PALJUD, kellele on tehtud ülesandeks esitada kõne, näevad ränka vaeva, et panna kirja kõik alates sissejuhatusest ja lõpetades kokkuvõttega. Koostatakse terve hulk kavandeid, enne kui kõne lõplikult valmis saab. Kogu protsess võib kesta tunde.

Kas ka sina valmistad nõnda oma kõnesid ette? Ehk sooviksid õppida, kuidas seda kergemini teha? Kui õpid kõneplaani koostama, pole sul enam tarvis kõike üles kirjutada. See jätab sulle rohkem aega kõne esitamise harjutamiseks. Lisaks sellele, et sul on oma ettekandeid hõlpsam pidada, on inimestel neid ka huvitavam kuulata, sealjuures annavad need neile tugevama tegutsemisajendi.

Koguduses esitatavate avalike kõnede tarbeks on teadagi olemas kõnekonspektid. Kuid enamiku teiste kõnede puhul see nii pole. Võib-olla määratakse sulle vaid aine või teema või siis palutakse sul käsitleda mingit konkreetset trükiteksti. Mõnikord antakse sulle lihtsalt mõned juhendid. Kõigi nende ülesannete puhul on sul tarvis teha endale kõneplaan.

Näidisest leheküljel 41 võid näha, kuidas võiks lühikest kõneplaani koostada. Pane tähele, et iga peamine punkt algab vasakust servast ning on kirjutatud suurtähtedega. Iga peamise punkti all on loetletud seda toetavad mõtted. Mõtete all on toodud ära nende arendamiseks vajalikud lisapunktid, mis algavad vasakult taandreaga. Uuri seda kõneplaani hoolega. Pane tähele, et kaks seal toodud peamist punkti on otseses seoses teemaga. Lisaks pane tähele, et alapunktid pole pelgalt huvitavad mõtted, vaid kõik nad toetavad seda peamist punkti, mille alla nad on paigutatud.

Kui sina koostad kõneplaani, ei tarvitse see näidisega täpselt sarnaneda. Ent kui sa mõistad sellega seotud põhimõtteid, on sul kergem oma ainet süstematiseerida ning mõõduka ajaga hea kõne ette valmistada. Kuidas siis peaks toimima?

Analüüsi, vali ja süstematiseeri

Sul on tarvis teemat. Sinu teema pole pelgalt lai ainevaldkond, mida saaks väljendada üheainsa sõnaga. See on keskne mõte, mida kavatsed edasi anda ning mis osutab sellele, millisest vaatenurgast sa kavatsed ainet käsitleda. Kui sulle on antud teema, analüüsi hoolega igat põhisõna. Kui sul tuleb etteantud teemat arendada konkreetse materjali põhjal, uuri see materjal läbi teemat silmas pidades. Kui sulle aga on määratud lihtsalt mingi ainevaldkond, siis saad ise teema valida. Kuid enne, kui sa seda teed, oleks sul ehk kasulik veidi uurimistööd teha. Kui hoiad vaimu erksana, saad tihti värskeid ideid.

Seda kõike tegema hakates küsi endalt: ”Miks on see materjal mu kuulajatele tähtis? Mis on mu eesmärk?” Selleks ei tohiks olla lihtsalt materjali läbivõtmine või värvika kõne esitamine, vaid kuulajatele kasu toomine. Kui eesmärk hakkab sulle selguma, pane see kirja. Ettevalmistusi tehes pea seda kogu aeg meeles.

Kui oled määranud kindlaks oma eesmärgi ja valinud sellekohase teema (või analüüsinud, kuidas etteantud teema selle eesmärgiga sobib), saad teha juba konkreetsemat uurimistööd. Otsi materjali, mis oleks su kuulajatele eriti väärtuslik. Ära jää üldistuste juurde, vaid otsi eriomaseid mõtteid, mis on õpetlikud ja tõepoolest kasulikud. Uurimistööd tee mõistlikul määral. Enamikul juhtudel on sul peagi rohkem materjali, kui saaksid kasutada, seepärast pead olema valiv.

Määra kindlaks peamised punktid, mida sul on tarvis käsitleda, et teemat arendada ja oma eesmärki saavutada. Need moodustavad kondikava, sinu põhikonspekti. Kui palju peamisi punkte oleks tarvis? Lühiaruteluks piisab ehk paarist, kusjuures tavaliselt on ka tunnipikkuseks ettekandeks viiest punktist küllalt. Mida vähem peamisi punkte, seda tõenäolisemalt jäävad need sinu kuulajatele meelde.

