1., 2. Mida hämmastavat oli Eelija oma elu jooksul näinud, ent milliste muljetavaldavate sündmuste tunnistajaks oli ta Hoorebi mäe koopas?

EELIJA oli varemgi hämmastavaid asju näinud. Ajal, mil ta end varjama pidi, tõid rongad talle kaks korda päevas toitu. Ta oli ka näinud, kuidas kogu pika näljahäda ajal ei saanud kordagi tühjaks ei jahu- ega õlianum. Ta oli näinud koguni seda, kuidas tema palve peale tuli taevast alla langes. (1. Kuningate peatükid 17, 18.) Aga midagi sellist polnud Eelija mitte iialgi näinud.

² Kui ta Hoorebi mäel koopasuus seisis, võis ta oma silmaga näha muljetavaldavaid sündmusi. Kõigepealt tuli tuul. Kindlasti ulgus see kõrvulukustavalt, olles nii tugev, et lõhestas mägesid ja purustas kaljusid. Järgmisena toimus maavärisemine, mille käigus vabanes tohutu maakooresse kätketud jõud. Sellele järgnes tuli. Kui see paigast üle käis, võis Eelija tunda leekide kõrvetavat hingust. (1. Kuningate 19:8–12.)

3. Millise jumaliku omaduse kohta nägi Eelija tõendeid ja milliseid tõendeid võime meie näha sellesama omaduse kohta?

³ Kõigil neil Eelija nähtud erilaadsetel sündmustel oli üks ühine joon – need olid Jehoova Jumala võimsa jõu ilmingud. Muidugi ei pea me nägema imet, saamaks aru, et Jumalal on selline omadus. See on kergesti märgatav. Piibel ütleb, et loodu tõendab Jehoova „jäädavat väge ja jumalikkust” (Roomlastele 1:20). Mõtle vaid pimestavatele välkudele ja vägevatele kõuekärgatustele äikese ajal, võimsa joa suursuguselt langevale veele, tähistaeva hingetukstegevale ääretusele! Kas ei anna see tunnistust Jumala jõust? Siiski on tänapäeval vähe inimesi, kes Jumala jõudu tõeliselt tunnustavad. Veelgi vähem on neid, kes suhtuvad sellesse õigesti. Kuid selle jumaliku omaduse mõistmine annab meile palju põhjusi saada Jehoovaga lähedasemaks. Selles raamatu osas hakkame üksikasjalikult uurima Jehoova võrratut jõudu.

Üks Jehoova peamistest omadustest

4., 5. a) Mida öeldakse Piiblis Jumala nime kohta? b) Miks on kohane, et Jehoova valis oma jõu sümboliks pulli?

⁴ Jehooval on erakordne jõud. Jeremija 10:6 ütleb: „Ei ole kedagi sinusarnast, Jehoova. Sina oled suur, su nimi on suur ja vägev.” Jumala nime seostatakse siin vägevuse ehk jõuga. Tuleta meelde, et see nimi kannab endas mõtet, et ta saab, kelleks tahab, ning toob olemasollu ja kutsub esile, mida tahab. Mis võimaldab Jehooval luua kõike, mida ta soovib, ja saada, kelleks iganes tahab? Ühest küljest on see jõud. Jah, Jehooval on piiramatu võime tegutseda, et viia täide oma tahe. Selline jõud on üks tema peamistest omadustest.

⁵ Kuna me ei suudaks iialgi mõista kogu Jehoova jõu ulatust, kasutab ta näiteid, et meid selles suhtes aidata. Nagu oleme näinud, kasutab ta oma jõu sümbolina pulli (Hesekiel 1:4–10). See on sobiv kujund, sest isegi koduhärg on suur ja tugev loom. Piibli aegadel Palestiinas elanud inimesed kohtasid tugevamat looma harva, kui üldse kohtasid. Kuid nad teadsid ühte veel hirmuäratavamat härga – metshärga ehk tarvast, kes on nüüdseks välja surnud (Iiob 39:9–12). Rooma keiser Julius Caesar märkis kord, et need härjad olid veidi väiksemad kui elevandid. Ta kirjutas, et „nende jõud on võimas ja kiirus suur”. Kujutle, kui väikese ja jõuetuna sa ennast tunneksid sellise looma kõrval seistes!

6. Miks nimetatakse üksnes Jehoovat „Kõikvõimsaks”?

⁶ Niisamuti on inimene armetu ja jõuetu, võrreldes võimsa Jumala Jehoovaga. Tema jaoks on isegi vägevad rahvad otsekui õhuke tolmukiht kaalukaussidel (Jesaja 40:15). Erinevalt kõigist loodutest on Jehooval piiramatu jõud, kuna üksnes teda nimetatakse „Kõikvõimsaks”.a (Ilmutus 15:3.) Jehooval on „tohutu energia ja aukartustäratav jõud” (Jesaja 40:26). Tema on igavesti ammendamatu jõuallikas. Ta ei sõltu ühestki välisest energiaallikast, sest „jõud on Jumala oma” (Laul 62:11). Aga mil viisil rakendab Jehoova oma jõudu?

