Loomine
Definitsioon: Piibli selgituse järgi tähendab loomine seda, et Kõigeväeline Jumal kavandas ja tõi olemasollu universumi, kaasa arvatud vaimolevused ja kõik põhilised maa peal leiduvad eluvormid.
Kas selles teaduslikus nüüdismaailmas on mõistlik uskuda loomist?
„Universumi loodusseadused on nii täpsed, et meil ei ole raske ehitada kosmoselaeva, millega võib lennata Kuule, ja me võime ajastada lennu sekundi murdosa täpsusega. Keegi peab olema need seadused kehtestanud.” — Tsitaat Wernher von Braunilt, kes oli ameerika astronautide kuulesaatmisega tihedalt seotud.
Füüsiline universum: Kui sa leiaksid täpse ajanäitaja, kas sa järeldaksid siis, et see on tekkinud tolmukübemetest, mida tuul juhuslikult kokku kandis? On selge, et keegi intelligentne isik valmistas selle. On olemas üks veelgi suurejoonelisem „kell”. Meie päikesesüsteemi planeedid ja ka kõik universumi tähed liiguvad palju täpsemini kui enamik inimese poolt kavandatud ja valmistatud kelli. Selles galaktikas, kus asub meie päikesesüsteem, on rohkem kui sada miljardit tähte, ja astronoomide arvestuste kohaselt on universumis sada miljardit sellist galaktikat. Kui kella olemasolu on tõend intelligentsest kavandajast, kuivõrd rohkem on seda siis tohutult suurem ja keerulisem universum! Piibel kirjeldab selle Kavandajat kui tõelist „Jumalat Jehoovat, kes on loonud taevad ja on need võlvinud”. — Jes. 42:5; 40:26; Laul 19:2.
Planeet Maa: Kui sa jõuaksid viljatus kõrbes rännates kauni maja juurde, mis on igati hästi sisustatud ja toiduga varustatud, kas sa arvaksid siis, et see tekkis sinna mingi juhusliku plahvatuse mõjul? Ei, vaid sa mõistaksid, et keegi, kes on märkimisväärselt tark, on selle ehitanud. Teadlased ei ole siiamaani leidnud elu ühelgi teisel meie päikesesüsteemi planeedil peale Maa; olemasolevad tõendid näitavad, et teised planeedid on tühjad. Nagu on öeldud raamatus The Earth, on meie planeet „universumi ime, haruldane taevakeha”. (New York, 1963, Arthur Beiser, lk. 10) See on päikesest just õigel kaugusel, et inimesed saaksid sellel elada, ja see liigub just õige kiirusega, et orbiidil püsida. Maa ainulaadses atmosfääris on gaasid just õiges vahekorras, et elu võiks säilida. Päikesevalgus, õhus sisalduv süsihappegaas ning vesi ja viljakandva pinnase mineraalid toodavad üheskoos maa elanikele imepäraselt toitu. Kas on see kõik tekkinud mingi juhusliku maailmaruumis toimunud plahvatuse tulemusena? Ajakiri Science News möönab: „Näib, et vaevalt oleksid võinud sellised erilised ja täpsed tingimused juhuslikult tekkida.” (24. ja 31. august 1974, lk. 124) Piibel teeb mõistliku järelduse, öeldes: „Sest igal majal on oma valmistaja; aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal.” — Heebr. 3:4.
Inimese aju: Kaasaegsed arvutid on intensiivse uurimistöö ja hoolika konstrueerimise tulemus. Need ei tekkinud „lihtsalt juhuslikult”. Aga kuidas on lugu inimese ajuga? Erinevalt kõigi loomade ajust kasvab inimlapse aju tema esimesel eluaastal kolm korda suuremaks. See, kuidas aju töötab, on teadlastele ikka veel suurel määral lahendamata mõistatus. Inimestesse on programmeeritud võime õppida keerulisi keeli, hinnata ilu, komponeerida muusikat, mõtiskleda elu päritolu ja mõtte üle. Ajukirurg Robert White ütles: „Mul ei jää muud võimalust kui tunnustada Ülima Intellekti olemasolu, tänu kellele on kavandatud ja välja arendatud uskumatult keerukad aju-mõistuse seosed — see on midagi, mis ületab inimese arusaamisvõime.” (The Reader’s Digest, september 1978, lk. 99) Selle ime arenemine algab imepisikesest viljastatud rakust emaihus. Piiblikirjutaja Taavet ütles Jehoovale tähelepanuväärselt sügavat mõistmist ilmutades: „Ma tänan sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks; imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi!” — Laul 139:14.
Elusrakk: Mõnikord öeldakse, et üksik elusrakk on „lihtne” eluvorm. Kuid üherakuline loom võib püüda toitu, seda seedida, vabaneda jääkaineist, ehitada endale koda ja täita sigimisfunktsiooni. Iga rakk inimese kehas on otsekui müüriga ümbritsetud linn, millel on keskvalitsus, kes kaitseb korda, elektrijaam, mis annab energiat, vabrikud, mis toodavad valke, keerukas transpordisüsteem ja valvurid, kes otsustavad, mida sisse lasta. Inimkeha koosneb aga 100 triljonist rakust. Kui sobivad on küll selle kohta Laul 104:24 sõnad: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti!”
