Külaskäik Hispaaniasse

HISPAANIA on nii maastiku kui ka elanike poolest mitmepalgeline maa. Suur osa Hispaaniast on kaetud nisupõldude, viinamarjaistanduste ja oliivisaludega. Lõunas lahutab Mandri-Hispaaniat Aafrikast kõigest 14-kilomeetri laiune Gibraltari väin.

Sellesse Euroopa edelaossa siirdusid paljud rahvad, sealhulgas foiniiklased, kreeklased ja kartaagolased. Kui kolmandal sajandil e.m.a saabusid roomlased, panid nad sellele äsja vallutatud maa-alale nimeks Hispania. Seejärel hõivasid maa läänegoodid ja maurid, kellest kõigist jäi sinna maha oma kultuuripärand.

Ühel hiljutisel aastal külastas Hispaaniat rohkem kui 68 miljonit inimest. Enamikku inimesi tõmbavad sinna päikesepaiste, kuldsed rannad ning kunsti-, ajaloo- ja arhitektuuriväärtused. Ka Hispaania toit meelitab kohale palju turiste. Tüüpilisteks toitudeks on näiteks mereandidest valmistatud road, vinnutatud singid, rammusad ühepajatoidud, salatid ning oliiviõlis küpsetatud või sellega maitsestatud köögiviljad. Kõikjal maailmas on tuntud ka Hispaania omlett, paella ja tapad.

Hispaanlased on sõbralikud ja seltsivad. Valdavalt on sealsed elanikud roomakatoliiklased, ent missal käivad suhteliselt vähesed. Viimastel aastatel on Hispaaniasse emigreerunud inimesi Aafrikast, Aasiast ja Ladina-Ameerikast. Paljudele neist meeldib rääkida oma usulistest tõekspidamistest ja tavadest. Jehoova tunnistajatel on olnud nendega toredaid vestlusi ning nad on saanud neile rääkida, mida Piibel paljude teemade kohta õpetab.

2015. aastal aitas rohkem kui 10 500 Jehoova tunnistajast vabatahtlikku ehitada või renoveerida 70 kuningriigisaali ehk nende jumalateenimispaika. Mõningate saalide ehitamiseks andsid linnavalitsused maa. Immigrantide abistamiseks peavad Jehoova tunnistajad oma koosolekuid lisaks hispaania keelele veel enam kui 30 keeles. 2016. aastal käis Jehoova tunnistajate korraldatud erilisel koosolekul Jeesus Kristuse surma mälestamas üle 186 000 inimese.