„Tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud” (Ilmutuse 21:4).

Apostel Johannes pani kirja veel ühe nägemuse, mille võib leida Ilmutusraamatu 21. peatükist ja mis täitub Kristus Jeesuse tuhandeaastase valitsuse ajal. Kõige täielikumas mõttes aga läheb see nägemus täide siis, kui tuhandeaastane kohtupäev on lõppenud. Jehoova asub inimkonna juurde elama siis kõige otsesemas mõttes, ilma ühegi eestkostjata, kuna Jeesus on oma Isale Kuningriigi üle andnud. Jehoova elab koos ’oma rahvastega’ piltlikus mõttes ning seda alaliselt ja otseselt. Ennustus „surma ei ole enam” täitub lõplikult siis, kui inimkond on saanud täiuslikuks, tänu sellele, et nende heaks on rakendatud Kristuse lunastusohvrit täiel määral (Ilmutuse 21:3, 4).