Lugejate küsimusi

Kas on kohane lasta ennast vaktsineerida või lasta endale teha ravimsüste, mis sisaldavad inimverest saadud albumiine?

Kui olla täiesti otsekohene, siis peab iga kristlane selle üle ise otsustama.

See on õige, et Jumala sulased tahavad kuuletuda Apostlite teod 15:28, 29 esinevale juhendile, mis käsib hoiduda verest. Seetõttu ei söö kristlased liha, millest pole verd välja lastud, ega selliseid toiduaineid nagu näiteks verivorst. Kuid Jumala seadus kehtib ka meditsiinivaldkonnas. Jehoova tunnistajad kannavad kaasas dokumenti, mis näitab, et nad keelduvad ’vereülekannetest, täisverest, punaverelibledest, valgetest verelibledest, vereliistakutest ja vereplasmast’. Aga kuidas on lugu seerumsüstidega, mis sisaldavad väga vähesel hulgal verevalku?

Tunnistajad on ammu mõistnud, et see on asi, mille üle igaüks Piibli poolt õpetatud südametunnistuse põhjal ise otsustab. See mõte toodi välja „Lugejate küsimustes” 1990. aasta 1. juuni Vahitornis, kus arutleti seerumsüstide üle, mida arst võib inimesele soovitada siis, kui sellel on oht teatud haigustesse nakatuda. Seesuguste süstide aktiivkomponendiks ei ole vereplasma ise, vaid immuunsuse omandanud inimeste või loomade verest eraldatud antikehad. Mõned kristlased, kes arvavad, et nad võivad puhta südametunnistusega lasta endale teha selliseid süste, on märkinud, et raseda naise veres leiduvad antikehad kanduvad üle loote verre. „Lugejate küsimustes” mainiti nii seda kui ka tõsiasja, et teatud hulk albumiini läheb rasedalt naiselt üle tema lapsele.

Paljud leiavad, et see väärib tähelepanu, kuna mõned vaktsiinid, mis ei ole valmistatud verest, võivad sisaldada suhteliselt vähesel hulgal plasmaalbumiini, mida antud ravimpreparaadi valmistamisel kasutati või lisati juurde selleks, et koostisosi stabiliseerida. Käesoleval ajal kasutatakse väikest kogust albumiini ka sünteetilise hormooni EPO (erütropoetiini) süstides. Mõned tunnistajad on lasknud teha endale EPO-süste, kuna see võib kiirendada punavereliblede tekkimist ja seega aidata arstil loobuda arvamusest, et on vaja teha vereülekanne.

Tulevikus võib tulla kasutusele muidki ravimpreparaate, mis sisaldavad võrdlemisi väikest kogust albumiini, kuna farmaatsiakompaniid töötavad välja üha uusi tooteid või muudavad olemasolevate retsepte. Seega soovivad kristlased ehk arvesse võtta, kas mõni arsti poolt soovitatav vaktsiin või mõni muu süst sisaldab albumiini või mitte. Kui neil on kahtlusi või alust uskuda, et üks komponent on albumiin, võivad nad seda oma arsti käest järele küsida.

Nagu mainitud, ei ole paljud tunnistajad vastu sellele, et lasta endale teha süst, mis sisaldab väikeses koguses albumiini. Aga kui keegi soovib seda teemat uurida põhjalikumalt, enne kui langetab isikliku otsuse, peaks ta vaatama üle informatsiooni, mis leidub 1990. aasta 1. juuni Vahitorni artiklis „Lugejate küsimusi”.