Kui teema ja peamised punktid on selgunud, tuleb sul uurimismaterjal süstematiseerida. Otsusta, mis on sinu peamiste punktidega otseses seoses. Vali välja üksikasjad, mis lisavad sinu ettekandele värskust. Peamiste punktide toetuseks kirjakohti valides pane tähele mõtteid, mis aitavad sul neid tekste mõistlikult põhjendada. Pane iga üksikpunkt selle peamise mõtte alla, mille juurde ta kuulub. Selline informatsioon — olgugi äärmiselt huvitav —, mis ei sobi ühegi sinu peamise punkti alla, jäta kõrvale ning pane oma kartoteeki, et seda mujal kasutada. Jäta alles vaid sobivaim materjal. Kui üritad liiga palju läbi võtta, oled sunnitud kiirustades kõnelema, mistõttu su ainekäsitlus muutub pinnapealseks. Parem on käsitleda piiratumal hulgal, ent kuulajatele tõeliselt väärtuslikke mõtteid, ja teha seda hästi. Ära mine üle aja.

Kui sa pole seda teinud varem, tuleb sul nüüd seada oma materjal loogilisse järjestusse. Seda tegi ka evangeeliumi kirjutaja Luukas. Kogunud oma aine kohta rikkalikult materjali, pani ta need ”järgemööda” kirja (Luuka 1:3). Sa võid järjestada oma materjali kas kronoloogiliselt või temaatiliselt, tuginedes seejuures kas põhjuse ja tagajärje või probleemi ja lahenduse printsiibile, olenevalt sellest, mis aitab sul oma eesmärki kõige tõhusamalt saavutada. Järsud üleminekud ühelt mõttelt teisele pole soovitatavad. Sul tuleks juhtida kuulajaid ühelt mõttelt teisele sujuvalt, ilma keerukate üleminekuteta. Toodud tõendid peaksid viima kuulajad loogiliste järeldusteni. Ettekande mõtteid järjestades mõtle sellele, kuidas kuulajad selle vastu võtavad. Kas neil on kerge sinu mõttearendust jälgida? Kas nad saavad tõuke tegutseda kuuldu kohaselt, kooskõlas eesmärgiga, mida sa silmas pead?

Edasi koosta sissejuhatus, mis kuulajates sinu ainekäsitluse vastu huvi ärataks ja neile näitaks, et see arutlusaine on neile tõepoolest väärtuslik. Ehk oleks sul hea esimesed laused kirja panna. Lõpuks tööta välja tegudele ajendav lõppsõna, mis sobib sinu eesmärgiga.

Kui teed oma kõneplaani piisavalt varakult valmis, jääb sul enne kõne esitamist küllaldaselt aega seda lihvida. Ehk leiad, et mingeid mõtteid on tarvis toetada mõningate statistiliste andmetega, mingi näite või kogemusega. Kui kasutada mingit päevasündmust või huvipakkuvat kohalikku probleemi, on kuulajatel kergem näha materjali ajakohasust. Oma kõnet läbi vaadates märkad ehk rohkem võimalusi informatsiooni kohandamiseks kuulajatele. Analüüsimis- ja lihvimisprotsess on väga oluline, et heast materjalist vormuks mõjus kõne.

Ühed kõnelejad vajavad põhjalikumaid märkmeid kui teised. Ent kui sa süstematiseerid oma materjali vaid mõne peamise punkti alla, jätad kõrvale kõik, mis tegelikult neid punkte ei toeta, ning sead oma mõtted loogilisse järjestusse, võid näha, et kui oled saanud veidi kogemusi, polegi sul enam tarvis kõike kirja panna. Milline aja kokkuhoid! Lisaks paraneb su kõnede kvaliteet. Siis saab ilmsiks, et teokraatliku teenistuskooli väljaõpe tuleb sulle tõesti kasuks.

IGA koolis antav ülesanne loob võimaluse edeneda. Täida seda kohusetundlikult, nii et su edenemine saaks olla ilmne nii sulle endale kui ka teistele (1. Tim. 4:15). Kool aitab sul täielikumalt oma võimeid arendada.

Kas mõte kõnelda koguduse ees paneb sind närveerima? See on täiesti normaalne ka siis, kui oled juba mõnda aega koolikursust omandanud. Kuid mõningad asjad võivad aidata sul närvilisusest üle saada. Võta tavaks kodus kuuldavalt lugeda. Koguduse koosolekutel ole usin kommentaare tegema ning kui oled kuulutaja, osale regulaarselt põlluteenistuses. See annab sulle teiste ees kõnelemise kogemusi. Lisaks valmista oma õppeülesanded varakult ette ning harjuta nende esitamist häälega. Ära unusta, et sa kõneled sõbraliku kuulajaskonna ees. Enne kõne esitamist palveta Jehoova poole. Tema annab heal meelel oma teenritele püha vaimu, kui need seda paluvad (Luuka 11:13; Fil. 4:6, 7).

