoistlik. Erinevalt Naabalist oli Taavet alandlik ja tegi nii nagu Abigail ütles. See hoidis ära suure veresauna. (1. Saam. 25:2, 3, 21–25, 32–34.)
Taavet võttis alandlikult Abigaili kuulda (Vaata lõiku 6.)
7. Mida me võime Taavetilt õppida? (Kog. 4:13; vaata ka pilte.)
7 Meil on Taavetilt nii mõndagi õppida. Näiteks võime olla mõnes vallas väga andekad või meil võib olla mingil määral mõjuvõimu, kuid me ei peaks arvama, et teame kõike ega vaja teiste abi. Ja nagu Taavet võttis head nõu kuulda, tuleks meilgi seda teha, ükskõik kes siis meile seda annab. (Loe Koguja 4:13.) See aitab meil vältida suuri vigu, mis võiksid meile endile ja teistele probleeme tekitada.
Meil tuleks head nõu kuulda võtta, ükskõik kes seda annab (Vaata lõiku 7.)c
KELLELT OLEKS TARK NÕU KÜSIDA
8. Miks oli Joonatan selles olukorras hea nõuandja?
8 Taavet võttis kuulda nende nõu, kel olid head suhted Jehoovaga ja kes ühtlasi mõistsid hästi ka tema olukorda. Näiteks kui ta tahtis parandada oma suhteid kuningas Sauliga, kuulas ta, mida tolle pojal Joonatanil oli öelda. Miks oli Joonatan selles olukorras hea nõuandja? Sest ta oli ustav Jehoova teenija ja tundis oma isa Sauli hästi. (1. Saam. 20:9–13.) Kuidas me saame Taaveti eeskuju järgida?
9. Kellelt oleks tark nõu küsida? Too näide. (Õpet. 13:20.)
9 Kui vajame mõne otsuse tegemisel abi, tasub seda küsida kelleltki, kel on head suhted Jehoovaga ja kel on antud valdkonnas kogemusi.a (Loe Õpetussõnad 13:20.) Oletame, et noor vend soovib endale abikaasat leida. Kellelt ta võiks juhatust otsida? Muidugi võib mõni tema vallalistest sõpradest anda talle häid soovitusi, kui ta teeb seda piibli põhjal. Ent kui vend pöördub mõne abielupaari poole, kes on juba aastaid koos Jehoovat teeninud ja kes teda hästi tunneb, saab ta ilmselt praktilisemat nõu.
10. Mida me nüüd arutama hakkame?
10 Arutasime, millist omadust on vaja, et nõu kuulda võtta ja kellelt tasub seda küsida. Nüüd aga vaatame, miks meil tuleks nõu küsides oma süda ja meel avatuna hoida ning miks me ei peaks laskma teistel meie eest otsuseid teha.
KUIDAS ME SAAME NÕU KÜSIDES HOIDA OMA MEELE JA SÜDAME AVATUNA
11., 12. a) Mida me ei peaks tegema? b) Mida tegi Rehabeam, kui tal oli vaja langetada üks oluline otsus?
11 Vahel võib keegi teistelt nõu küsida, kuigi ta on otsuse juba teinud. Sel juhul ei soovigi ta tegelikult nõu saada, vaid lihtsalt otsib oma otsusele heakskiitu. Sellisel inimesel oleks hea mõelda kuningas Rehabeamiga juhtunu peale.
12 Rehabeam sai Saalomoni järel Iisraeli kuningaks. Sel ajal elas rahvas külluses, kuid nad tundsid, et Saalomon oli nende peale liiga raske ikke pannud. Nad palusid, et Rehabeam nende töövaeva kergendaks. Too aga ei vastanud neile kohe, vaid võttis mõtlemisaega. Esialgu toimis ta targasti ja otsis juhatust vanematelt meestelt, kes olid Saalomonilegi abiks olnud. (1. Kun. 12:2–7.) Ent ta ei võtnud neid kuulda ja küsis nõu ka oma noorematelt sõpradelt. Mispärast? Kas seepärast, et ta oli juba otsustanud, mida teha, ja püüdis lihtsalt leida kedagi, kes oleks temaga sama meelt? Igal juhul meeldis talle see, mida ta sõbrad ütlesid ja ta vastas oma alamatele täpselt nende sõnadega. (1. Kun. 12:8–14.) Tagajärjeks oli see, et rahvas hakkas mässama, kuningriik jagunes kaheks ja Rehabeami tabas üks häda teise järel. (1. Kun. 12:16–19.)
13. Kuidas me saame kindlaks teha, et otsime nõu avatud meele ja südamega?
13 Mida võib Rehabeami loost õppida? Kui kelleltki nõu küsime, tuleks meil olla avatud meele ja südamega. Mida selleks teha? Näiteks võiksime mõelda, kas heidame saadud nõu kõrvale, kui see pole selline, nagu ootasime.
