Kas sina oled õppinud olema rahul mistahes olukorras?

1. Mida tähendab olla oma eluga rahul ja mida see ei tähenda?

KAS sina oled oma eluga rahul? Rahulolev inimene hindab seda, mis tal on, ja tunneb sisemist rõõmu ja rahu. Ta pole kibestunud ega pahane, kui tal pole kõike, mida ta sooviks. Ent see, et oleme eluga rahul, ei tähenda, et meil poleks vaja pingutada või aeg-ajalt muudatusi teha. Näiteks võib kristlane soovida Jehoova teenistuses mõnd uut ülesannet saada ja selle poole pürgida. (Rooml. 12:1; 1. Tim. 3:1.) Kuid ta teenib Jehoovat rõõmuga edasi ka siis, kui selle saamine võtab oodatust kauem aega.

2. Mis võib juhtuda, kui me pole eluga rahul ja selles suhtes midagi ette ei võta?

² Rahulolematusel võivad olla tõsised tagajärjed. Need, kes pole rahul sellega, mis neil on, võivad teha kõvasti ületööd, et hankida asju, mida nad tegelikult ei vaja. Kahjuks on mõned kristlased isegi varastanud, kas siis raha või midagi muud. Ehk on nad end õigustanud, mõeldes: „Ma olen seda väärt. Ma olen juba küllalt oodanud,” või „Küll ma hiljem tagasi maksan.” Ent igasugune varastamine on Jehoova silmis vale ja toob tema nimele häbi. (Õpet. 30:9.) On ka neid kristlasi, kes pole saanud Jehoova teenistuses mõnd soovitud ülesannet ja on seetõttu nii pettunud, et on tema teenimise lõpetanud. (Gal. 6:9.) Kuidas võiks keegi, kes on Jehoovale pühendunud, midagi sellist teha? Asi võib olla selles, et inimene pole olnud oma eluga rahul ega ole selles suhtes midagi ette võtnud.

3. Mida me võime õppida Pauluselt? (Filipl. 4:11, 12.)

³ See, et oleme oma oludega rahul, ei juhtu iseenesest. Meil tuleb selleks midagi teha. Paulus kirjutas, et ta oli õppinud olema rahul mistahes olukorras. (Loe Filiplastele 4:11, 12; vaata ka allmärkust.) Ta pani need sõnad kirja vangistuses olles. Isegi sellises raskes olukorras polnud ta oma rõõmu kaotanud. Ta oli mõistnud, mis on rahulolu saladus. Kui meie kipume olema rahulolematud, võivad Pauluse sõnad ja elukäik meid julgustada. Need kinnitavad meile, et meil on võimalik oma suhtumist muuta. Vaatamegi nüüd, mis aitab meil seda teha.

OLE TÄNULIK

4. Kuidas aitab tänulikkus meil eluga rahul olla? (1. Tess. 5:18.)

⁴ Et rahulolu võiks võrsuda, on vaja tänulikkust. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:18.) Kui oleme südamest tänulikud selle eest, et meil on olemas eluks vajalik, ei mõtle me ilmselt liigselt asjadele, mida sooviksime saada. Kui peame kalliks ülesandeid, mis meil Jehoova teenistuses praegu on, siis anname neis oma parima ega mõtle muudkui sellele, mis ülesanded meil veel võiksid olla. Jehoova teab, kui oluline on tänulikkus, ja kahtlemata on see üks põhjus, miks ta ergutab meid talle palvetes tänu väljendama. Kui oleme tänulikud, tunneme „Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata”. (Filipl. 4:6, 7.)

