Tundesoojus ja tunderikkus

TUNDED on inimese elus tähtsal kohal. Oma tundeid ilmutades näitab ta, mis on tal südames, milline on tema sisemine isiksus, kuidas ta suhtub olukordadesse ja inimestesse. Tingituna ränkadest elukogemustest — mõnikord ka kultuurilistest mõjutustest —, varjavad paljud inimesed oma tundeid. Ent Jehoova kutsub meid arendama oma sisemises isiksuses positiivseid omadusi ning siis neid ka kohaselt väljendama (Rooml. 12:10; 1. Tess. 2:7, 8).

Sõnad, mida me kõneldes kasutame, võivad meie tundeid õigesti edasi anda. Kui aga need sõnad pole öeldud kohase tunderikkusega, võivad kuulajad kahelda meie siiruses. Seevastu kui nende sõnadega kaasneb sobiv tunderikkus, võib meie kõne kujuneda sedavõrd meeldivaks ja varjundirikkaks, et see puudutab kuulajate südant.

Tundesoojuse väljendamine. Tihti kajastuvad inimeste kohta tehtud mõtteavaldustes soojad tunded. Niisiis peaks meiegi hääles olema tundesoojust, kui me kõneleme Jehoova armastusväärsetest omadustest ning väljendame hindamist tema headuse vastu (Jes. 63:7—9). Kaasinimestega kõneldes peaks ka meie kõnelemisviisis kajastuma meeldiv südamesoojus.

Mõelgem sellele, kuidas üks pidalitõbine tuleb Jeesuse juurde ning anub, et ta terveks tehtaks. Kujutlegem Jeesuse hääletooni, kui ta lausub: ”Ma tahan, saa puhtaks!” (Mark. 1:40, 41). Kujutagem ette ka seda, kuidas kaksteist aastat verejooksu põdenud naine tuleb Jeesuse selja taha ja puudutab ta kuue palistust. Mõistes siis, et tal pole õnnestunud märkamatuks jääda, astub naine värisedes Jeesuse juurde, heidab tema jalge ette maha ning teatab kõige rahva kuuldes, miks ta puudutas tema kuube ning kuidas ta terveks on saanud. Mõtle Jeesuse rääkimisviisile naise poole pöördumisel: ”Tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!” (Luuka 8:42b—48). Tundesoojus, mida Jeesus neil juhtudel ilmutas, puudutab meie südant ka tänapäeval.

Kui me nagu Jeesus inimestele kaasa tunneme ja neid tõesti aidata soovime, ilmneb see ka viisis, kuidas me nendega kõneleme. Sel kombel väljendatud tundesoojus on siiras, mitte pinguldatud. Meie väljendatud soojad tunded võivad tugevalt mõjutada inimeste reageeringut. Valdav osa sellest, mida me põlluteenistuses räägime, eeldab just sellist väljendusviisi; seda eriti siis, kui me seletame, julgustame, manitseme ja kaasa tunneme.

Kui sul on teiste vastu soojad tunded, väljenda seda oma näoilmega. Kui ilmutad tundesoojust, tõmbab see kuulajaid sinu poole nagu külmal ööl tule juurde. Juhul, kui su näost tundesoojust ei paista, pole sinu kuulajad ehk sugugi kindlad selles, kas sa neist ikka siiralt hoolid. Tundesoojust ei saa kui maski ette panna — see omadus peab olema loomulik.

Sooje tundeid peaks peegeldama ka hääletoon. Kui sul on kalk, käre hääl, siis võib sul olla raske oma kõnes tundesoojust ilmutada. Ent kui teed hoolsaid pingutusi, saab see aja jooksul võimalikuks. Kõnetehnika seisukohalt võiks olla abi sellest, kui pidada meeles, et raiuv kõnemaneer muudab esituse tundetuks. Õpi sõnades esinevaid pehmemakõlalisi häälikuid pikemalt hääldama. Nii on sul kergem oma kõnes tundesoojust väljendada.

Kuid kõige tähtsam on see, mis on sinu huvipunktis. Kui su mõtted on koondunud tõesti neile, kellele sa kõneled, ning kui sul on tõsine soov anda neile edasi midagi kasulikku, peegeldub see ka sinu kõnelemisviisis.

Elav ettekanne ergutab, kuid hell tunderikkus on samuti hädavajalik. Mitte alati ei ole küllaldane veenda vaid mõistust; meil tuleb jõuda ka südameni.

Teiste tunnete väljendamine. Hädas olles võib inimene ilmutada selliseid emotsioone nagu ängistus, hirm ja depressioon. Meie elus peaks olema tähtsal kohal rõõm, mida me teistega kõneldes ka vabalt väljendame. Kuid mõningaid emotsioone tuleb ohjeldada. Need ei sobi kokku kristliku isiksusega (Efesl. 4:31, 32; Fil. 4:4). Emotsioonid kajastuvad meie sõnavalikus, hääletoonis ja -tugevuses, näoilmes ning žestides.

Piibel kajastab inimlikke tundeid kogu nende mitmekesisuses. Mõnikord lihtsalt mainitakse tundeid. Teinekord aga kirjeldatakse sündmusi või tsiteeritakse ütlusi, mis lasevad aimata tundeid nende taga. Kui sa materjali ette lugedes neid tundeid oma hääletooniga väljendad, avaldab loetav nii sulle kui ka sinu kuulajatele suuremat mõju. Et seda teha, tuleb sul kujutleda end nende olukorda, kellest sa loed. Kuid kõne pole siiski teatritükk, seepärast hoia, et sa ei liialda. Hoolitse selle eest, et need tekstiosad kuulajatele eredalt meelde jääksid.

Sobib materjaliga. Nagu entusiasmigi puhul, sõltuvad esitusse pandavad tundesoojus ja muud emotsioonid eeskätt sellest, millest sa kõneled.

Ava kirjakoht Matteuse 11:28—30 ja pane tähele, millest seal räägitakse. Seejärel loe Matteuse 23. peatükist, kuidas Jeesus kirjatundjaid ja varisere hukka mõistab. Me ei suuda kujutleda teda ütlevat neid kibedaid hukkamõistusõnu loiul ja elutul moel.

Mis sa arvad, millised tunded seonduvad 1. Moosese raamatu 44. peatükis toodud looga, kus Juuda palub oma venna Benjamini pärast? Pane tähele, milline tunne väljendub 13. salmis, millised tunded valdavad Juudat seoses kitsikuse põhjusega salmis 16 ning kuidas reageerib vastavalt kirjakohale 1. Moosese 45:1 Joosep.

Niisiis, et saaksime nii lugeda kui ka kõnelda mõjusalt, peame lisaks sõnadele ja mõtetele pöörama tähelepanu ka nendega kaasneda võivatele tunnetele.