Õigusuudiseid

Usuühenduse registreerimine

Jehoova tunnistajad ei vaja usuliseks tegevuseks tingimata seda, et nende töö oleks riigis registreeritud. Ent tänu ametlikule staatusele on neil võimalik omada või üürida koosolekuruume ja tuua riiki sisse usuteemalist kirjandust.

• 2004. aastal likvideerisid Venemaa kohtud Moskva Jehoova tunnistajate juriidilise isiku. Selle tagajärjel kogesid Moskva vennad ja õed veel suuremat vihavaenu. Neid kimbutasid politseinikud, inimesed tungisid neile kuulutustööl kallale ning koosolekupaikade omanikud tühistasid üürilepingud, nii et neil polnud enam kogunemiskohti. 2010. aastal leidis Euroopa inimõiguste kohus, et Venemaa on rikkunud Moskva Jehoova tunnistajate õigusi, ja käskis nende kasutatava juriidilise isiku taas registreerida. Meil on rõõm teatada, et 27. mail 2015 registreeris Venemaa Föderatsiooni justiitsministeeriumi Moskva osakond Jehoova tunnistajate kohaliku usuühenduse Moskvas.

Maksustamine

Üldjuhul on Jehoova tunnistajate kasutatavad juriidilised isikud kõikjal maailmas maksudest vabastatud, nii nagu see on enamiku usu- ja heategevusorganisatsioonide puhul. Kuid vahel pole mõne riigi valitsus sellega nõus.

• Rootsi ametnike väitel on Peetel inimesi palkav äriettevõte, mitte täisajaliste eriteenijate usuline ühendus. Riik on esitanud Peeteli ja peetellaste vastu kümnetesse tuhandetesse eurodesse küündiva maksunõude. Küsimuse lahendamiseks on Rootsi Jehoova tunnistajad kaevanud asja siseriiklikesse kohtutesse, samuti on nad esitanud kuus kaebust Euroopa inimõiguste kohtule.

Väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldumine

Jehoova rahvas suhtub täie tõsidusega Piibli käsku taguda oma mõõgad atradeks ja mitte õppida enam sõdima. (Jes. 2:4.) Nad jäävad oma seisukohale kindlaks ka riikides, kus valitsus ei ole seadnud sisse asendusteenistust.

• Lõuna-Koreas praegu kehtiv seadus ei tunnusta inimese õigust väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keelduda. Viimase 60 aasta jooksul on üle 18 000 Jehoova tunnistaja väeteenistusest keeldumise pärast vangistatud. Peaaegu kõik Lõuna-Korea tunnistajad on kogenud seda, et keegi nende sõber või pereliige on pandud sel põhjusel vangi. Aastatel 2004 ja 2011 leidis Lõuna-Korea konstitutsioonikohus, et selline vangistamine on põhiseadusega kooskõlas. 2015. aasta juulis peeti avalik istung, kus seda teemat uuesti arutati. Jehoova tunnistajad kogu maailmas palvetavad, et see kaua kestnud probleem saaks positiivse lahendi ja et Lõuna-Korea noored vennad ei peaks oma usuliste veendumuste pärast enam vangi minema.

• Kolm Jehoova tunnistajat on olnud Eritreas väeteenistusest keeldumise tõttu juba üle 21 aasta vangis. Paulos Eyassule, Negede Teklemariamile ja Isaac Mogosele pole siiani esitatud ametlikku süüdistust, samuti pole neile antud võimalust end kohtus kaitsta. Ent koos enam kui 50 õe ja vennaga on nad otsustanud jääda Jumala ees laitmatuks hoolimata karmist kohtlemisest ja äärmiselt kehvadest vanglatingimustest. Oleme kindlad, et nende ohked, kes on usu pärast vangis, jõuavad Jehoova ette ja et ta aitab neid. (Laul 79:11.)

• Ukrainas kutsuti Vitali Šalaiko 2014. aasta augustis mobilisatsiooni käigus sõjakomissariaati. Seal ütles ta, et südametunnistus ei luba tal väeteenistusse astuda, kuid ta väljendas valmisolekut osaleda asendusteenistuses. Prokurör süüdistas Vitali Šalaikot mobilisatsioonist kõrvalehoidmises, ent nii alama astme kohus kui ka apellatsioonikohus mõistsid ta õigeks. Apellatsioonikohus tunnustas, et mure riigi julgeoleku pärast ei õigusta seadusega garanteeritud õiguste piiramist. Kohtunikud selgitasid, et „väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldumise õigust ei saa riikliku julgeoleku huvides piirata”. Prokurör kaebas otsuse edasi. 23. juunil 2015 toetas Ukraina kõrgem tsiviil- ja kriminaalasjade erikohus alama astme kohtute otsust. Sellega kinnitas kohus, et isegi üleriigilises hädaolukorras on inimesel õigus süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduda ja valida asendusteenistus.