14. Mida meil tuleks meeles pidada? Too näide. (Vaata ka pilti.)
14 Oletame, et ühele vennale pakutakse hästi tasustatud tööd. Enne kui ta selle vastu võtab, küsib ta nõu ühelt kogudusevanemalt. Vend mainib, et selle töö tõttu peaks ta vahetevahel oma perest nädalaid eemal olema. Vanem meenutab talle piibli põhimõtet, et tema esmane kohustus on hoolitseda oma pere vaimsete vajaduste eest. (Efesl. 6:4; 1. Tim. 5:8.) Vend pole vanemaga nõus ja küsib seepärast teiste arvamust, kuni ta kuuleb seda, mis talle sobib. Kas see vend soovib sel juhul tõesti nõu saada või on ta oma peas juba otsuse teinud ja otsib lihtsalt kinnitust, et ta toimib õigesti? Meil tuleb meeles pidada, et süda on reetlik. (Jer. 17:9.) Mõnikord on nõu, mida me kõige rohkem vajame, just see, mida me kõige vähem kuulda soovime.
Kas me tõesti soovime nõu saada või oleme oma peas juba otsuse teinud ja otsime lihtsalt kinnitust, et toimime õigesti? (Vaata lõiku 14.)
MIKS POLEKS HEA LASTA TEISTEL MEIE EEST OTSUSEID TEHA
15. Mida me ei peaks tegema ja miks?
15 Meil igaühel tuleb ise otsuseid langetada ja nende eest vastutada. (Gal. 6:4, 5.) Nagu nägime, oleks enne otsustamist tark otsida nõu piiblist ja mõnelt küpselt kristlaselt. Me ei peaks aga ootama, et keegi teine meie eest otsuse teeks. Kuidas see võib juhtuda? Näiteks võib mõni kellegi usaldusväärse inimese käest otse küsida: „Mida sina minu olukorras teeksid?” Keegi teine võib aga lihtsalt toimida teiste järgi, ilma ise asja lähemalt uurimata.
16. Milline otsus tuli Korintose kristlastel langetada seoses ebajumalatele ohverdatud lihaga? (1. Kor. 8:7; 10:25, 26.)
16 Vaatame, milline otsus tuli teha esimese sajandi Korintose kristlastel seoses lihaga, mis võis olla ebajumalatele ohverdatud. Paulus ütles neile: „Me teame, et ebajumalaid pole olemas ja et on olemas ainult üks Jumal.” (1. Kor. 8:4.) Seda silmas pidades otsustasid mõned, et nad võivad süüa liha, mis võis olla ebajumalatele ohverdatud ja mida hiljem turul müüdi. Teised aga tundsid, et nende südametunnistus ei luba seda teha. (Loe 1. Korintlastele 8:7; 10:25, 26.) Paulus andis mõista, et kristlased ei peaks teiste eest otsust langetama ega ka lihtsalt teiste eeskujul toimima, vaid igaühel tuleb teha isiklik otsus. Ta ütles: „Niisiis tuleb igaühel meist enda kohta Jumalale aru anda.” (Rooml. 14:10–12.)
17. Mis võib juhtuda, kui me ei otsusta ise, vaid tegutseme teiste eeskujul? Too näide. (Vaata ka pilte.)
17 Kas midagi sarnast võib juhtuda ka tänapäeval? Näiteks tuleb igal kristlasel teha otsus verefraktsioonide suhtes.b Seda teemat võib olla raske mõista, kuid selle otsuse tegemist ei saa kellegi teise kaela veeretada. (Rooml. 14:4.) Kui toimiksime lihtsalt kellegi teise eeskujul, muutuks meie südametunnistus loiuks. Et see aga hästi töötaks, on vaja seda kasutada ehk treenida. (Heebr. 5:14.) Ent millal tuleks mõnelt küpselt kristlaselt nõu küsida? Seda võiks teha siis, kui oleme ise kõnealust teemat uurinud, kuid pole kindlad, kuidas piibli põhimõtteid selles olukorras rakendada.
Meil tuleks teistelt nõu küsida alles siis, kui oleme ise uurimistööd juba teinud (Vaata lõiku 17.)
OTSI IKKA JUHATUST
18. Mida on Jehoova meie heaks teinud?
18 Jehoova on näidanud, kui väga ta meid usaldab, lubades meil otsuseid langetada. Ta juhatab meid piibli kaudu ja ta on andnud meile häid sõpru, kes aitavad meil piibli põhimõtteid mõista ja ellu rakendada. Ta on otsekui armastav isa, kes on teinud kõik, et meil läheks hästi. (Õpet. 3:21–23.) Kuidas me saame talle oma tänu väljendada?
19. Kuidas me saame Jehoovale heameelt teha?
19 Lapsevanematel on hea meel, kui nad näevad, kuidas nende lastest sirguvad tublid Jehoova teenijad, kes teevad tarku otsuseid ja aitavad teisi. Samamoodi on Jehooval hea meel, kui ta näeb, kuidas meist saavad küpsed kristlased, kes otsivad temalt ja teistelt juhatust ning langetavad otsuseid, mis toovad talle au.
LAUL 127 Milline ma peaksin olema?
a Teatud küsimustes, mis puudutavad näiteks tervist, rahaasju või muud sellist, võib kristlasel olla tark konsulteerida kellegagi, kes Jehoovat ei teeni.
b Rohkem infot selle teema kohta leiab raamatu „Mõttekas elu nüüd ja igavesti” 39. õppetüki 5. punktist ja osast „Vaata lisa”.
c PILTIDE SELGITUSED. Kogudusevanem annab teisele vanemale nõu seoses tema kõnepruugiga vanematekogu koosolekul.