Päev, mida tuleb meenutada
„Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” — JOHANNESE 16:33.
1, 2. Milline üks päev ajaloos kõigi teiste päevade seast välja paistab ja miks?
TÄNAPÄEVAL on maailmal rahu kohta palju öelda. Teise maailmasõja lõpul seostus rahu Euroopa võidupäevaga ja võidupäevaga Jaapani üle. Igal aastal panevad jõulud inimesi mõtlema ’rahust maa peal’. (Luuka 2:14) Aga kogu inimkonna ajaloos on olemas üks päev, mis kõigi teiste hulgast välja paistab. See on päev, mille kohta Jeesus ülaltsiteeritud sõnad lausus. Rohkem kui kahe miljoni päeva jooksul, mil inimkond siin maa peal on eksisteerinud, on see üks päev, mis andis inimkonnale täiesti uue suuna igavese heaolu poole.
2 See ülitähtis päev oli 14. niisan juudi kalendri järgi. Aastal 33 meie ajaarvamise järgi algas 14. niisan 1. aprilli päikeseloojanguga. Vaadelgem selle epohhiloonud päeva sündmusi.
14. niisan!
3. Kuidas Jeesus neid viimaseid tunde ära kasutab?
3 Videviku saabudes paistab tõenäoliselt kaunis täiskuu kui meeldetuletaja, et Jehoova määrab ajad ja hetked. (Apostlite teod 1:7) Mis toimub selles ülemises toas, kuhu Jeesus ja ta 12 apostlit on kogunenud pühitsema iga-aastast juudi paasapüha? Valmistudes ’siit maailmast Isa juurde minema, armastab Jeesus omi, kes olid maailmas, otsani’. (Johannese 13:1) Kuidas ta seda teeb? Nii suusõnaliselt kui ka oma eeskujuga jätkab Jeesus oma jüngritele vähehaaval omaduste sisendamist, mis aitavad neil maailma ära võita.
Alandlikkuse ja armastusega riietumine
4. a) Kuidas Jeesus oma jüngritele üht põhilist omadust demonstreerib? b) Kuidas me teame, et Peetrus õppis alandlikkuse tähtsust?
4 Apostlitel on ikka veel teatav hulk auahnet kadedust ja uhkust, millest neil tuleb lahti saada. Niisiis vöötab Jeesus end rätikuga ja hakkab nende jalgu pesema. See pole mingi võltsalandlikkuse ülesnäitamine, nagu seda ristiusumaailma paavst igal aastal Roomas teeb. Tõepoolest mitte! See on enesest andmine, mis tuleneb ’alandlikust meelest, mis peab teisi kõrgemaks’. (Filiplastele 2:2—5, NW) Algul Peetrus ei mõista asja ja ei luba Jeesusel oma jalgu pesta. Kuid pärast korralekutsumist palub ta Jeesusel kogu oma keha pesta. (Johannese 13:1—10) Peetrus kindlasti võttis sellest õppust. Näeme, et aastaid hiljem jagab ta teistele õigeid nõuandeid. (1. Peetruse 3:8, 9; 5:5) Kui tähtis on, et me kõik tänapäeval alandlikkuses Kristuse jaoks orjana töötame! — Vaata ka Õpetussõnad 22:4; Matteuse 23:8—12.
5. Milline Jeesuse käsusõna näitas veel ühe põhiomaduse tähtsust?
5 Üks neist 12-st ei saa Jeesuse nõuandest kasu. See on Juudas Iskariot. Paasaõhtu jätkudes muutub Jeesus murelikuks vaimus, mõistab, et Juudas on tema reetja, ja saadab ta välja. Alles pärast seda räägib Jeesus oma 11 ustavale jüngrile: „Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:34, 35) See on tõepoolest uus käsk, mille tõi esile Jeesuse enda ülim eeskuju! Oma ohvrisurma tunni lähenedes ilmutab Jeesus väljapaistvat armastust. Ta kasutab iga väärtuslikku minutit nende jüngrite õpetamiseks ja julgustamiseks. Hiljem rõhutab ta armastuse tähtsust, öeldes: „See on minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu mina teid olen armastanud! Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!” — Johannese 15:12, 13.