Positiivset otsust kommenteerides lausus vend Šalaiko: „Mulle andsid jõudu sõnad tekstis Jeremija 1:19. Olin valmis kõigeks. Peamine oli Jehoovale ustav olla. Olen kindel, et ta ei hülga mind eales, vaid annab mulle jõudu jääda talle ustavaks. Sellist lahendust ei osanud ma aga uneski näha: mind mõisteti õigeks kõigis kolmes kohtuastmes. Tajusin istungite ajal vendade toetust. Ma ei tundnud kunagi, et olen üksi jäetud.”

Isamaalised tseremooniad

Ka isamaalised tseremooniad võivad kristlase ustavuse Jumalale proovile panna. Tihtipeale avaldatakse just noortele survet teha oma seisukohtades järeleandmisi. Näiteks võib kooli juhtkond sundida neid hümni laulma või lippu tervitama.

• Rwandas Karongis süüdistasid koolivõimud mitut õpilast, kes on Jehoova tunnistajad, lugupidamatuses riigihümni vastu, sest need polnud nõus seda laulma. Õpilased heideti koolist välja ja pandi koguni vangi. 28. novembril 2014 tunnistas Karongi vahekohus õpilased süütuks ning teatas, et riigihümni laulmisest keeldumine ei väljenda lugupidamatust. Teistes Aafrika riikides, nagu näiteks Ekvatoriaal-Guineas, Kamerunis, Kongo DV-s ja Malawis, on noored Jehoova tunnistajad seisnud silmitsi samasuguse olukorraga ning mõnel juhul on nad samuti koolist välja visatud. Meie vennad nendes riikides püüavad valitsusametnikele ja koolide juhtkondadele Jehoova tunnistajate usulisi tõekspidamisi selgitada.

• 

  2013. aasta detsembris ei andnud üks kool Hondurases Lepaeras kahele Jehoova tunnistajast õpilasele keskkooli lõputunnistust, sest need polnud nõus riigihümni laulma ja lipule truudust vanduma. Et olukorda lahendada, kohtusid kaks advokaati, kes on Jehoova tunnistajad, haridusministeeriumi esindajaga ning rääkisid talle teiste riikide kohtulikest pretsedentidest, mis toetasid nende õpilaste õigust sel viisil käituda. Ametnik oli lahke ning soovitas neil õpilastel ja nende vanematel esitada haridusministeeriumi õigusdirektorile kirjaliku selgituse. Õigusdirektor uuris kaebust ja 29. juulil 2014 andis ta välja käskkirja, milles öeldi, et haridus „peaks olema kättesaadav kõigile ühiskonna liikmetele, ilma et kedagi mingilgi moel diskrimineeritaks”. Ta käskis väljastada nendele õpilastele lõputunnistuse.

Valitsus diskrimineerib Jehoova tunnistajaid

Jehoova tunnistajatena täidame kõikjal maailmas Jeesuse käsku kuulutada oma ligimestele head sõnumit kuningriigist, käime koguduse koosolekutel ja uurime korrapäraselt Jumala sõna. Samuti peame äärmiselt oluliseks Piibli käske juurutada Jehoova seadusi oma laste südamesse ning hoiduda verest. (5. Moos. 6:5–7; Ap. t. 15:20.) Neile käskudele kuuletudes läheme taoti vastuollu valitsusametnikega, kes võivad meie seisukohta vääriti mõista.

• USA-s Florida osariigis määras esimese astme kohtunik ühele emale, kes pole Jehoova tunnistaja, ainuõiguse anda oma kolmele lapsele usulist haridust. Tunnistajast isal keelati rääkida lastega usulistest tõekspidamistest, mis on vastuolus katoliku usuga. Isa kaebas asja edasi ja 18. augustil 2014 tühistas apellatsioonikohus alama astme kohtu otsuse. Viidates positiivsetele pretsedentidele, märkis kohus: „Hooldusõiguseta vanemale seatud piirangud seoses tema õigusega tutvustada lapsele oma usulisi tõekspidamisi on alati tühistatud, kui pole leidunud selgeid tõendeid, et seesugune usuline tegevus kahjustab last.”

