NOORED KÜSIVAD
Miks ma alati ütlen, enne kui mõtlen?
„Mõnikord suudan oma kõnet jälgida. Teinekord jälle tundub, nagu mu aju ja suu ei tee üldse koostööd.” (James)
„Kui ma olen närvis, siis ütlen sageli midagi mõtlematut. Kui aga tunnen end vabalt, kipun liiga palju rääkima. Alati läheb midagi metsa.” (Marie)
Piibel ütleb, et „keel on tuli” ning et isegi „väike tuli võib süüdata põlema suure metsa”. (Jaakobuse 3:5, 6.) Kas see, mida sa ütled, tekitab sulle tihti probleeme? Kui nii, võib see artikkel sulle abiks olla.
Miks ma enne ütlen ja siis mõtlen?
Ebatäius. Piibel ütleb: „Me kõik ju komistame tihti. Kui keegi sõnas ei eksi, siis on ta täiuslik.” (Jaakobuse 3:2, allmärkus.) Kuna me ei ole täiuslikud, võime kergesti komistada, kui kõnnime, või eksida kõnes, kui räägime.
„Minu mõistus ja keel ei ole täiuslikud, niisiis oleks rumal väita, et suudan neid täiuslikult valitseda.” (Anna)
Liigne jutukus. Piiblis öeldakse: „Kui on palju sõnu, siis on eksimine kindel.” (Õpetussõnad 10:19.) Kui inimene räägib liiga palju ega kuula eriti teisi, on tõenäoline, et ta solvab kedagi oma sõnadega.
„Kõige targemad inimesed seltskonnas pole alati need, kes vahetpidamata räägivad. Jeesus oli kõige targem inimene, kes kunagi maa peal on elanud, aga temagi aeg-ajalt vaikis.” (Julia)
Sarkasm. Piibel ütleb: „Mõtlematud sõnad on kui mõõgatorked.” (Õpetussõnad 12:18.) Üks näide mõtlematutest sõnadest on sarkasm – teravad sõnad, millega soovitakse teisi maha teha. Sarkastiline inimene võib öelda, et tegi vaid nalja. Kuid kui kedagi alandatakse, on asi naljast kaugel. Piibli järgi tuleks meil heita ära „solvavad sõnad ning kõik muu halb.” (Efeslastele 4:31.)
„Ma olen üpris vaimukas ning mulle meeldib teisi naerma ajada. Võin aga kergesti muutuda sarkastiliseks ja seetõttu jamadesse sattuda.” (Oksana)
Kui oled kord midagi öelnud, pole sul võimalik seda enam tagasi võtta, nii nagu hambapastat ei saa tuubi tagasi panna
Jälgi oma kõnet
Oma kõne jälgimine ei pruugi olla lihtne, kuid Piibli põhimõtted võivad sind aidata. Vaatame mõnda neist.
„Mõelge oma südames ja vaikige.” (Laul 4:4.)
Mõnikord on kõige parem lihtsalt vaikida. „Vahel võib miski mind endast täiesti välja viia, kuid mõne aja pärast ei tundugi asi nii hull,” ütleb noor naine nimega Laura. „Kui olen maha rahunenud, on mul tavaliselt hea meel, et ei öelnud seda, mida mõtlesin,” lisab ta. Isegi kui peatud vaid hetkeks, võib see hoida sind tagasi ütlemast midagi ebasobivat.
„Eks kõrv proovi läbi sõnad, nagu keel maitseb toitu?” (Iiob 12:11.)
Sa võid end säästa tarbetust valust, kui mõtled enne millegi ütlemist järgmistele küsimustele:
Kas see on tõsi? Kas see on heatahtlik? Kas see on vajalik? (Roomlastele 14:19.)
Mida ma tunneksin, kui keegi ütleks seda mulle? (Matteuse 7:12.)
Kas see näitab, et austan teise inimese seisukohta? (Roomlastele 12:10.)
Kas praegu on õige aeg ja koht selle ütlemiseks? (Koguja 3:7.)
„Pidage alandlikult teisi endast ülemaks.” (Filiplastele 2:3.)
See nõuanne aitab sul mõelda teistest hästi, mis omakorda aitab sul valitseda oma keelt ning mõelda, enne kui midagi ütled. Kui aga oled juba oma sõnadega kellelegi haiget teinud, aitab alandlikkus sul temalt vabandust paluda ning seda nii kiiresti kui võimalik. (Matteuse 5:23, 24.) Seejärel püüa tulevikus oma kõnet hoolsamini jälgida.