„Tee ja tõde ja elu”
6. Millise eesmärgi seab Jeesus oma lähedaste jüngrite ette?
6 Jeesus räägib 11 ustavale: „Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse. Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas ma oleksin teile öelnud: ma lähen teile aset valmistama?” (Johannese 14:1, 2) See ase peab olema „taevariigis”. (Matteuse 7:21) Jeesus teatab, kuidas see lojaalsetest jüngritest koosnev lähedane grupp võib oma eesmärgi saavutada. Ta ütleb: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!” (Johannese 14:6) See käib ka nende kohta inimkonnast, kes saavad igavese elu maa peal. — Ilmutuse 7:9, 10; 21:1—4.
7—9. Miks kirjeldas Jeesus end kui „teed ja tõde ja elu”?
7 Jeesus on „tee”. Üks ja ainus lähenemisviis Jumalale palves on Jeesus Kristuse kaudu. Jeesus ise kinnitab oma jüngritele, et Isa annab neile, mida nad iganes paluvad Jeesuse nimel. (Johannese 15:16) Isa ei kuula ega võta vastu ühtki palvet, mis esitatakse ikoonidele või religioossetele „pühakutele” või mis on küllastatud Ave Mariade või alatiste kordamistega. (Matteuse 6:5—8) Lisaks loeme seoses Jeesusega Apostlite teod 4:12: „Ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime, kelles meid päästetakse!”
8 Jeesus on „tõde”. Apostel Johannes teatas tema kohta: „Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde.” (Johannese 1:14) Jeesus sai sadade Heebrea Kirjade prohvetiennustuste tõeks, viies need täide. (2. Korintlastele 1:20; Ilmutuse 19:10) Ta tegi tõde teatavaks, rääkides oma jüngritele ja kuulavatele rahvahulkadele, vaieldes silmakirjaliku vaimulikkonnaga ja omaenese elava eeskujuga.
9 Jeesus on „elu”. Jeesus kui Jumala Poeg ütles: „Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja sõna, see ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale!” (Johannese 3:36) Jeesuse ohvrisse ülesnäidatud usk viib igavesse ellu — võitud kristlaste „väikse karja” surematusse ellu taevas ja „teiste lammaste” suure rahvahulga igavesse ellu paradiislikul maal. — Luuka 12:32, NW; 23:43; Johannese 10:16.
Vastupidamine tagakiusamistes
10. Miks on meil tarvis ’maailm ära võita’ ja millist julgustust Jeesus seoses sellega jagas?
10 Need, kes loodavad elada Jehoova uues süsteemis, peavad võitlema maailmaga, mis on Kurat-Saatana, „tigeda võimuses”. (1. Johannese 5:19) Kui julgustavad on seega Jeesuse sõnad Johannese 15:17—19! Ta teatab: „Seda ma käsin teid, et te armastaksite üksteist! Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta mind on enne teid vihanud. Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks oma. Aga et te ei ole maailmast, vaid mina olen teid ära valinud maailmast, sellepärast vihkab teid maailm!” Kuni käesoleva 1992. aastani on tõelisi kristlasi vihatud, ja kuidas me küll rõõmustame nende hea eeskuju üle, kes seisavad edasi kindlalt, leides alandlikult tugevust Jumala võimsa käe all! (1. Peetruse 5:6—10) Me kõik võime katsumustes vastu pidada, kui näitame üles usku Jeesusesse, kes võtab oma vestluse kokku järgmiste südantsoojendavate sõnadega: „Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” — Johannese 16:33.
Uue lepingu tutvustamine
11. Mida Jeremija seoses uue lepinguga prohvetlikult ennustas?
11 Sel õhtul, kui paasapüha pühitsemine on lõpule jõudnud, räägib Jeesus uuest lepingust. Prohvet Jeremija ennustas seda sajandeid ette, öeldes: „Vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu . . . ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks! . . . Ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu!” (Jeremija 31:31—34) Niisani 14. päeval aastal 33 m.a.j. pidi toodama ohver, mis selle uue lepingu kehtivaks teeb!
