21. Kes asuvad ”pühamus”, mida seitsmes maailmariik püüab laastata?

²¹ Need 144000-st järelejäänud on nüüdisajal ”taevase Jeruusalemma” — Jumala linnataolise Kuningriigi — ja selle templikorralduse maised esindajad (Heebrealastele 12:22, 28; 13:14). Selles mõttes asuvad nad ”pühas paigas”, mida seitsmes maailmariik üritab tallata ja laastata (Taaniel 8:13, SP). Rääkides sellest pühast paigast ka kui Jehoova ”pühamu paigast”, ütleb Taaniel: ”Sellelt [Jehoovalt] võeti ära alaline ohver ja ta pühamu paik tõugati ümber! Ja alalise ohvri asemele anti üleastumine; ta paiskas tõe maha, ja mida ta tegi, läks tal korda!” (Taaniel 8:11, 12). Kuidas see täitus?

22. Kuidas pani seitsmes maailmariik II maailmasõja ajal toime märkimisväärse ”üleastumise”?

²² Mis sai Jehoova tunnistajatele osaks II maailmasõja ajal? Nad kogesid ränka tagakiusamist! See algas natslikes ja fašistlikes maades. Kuid peagi ’paisati tõde maha’ kõigis maades, mis kuulusid ”pisukesele sarvele”, kes oli jõult vägevaks saanud. Kuningriigi kuulutajate ”vägi” ja ”evangeeliumi” kuulutamine pandi keelu alla peaaegu kogu Briti Ühenduses (Markuse 13:10). Kui need riigid sunniviisil armeesse sõdureid värbasid, keeldusid nad vabastamast Jehoova tunnistajatest jumalateenijaid, ilmutades sellega täielikku hoolimatust nende teokraatliku ametissemääramise vastu. Ühendriikides sai Jehoova ustavatele teenijatele osaks märatsevate rahvahulkade vägivald ja mitmesugune teotus. Seitsmes maailmariik üritas sama hästi kui võtta ära seda kiitusohvrit — ”huulte vilja” —, mida Jehoova rahvas tõi korrapäraselt oma jumalateenistuse ”alalise ohvrina” (Heebrealastele 13:15). Niisiis pani see maailmariik toime ”üleastumise”, tungides Kõigekõrgemale Jumalale õigusega kuuluvasse valdusse — ”ta pühamu paika”.

”PÜHAMU” SEATAKSE ÕIGESSE SEISUKORDA

24. Mida kinnitab meile Taanieli 8:14?

²⁴ Mitte keegi ei suuda tõusta vürstide Vürsti vastu — isegi mitte nii ”jultunud näoga” kuningas, nagu seda on anglo-ameerika suurvõim! Selle kuninga püüded laastata Jumala pühamu ei õnnestu. Kui on möödunud ”kaks tuhat kolmsada õhtut-hommikut”, ütleb inglist sõnumitooja, ”siis saab pühamu taas oma õiguse [”õigesse seisukorda”, UM]” või ”väljub võitjana” (Taaniel 8:13, 14; The New English Bible).

25. Kui pikk on 2300-päevane prohvetlik periood ja millise sündmusega see peab seotud olema?

²⁵ Need 2300 päeva on prohvetlik periood. Järelikult on sellega seotud 360 päevast koosnev prohvetlik aasta (Ilmutuse 11:2, 3; 12:6, 14). Seega 2300 päeva kestavad 6 aastat, 4 kuud ja 20 päeva. Millal see periood oli? On selge, et 1930-ndatel aastatel hakkas Jumala rahvas mitmel maal kogema üha suuremat tagakiusamist. Ja II maailmasõja ajal kiusati Jehoova tunnistajaid julmalt taga anglo-ameerika kaksikvõimu maades. Miks? Sest nad jäid kindlalt selle juurde, et ”Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna” (Apostlite teod 5:29). Niisiis peavad 2300 päeva olema seotud selle sõjaga.b Aga mida võib öelda selle prohvetliku perioodi alguse ja lõpu kohta?

26. a) Milline on varaseim aeg, millest peaks alustama 2300 päeva lugemist? b) Millal lõppes 2300 päeva pikkune periood?

²⁶ Et ”pühamu” võiks ’saada taas’ selliseks, nagu ta peaks olema, pidid 2300 päeva algama ajast, mil ta oli viimati Jumala meelest ”õiges seisukorras”. Kõige varem võis see olla 1. juunil 1938, mil ”Vahitornis” avaldati 1. osa artiklist ”Organisatsioon”. Selle 2. osa ilmus 1938. aasta 15. juuni numbris. Kui arvestada 2300 päeva (heebrea kalendri järgi 6 aastat, 4 kuud ja 20 päeva) alates 1. või 15. juunist 1938, jõuaksime 8. või 22. oktoobrisse 1944. Pittsburghis (Pennsylvania, USA) 30. septembril ja 1. oktoobril 1944 peetud erikokkutuleku esimesel päeval kõneles Vahitorni ühingu president teemal ”Teokraatlik korraldus tänapäeval”. Iga-aastase üldkoosoleku ajal 2. oktoobril parandati ühingu põhikirja, et viia see teokraatliku toimimisviisiga nii täpselt kooskõlla, kui võimaldab seadus. Selgete Piibli nõuete avaldamisega kehtestati Jehoova tunnistajate kogudustes teokraatlik kord peagi veel täielikumalt.

27. Milliseid tõendeid on selle kohta, et ”alalise ohvri” toomine oli piiratud II maailmasõja päevil, mil toimus intensiivne tagakiusamine?

²⁷ Kui 1939. aastal alanud II maailmasõja ajal need 2300 päeva parajasti kestsid, oli ”alalise ohvri” toomine Jumala pühamus tagakiusamise tõttu oluliselt piiratud. Aastal 1938 oli Vahitorni ühingul tunnistajate töö juhtimiseks kogu maailmas 39 harukontorit, kuid aastaks 1943 oli neid vaid 21. Ka Kuningriigi kuulutajate arv kasvas tol ajal vähe.

28., 29. a) Milliseks kujunes olukord Jehoova organisatsioonis II maailmasõja lõpu lähenedes? b) Mida võib öelda vaenlase õelate katsete kohta laastata ja hävitada ”pühamu”?

²⁸ Nagu oleme märkinud, kinnitasid Jehoova tunnistajad II maailmasõja viimastel kuudel taas oma otsustavust hoida Jumala kui valitseja positsiooni au sees, teenides teda teokraatliku organisatsioonina. Just sel eesmärgil tehti 1944. aastal algust nende töö ja juhtimisstruktuuri ümberkorraldamisega. Nimelt ilmus 1944. aasta 15. oktoobri ”Vahitornis” artikkel ”Organiseeritud otsustavaks tööks”. See ja muud teenistusele orienteeritud artiklid, mis avaldati tol perioodil, näitasid, et 2300 päeva on lõppenud ja ”pühamu” on jälle oma ”õiges seisukorras”.

²⁹ Vaenlase õelad katsed laastata ja hävitada ”pühamu” olid täielikult ebaõnnestunud. Tõesti, maa peale järele jäänud pühad koos oma kaaslastega, keda on ”suur hulk rahvast”, olid väljunud võitjatena (Ilmutuse 7:9). Ja pühamu, mis on õiges teokraatlikus seisukorras, täidab nüüd edasi oma rolli Jehoova pühas teenistuses.