Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • ijwyp 19. artikkel
  • Miks ma end lõigun?

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Miks ma end lõigun?
  • Noored küsivad
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Mis on lõikumine?
  • Miks end lõigutakse?
  • Mis aitab lõikumist lõpetada?
  • Mis sunnib mind ennast vigastama?
    Ärgake! 2006
  • Miks ma loobusin tulutoovast karjäärist
    Ärgake! 2010
  • Mis aitaks enesevigastamist lõpetada?
    Ärgake! 2006
  • Kui teismeline end tahtlikult vigastab
    Ärgake! 2013
Veel
Noored küsivad
ijwyp 19. artikkel

NOORED KÜSIVAD

Miks ma end lõigun?

  • Mis on lõikumine?

  • Miks end lõigutakse?

  • Mis aitab lõikumist lõpetada?

  • Intervjuu

  • Küsimused eneseanalüüsiks

  • Minu piiblitekstide kogu

Mis on lõikumine?

Lõikumine on harjumus end tahtlikult mingi terava esemega vigastada. See on üks enesevigastamise vorme. Teiste vormide hulgas on näiteks põletamine ja enda löömine. See artikkel räägib lõikumisest, kuid põhimõtted, mida arutatakse, käivad kõigi enesevigastamise vormide kohta.

Kas väide on õige või vale?

  1. Ainult tüdrukud lõiguvad end.

  2. Lõikumine on vastuolus Piibli käsuga tekstis 3. Moosese 19:28, kus öeldakse: „Ärge lõigake oma ihu.”

Õiged vastused:

  1. Vale. Kuigi lõikumine paistab olevat peamiselt tüdrukute probleem, lõiguvad end või vigastavad ennast mingil muul moel ka poisid.

  2. Vale. 3. Moosese 19:28 räägib ammusest paganlikust kombest, mitte selles artiklis käsitletavast eneselõikumisest. Sellegipoolest on mõistlik järeldada, et meie armastav Looja ei soovi, et me endale viga teeksime (1. Korintlastele 6:12; 2. Korintlastele 7:1; 1. Johannese 4:8).

Miks end lõigutakse?

Kumb väide on sinu arvates täpsem?

Ennast lõigutakse selleks, et ...

  1. ... emotsionaalse valuga toime tulla.

  2. ... ennast tappa.

Õige vastus on A. Enamik eneselõikujatest ei taha ennast tappa. Nad soovivad vaid emotsionaalsetest piinadest pääseda.

Vaata, mida mõned noored on öelnud selle kohta, miks nad on end lõikunud.

Celia: „Pärast seda oli mul kergem olla.”

Tamara: „See tundus olevat väljapääs. Füüsilist valu oli kergem taluda kui emotsionaalset valu.”

Carrie: „Ma ei tahtnud olla kurb. Lõikumine viis mu mõtted kurbuselt füüsilisele valule.”

Jerrine: „Iga kord, kui ma end lõikusin, vajusin justkui vati sisse ja mul ei olnud enam vaja oma probleemidega tegeleda. Mulle meeldis see tunne.”

Mis aitab lõikumist lõpetada?

Palve Jehoova poole võib olla oluline samm paranemise suunas. Piibel ütleb: „Heitke kõik oma mured tema peale, sest ta hoolib teist” (1. Peetruse 5:7).

Soovitus. Tee algust lühikeste palvetega. Ütle Jehoovale näiteks lihtsalt: „Palun aita mind.” Aja möödudes suudad sa end ehk rohkem avada ja „lohutuse Jumalale” oma sügavaimatest tunnetest rääkida (2. Korintlastele 1:3, 4).

Palve ei ole lihtsalt abivahend enesetunde parandamiseks. See on reaalne suhtlemine oma taevase Isaga, kes lubab sulle: „Ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!” (Jesaja 41:10).

Paljusid on aidanud ka see, kui nad on rääkinud oma isa, ema, või mõne teise täiskasvanuga, keda nad usaldavad. Loe, mida ütlesid kolm noort, kes seda tegid.

Intervjuu

  • Diana (21)

  • Kathy (15)

  • Lorena (17)

Kui vanalt sa end lõikuma hakkasid?

Lorena: Alustasin umbes 14-aastaselt.

Diana: Olin siis 18 ja mul käis see periooditi. Vahel lõikusin end nädala-paari jooksul iga päev. Samas võis mööduda ka terve kuu, kui ma seda üldse ei teinud.

Kathy: Alustasin, kui olin 14. Ja aeg-ajalt on mul ikka veel tagasilööke.

Miks sa tahtsid endale haiget teha?

Kathy: Ma vihkasin ennast. Tundsin, et mitte keegi ei tahaks minusuguse sõber olla.

Diana: Vahel muutus mu kurbus masenduseks ja masendus omakorda meeleheiteks. Meeleheide kasvas, kuni ma ei suutnud seda enam taluda. See oli minu sees nagu üüratu koletis, kelle väljalaskmiseks pidin end lõikuma.

Lorena: Vahel olin masendunud või vihane või lihtsalt õnnetu. Tundsin end täiesti tühisena ja tahtsin sellest jubedast tundest lahti saada. Mõnikord tundus mulle, et olen füüsilise valu ära teeninud.

Kas pärast enda lõikumist tundsid sa end paremini?

Diana: Jah. Tundsin kergendust, nagu oleks mu õlult koorem langenud.

Kathy: See on peaaegu nagu nutmine. Mõned tunnevad end paremini pärast korralikku nutmist, mina pärast lõikumist.

Lorena: Eneselõikumine oleks nagu torganud väikese augu minu sisse peidetud õhupalli, mis oli negatiivsetest tunnetest pungil. See ei läinud plaksuga lõhki, see lihtsalt vaikselt lekkis ja kõik negatiivne voolas aegamööda välja.