12. Kuidas Jeesus uue lepingu sisse seadis ja mida see korda saadab?
12 Jeesus räägib 11 ustavale jüngrile, et ta on südamest igatsenud koos nendega seda paasatalle süüa. Siis võtab ta leiva, tänab, murrab seda ja annab neile, öeldes: „See tähendab minu ihu, mis teie eest antakse; seda tehke minu mälestuseks!” Samamoodi ulatab ta neile punase veini karika, öeldes: „See karikas tähendab uut lepingut minu vere alusel, mis teie eest välja valatakse.” (Luuka 22:15, 19; 22:20, NW) See uus leping tehakse kehtivaks Jeesuse „kalli vere” läbi, millel on palju suurem väärtus kui loomaverel, mida Iisraeli Seaduselepingu kehtivaks tegemisel piserdati! (1. Peetruse 1:19; Heebrealastele 9:13, 14) Need, kes on võetud uude lepingusse, tunnevad rõõmu täielikust pattude andeksandmisest. Seepärast võivad nad olla kõlblikud kuuluma 144000 hulka, kes saavad vaimse Iisraelina igavese pärandi. — Galaatlastele 6:16; Heebrealastele 9:15—18; 13:20; Ilmutuse 14:1.
„Minu mälestuseks”
13. a) Mille üle peaksime Mälestusõhtu ajal mõtisklema? b) Vaid kes peaksid embleemidest osa võtma ja miks?
13 Iga-aastane Jeesuse surma mälestusõhtu, arvult 1960., langeb 1992. aastal 17. aprillile. Meil on kohane selle tähtpäeva lähenedes mõtiskleda kõige üle, mida Jeesuse täiuslik ohver korda saadab. See korraldus ülistab Jehoova tarkust ja tema sügavat armastust inimkonna vastu. Jeesuse täielik laitmatus isegi piinarikka surmani mõistab õigeks Jehoova ja hukka Saatana laimu, et Jehoova inimloodud on puudulikud ja ei läbi katset. (Iiob 1:8—11; Õpetussõnad 27:11) Oma ohvriverega vahendab Jeesus uut lepingut, Jehoova abinõu „valitud soo, kuningliku preesterkonna, püha rahva, omandrahva” väljavalimiseks. Olles veel maa peal, ’nad kuulutavad aulisi tegusid’, mida on teinud Jehoova, nende Jumal, kes on ’kutsunud nad pimedusest oma imelise valguse juurde’. (1. Peetruse 2:9; võrdle 2. Moosese 19:5, 6.) On kohane, et vaid nemad igal aastal Mälestusõhtu embleemidest osa võtavad.
14. Kuidas miljoneid pealtvaatajaid rikastatakse?
14 Eelmise aasta Mälestusõhtu juuresviibijaid oli kogu maailmas 10650158, kuid nende seast vaid 8850 inimest — vähem kui üks kümnendik protsenti — võttis osa embleemidest. Millist kasu toob siis see pühitsemine miljonitele pealtvaatajatele? Väga suurt kasu! Kuigi nad ei võta osa, nad rikastuvad vaimselt, käies läbi hiigelsuure ülemaailmse vennaskonnaga, sest nad kuulevad kõikidest imelistest asjadest, mida Jehoova oma Poja ohvri läbi korda saadab.
15. Kuidas lisaks võitutele teised Jeesuse ohvrist kasu saavad?
15 Lisaks teatab apostel 1. Johannese 2:1, 2: „Siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige. Ja tema on lepitus [„lepitusohver”, NW] meie pattude eest; aga mitte ükspäinis meie, vaid ka kogu maailma pattude eest.” Jah, kuigi Jeesuse ohver toob kõigepealt kasu uude lepingusse võetud Johannese-klassile, annab see andeksanni ka „kogu maailma” pattudele. See on „lepitusohver” kõigi teiste pattude eest, kes kuuluvad inimmaailma, kes näitavad üles usku Jeesuse äravalatud veresse, mis annab neile igavese elu õnneliku väljavaate paradiislikul maal. — Matteuse 20:28.