Ära oota endalt liiga palju. Kogenud kõnelejaks ja tõhusaks õpetajaks saamine võtab aega (Miika 6:8). Kui oled alles äsja kooli astunud, ära looda, et võid otsekohe peensusteni lihvitud ettekande teha. Selle asemel tööta vaid ühe kõnenõuande punkti kallal korraga. Uuri seda käsitlevat raamatuosa. Võimaluse korral tee ära seal soovitatud harjutus. See annab sulle selle nõuandepunktiga seonduva kohta kogemusi, enne kui hakkad oma ülesannet koguduses täitma. Küllap tulevad ka edusammud.

Kuidas valmistada ette lugemisülesannet

Avalikuks lugemiseks valmistumine hõlmab enamat kui vaid oskust ülesantud materjali sõnu välja öelda. Püüa omandada selge arusaam materjali tähendusest. Kohe, kui oled ülesande saanud, loe see läbi seda eesmärki silmas pidades. Püüa mõista iga lause ja iga lõigu mõtet, et saaksid anda mõtteid edasi täpselt ja õige tunderõhuga. Seal, kus võimalik, vaata sõnaraamatust järele võõraste sõnade õige hääldus. Õpi materjali hästi tundma. Lapsevanematel on ehk tarvis oma väikseid lapsi selles abistada.

Kas sulle on tehtud ülesandeks lugeda mingit piibliosa või siis lõike ”Vahitorni” artiklist? Kui sul on võimalik saada selle materjali kassetti omas keeles, aitaks palju see, kui kuulad salvestist ja paned tähele selliseid tegureid nagu hääldamine, sõnaline kujukus, rõhk ja modulatsioon. Seejärel püüa neid omadusi lugedes rakendada.

Kui asud oma ülesande kallale, uuri kindlasti hoolega õppetundi, mis käsitleb sulle läbitöötamiseks määratud kõneomadust. Võimaluse korral tee seda veel teinegi kord, kui oled ülesantud materjali lugemist juba korduvalt harjutanud. Püüa neid raamatu nõuandeid rakendada nii palju kui võimalik.

Selline harjutamine tuleb sulle teenistustöös kasuks. Põlluteenistuses olles avaneb sulle teistele ettelugemiseks hulgaliselt võimalusi. Et Jumala Sõnal on vägi muuta inimeste elu, on tähtis seda hästi ette lugeda (Heebr. 4:12). Ära oota, et hakkad juba ühe-kahe ülesande järel kõiki mõjusa lugemise aspekte meisterlikult valdama. Apostel Paulus kirjutas ühele aastatepikkuste kogemustega kristlikule kogudusevanemale: ”Ole hoolas ette lugema” (1. Tim. 4:13).

Töö arutlusaine ja kõne tingliku olukorra kallal

Kuidas toimida, kui sulle antud õppeülesanne eeldab tööd kõne tinglikku olukorda silmas pidades?

Tähelepanu tuleb pöörata kolmele põhiasjale: 1) sulle antud teemale, 2) sinu kõne tinglikule olukorrale ja inimesele, kellega sa kõneled, 3) nõuandepunktile, mille kallal sul on ülesandeks töötada.

Sul on tarvis määratud ainevaldkonna kohta materjali koguda. Kuid enne põhjalikuma töö tegemist mõtle tõsiselt sellele, milline on kõne tinglik olukord ja kes on see inimene, kellele sa kõneled, sest nendest teguritest oleneb käsitletava materjali laad ning esitusviis. Millise olukorra sa valid? Kas demonstreerid, kuidas esitleda head sõnumit tuttavale inimesele? Või näitad, mis juhtub, kui kohtuda inimesega esimest korda? Kas see inimene on sinust vanem või noorem? Milline seisukoht võib tal olla teema suhtes, mida kavatsed arutleda? Kui palju ta tõenäoliselt sellest juba teab? Millise eesmärgi sa loodad arutelu kaudu saavutada? Vastused neile küsimustele on olulisteks tööjuhisteks.

Kust leida ülesantud teema kohta materjali? Selle raamatu lehekülgedel 33—38 on arutelu ”Kuidas teha uurimistööd”. Loe see läbi, seejärel aga kasuta sulle saadaolevaid uurimise abivahendeid. Enamikul juhtudel leiad peagi rohkem materjali, kui sa kõnes kasutada saad. Loe piisavalt, et teada, millised on võimalused. Ent seda tehes mõtle ettekande tinglikule olukorrale, mida kavatsed kasutada, samuti inimesele, kellega hakkad kõnelema. Märgi sobivad mõtted üles.

Enne oma ettekande süstematiseerimist ja üksikasjade lõpliku valiku tegemist võta aega selleks, et lugeda läbi arutelu selle nõuandepunkti kohta, mis on sulle antud ülesandeks. Toodud nõuandeid rakendada ongi üks peapõhjusi, miks sulle see ülesanne on antud.