Kas sa kartsid sellest teistele rääkida?

Lorena: Jah. Kartsin, et teised peavad mind veidrikuks. Ja ma ei tahtnud, et nad teaksid midagi minu eraelust.

Diana: Mind on alati tugevaks peetud ja ma tahtsin, et see nii ka jääks. Tundsin, et abi palumine oleks tähendanud oma nõrkuse tunnistamist.

Kathy: Kartsin, et inimesed arvaksid, et olen omadega segi, ja see oleks teinud mu enesetunde veelgi hullemaks. Pealegi mõtlesin, et olin valu ära teeninud.

Mis oli sinu jaoks pöördepunktiks?

Lorena: Ma rääkisin oma emale, mida ma olin teinud. Sain abi ka arstilt, kes õpetas mind negatiivseid tundeid kontrolli all hoidma. Mul olid mõned tagasilöögid, kuid mind aitas piibliuurimise harjumuste parandamine. Samuti käin innukalt kuulutamas. Võib-olla kogen ka tulevikus aeg-ajalt väärtusetusetunnet, ent kui nii juhtub, ei lase ma sellel enda üle võitu saada.

Kathy: Üks kristlik õde, kes on umbes kümme aastat minust vanem, sai aru, et minuga on midagi valesti, ja lõpuks ma rääkisin talle kõik ära. Minu üllatuseks oli ka tema kunagi samasuguse probleemi küüsis olnud. Mul ei olnud temaga sellest piinlik rääkida, sest ta ise oli midagi sarnast läbi elanud. Sain abi ka arstilt, kes aitas minul ja mu vanematel mõista, mis minuga toimub.

Diana: Ühel õhtul olin külas abielupaaril, keda ma usaldasin. Mees sai aru, et minuga on midagi valesti, ja ta julgustas lahkelt mind oma murest rääkima. Tema abikaasa kaisutas mind oma käte vahel nagu mu ema, kui ma olin alles väike tüdruk. Hakkasin nutma ja tema ka. Mul oli väga raske neile oma probleemist rääkida, kuid mul on hea meel, et ma seda tegin.

Kuidas on Piibel sind aidanud?

Diana: Piibel on mulle õpetanud, et ma ei suuda lõikumisele ise lõppu teha. Ma vajan selleks Jehoova abi (Õpetussõnad 3:5, 6).

Kathy: Piibli lugemine ja mõistmine, et see on sõnum Jehoovalt, on olnud mulle suureks lohutuseks (2. Timoteosele 3:16).

Lorena: Kui ma leian mõne kirjakoha, mis mind eriti puudutab, kirjutan selle üles, et siis selle üle hiljem mõtiskleda (1. Timoteosele 4:15).

Milline kirjakoht on sind eriti puudutanud?

Diana: Õpetussõnad 18:1 (UM) ütleb: „Kes end eraldab, rahuldab oma isekaid himusid, ta astub välja kogu praktilise tarkuse vastu.” Mõnikord on mul raske olla inimeste keskel, kuid see kirjakoht aitab mul mõista, et enda eraldamine teistest on ohtlik.

Kathy: Kaks piiblisalmi, mida ma armastan on Matteuse 10:29 ja 31, kus Jeesus ütles, et isegi varblane ei sure, ilma et Jumal Jehoova seda tähele paneks. Ja ta lisas: „Ärge kartke: teie olete rohkem väärt kui palju varblasi.” Isegi praegu tuletab nende salmide lugemine mulle meelde, et olen Jehoova silmis väärtuslik.

Lorena: Mulle meeldib kirjakoht Jesaja 41:9, 10, kus Jehoova ütleb oma rahvale: „„[Ma ei] põlanud sind mitte!” — ära karda, sest mina olen sinuga; ... ma teen sind tugevaks.” Kui mõtlen millegi tugeva peale, tuleb mul kohe silme ette pilt läbitungimatute kivimüüridega kindlusest. See kirjakoht annab mulle jõudu, kuna see kinnitab, et Jehoova armastab mind ja on alati minu kõrval.

Küsimused eneseanalüüsiks

  • Kui tunned, et oled valmis abi otsima, siis kellele sa võiksid oma murest rääkida?

  • Mida sa võiksid palves Jehoovale öelda?

  • Millised on kaks võimalust, kuidas saaksid stressi ja ärevust leevendada, ilma et ennast vigastaksid?

Minu piiblitekstide kogu

Soovitus. Kui märkad piibliteksti, mis kinnitab sulle Jehoova armastust või aitab sul suhtuda endasse ja oma ebaõnnestumistesse tasakaalukamalt, pane see tekst märkmikusse kirja. Lisa ka lause või paar selle kohta, miks see tekst on sinu jaoks oluline. Et aidata sul algust teha, toome ära mõned kirjakohad, mis aitasid Dianat, Kathyt ja Lorenat.

  • Roomlastele 8:38, 39

    „Need salmid näitavad, et Jehoova armastab mind ka siis, kui tunnen, et enam hullemaks minna ei saa.” (Diana)

  • Laul 73:23

    „Sellised piiblikohad kinnitavad mulle, et ma pole üksi. Tunnen, nagu oleks Jehoova siinsamas minu kõrval.” (Kathy)

  • 1. Peetruse 5:10

    „Me ei pruugi kergendust leida otsekohe. Võib-olla tuleb meil pisut aega kannatada. Kuid Jehoova võib meid siiski teha nii tugevaks, et suudame kõike taluda.” (Lorena)

Teisi kirjakohti mõtisklemiseks

  • Laul 34:18

  • Laul 54:4

  • Laul 55:22

  • Jesaja 57:15

  • Matteuse 11:28, 29

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga