Tunnistajad paljastavad valejumalaid
„Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova, minu sulane, kelle ma olen valinud.” — JESAJA 43:10.
1. Kes on tõeline Jumal, ja mis suhtes on ta kõrgem kui need paljud jumalad, keda tänapäeval kummardatakse?
KES on tõeline Jumal? Tänapäeval seisab selle väga tähtsa küsimuse ees kogu inimkond. Kuigi inimesed kummardavad väga paljusid jumalaid, võib ainult üks Jumal meile elu anda ja õnneliku tuleviku kindlustada. Ainult ühe Jumala kohta võib öelda: „Tema sees elame ja liigume ja oleme meie.” (Apostlite teod 17:28) Tõesti, ainult ühel Jumalal on õigus nõuda, et teda kummardataks. Ilmutusraamatus kirjeldatud taevane koor ütleb: „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” — Ilmutuse 4:11.
2., 3. a) Kuidas seadis Saatan valet kasutades kahtluse alla selle, kas Jehooval on õigus nõuda, et teda kummardataks? b) Mida Eeva patt temale ja ta lastele kaasa tõi, ja mida see Saatanale kaasa tõi?
2 Eedeni aias seadis Saatan valet kasutades kahtluse alla selle, kas Jehooval on õigus nõuda, et teda kummardataks. Mao kaudu ütles ta Eevale, et kui Eeva astuks üle Jehoova seadusest ja sööks puust, millest Jehoova oli keelanud süüa, saaks ta Jumala sarnaseks. Saatan ütles: „Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!” (1. Moosese 3:5) Eeva uskus madu ja sõi keelatud vilja.
3 Iseenesestki mõista Saatan valetas. (Johannese 8:44) Patustades sai Eeva „Jumala sarnaseks” ainult selles mõttes, et ta hakkas siis omapäi otsustama, mis on õige ja mis on vale — see oli miski, mille otsustamise õigus oleks pidanud jääma Jehoovale. Ning vaatamata Saatana valele, Eeva lõpuks suri. Nii et ainus, kes Eeva patustamisest tegelikult kasu sai, oli Saatan. Kuigi ta ei öelnud seda välja, veenis Saatan Eevat patustama just selleks, et tema ise võiks jumalaks saada. Pattu teinuna sai Eevast esimene inimene, kes teda järgis, ning peagi liitus Eevaga ka Aadam. Peale selle et nende lapsed tulid „patus” ilmale, sattus enamik neist ka Saatana meelevalla alla, ning juba veidi aja pärast oli kogu maailm tõelisest Jumalast võõrdunud. — 1. Moosese 6:5; Laul 51:7.
4. a) Kes on selle maailma jumal? b) Mille järele on äärmine vajadus?
4 Too maailm hävis veeuputuses. (2. Peetruse 3:6) Pärast veeuputust võõrdus maailm Jehoovast jällegi ning on sellisena püsinud tänase päevani. Selle kohta ütleb Piibel: „Kõik maailm on tigeda võimuses.” (1. Johannese 5:19) Kuna see maailm tegutseb Jehoova seaduse nõuete ja vaimu vastu, teenib see tegelikult Saatana eesmärke. Tema on selle jumal. (2. Korintlastele 4:4) Ent ta on põhimõtteliselt võimetu jumal. Tema ei suuda inimesi õnnelikuks teha ega neile elu anda; seda võib teha ainult Jehoova. Inimesed, kes soovivad elada mõttekat elu ja kes igatsevad parema maailma järele, peavad seepärast esiteks saama teada, et Jehoova on tõeline Jumal, ja seejärel õppima täitma tema tahet. (Laul 37:18, 27, 28; Koguja 12:13) Seega on äärmiselt vajalik, et mehed ja naised, kes temasse usuvad, tunnistaksid ehk kuulutaksid tõde Jehoova kohta.
5. Millist ’tunnistajate pilve’ Paulus mainib? Nimeta mõningaid inimesi, keda ta loetleb.
5 Algusest peale on maailmas olnud selliseid ustavaid inimesi. Heebrealaste 11. peatükis loetleb apostel Paulus paljusid neist ja nimetab neid ’nii suureks tunnistajate pilveks’. (Heebrealastele 12:1) Pauluse loetelus esimene on Aadama ja Eeva teine poeg Aabel. Veeuputusele eelnenud ajast mainitakse lisaks Eenokit ja Noad. (Heebrealastele 11:4, 5, 7) Silmapaistval kohal on ka Aabraham, juudi soo esivanem. Aabraham, keda nimetatakse „Jumala sõbraks”, sai Jeesuse, „ustava ja tõelise tunnistaja” esiisaks. — Jakoobuse 2:23; Ilmutuse 3:14.