Kuna ettekandeks määratud aja läbi saades antakse sellest märku, saad siis, kui käsitled materjali ettenähtud aja piires, teha oma lõppsõna rahulikult. Kuid põlluteenistuses pole ajajaotus sugugi alati nii tähtis tegur. Niisiis arvesta ette valmistades kõnele määratud ajaga, ent põhirõhk aseta tõhusale õpetamisele.

Paar sõna kõne tingliku olukorra kohta. Uuri leheküljel 82 toodud ettepanekuid ning vali sealt see, mis on sinu teenistustöös praktiline ning võimaldab sul ülesandeks saadud materjali tõetruult kasutada. Kui oled juba mõnda aega koolis käinud, võta seda kui võimalust edeneda ja uusi teenistusoskusi arendada.

Kui teokraatliku teenistuskooli ülevaataja määrab kõne tingliku olukorra, asu julgelt asja kallale. Enamik olukordi eeldab tunnistuse andmist. Kui sa pole kirjeldatud olukorras kunagi tunnistust andnud, hangi ideid kogenud kuulutajatega vesteldes. Kui võimalik, püüa käsitleda sulle määratud teemat olukorras, mis on lähedane sellele, mida sa kasutad koolis. See aitab sul saavutada oma väljaõppe olulist eesmärki.

Kui ettekanne peab olema kõne vormis

Kui oled mees, võidakse sulle teha ülesandeks esitada koguduses lühike kõne. Nende kõnede ettevalmistamisel tuleb pidada silmas samasuguseid põhimõtteid nagu need, mida juba loetlesime demonstratsiooni vormis õppeülesannete puhul. Peamisteks erinevusteks on kuulajaskond ja esitusvorm.

Üldiselt on soovitatav valmistada materjal ette nii, et kõik kuulajad sellest kasu saaksid. Enamik kohalolijaist on Piibli põhitõdedega juba tuttavad. Nad võivad sinu kõneülesande ainevaldkonnaga üsnagi hästi kursis olla. Arvesta sellega, mis neil selle arutlusaine kohta on juba teada. Püüa oma ettekandega neile mingit kasu tuua. Küsi endalt: ”Kuidas ma saan käsitletavat ainet kasutada nii, et see süvendaks nii minu kui ka mu kuulajate lugupidamist Jehoova isiku vastu? Mida sellist on arutlusaines, mis aitab meil mõista Jumala tahet? Kuidas saab see materjal aidata meil langetada mõistlikke otsuseid keset maailma, kus domineerivad lihalikud himud?” (Efesl. 2:3.) Et need küsimused saaksid rahuldavad vastused, tuleb teha uurimistööd. Piiblit kasutades püüa lisaks tekstide ettelugemisele veel midagi teha. Arutle tsiteeritud kirjakohtade üle ning näita, kuidas nende alusel järeldusi teha (Ap. t. 17:2, 3). Ära püüa käsitleda liiga palju materjali. Kanna see ette nõnda, et see kergesti meelde jääks.

Ettevalmistuse käigus tuleb sul pöörata tähelepanu ka esitusviisile. Ära pea seda sugugi vähetähtsaks. Harjuta oma kõnet kuuldavalt. Pingutused, mida sa teed, et õppida ja rakendada nõuandeid erisuguste kõneomaduste kohta, aitavad sinu edenemisele tublisti kaasa. Olgu sa vähe- või paljukogenud kõneleja, valmista ülesanne hoolega ette, nii et saaksid kõnelda veendumuse ja materjalile kohase tunderikkusega. Igat õppeülesannet täites mõtle sellele, et sinu eesmärgiks on kasutada Jehoova Jumala antud kõneandi tema ülistamiseks (Laul 150:6).

TEOKRAATLIKU teenistuskooli programm on kavandatud nii, et see tooks kasu tervele kogudusele. Väärtuslikku informatsiooni pakutakse ka teistel koguduse koosolekutel, samuti kokkutulekutel ja konventidel. Kui sulle on määratud mingi selline programmiosa, lasub su õlul tõsine vastutus. Apostel Paulus kutsus kristlikku ülevaatajat Timoteost üles panema tähele seda, kuidas ta õpetab (1. Tim. 4:16). Kristlikel kokkutulekutel viibijad on varunud oma väärtuslikku aega — mõned väga tõsiseid pingutusi tehes — selleks, et tulla kuulama õpetust asjus, mis puudutavad nende suhteid Jumalaga. Sellist õpetust jagada on väga suur eesõigus! Kuidas seda eesõigust hästi ära kasutada?

Esiletõstetavad mõtted loetud piibliosast

See kooliprogrammi osa lähtub nädala piiblilugemise ülesandest. Rõhk peaks olema sellel, kuidas materjal meid tänapäeval puudutab. Nagu teatab Nehemja 8:8, lugesid Esra ja ta kaaslased rahvale Jumala Sõna ette ja ”andsid seletust”, nõnda et loetust aru saadi. Piiblist mõtteid esile tuues saad ka sina seda teha.

