Millist Jumalat sa kummardad?

ÜLE kogu maailma annaksid inimesed sellele küsimusele palju erinevaid vastuseid. Apostel Paulus täheldas: „On olemas palju jumalaid ja palju isandaid”, ja tänapäeval ulatub jumalate arv, keda kummardatakse, miljonitesse. (1. Korintlastele 8:5) Kuid kas oled sa teadlik sellest, et paljud inimesed ei kummarda tegelikult seda jumalat, keda nad arvavad end kummardavat? Ja kas oled sa pannud tähele, et paljud ateistid on mõnedest usklikest palju ustavamad? Kuidas nii?

Kummardamise üks tähendus on see, kui kellelegi saab osaks „suur, isegi liialdatud lugupidamine, austus või andumine”. Piibli algkeeltes kummardamise kohta käivad sõnad kannavad mõtet kellegi teenimisest või kellegi ees kummardamisest. Seda silmas pidades vaadelgem, kuidas võivad inimesed olla eksitatud selles, keda või mida nad tegelikult kummardavad.

Segunenud kummardamine

Võtame näiteks muistsed samaarlased. Paljud neist olid algselt võõramaalased, keda assüürlased Palestiinasse elama viisid, et asendada vangipõlve viidud Iisraeli kümmet põhjapoolset suguharu. Enne seda olid need võõramaalased järginud paganlikke jumalaid, kuid nüüd püüdsid nad õppida tundma Jehoovat, Iisraeli Jumalat. Kas nad seejärel jätsid oma vana religiooni maha? Ei. Piibel teatab: „Nemad . . . talitasid oma endisel viisil. Ja need rahvad kartsid küll Jehoovat, aga nad teenisid samuti oma nikerdatud kujusid.” (2. Kuningate 17:40, 41) Niisiis, tunnustades nime poolest Jehoovat, teenisid samaarlased samal ajal ikka oma vanu jumalaid, harrastades seega omamoodi segunenud religiooni.

Midagi samalaadset juhtus siis, kui misjonärid viisid roomakatoliikluse Lõuna-Ameerikasse. Nad pöörasid enamiku rahvast oma usku, kuid nagu muistsed samaarlased, ei unustanud seegi rahvas oma endisi jumalaid. Nõnda võtavad „kristlased” Brasiilias siiani osa paganlikest voodoo rituaalidest, kui iidsete jumaluste, nagu näiteks jumalanna Iemanjá auks pühi peetakse. Samalaadsed asjad leiavad aset ka teistes Lõuna-Ameerika maades.

Veelgi enam, see religioon, mille need misjonärid Lõuna-Ameerikasse viisid, oli juba ise segunenud religioon. Paljud selle õpetused, nagu kolmainsus, põrgutuli ja hinge surematus, tulid muistsetest paganlikest religioonidest ja filosoofiatest. Mingil juhul ei leidu neid Piiblis. Samuti on lugu selle pühadega, teiste hulgas nii jõulud kui ka ülestõusmispühad on mittekristliku algupäraga.a Kas on võimalik tähistada selliseid paganlikke pühasid ja uskuda selliseid ebakristlikke õpetusi ning sellegipoolest kummardada Piibli Jumalat, kes ütles: „Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval”? (2. Moosese 20:3) Kindlasti mitte!

„Hoiduge ebajumalaist”

Vaatle teist viisi, millega inimesi kummardamise suhtes on petetud. Apostel Johannes kirjutas: „Lapsukesed, hoiduge ebajumalaist!” (1. Johannese 5:21) Ristiusumaailma kuulub umbes miljard inimest ja eeldatavasti väidavad nad kõik, et kummardavad sama Jumalat, keda Johanneski kummardas. Siiski kummardavad sajad miljonid neist „pühakute”, Jeesuse ja neitsi Maarja kujude ees.

On olemas ka palju kavalamaid ebajumalateenistuse vorme. Aastal 44 m.a.j. pidas kuningas Heroodes Agrippas avaliku kõne ja inimesed olid nii vaimustatud, et hüüdsid: „See on Jumala, aga mitte inimese hääl!” (Apostlite teod 12:21, 22) Jah, nad tegid Heroodesest ebajumala. Samalaadseid asju juhtub ka tänapäeval. Neil päevil, mil maailm oli kui joobunud, kui natsism hakkas Euroopas võimule tõusma, oli hüüe „Heil Hitler!” tõeline jumaldushüüd. Paljud olid nõus füüreri eest võitlema ja surema, justkui ta oleks jumal, rahva päästja. Kuid ometigi oli enamik nendest, kes sellist truudust osutas, ristiusumaailma kirikute liikmed!

Enne ja pärast Hitlerit on olnud poliitilisi juhte, kes on samamoodi tõstnud ennast päästjaseisusesse ja on nõudnud ainulaadset andumust. Need, kes nõustusid sellega, tegid neist meestest jumalad, olenemata sellest, kas nad kuulusid mingisse rajatud religioossesse „kummardajate” rühmitusse või nimetasid end hoopis ateistideks. Ka see austus, mida karismaatilised spordi- ja filmitähed ning teised estraaditähed oma fanaatikutelt vastu võtavad, on võrdne kummardamisega.

Raha kummardamine

Lisaks mõtle Jeesuse sõnade tähendusele, kui ta ütles: „Ükski ei või teenida kaht isandat, sest tema kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ega hooli teisest. Te ei või teenida Jumalat ja mammonat [„rikkust”, NW]!” (Matteuse 6:24) Kas sa tunned kedagi, kes kuulub mõnda religiooni, kuid kelle peamine eesmärk elus on rahategemine? Keda selline inimene tegelikult teenib, kas Jumalat või rikkust? Kui palju uskmatuid sa tead, keda on haaranud pöörane raha tagaajamine? Kindlasti on ka nemad raha kummardajad, võib-olla palju innukamad kui paljud usklikud.

Apostel Paulus selgitas sama põhimõtet, kui ta kirjutas: „Sellepärast surmake oma maapealsed liikmed: hoorus, roppus, kired, pahad himud ja ahnus, mis on ebajumalateenistus.” (Koloslastele 3:5) Kui me midagi nii väga ihaldame, et pühendame kõik oma püüdlused selle saamiseks, võib-olla isegi rikkudes selle käigus seadust, siis on see asi meile ebajumal. (Efeslastele 5:5) Ühes teises kirjas kirjutas Paulus teatud liiki patustajatest: „Nende jumal on nende kõht.” (Filiplastele 3:19) Kui kogu meie elu eesmärk on iseenda rahuldamine, nagu öeldud, kõhu täitmine, siis oleme ise endale jumalaks. Kui paljusid sa tead, kes kummardavad seesugust jumalat?

Apostel Paulus kirjutas: „On olemas palju jumalaid ja palju isandaid.” Ja paljudel juhtudel on nende kummardajad muistsete samaarlaste sarnased, teenides oma sõnadega üht ja tegudega teist jumalat. Siiski on olemas vaid üks Jumal, kes väärib meie kummardamist. Kas sa tead, kes ta on? Peale selle on midagi, mis ühendab kõigi nende muude, väljaspool teda olevate jumalate kummardamist. Mis see on? Seda näeme järgmises artiklis.

[Allmärkus]