Aabraham annab tõele tunnistust
6., 7. Mil viisil andis Aabrahami elu ja tegevus tunnistust, et Jehoova on tõeline Jumal?
6 Mille kaudu andis Aabraham tunnistust? Oma tugeva usu kaudu Jehoovasse ja lojaalse kuuletumise kaudu temale. Kui Aabrahamil kästi lahkuda Uuri linnast ja elada kogu ülejäänud elu kaugel maal, ta kuuletus. (1. Moosese 15:7; Apostlite teod 7:2—4) Sageli juhtub nii, et rändrahva liikmed jätavad oma rändeluviisi maha ja valivad turvalisema linnaelu. Niisiis, kui Aabraham lahkus linnast ja hakkas elama telkides, tõendas see veenvalt, et ta loodab Jehoova Jumala peale. Tema kuulekus andis kõrvalseisjatele tunnistust. Jehoova õnnistas Aabrahami tema usu pärast rikkalikult. Kuigi Aabraham elas telkides, oli ta materiaalselt jõukas. Kui Lott oma perega vangi viidi, aitas Jehoova Aabrahami püüdlustel korda minna ja nad päästa. Aabrahami naine tõi veel vanas eas poja ilmale, mis kinnitas Jehoova tõotust, et Aabraham saab seemne esiisaks. Aabrahami kaudu nägid inimesed, et Jehoova on elav Jumal, kes täidab oma tõotused. — 1. Moosese 12:1—3; 14:14—16; 21:1—7.
7 Kui Aabraham Lotti päästmast naasis, tuli talle vastu Saalemi (mis hiljem nimetati Jeruusalemmaks) kuningas Melkisedek, kes tervitas Aabrahami sõnadega: „Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala .. poolt!” Talle tuli vastu ka Soodoma kuningas, kes tahtis talle kingitusi teha. Aabraham keeldus sellest. Miks? Ta ei tahtnud, et jääks vähimatki kahtlust selles, kes on tema õnnistuste Allikas. Ta ütles: „Ma tõstan oma käe üles Jehoova, kõige kõrgema Jumala poole, kes on taeva ja maa Looja, et ma ei võta lõngaotsa ega kingapaelagi kõigest sellest, mis sinu oma on, et sa ei saaks öelda: mina olen Aabrami rikkaks teinud!” (1. Moosese 14:17—24) Kui suurepärane tunnistaja Aabraham küll oli!
Tunnistajatest koosnev rahvas
8. Kuidas ilmutas Mooses suurt usku Jehoovasse?
8 Ka Aabrahami järeltulija Mooses on Pauluse toodud tunnistajate loetelus. Mooses hülgas Egiptuse rikkused ning seisis hiljem julgelt selle võimsa maailmariigi valitseja ees, et Iisraeli lapsed vabadusse viia. Mis talle selleks julgust andis? Tema usk. Paulus ütleb: „Otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana.” (Heebrealastele 11:27) Egiptuse jumalaid võis näha ja käega katsuda. Nende kujud avaldavad inimestele muljet veel tänapäevalgi. Ent vaatamata sellele, et Jehoova on nähtamatu, oli ta Moosesele palju reaalsem kui kõik need valejumalad. Mooses ei kahelnud põrmugi, et Jehoova on olemas ja et ta annab oma kummardajatele tasu. (Heebrealastele 11:6) Moosesest sai silmapaistev tunnistaja.