Kuidas tuleks sellist ülesannet ette valmistada? Võimaluse korral loe määratud piibliosa nädala või enama võrra varem läbi. Seejärel mõtle oma kogudusele ja selle vajadustele. Räägi sellest palves. Millised selle Jumala Sõna osa nõuanded, näited või põhimõtted vastavad nendele vajadustele?

Oluline on teha uurimistööd. Kas sul on võimalik kasutada kogumikku ”Watchtower Library” laserplaadil, registrit ”Watch Tower Publications Index” või aastalõpu ”Vahitornide” aineregistreid? Kui on, kasuta neid hästi. Uurides nende salmide kohta avaldatut, millele oled otsustanud keskenduda, võid leida õpetlikku taustteavet, prohvetikuulutuste täitumise selgitusi, Jehoovat tutvustavate tekstide analüüsi või põhimõtete arutelu. Ära püüa käsitleda liiga palju punkte. Keskendu ainult mõnele salmile. Parem on käsitleda vaid mõningaid salme ja teha seda hästi.

Sinu ülesanne võib eeldada ka seda, et palud kuulajatel avaldada mõtteid selle kohta, millist kasu nad nädala piiblilugemisest on saanud. Mida sellist nad on leidnud, mis tuleb kasuks kas isiklikule või perekondlikule uurimisele, teenistustööle või eluviisile? Millised Jehoova omadused ilmnesid tema tegutsemises üksikisikute või rahvastega? Mida sellist õppisid kuulajad, mis tugevdas nende usku ja süvendas lugupidavat suhtumist Jehoovasse? Ära peatu keerukate peensuste juures. Rõhuta väljavalitud mõtete tähendust ja praktilist väärtust.

Juhendkõne

See põhineb avaldatud materjalil, näiteks ”Vahitorni” või ”Ärgake!” artiklil või ka mingil raamatuosal. Enamikul juhtudel on enam kui küllalt materjali, millest ettenähtud aja jooksul kõnelda. Kuidas peaks seda ülesannet täitma? Tuleb olla õpetaja, mitte lihtsalt materjali läbivõtja. Ülevaataja peab olema ”osav õpetama” (1. Tim. 3:2).

Alusta ettevalmistust sellest, et uurid sulle ülesandeks antud materjali läbi. Vaata järele kirjakohad. Mõtiskle. Püüa seda teha varakult enne kõne esitamise tähtaega. Pea meeles, et vendi ergutatakse kõne aluseks olevat trükitud materjali eelnevalt läbi lugema. Sinu ülesandeks pole teha lihtsalt ülevaade või kokkuvõte, vaid näidata, kuidas seda rakendada. Kasuta sellekohaseid materjaliosasid nõnda, et see tõesti kogudusele kasuks tuleb.

Nii nagu igal lapsel on oma iseloom, on ka igal kogudusel oma nägu. Mõjusalt õpetav lapsevanem ei piirdu lapsele moraalireeglite korrutamisega. Ta arutab asja lapsega läbi. Ta arvestab lapse isiksusega ja probleemidega, millega laps maadleb. Nõndasamuti püüavad koguduse õpetajad võtta kõneldes tähelepanu keskmesse oma sihtgrupi vajadused. Kuid arukas õpetaja hoidub näidetest, mis võiksid mõne kuulaja piinlikku olukorda seada. Ta rõhutab, millist kasu on juba toonud Jehoova teedel käimine, ning toob välja Pühakirja nõuanded, mis aitavad kogudusel oma probleemidega edukalt hakkama saada.

Hea õpetus puudutab kuulajate südant. See ei eelda mitte ainult faktide esitamist, vaid ka lugupidamise kasvatamist selle vastu, mis on nende faktide taga. See eeldab siirast huvi nende vastu, keda õpetatakse. Vaimsed karjased peaksid oma karja tundma. Kui nad armastavalt peavad silmas paljude ees seisvaid probleeme, saavad nad kõnelda julgustavalt, osutada mõistmist, kaastunnet ja empaatiat.

Tublid õpetajad teavad, et kõnel peab olema kindlalt määratletud eesmärk. Materjali tuleks esitada nõnda, et võtmepunktid on selgesti eristatavad ning jäävad meelde. Kuulajatel peaks olema võimalus talletada mällu praktilisi mõtteid, mis nende elu mõjutaksid.

Teenistuskoosolek

Ülesanne on veidi teistsugune, kui tuleb esitada ”Meie Kuningriigiteenistuse” artiklil põhinev kõne. Sel puhul leiad sa tihti, et sul ei tule kuulajatele kohaseim välja valida, vaid hoopis anda kõik artiklis toodu täielikult edasi. Aita kuulajatel arutleda kirjakohtade põhjal, mis on iga jagatava nõuande aluseks (Tiit. 1:9). Enamikul juhtudel on aeg piiratud ega võimalda lisamaterjali kasutada.