„Oma Isa kuningriigis”
16. a) Milles Jeesus ja ta kaaspärijad praegu ilmselt osalevad? b) Mida nõutakse tänapäeval nii võitud jäänuselt kui ka suurelt rahvahulgalt?
16 Jätkates oma apostlite julgustamist, viitab Jeesus päevale, mil ta oma Isa Kuningriigis koos oma jüngritega jälle sümboolselt viinapuu viljast joob. (Matteuse 26:29) Ta ütleb neile: „Teie olete need, kes minu juurde on jäänud minu katsetes. Ja mina teen teiega lepingu, nii nagu minu Isa on minuga teinud lepingu kuningriigi jaoks, et te sööksite ja jooksite minu lauas minu kuningriigis ja istuksite aujärgedel, et mõista kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle.” (Luuka 22:28—30, NW) Kuna Jeesus sai Kuningriigi võimu taevas aastal 1914, võime järeldada, et suurem osa Jeesuse kaaspärijatest, keda on läbi sajandite kogutud, on juba üles äratatud, et nad koos temaga ’istuksid aujärgedel’. (1. Tessalooniklastele 4:15, 16) Kiiresti läheneb päev, mil inglid lasevad lahti „suure viletsuse” „neli maatuult”! Selleks ajaks on lõpetatud 144000-st koosneva vaimse Iisraeli pitseriga märkimine ja miljonitest koosneva suure rahvahulga kogumine. Kõik nad peavad säilitama laitmatuse, nagu säilitas Jeesus, et saada igavese elu autasu. — Ilmutuse 2:10; 7:1—4, 9.
17 ja kast. a) Kui võitu peaks ebalojaalsena kõrvale heidetama, kes peaks teda õigustatult asendama? b) Millist huvitavat valgust heitsid 1938. aasta Vahitorni artiklid maise teokraatliku organisatsiooni ülesehitusele ja hilisemale laienemisele?
17 Mis juhtub siis, kui mõned võitud ei säilita laitmatust? Kahtlemata on taolisi ebalojaalseid sel viimasel tunnil vähe. Õigustatult võib arvata, et asendus tehakse mitte äsjaristitute hulgast, vaid nende hulgast, kes on läbi aastatepikkuse ustava teenistuse jäänud Jeesuse juurde tema kiusatustes. Vaimse valguse eredad sähvatused, mis tulid 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel Vahitorni vahendusel, osutavad, et võitute jäänuse kogumine oli sel perioodil praktiliselt lõpetatud. Neil, kes „on oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres”, on alates sellest ajast teistsugune rõõmurikas lootus. Jehoova vaim juhib nad Kristuse läbi „elava vee allikaile” Paradiisis maa peal. — Ilmutuse 7:10, 14, 17.
Kõige kirglikum palve
18. Millise jõulise õppetunni me saame Jeesuse palvest Johannese 17. peatükis?
18 Jeesus lõpetab selle Mälestusõhtu kogunemise koos oma jüngritega, esitades kirgliku palve, mis on kirja pandud Johannese 17:1—26. Kõigepealt palub ta, et Isa teda austaks, kui ta säilitab laitmatuse lõpuni. Sellisel viisil austatakse ka Jehoovat, tema nimi pühitsetakse — puhastatakse kõigest teotusest. Sest täiuslik inimene Jeesus tõestab tõepoolest, et Jumala loodud inimene võib isegi kõige rängemas katses veatuks jääda. (5. Moosese 32:4, 5; Heebrealastele 4:15) Lisaks avab Jeesuse ohvrisurm Aadama järeltulijatele hiilgava võimaluse. Jeesus ütleb: „See tähendab igavest elu, et nad pidevalt omandavad teadmisi sinu kui ainsa tõelise Jumala, ja Jeesus Kristuse kohta, kelle sa oled läkitanud.” (NW) Kui tähtis on omandada täpset tundmist Jehoova Jumala ja tema Poja, Jumala Talle kohta, kes andis oma elu Jehoova õigeksmõistmise ja inimkonna pääste eest! (Johannese 1:29; 1. Peetruse 2:22—25) Kas sa hindad seda kõige armastusväärsemat ohvrit sel määral, et pühendad end täielikult Jehoovale ja tema kallihinnalisele teenistusele?