5. Mis põhjusi oli iisraellastel olla tänulik? (Vaata ka pilti.)

⁵ Mõtleme sellele, mis juhtus iisraellastega. Nad kurtsid Jehoovale korduvalt, et nad ei saa süüa toitu, mida olid söönud Egiptuses. (4. Moos. 11:4–6.) On tõsi, et elu kõrbes polnud kerge. Ent mis oleks aidanud neil oma olukorraga rahul olla? See, kui nad oleksid mõtisklenud kõige üle, mida Jehoova oli nende heaks teinud, ning selle eest tänulikud olnud. Egiptuses olid nad olnud orjad ja pidanud taluma julma kohtlemist. Jehoova aga tõi egiptlaste peale kümme nuhtlust ja vabastas oma rahva. Kui nad olid sealt lahkumas, said nad tänu temale egiptlaste käest hõbe- ja kuldasju ning riideid. (2. Moos. 12:35, 36.) Ja kui rahvas oli vaarao sõjaväe ja Punase mere vahel lõksus, tegi Jehoova ime, nii et nad said kuiva jalaga teisele kaldale minna. Kõrberännaku ajal toitis ta neid iga päev mannaga ja neil oli seda piisavalt. Miks iisraellased kõigest sellest hoolimata nurisesid? Sellepärast, et nad polnud tänulikud selle eest, mis neil oli.

6. Mis aitab meil olla tänulik?

⁶ Mis aitab meil olla tänulik? Esiteks tasuks iga päev võtta aega, et mõelda kõigele heale, mis meie elus on, või koguni paar-kolm asja kirja panna. (Nutul. 3:22, 23.) Teiseks tuleks meil oma tänu väljendada. Peaksime alati püüdma teisi tänada selle eest, mida nad meie heaks teevad, ning me ei tohiks unustada iga päev Jehoovat tänada. (Laul 75:1.) Kolmandaks, me võiksime valida enda lähedasteks sõpradeks neid, kel on tänumeelne hoiak. Tänumeel on nakkav ja sama peab paika ka rahulolematuse puhul. (5. Moos. 1:26–28; 2. Tim. 3:1, 2, 5.) Kui püüame igal võimalusel tänu väljendada, ei muserda eluraskused ja mõtted sellest, mida me endale lubada ei saa, meid nii palju.

7. Mis aitas Acil tänumeelt kasvatada ja mis oli tulemus?

⁷ Indoneesias elav õde Aci räägib: „Koroonapandeemia ajal hakkasin oma olukorda võrdlema vendade-õdede omaga. See tekitas minus rahulolematust.” (Gal. 6:4.) Mis aitas tal oma suhtumist muuta? Ta ütleb: „Hakkasin rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas Jehoova mind iga päev aitab. Samuti mõtisklesin selle üle, milliseid õnnistusi on mulle toonud see, et olen Jehoova rahva seas. Ma ka tänasin Jehoovat kõige selle eest ning hakkasin taas rõõmu ja rahulolu tundma.” Kui sind vaevavad sarnased mõtted, kas võiksid proovida sama teha?

OLE ALANDLIK JA KESKENDU JEHOOVA TAHTE TÄITMISELE

8. Mis juhtus Baarukiga?

⁸ Prohvet Jeremija kirjutajal Baarukil oli keeruline ülesanne. Ta toetas Jeremijat, kui see kuulutas tänamatule rahvale kohtusõnumit. Mingil ajal aga kaotas Baaruk silmist selle, mis on kõige tähtsam. Selle asemel et keskenduda Jehoova tahte täitmisele, hakkas ta ilmselt liiga palju mõtlema endale ja sellele, mida tema tahaks teha. Jehoova ütles talle Jeremija kaudu: „Sina ihaldad suuri asju. Ära ihalda!” (Jer. 45:3–5.) Teisisõnu ütles ta: „Ole oma olukorraga rahul.” Baaruk võttis Jehoovat kuulda ja tänu sellele ei kaotanud ta tema soosingut.

9. Mida me õpime tekstist 1. Korintlastele 4:6, 7? (Vaata ka pilte.)

⁹ Võib juhtuda, et kristlane hakkab mõtlema, et just tema peaks teatud teenistusülesande saama. Ta võib olla väga andekas, töökas või kogenud või ehk koguni kõike seda. Ent see ülesanne võidakse ikkagi kellelegi teisele anda. Sel juhul tasuks tal mõtiskleda Pauluse sõnadele tekstis 1. Korintlastele 4:6, 7 (loe). Sealt tuleb välja, et kõik anded, mis meil on, ja iga ülesanne, mille saame, tuleb Jehoovalt. Keegi meist ei vääri neid ega saa neid välja teenida. Jehoova annab need meile, kuna ta on heldekäeline ja armastab meid. (Rooml. 12:3, 6; Efesl. 2:8, 9.)