Mõnikord aga tuleb sul esitada materjali, mille kohta ”Meie Kuningriigiteenistuses” pole artiklit. Võib-olla viidatakse mingile ”Vahitorni” artiklile või siis on juhendis mõni napp märkus. See on sinu kui õpetaja otsustada, mida just kogudus ühenduses etteantud materjaliga vajab. Ehk oleks sul tarvis kasutada mingit lühikest tabavat näidet või jutustada asjakohane kogemus. Pea silmas seda, et sinu ülesandeks pole lihtsalt sel teemal kõnelda, vaid käsitleda seda nõnda, et kogudus saaks abi tööks, mille Jumala Sõna on määranud teha, ning tunneks sellest rõõmu (Ap. t. 20:20, 21).

Oma ülesannet ette valmistades mõtle koguduseliikmete oludele. Kiida neid tehtu eest. Kuidas võiks üles antud materjalis toodud nõuannete rakendamine aidata neil tõsta teenistustöö tõhusust ja kogeda sellest suuremat rõõmu?

Kas sinu ülesanne nõuab demonstratsiooni või intervjuud? Sel juhul tuleks seda varakult planeerida. Võib küll tekkida ahvatlus lihtsalt paluda kellelgi teisel seda korraldada, ent see ei anna alati parimaid tulemusi. Kui vähegi võimalik, harjutage demonstratsiooni või intervjuud enne koosolekupäeva. Hoolitse selle eest, et see sinu ettekande osa tõepoolest rikastaks pakutavat juhatust.

Kokkutulekud ja konvendid

Vendadel, kes ilmutavad häid vaimseid omadusi ning saavad tublideks avalike kõnede pidajateks ja õpetajateks, võidakse kohasel ajal paluda osaleda kokkutuleku- või konvendiprogrammis. See on tõesti väga eriline teokraatliku õpetuse jagamise võimalus. Selline ülesanne võidakse anda kas käsikirjana, kõnekonspektina, juhenditena piibliteemalise näidendi kohta koos selle nüüdisaegse rakendamisega või lihtsalt ühes lõigus toodud juhtnööridena. Kui sul on eesõigus osaleda sellises programmis, uuri sulle määratud materjal hoolega läbi. Tööta selle kallal, kuni mõistad selle väärtust.

Need, kellele on määratud käsikirjaline kõne, peaksid lugema materjali sõna-sõnalt ette — nad ei korralda ega sõnasta seda ümber. Nad uurivad seda, et selgelt mõista, millised on peamised punktid ning kuidas neid arendatakse. Nad harjutavad häälega lugemist, kuni on suutelised esitama kõnet kohase tunderõhu ja entusiasmiga ning hingesoojuse, tunderikkuse, tõsiduse ja veendumusega, aga ka suurele kuulajaskonnale kohase hääletugevuse ja jõulisusega.

Vennad, kellele on määratud konspektil põhinev kõne, peavad käsitlema oma ainet kõnekonspekti täpselt järgides. Kõnelejal tuleks esitada materjal vabakõnena, südamest, selle asemel et see otse konspektist maha lugeda või käsikirjaliselt ette valmistada. Et sealtoodud peamised punktid selgelt esitada, on tähtis pidada kinni kõnekonspektis toodud ajajaotusest. Kõnelejal tuleks nende peamiste punktide all toodud mõtted ja kirjakohad tõhusalt ära kasutada. Ei tohiks tuua oma suva järgi sisse lisapunkte, nii et konspektis toodu välja jääb. Loomulikult on õpetuse aluseks Jumala Sõna. Kristlike kogudusevanemate kohuseks on ’kuulutada sõna’ (2. Tim. 4:1, 2). Seepärast peaks kõneleja pöörama erilist tähelepanu konspektis toodud kirjakohtadele — arutlema nende üle ja näitama ära nende rakenduse.

Ära lükka ettevalmistust edasi

Kas sa teenid koguduses, kus kõnelemiseks avaneb palju võimalusi? Kuidas saaks kõiki neid hästi ära kasutada? Ära jäta oma programmiosade ettevalmistamist viimasele minutile.

Kõned, mis tõesti kogudusele kasu toovad, eeldavad küllaldast läbimõtlemist. Seepärast tee endale harjumuseks lugeda materjal läbi kohe, kui ülesande saad. See võimaldab sul muu tegevuse juures selle üle järele mõtelda. Kõne esitamisele eelnevate päevade või nädalate jooksul võid kuulda mõtteavaldusi, mis aitavad sul näha, kuidas informatsiooni kõige paremini rakendada. Võib kerkida olukordi, mis viitavad just selle info ajakohasusele. Ülesande läbilugemine kohe pärast selle kättesaamist ja sellele mõtlemine nõuab küll aega, ent see on väärtuslik aeg. Kui asud lõpuks kõneplaani koostama, lõikad suurt kasu sellest, et oled asja varakult läbi mõelnud. Sel kombel oma ülesannetega tegeledes kahandad tublisti stressi ning sul on kergem esitada materjali nõnda, et see on praktiline ja jõuab koguduseliikmete südameni.