19. Kuidas võivad jäänus ja suur rahvahulk kallihinnalist ühtsust nautida?
19 Edasi palub Jeesus oma Püha Isa, et Ta hoiaks jüngreid, kui nad näitavad, et nad pole selle maailma osa, peavad Tema sõnast kui tõest ustavalt kinni ja säilitavad hinnalise ühtsuse Isa ja Pojaga. Kas pole sellele palvele kuni tänapäevani imeliselt vastatud, kuna võitud jäänus ja suur rahvahulk teenivad koos, ühendatud armastuse sideme läbi, säilitades maailma, selle vägivalla ja kurjuse suhtes neutraalsuse? Kui kallihinnalised on Jeesuse lõpusõnad Jehoovale, oma Isale! „Ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan seda teada selleks,” ütles Jeesus, „et armastus, millega sa mind oled armastanud, oleks nendes ja mina oleksin nendes!” — Johannese 17:14, 16, 26.
20. Miks on 33. aasta 14. niisan m.a.j. kindlasti päev, mida tuleb meenutada?
20 Läinud välja Ketsemani aeda, pakub Jeesus oma jüngritele veel lühikest ülesehitavat seltsingut. Seejärel ümbritsevad teda vaenlased! Puuduvad sõnad, et kirjeldada Jeesuse füüsilist agooniat, tema südantlõhestavat kurbust Jehoovale toodud teotuse pärast ja tema eeskujulikku laitmatust selles kõiges. Öö ja enamiku selle päeva valgete tundide jooksul peab Jeesus lõpuni vastu. Ta demonstreerib selgelt, et tema Kuningriik ei ole selle maailma osa. Viimse hingetõmbega ta hüüab: „See on lõpetatud!” (Johannese 18:36, 37; 19:30) Ta on maailma täielikult võitnud. Kindlasti on 33. aasta 14. niisan m.a.j. päev, mida tuleb meenutada!
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mida õpetas Jeesus seoses alandlikkuse ja armastusega?
◻ Kuidas sai Jeesusest „tee ja tõde ja elu”?
◻ Mis on uue lepingu eesmärk?
◻ Millist ühtsust ja armastust tunnevad võitud jäänus ja suur rahvahulk?
[Kast lk 20]
Suurema Saalomoni tarkus
Vahitorni 1938. aasta 1. ja 15. juuni numbrite artiklid pealkirjaga „Organisatsioon” panid aluse teokraatlikule korraldusele, millest Jehoova tunnistajad tänapäevani kinni peavad. Need olid 1919. aastal alanud tähelepanuväärse õpetusliku ja organisatsioonilise ümberkorraldusperioodi haripunkt. (Jesaja 60:17) Vahitorn võrdles seda 20-aastast perioodi 20 aastaga, mille jooksul Saalomon Jeruusalemma templi ja kuningakoja üles ehitas, ja ütles: „Pühakiri näitab, et pärast oma kahekümneaastast ehitusprogrammi . . . hakkas Saalomon tegelema üldriikliku ehitusprogrammiga. (1. Kun. 9:10, 17—23; 2. Ajar. 8:1—10) Seejärel Seeba kuninganna tuli „ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust”. (Matt. 12:42; 1. Kun. 10:1—10; 2. Ajar. 9:1—9, 12) See tõstatab küsimuse: „Mis ootab maa peal olevat Jehoova rahvast lähitulevikus? Me ootame täie kindlustundega ja saame näha.” See kindlustunne polnud asjatu. Teokraatliku organisatsiooni juhtimise all on hiigelsuur ülemaailmne vaimne ehitusprogramm kogunud kokku rohkem kui nelja miljonise suure rahvahulga. Nagu Seeba kuninganna, on nad tulnud ilmamaa otsast kuulama Kristus Jeesuse, Suurema Saalomoni tarkust — tarkust, mis jõuab nendeni „ustava ja mõistliku orja” kaudu. — Matteuse 24:45—47, NW.