10. Mis aitab meil arendada alandlikkust?

¹⁰ Meil tuleb olla alandlik ja selleks, et seda omadust arendada, tuleks meil mõelda Jeesuse eeskujule. Näiteks pesi ta kord oma apostlite jalgu ja ta tegi seda hoolimata teadmisest, „et Isa on andnud kõik tema kätte ning et ta on tulnud Jumala juurest ja läheb Jumala juurde”. (Joh. 13:3–5.) Ta oleks võinud mõelda, et kuna ta on Jumala poeg, peaksid apostlid hoopis tema jalgu pesema. Ent ta ei arvanud kunagi, et kuna tal on nii kõrge positsioon, väärib ta teistest paremat ja mugavamat elu. (Luuka 9:58.) Jeesus oli alandlik ja rahul sellega, mis tal oli. Meilgi tuleks tema eeskuju järgida. (Joh. 13:15.)

11. Mis on aidanud Dennisel oma olukorraga rahul olla?

¹¹ Dennis Hollandist püüab Jeesuse eeskujul alandlik olla, ent nendib, et see pole alati kerge. Ta ütleb: „Aeg-ajalt hakkab minus idanema uhkus või rahulolematus. See juhtub näiteks siis, kui keegi teine saab Jehoova teenistuses mõne ülesande, mida mina endale soovisin. Sellistel puhkudel uurin alandlikkuse teemat. Olen JW Library^® äpis lisanud ühe sildi alla alandlikkusest rääkivad piiblitekstid, et võiksin need kiiresti üles leida ja neid üha uuesti lugeda. Samuti olen telefoni alla laadinud selleteemalisi kõnesid ja kuulan neid sageli.a Olen mõistnud, et kõigega, mida ma Jehoova heaks teen, peaksin tooma au talle, mitte iseendale. Jehoova on meile igaühele oma töös pisikese osa andnud, ent tema on see, tänu kellele see korda läheb.” Kui tunned, et rahulolematus tõstab sinus pead, siis tee midagi, et olla alandlikum. Nii tugevdad sõprust Jehoovaga ja see aitab sul olla oma olukorraga rahul. (Jaak. 4:6, 8.)

MÕTISKLE OMA TULEVIKULOOTUSE ÜLE

12. Milline tulevik meid ees ootab? (Jes. 65:21–25.)

¹² Meil aitab eluga rahul olla ka see, kui mõtleme oma tulevikulootusele. Jehoova sõnad, mis Jesaja kirja pani, kinnitavad meile, et ta teab, kui raske meie elu võib olla ja et peagi kõrvaldab ta kõik hädad, mis meid vaevavad. (Loe Jesaja 65:21–25.) Kui Jehoova tõotused täituvad, on kõigil mõnus ja turvaline koht, kus elada. Me saame teha tööd, mis toob meile rõõmu, meil kõigil on külluslikult maitsvat ja tervislikku toitu ning me ei pea enam kunagi muretsema, et meie endi või meie lähedastega juhtuks midagi halba. (Jes. 32:17, 18; Hes. 34:25.) Tõepoolest, meid ootab ees imeline tulevik ja me teame, et Jehoova tõotused ei jää täitumata.

13. Millal on eriti oluline tulevikulootuse üle mõtiskleda?

¹³ Kuna me elame viimseil päevil ja käes on karmid ajad, on meil praegu vaja rohkem kui kunagi varem mõtiskleda oma tulevikulootuse üle. (2. Tim. 3:1.) Jehoova toetab meid iga päev ja aitab meil vastu pidada. Ta juhatab meid ja annab meile jõudu. (Laul 145:14.) Eriti oluline on tulevikulootuse peale mõelda siis, kui meil on elus keeruline aeg. Ehk on sul raske ots otsaga kokku tulla ja pere eest hoolt kanda. Kas see tähendab, et jäädki alatiseks virelema ja olukord ei parane kunagi? Ei, Jehoova on lubanud, et paradiisis hoolitseb ta selle eest, et sul ja su perel oleks olemas kõik eluks vajalik ja veel palju-palju rohkem. (Laul 9:18; 72:12–14.) Kas sind vaevab krooniline valu, depressioon või mõni muu tõsine tervisehäda? Kas sa jäädki selle all kannatama ega saa kunagi kergendust? Ei, uues maailmas pole enam haigusi ja surma. (Ilm. 21:3, 4.) Tulevikulootus aitab mitte ärrituda ega kibestuda, kui meil läheb kehvasti. Me võime olla eluga rahul isegi siis, kui kogeme ebaõiglust, kaotame mõne lähedase või meid tabab mõni tervisehäda või muu katsumus. Me teame, et ükskõik kui raske meil praegu ka poleks, see viletsus on vaid hetkeline ning uues maailmas kõrvaldab Jehoova igasuguse valu ja vaeva jäädavalt. (2. Kor. 4:17, 18.)