9. Mil viisil pidi Iisraeli rahvas Jehoovat teenima?
9 Kui Mooses oli iisraellased vabadusse viinud, sai ta selle lepingu vahemeheks, mis sõlmiti Jehoova ning Jaakobist põlvnevate Aabrahami järeltulijate vahel. Selle tulemusel sündis Iisraeli rahvas, kes sai Jehoova omandrahvaks. (2. Moosese 19:5, 6) Esimest korda pidi tunnistust andma rahvas. Jehoova sõnad, mis ta umbes 800 aastat hiljem Jesaja kaudu edasi andis, kehtisid põhimõtteliselt juba selle rahva sünnist saadik: „Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova, minu sulane, kelle ma olen valinud, et te teaksite, usuksite minusse ja mõistaksite, et mina see olen.” (Jesaja 43:10) Mille kaudu pidi see uus rahvas Jehoovast tunnistust andma? Oma usu ja oma kuulekuse kaudu ning selle kaudu, kuidas Jehoova tema kasuks tegutseb.
10. Mil viisil andsid tunnistust Jehoova võimsad teod Iisraeli kasuks, ja millised tulemused sel olid?
10 Umbes 40 aastat pärast Iisraeli moodustamist oli see rahvas valmis Tõotatud Maad oma valdusse võtma. Kui maakuulajad läkitati Jeeriko linna uurima, kaitses Jeeriko elanik Raahab neid. Miks ta seda tegi? Ta ütles: „Me oleme kuulnud, kuidas Jehoova kuivatas teie eest Kõrkjamere vee, kui te Egiptusest väljusite, ja mida te tegite kahe emorlaste kuningaga teispool Jordanit, Siihoni ja Oogiga, keda te hävitasite sootuks. Kui me seda kuulsime, siis läksid meie südamed araks ja kelleski pole enam vastupanuvaimu teie ees, sest Jehoova, teie Jumal, on Jumal ülal taevas ja all maa peal!” (Joosua 2:10, 11) Kuuldus Jehoova võimsatest tegudest ajendas Raahabit ja tema peret jätma maha Jeeriko ja selle valejumalad ning kummardama Jehoovat koos Iisraeliga. On ilmselge, et Jehoova oli Iisraeli kaudu võimsalt tunnistust andnud. — Joosua 6:25.
11. Milline tunnistuse andmisega seotud kohustus oli kõigil Iisraeli lapsevanematel?
11 Kui iisraellased olid veel Egiptuses, läkitas Jehoova Moosese vaarao juurde ning ütles: „Mine vaarao juurde, sest ma olen paadutanud tema südame ja ta sulaste südamed, et teha nende keskel oma imetegusid, ja selleks, et sa saaksid jutustada oma poja ja pojapoja kuuldes, kuidas ma olen näidanud egiptlastele oma jõudu, ja mu imetegudest, mis ma neile olen teinud, et te teaksite, et mina olen Jehoova!” (2. Moosese 10:1, 2) Kuulekad iisraellased jutustasid Jehoova vägevatest tegudest oma lastele. Nende lapsed jutustasid neist jälle oma lastele, ja nii põlvest põlve. Nõnda peeti Jehoova võimsaid tegusid alati meeles. Ka tänapäeval on lapsevanematel kohustus oma lastele tunnistust anda. — 5. Moosese 6:4—7; Õpetussõnad 22:6.
12. Kuidas andis tunnistust see, et Jehoova õnnistas Saalomoni ja Iisraeli?
12 See, et Jehoova Iisraeli tema ustavuse ajal rikkalikult õnnistas, andis ümberkaudsetele rahvastele tunnistust. Nii ütleski Mooses pärast seda, kui ta oli Jehoova tõotatud õnnistusi korranud: „Kõik maailma rahvad näevad, et sinule on pandud Jehoova nimi, ja nad kardavad sind!” (5. Moosese 28:10) Tänu usule anti Saalomonile tarkust ja rikkust. Tema valitsuse all oli riigis heaolu ja kestis pikk rahuperiood. Selle aja kohta on kirjutatud: „Saalomoni tarkust tuldi kuulama kõigist rahvaist ja kõigi maa kuningate hulgast, kes olid kuulnud tema tarkusest.” (1. Kuningate 5:5, 9, 10, 14) Saalomoni silmapaistvamaid külalisi oli Seeba kuninganna. Kui ta oli oma silmaga näinud, kuidas Jehoova on seda rahvast ja selle kuningat õnnistanud, ütles ta: „Kiidetud olgu Jehoova, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid, et ta pani sind oma aujärjele kuningaks Jehoovale, su Jumalale! Sellepärast et su Jumal armastab Iisraeli.” — 2. Ajaraamat 9:8.
13. Mille kaudu Iisrael ehk kõige jõulisemalt tunnistust andis, ja kuidas me sellest siiani kasu saame?
13 Apostel Paulus mainis ka seda, mille kaudu Iisrael ehk kõige jõulisemalt tunnistust andis. Rääkides Roomas asuva kristliku kogudusega lihalikest iisraellastest, ütles ta: „Nende kätte on usaldatud, mida Jumal on rääkinud.” (Roomlastele 3:1, 2) Alates Moosesest inspireeriti mõningaid ustavaid iisraellasi kirjalikult üles tähendama, kuidas Jehoova Iisraeliga tegeles ning milliseid nõuandeid, seadusi ja prohvetiennustusi ta andis. Nende kirjutiste kaudu andsid need muistsed kirjamehed kõigile järeltulevatele põlvedele — kaasa arvatud meie omale tänapäeval — tunnistust sellest, et on olemas ainult üks Jumal ja et tema nimi on Jehoova. — Taaniel 12:9; 1. Peetruse 1:10—12.
14. Miks mõningad, kes Jehoovast tunnistust andsid, kogesid tagakiusamist?
14 Kahjuks juhtus sageli nii, et Iisrael ei ilmutanud usku, mistõttu Jehoova pidi saatma tunnistajaid omaenda rahva juurde. Paljusid neist kiusati taga. Paulus ütles, et mõned „said kogeda pilget ja rooska, peale selle ahelaid ja vangitorni”. (Heebrealastele 11:36) Nad olid tõesti ustavad tunnistajad! Küll on kurb, et tihtipeale olid tagakiusajateks nende rahvuskaaslased, Jehoova valitud rahva liikmed! (Matteuse 23:31, 37) Rahva patt kasvas koguni nii suureks, et aastal 607 e.m.a. tõi Jehoova Jeruusalemma vastu babüloonlased, kes hävitasid selle templi ning viisid suurema osa ellujäänud iisraellasi vangi. (Jeremija 20:4; 21:10) Kas sellega lõppeski aeg, mil see rahvas Jehoova nimele tunnistust andis? Ei lõppenud.
Jumalad pannakse proovile
15. Kuidas anti tunnistust isegi Babüloni vangipõlve ajal?
15 Ustavad rahva seast ei kõhelnud isegi Babüloni vangipõlve ajal tunnistada, et Jehoova on Jumal, ja anda tunnistust tema vägevusest. Näiteks andis Taaniel julgelt teada Nebukadnetsari unenägude tähenduse, selgitas Belsatsarile, mida kiri seinal tähendab, ega teinud kompromissi, kui Dareios (Daarjaves) palvetamise keelas. Keeldudes kuju ette kummardamast, andsid ka kolm heebrealast Nebukadnetsarile suurepärast tunnistust. — Taaniel 3:13—18; 5:13—29; 6:5—28.
16. Kuidas kuulutas Jehoova ette, et Iisrael pöördub tagasi omale maale, ja mis eesmärgil pidi see tagasipöördumine aset leidma?
16 Kuid Jehoova seadis eesmärgiks, et rahvas annaks jälle kord tunnistust Iisraelimaal. Hesekiel, kes kuulutas Babülonis vangisolevate juutide seas, kirjutas, mida Jehoova on võtnud nõuks laastatud maaga teha: „Ma saadan teie peale palju inimesi, kogu Iisraeli soo tervikuna; ja linnad asustatakse ning varemed ehitatakse üles!” (Hesekiel 36:10) Miks Jehoova seda tegi? Eelkõige selleks, et oma nimele tunnistust anda. Ta ütles Hesekieli kaudu: „Ma ei tee seda teie pärast, Iisraeli sugu, vaid oma püha nime pärast, mida te olete teotanud paganate seas.” — Hesekiel 36:22; Jeremija 50:28.
17. Milline taust on Jesaja 43:10 sõnadel?
17 Sel ajal, kui prohvet Jesaja ennustas, et Iisrael pöördub Babüloni vangipõlvest tagasi, inspireeritigi teda panema kirja Jesaja 43:10 sõnad selle kohta, et Iisrael on Jehoova tunnistaja, tema sulane. Jesaja 43. ja 44. peatükis on Jehoovat iseloomustatud kui Iisraeli Loojat, Valmistajat, Jumalat, Püha, Päästjat, Lunastajat ja Kuningat. (Jesaja 43:3, 14, 15; 44:2) Iisraellased lubati vangi viia just seepärast, et korduvalt ei austanud nad teda kui sellist isikut. Ometi olid nad ikka tema rahvas. Jehoova oli neile öelnud: „Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!” (Jesaja 43:1) Iisraeli vangipõlvele Babülonis pidi tulema lõpp.