  Tänu sellele kohtuotsusele pole enam mingeid piiranguid, mis takistaks neile lastele jagada Jehoovalt tulevat kasulikku õpetust. Kõik kolm last käivad isaga koguduse koosolekutel ja teevad häid edusamme. Isa ütles: „Selles olukorras vastupidamine on mind täiustanud. Hiljuti on mul elus olnud katsumusi, kuid Jehoova on aidanud mul neis kindlaks jääda. Ma tean, et meile saab osaks tagakiusamine, kui otsustame Jehoovat teenida.”

• 

  Õde Efigenia Semente on Namiibias elav kolme lapse ema, kelle usk pandi proovile. Kui ta oli haiglas kolmandat last sünnitamas, tekkisid komplikatsioonid ning paar meditsiinitöötajat hankisid koos tema pereliikmetega, kes pole Jehoova tunnistajad, kohtumääruse talle vereülekande tegemiseks. Õde Semente oli sellele kategooriliselt vastu ning astus õiguslikke samme, et kaitsta oma õigust endale ise ravi valida. 24. juunil 2015 langetas Namiibia ülemkohus otsuse õde Semente kasuks ning teatas, et „inimese võõrandamatu põhiõigus on otsustada selle üle, mida tema kehaga tehakse või ei tehta, olenemata sellest, kas ta on lapsevanem või mitte”. Õde Semente sõnul tundsid nad Jehoova tohutut toetust. Ta jätkas: „On imetore kuuluda sellisesse vennaskonda. Jehoova tõesti hoolib meist.”

• Šveitsi Jehoova tunnistajad on saanud vabalt suuremate linnade tänavatel kirjandusstendidega kuulutustööd teha. Ent Genfi linn keelas hiljuti „selliste stendide kasutamise, millega otseselt või kaudselt tehakse avalikes kohtades usupropagandat”. Jehoova tunnistajad esitasid kohtule kaebuse, väites, et üleüldise keeluga kasutada stende usulise informatsiooni levitamiseks rikutakse selgelt usu- ja mõttevabadust. Kohus oli sama meelt ning nüüd on tunnistajad kooskõlastanud kohalike võimudega selle, kus ja millal nad kirjandusstendi kasutavad.

• Aserbaidžaani riigiametnikud püüavad Jehoova tunnistajate usulist tegevust üha rohkem takistada. Julgeolekuministeeriumi töötajad kutsuvad Jehoova tunnistajaid pidevalt ülekuulamistele. Samuti otsivad nad läbi tunnistajate kodusid, et leida sealt kirjandust, mida pole lubatud riiki importida. Rahvusvaheline üldsus väljendas oma suurt meelepaha, kui 2015. aasta veebruaris vangistasid julgeolekuministeeriumi töötajad kaks Jehoova tunnistajat – Irina Zakharchenko ja Valida Jabrayilova – pelgalt selle pärast, et nad rääkisid teistega Piibli õpetustest. Kuigi meid kurvastab selline väärkohtlemine, rõõmustame selle üle, et Aserbaidžaani kuulutajad on ikka innukad ning kuulutavad teistele julgelt head sõnumit kuningriigist. (Matt. 24:14.)

• Venemaal sekkub valitsus lakkamatult Jehoova tunnistajate usulisse tegevusse. Praeguseks on Venemaa Föderatsioon kuulutanud 80 Jehoova tunnistajate väljaannet ekstremistlikuks. See tähendab, et selliste „ekstremistlike” väljaannete nagu „Minu piiblilugude raamat” levitamine või omamine on ebaseaduslik. Peale selle kuulutas Venemaa ülemkohus 2014. aasta detsembris ekstremistlikuks meie veebisaidi jw.org. Internetiteenuse pakkujad on Venemaal blokeerinud juurdepääsu saidile jw.org ning selle saidi tutvustamist peetakse seadusvastaseks. Alates 2015. aasta märtsist pole tolliametnikud lubanud riiki ühtegi Jehoova tunnistajate väljaannete veost, ehkki need on sisaldanud Piibleid ja sellist kirjandust, mille Venemaa kohtud on läbi uurinud ja tunnistanud mitteekstremistlikuks.

Taganrogi linnas jätkub kohtuasi, kus võimud süüdistavad 16 kuulutajat „kuriteos”: usuliste kogunemiste organiseerimises ja neil viibimises. Samara linna võimud said kohtult loa likvideerida meie juriidiline isik selle väidetava ekstremistliku tegevuse tõttu. Hoolimata säärastest keerulistest olukordadest on meie Venemaa vennad ja õed otsustanud anda „Jumalale, mis kuulub Jumalale” ning mitte lasta end sellisel vastupanul häirida. (Matt. 22:21.)