Kas Piibel kinnitab mõtet, et Jumal kasutas mitmesuguste eluvormide esiletoomiseks evolutsiooni?
1. Moosese 1:11, 12 ütleb, et rohi ja puud pidid kandma seemet ja vilja „nende liikide järgi”. Salmides 21, 24 ja 25 on lisatud, et Jumal lõi mereloomad ja tiibadega linnud ja maismaaloomad „nende liikide järgi”. Sellest järeldub, et ükski põhiliik ei saa areneda või muutuda teiseks.
1. Moosese 1:26 teatab, et Jumal ütles inimese kohta: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks.” Seega pidi ta saama selliseid omadusi nagu Jumalal, aga mitte loomade omadusi arenenumal kujul. 1. Moosese 2:7 lisab: „Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, [mitte juba olemasolevast eluvormist, vaid] mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku.” Siin ei ole ühtki vihjet evolutsioonile, vaid pigem on see ühe uue loomistöö kirjeldus.
Kas Jumal lõi kõik need miljonid eri organismid, kes tänapäeval maa peal eksisteerivad?
1. Moosese raamatu 1. peatükk ütleb lihtsalt, et Jumal lõi kõik „nende liikide järgi”. (1. Moos. 1:12, 21, 24, 25) Noa päevil toimunud ülemaailmse veeuputuse ettevalmistamisel käskis Jumal võtta laeva kõigi maismaa looma- ja linnuliikide esindajad. (1. Moos. 7:2, 3, 14) Igal „liigil” on geneetiline potentsiaal, mis võimaldab suurt mitmekesisust. Nii on teada rohkem kui 400 koeratõugu ja enam kui 250 hobusetõugu ja -liiki. Kõik loomaliigi piirides esinevad teisendid, kes võivad omavahel viljastuda, esindavad ikkagi ühte 1. Moosese raamatus mainitud „liiki”. Samuti on lugu kõigi inimrassidega, kõik nad — idamaalased, aafriklased, kaukaaslased, üle kahe meetri pikad Sudaani dinkad ja vaid 1,3 meetrit pikad pügmeed — põlvnevad ühest inimpaarist, Aadamast ja Eevast. — 1. Moos. 1:27, 28; 3:20.
Millega on seletatav elusolendite ehituse põhiline sarnasus?
’Jumal ... on kõik loonud.’ (Efesl. 3:9) Niisiis on kõigel üks ja seesama Suur Kavandaja.
„Kõik on tekkinud tema läbi [Jumala ainusündinud Poja läbi, kes maa peal olles sai Jeesuseks Kristuseks], ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud.” (Joh. 1:3) Niisiis oli olemas üks Meistertööline, kelle läbi Jehoova teostas oma loomistööd. — Õpet. 8:22, 30, 31, NW.
Kust on pärit see algmaterjal, millest universum on valmistatud?
Teadlased on jõudnud arusaamisele, et mateeria on kontsentreeritud energiavorm. Seda tõestavad tuumapommiplahvatused. Astrofüüsik Josip Kleczek väidab: „Enamik algosakesi, võimalik et isegi kõik, võivad olla loodud energia materialiseerimise teel.” — The Universe (Boston, 1976), 11. kd., lk. 17.
Kust võis selline energia tulla? Pärast küsimust „Kes on loonud need seal [tähed ja planeedid]?” ütleb Piibel Jehoova Jumala kohta: „Tema suure võimu ja tugeva jõu [„dünaamilise energia”, NW] tõttu ei puudu neist ainustki!” (Jes. 40:26) Niisiis on Jumal ise kõige selle universumi loomiseks vajaläinud „dünaamilise energia” Allikas.
Kas kogu füüsiline loomistöö sai valmis ainult kuue päevaga umbes 6000 kuni 10000 aastat tagasi?
Faktid ei toeta sellist järeldust. 1) Põhjapoolkeral võib selgetel öödel näha Andromeeda udukogult tulevat valgust. Sellel valgusel kulub maa peale jõudmiseks aega umbes 2000000 aastat, mis näitab, et universum peab olema vähemalt miljoneid aastaid vana. 2) Radioaktiivse lagunemise lõpp-produktid maa kivimites tunnistavad, et mõned kaljumoodustised on püsinud puutumatult miljardeid aastaid.
1. Moosese 1:3—31 ei räägi mateeria või taevakehade loomise algusest. Seal kirjeldatakse juba olemas olnud maa ettevalmistamist inimestele eluasemeks. See hõlmab nii taimede, mereloomade, lendavate olevuste ja maismaaloomade põhiliikide kui ka esimese inimpaari loomist. Selle kohta on öeldud, et see kõik tehti kuue „päeva” pikkuse perioodi kestel. Kuid heebreakeelsel sõnal, mis on tõlgitud sõnaga „päev”, on mitmeid tähendusi, kaasa arvatud „pikk aeg; aeg, mille kestel toimub mingi eriline sündmus”. (Old Testament Word Studies, Grand Rapids, Mich.; 1978, W. Wilson, lk. 109) Siin kasutatud sõna võib tähendada ka seda, et iga „päev” võis olla tuhandeid aastaid pikk.