Allmärkus

c Mõned õpetlased arvavad, et need mehed olid andnud nasiiritõotuse. (4. Moos. 6:1–21.) Kuigi Moosese seadus, mille alusel selline tõotus anti, enam ei kehtinud, võis Paulus mõelda, et neil meestel pole vale pidada Jehoovale antud tõotust. Samuti polnud patt kanda nende kulud ja koos nendega templisse minna. Me muidugi ei tea, millise tõotusega oli tegu, aga ilmselgelt poleks Paulus toetanud loomohvri toomist (nagu tegid nasiirid), uskudes, et see puhastab patust. Pärast Kristuse täiuslikku ohvrit polnud loomohvritel enam mingit patte lepitavat väärtust. Piiblis pole kirjas, mida Paulus täpselt tegi, kuid võime olla kindlad, et ta ei läinud vastuollu oma südametunnistusega.