Sel määral, nagu sa hindad oma hooleks antud vara ühenduses Jehoova õppeprogrammiga oma rahvale, tood sa au temale ning osutud õnnistuseks neile, kes teda armastavad (Jes. 54:13; Rooml. 12:6—8).

VALDAV osa Jehoova tunnistajate kogudusi korraldab iga nädal Pühakirja-ainelise avaliku kõne esitamise. Kui oled kogudusevanem või teenistusabiline, kas annab su tegevus tunnistust sellest, et oled tubli avalikkuse ees kõneleja ja õpetaja? Kui see on nõnda, siis võidakse sulle teha ettepanek esitada avalik kõne. Teokraatlik teenistuskool on aidanud kümnetel tuhandetel vendadel saada selle teenistuseesõiguse jaoks kõlblikuks. Millest alustada, kui sulle on antud teha avalik kõne?

Tutvu lähemalt kõnekonspektiga

Enne kui asud uurimistööd tegema, loe läbi kõnekonspekt ning mõtiskle selle üle, kuni tajud selle tähtsust. Jäta meelde teema, mis kajastub kõne pealkirjas. Mida sa kavatsed oma kuulajatele õpetada? Mis on sinu eesmärk?

Tutvu pealkirjadega. Analüüsi neid peamisi punkte. Milline seos on kõigil neil teemaga? Iga peamise punkti all on toodud hulk alapunkte. Nende alapunktide alla on paigutatud neid toetavad punktid. Pane tähele, kuidas iga kõneplaani lõik rajaneb eelmisel, juhatab järgmise juurde ning aitab kõne eesmärgini jõuda. Kui oled saanud selgeks, mis on teema ja kõne eesmärk ning kuidas peamised punktid selle eesmärgini viivad, siis oled valmis materjali arendama hakkama.

Ehk oleks sul parem jagada algul oma ettekanne neljaks-viieks peamist punkti käsitlevaks lühikõneks. Valmista neid ette ükshaaval.

Konspekt on ettevalmistuse abivahend. See pole mõeldud kasutamiseks märkmelehena, mille alusel kõnelda. See on otsekui kõne kondikava, millele sul on tarvis kasvatada peale liha, anda süda ja puhuda sisse hing.

Kasuta Pühakirja

Jeesus Kristus ja tema jüngrid tuginesid õpetamisel Pühakirjale (Luuka 4:16—21; 24:27; Ap. t. 17:2, 3). Seda saad ka sina teha. Pühakiri peaks olema sinu kõne alus. Selle asemel et konspektis toodud mõtteid vaid selgitada ja kohaldada, pane tähele, kuidas need mõtted toetuvad Pühakirjale, seejärel aga õpeta Pühakirjast lähtudes.

Kõnet ette valmistades uuri igat konspektis mainitud salmi. Pane tähele kaasteksti. Mõned tekstid pakuvad ehk vaid kasulikku taustteavet. Ettekandes pole sugugi mitte kõiki neid tarvis ette lugeda või kommenteerida. Vali välja need, mis sinu kuulajatele kõige enam sobiksid. Kui keskendud trükitud konspektis toodud kirjakohtadele, pole sul tõenäoliselt tarvis kasutada teisi pühakirjakohti.

Sinu kõne edukus ei olene mitte kasutatud kirjakohtade hulgast, vaid õpetamise tasemest. Kirjakohti kasutades näita ära nende kasutamise põhjus. Võta aega nende rakenduse selgituseks. Kui oled kirjakoha ette lugenud, hoia ka teksti selgitamise ajal Piibel lahti. Tõenäoliselt teevad ka sinu kuulajad sedasama. Kuidas sa saad äratada oma kuulajates huvi ja aidata neil Jumala Sõnast rohkem kasu saada? (Neh. 8:8, 12.) Seda saad teha selgitades, näiteid tuues ja rakendamist ära näidates.

Selgitamine. Kui valmistud selgitama võtmeteksti, küsi endalt: ”Mida see tähendab? Miks ma seda oma kõnes kasutan? Mida võiksid kuulajad selle salmi kohta küsida?” Ehk on sul tarvis analüüsida kaasteksti, tausta, ümbritsevaid asjaolusid, teksti sõnade mõjujõudu, inspireeritud kirjutaja kavatsusi. See eeldab uurimistööd. ”Ustava ja mõistliku sulase” koostatud väljaannetest leiad rikkalikult kallihinnalist informatsiooni (Matt. 24:45—47). Ära püüa selgitada kõike salmiga seonduvat, vaid selgita seda, miks sa lasid oma kuulajatel seda seoses käsitletava mõttega lugeda.