14. Kuidas me saame tugevdada usku Jehoova tõotustesse?

¹⁴ Kui meie lootus on kindel, aitab see meil olla oma eluga rahul. Kuidas hoida lootust elavana? Just nagu kellelgi on vaja prillid ette panna, et kaugel olevaid esemeid paremini näha, võib meil olla vaja midagi teha, et paradiis meile reaalsemaks muutuks. Näiteks kui oleme mures rahaasjade pärast, võiksime kujutleda, milline on meie elu siis, kui raha pole enam vaja ning võlad ja majanduslik ebavõrdsus on kadunud. Või kui oleme pettunud, et pole saanud Jehoova teenistuses mõnd ülesannet, mida soovime, tasub mõelda, kui tähtsusetud on sellised mured siis, kui oleme täiuslikud ja tuhandeid aastaid Jehoovat teeninud. (1. Tim. 6:19.) Esialgu ei pruugi olla kerge igapäevamured mõneks ajaks kõrvale panna ja mõelda uuele maailmale. Ent kui püüame seda teha, muutub see ajapikku lihtsamaks.

15. Mida sa õppisid Christa mõtetest?

¹⁵ Vaatame, kuidas on lootus andnud jõudu Christale, kes on varem mainitud Dennise abikaasa. Ta räägib: „Mul on progresseeruv lihashaigus, mille tõttu pean suurema osa ajast voodis veetma ja vajan liikumiseks ratastooli. Olen iga päev valudes. Hiljuti ütles arst mulle, et minu väljavaated pole head. Ent mõtlesin seepeale kohe, et tema näeb tulevikku teisiti kui mina. Mul on kindel lootus, mis annab mulle meelerahu. Tean, et kuigi praegu on mu elu vaevarikas, saan uues maailmas elu täiel rinnal nautida.”

„NEIL, KES TEDA KARDAVAD, POLE MILLESTKI PUUDUST”

16. Miks ütles Taavet, et neil, kes Jehoovat kardavad, pole millestki puudust?

¹⁶ See, et oleme eluga rahul, ei tähenda, et meil poleks ühtki probleemi. Näiteks teame Taaveti kohta, et vähemalt kolm tema lastest surid. Teda süüdistati alusetult, ta reedeti ja teda taheti tappa, nii et ta pidi aastaid põgenikuna elama. Ent kõigest sellest hoolimata ütles Taavet: „Neil, kes teda [Jehoovat] kardavad, pole millestki puudust.” (Laul 34:9, 10.) Miks ta nii ütles? Ta teadis, et kuigi Jehoova teenijad pole raskuste eest kaitstud, hoolitseb Jehoova selle eest, et meil oleks olemas kõik, mida vajame. (Laul 145:16.) Me võime olla kindlad, et ta aitab meil mistahes katsumustega toime tulla, ja tänu sellele võime igas olukorras tunda südamerahu ja rõõmu.

17. Miks soovid sina õppida olema rahul mistahes olukorras?

¹⁷ Jehoova soovib, et oleksid eluga rahul ja tunneksid sellest rõõmu. (Laul 131:1, 2.) Tee siis kõik, mida suudad, et see nii oleks. Püüa märgata asju, mille eest tänulik olla, ja ka väljenda oma tänu. Keskendu Jehoova tahte täitmisele, ole alandlik ning hoia oma tulevikulootust elavana. Kui nii teed, õpid olema rahul mistahes olukorras. (Filipl. 4:11.)