18. Kuidas tõestas Iisraeli vabastamine Babülonist, et Jehoova on ainus tõeline Jumal?
18 Iisraeli vabastamisega Babülonist pani Jehoova tegelikult jumalad proovile. Ta kutsus rahvaste valejumalaid tooma esile oma tunnistajad ning nimetas Iisraeli oma tunnistajaks. (Jesaja 43:9, 12) Vabastades Iisraeli vangipõlveköidikutest, tõestas ta, et Babüloni jumalad pole mingid jumalad ja et tema on ainus tõeline Jumal. (Jesaja 43:14, 15) Ning sellega, et ta umbes 200 aastat ette nimetas pärslast Kyrost oma sulaseks, kes juudid vabastab, tõendas Jehoova veelgi selgemalt, et tema on Jumal. (Jesaja 44:28) Iisrael pidi vabastatama. Miks? Jehoova selgitab: „Rahvas [Iisrael] .. peab jutustama minu kiidetavusest!” (Jesaja 43:21) See pidi pakkuma lisavõimalusi tunnistuse andmiseks.
19. Millist tunnistust andis see, et Kyros õhutas iisraellasi Jeruusalemma tagasi pöörduma, ja see, mida ustavad juudid pärast tagasipöördumist tegid?
19 Seatud ajal vallutas pärslane Kyros Babüloni, just nagu prohvetiennustuses oli öeldudki. Kuigi Kyros oli pagan, tunnistas ta siiski, et Jehoova on Jumal, kui ta andis Babülonis olevatele juutidele käsu: „Kes teie hulgas on tema rahvas, sellega olgu tema Jumal ja see mingu Jeruusalemma, mis on Juudamaal, ja ehitagu üles Jehoova, Iisraeli Jumala koda; tema on see [„tõeline”, NW] Jumal, kes asub Jeruusalemmas.” (Esra 1:3) Paljud juudid võtsid seda käsku kuulda. Nad rändasid tagasi Tõotatud Maale ning püstitasid endise templi asukohta altari. Vaatamata hirmutamisele ja tugevale vastuseisule, suutsid nad templi ja Jeruusalemma linna lõpuks uuesti üles ehitada. Nagu Jehoova ise ütles, ei saanud see kõik teoks mitte „väe ega võimu läbi, vaid [tema] Vaimu läbi”. (Sakarja 4:6) Need saavutusedki olid lisatõend, et Jehoova on tõeline Jumal.
20. Mida võib öelda selle kohta, kuidas Iisrael oma nõrkustele vaatamata muistses maailmas Jehoova nimele tunnistust andis?
20 Niisiis, kuigi Iisrael oli ebatäiuslik ja vahel ka mässuline rahvas, kasutas Jehoova teda jätkuvalt oma tunnistajana. See rahvas koos oma templi ning preesterkonnaga oli eelkristlikus maailmas tõelise kummardamise ülemaailmseks keskuseks. Kui keegi loeb Heebrea Kirjadest, kuidas Jehoova Iisraeliga tegeles, ei saa tal jääda vähimatki kahtlust, et on olemas ainult üks tõeline Jumal ja et tema nimi on Jehoova. (5. Moosese 6:4; Sakarja 14:9) Ent Jehoova nimele pidi tulevikus antama palju laialdasemalt tunnistust, ja seda me järgmises artiklis käsitlemegi.
Kas sa mäletad?
◻ Kuidas andis Aabraham tunnistust sellest, et Jehoova on tõeline Jumal?
◻ Millise silmapaistva omaduse tõttu sai Mooses olla ustav tunnistaja?
◻ Mil viisil andis Iisrael rahvana Jehoovast tunnistust?
◻ Kuidas tõendas Iisraeli vabastamine Babülonist, et Jehoova on ainus tõeline Jumal?
[Pilt lk 10]
Oma usu ja kuulekuse kaudu andis Aabraham silmapaistvat tunnistust sellest, et Jehoova on Jumal