Näited. Näidete eesmärgiks on anda kuulajatele käsitletava punkti või põhimõtte kohta sügavamat arusaamist ja aidata neil see meelde jätta. Näited aitavad inimestel paremini mõista, mida oled neile kõnelnud, ning seostada seda juba teadaolevaga. Nõnda toimis ka Jeesus oma kuulsas mäejutluses. ”Taeva linnud”, ”lilled väljal”, ”kitsas värav”, ”koda kaljul” ja paljud teised sedalaadi väljendid teevad tema õpetuse tunderõhuliseks, selgeks ja unustamatuks (Matteuse 5.—7. ptk).

Rakendamine. Kirjakoha selgitamine ja selle kohta näidete toomine annab küll teadmisi, ent tulemusi annab ikkagi nende teadmiste rakendamine. On tõsi, et vastutus Piibli sõnumi kohaselt tegutseda lasub kuulajail, ent sina võid aidata neil mõista, mida on vaja teha. Kui oled kindel, et sinu kuulajad saavad arutletavast salmist aru ja näevad selle seost käsitletava punktiga, võta aega selleks, et näidata, kuidas see mõjutab tõekspidamisi ja käitumist. Tõsta esile, millist kasu toob see, kui saada lahti vääradest arvamustest või käitumisviisist, mis on arutletava tõega vastuolus.

Kirjakohtade rakendamisele mõeldes ära unusta, et sinu kuulajaskond koosneb inimestest, kelle taust ja eluolud on vägagi erinevad. Nende hulgas võib olla vasthuvitatuid, noori, eakaid ning neid, kellel on mitmesuguseid isiklikke probleeme. Olgu su kõne praktiline ja elulähedane. Püüa hoiduda nõuannetest, mis tunduvad olevat vaid mõnele konkreetsele üksikisikule suunatud.

Kõneleja otsustused

Mõned sinu ettekannet puudutavad otsustused on sinu eest juba tehtud. Selgelt on näidatud ära nii peamised punktid kui ka iga peamise mõtte käsitlemiseks ette nähtud ajahulk. Teised otsustused on jäetud sinu hooleks. Ehk otsustad ühtedele alapunktidele rohkem aega pühendada kui teistele. Ära arva, et pead kõiki alapunkte võrdsel määral lahkama. See võib tõugata sind materjali kiirustades läbi võtma ja kuulajaid infoga üle uputama. Kuidas saaksid määrata kindlaks, milliseid neist põhjalikumalt käsitleda, milliseid vaid lühidalt või möödaminnes mainida? Küsi endalt: ”Millised punktid aitavad mul kõne keskset ideed edasi anda? Millised neist võiksid tuua minu kuulajatele suurimat kasu? Kas mingi mainitud kirjakoha ja sellega seonduva mõtte väljajätt võiks nõrgestada parajasti käsitletavat tõestusliini?”

Väldi hoolega tühja mõttetargutuse või isikliku arvamuse vahelelükkimist. Isegi Jumala Poeg Jeesus Kristus hoidus rääkimast ”iseenesest” (Joh. 14:10). Mõtle sellele, et inimesed tulevad Jehoova tunnistajate koosolekutele kuulama, kuidas arutletakse Piibli üle. Kui sind on hakatud pidama heaks kõnelejaks, on see nii tõenäoliselt sellepärast, et sul on harjumuseks juhtida tähelepanu Jumala Sõnale, aga mitte iseendale. Just see teeb sinu kõned väärtuslikuks (Fil. 1:10, 11).

Kui oled ehitanud üldsõnalise konspekti kondikavale Pühakirja selgituse liha, on sul tarvis oma kõnet harjutama hakata. On kasulik teha seda kuuldavalt. Tähtis on saavutada see, et sul kõik punktid on hästi meeles. Sa pead olema suuteline esitama oma kõnet täie veendumusega, muutma oma arutlusaine elavaks ning andma tõde edasi entusiastlikult. Enne kõne esitamist küsi endalt: ”Mida ma loodan saavutada? Kas peamised punktid on selgelt esile toodud? Kas Pühakiri on tõepoolest minu kõne alus? Kas iga peamine punkt läheb loogiliselt üle järgmiseks punktiks? Kas see kõne kasvatab lugupidamist Jehoova ja tema korralduste vastu? Kas lõppsõna on otseselt teemaga seotud, näitab kuulajatele, mida teha, ning ajendab neid seda tegema?” Kui saad neile küsimustele vastata jah, siis ’tilgutab su keel tarkust’ kasuks kogudusele ja kiituseks Jehoovale (Õpet. 15:2).