Kuidas Jehoova rakendab oma jõudu

7. Mis on Jehoova püha vaim ja millele osutavad vastavad sõnad Piibli algkeeltes?

⁷ Jehoova valab välja püha vaimu piiramatul määral. See on Jumala jõud, mis väljendub tegevuses. Tegelikult viitabki Piibel sellele 1. Moosese 1:2 kui Jumala „tegutsevale jõule” (allmärkus). Heebrea ja kreeka sõnu, mille tõlkevasteks on „vaim”, võidakse muudes kohtades tõlkida sõnadega „tuul”, „hingus” ja „puhang”. Leksikograafide sõnul osutavad need algkeelsed sõnad nähtamatu jõu tegevusele. Nagu tuul, nii on ka Jumala vaim meie silmale nähtamatu, kuid selle mõju on reaalne ja märgatav.

8. Kuidas nimetatakse Piiblis kujundlikult Jumala vaimu ja miks on need võrdlused kohased?

⁸ Jumala püha vaim on lõputult mitmekülgne. Jehoova võib selle abil saavutada iga eesmärgi, mille ta on seadnud. Seega nimetatakse Jumala vaimu Piiblis tabavalt tema „sõrmeks”, tema „võimsaks käeks” ja tema „väljasirutatud käsivarreks” (Luuka 11:20; 5. Moosese 5:15; Laul 8:3). Nii nagu inimene võib käega teha väga mitmesuguseid töid, mis nõuavad eri määral jõudu või osavust, samuti võib ka Jumal kasutada oma vaimu, et saavutada ükskõik milline eesmärk – näiteks luua kaduvväike aatom või lõhestada Punane meri või panna 1. sajandi kristlased rääkima võõrastes keeltes.

9. Kui suur on Jehoova võim?

⁹ Samuti ilmneb Jehoova jõud sellest, kuidas ta universumi Suveräänina võimu teostab. Kas sa suudad kujutleda seda, kui sul oleks miljoneid ja miljoneid intelligentseid, võimekaid alluvaid, kes on innukalt valmis täitma su korraldusi? Jehoova omab sellist võimu. Tal on ka inimestest teenijaid, keda Pühakirjas võrreldakse sageli sõjaväega (Laul 68:11; 110:3). Kuid inimene on ingliga võrreldes jõuetu olend. Eks tapnud ju üksainus ingel ühe ööga 185 000 sõdurit, kui Assüüria sõjavägi ründas Jumala rahvast! (2. Kuningate 19:35.) Jumala inglid on tõesti vägevad (Laul 103:19, 20).

10. a) Miks nimetatakse kõikvõimsat Jumalat vägede Jehoovaks? b) Kes on vägevaim kõigi Jehoova loodute hulgas?

¹⁰ Kui palju on ingleid? Prohvet Taaniel sai taeva kohta nägemuse, kus ta nägi Jehoova trooni ees tublisti üle saja miljoni vaimolendi, kuid seal ei mainita, et ta nägi siis kõiki ingleid (Taaniel 7:10). Ingleid võib olla isegi sadu miljoneid. Seepärast nimetatakse Jumalat vägede Jehoovaks. See tiitel kirjeldab tema võimsat positsiooni vägevate inglite hiiglasliku, organiseeritud väehulga Juhina. Kõigi nende vaimolendite ülemaks on ta pannud omaenda armastatud Poja, „kogu loodu esmasündinu” (Koloslastele 1:15). Peainglina – kõigi inglite, seeravite ja keerubite juhina – on Jeesus vägevaim kõigi Jehoova loodute hulgas.

11., 12. a) Kuidas avaldub Jumala sõna vägi? b) Mida kinnitas Jeesus Jehoova jõu suuruse kohta?

¹¹ Jehooval on jõu rakendamiseks veel üks vahend. Heebrealastele 4:12 ütleb: „Jumala sõna on elav ja mõjuvõimas.” Kas sa oled märganud, milline erakordne jõud on Jumala sõnal, tema inspireeritud sõnumil, mis on nüüd kirjas Piiblis? See teeb meid tugevaks, kasvatab meie usku ja aitab enda juures põhjalikke muudatusi teha. Apostel Paulus hoiatas kaasusklikke inimeste eest, kes elasid äärmiselt ebamoraalset elu. Seejärel ta lisas: „Ometi olid mõned teist sellised” (1. Korintlastele 6:9–11). Jah, „Jumala sõna” jõud oli neid mõjutanud ja aidanud neil ennast muuta.

¹² Jehoova jõud on nii määratu ja selle rakendamisviisid nii tõhusad, et teda ei saa takistada mitte miski. Jeesus ütles: „Jumalale on kõik võimalik” (Matteuse 19:26). Milliste eesmärkide saavutamiseks kasutab Jehoova oma jõudu?

Jõud, mida juhib eesmärk

13., 14. a) Miks me võime öelda, et Jehoova pole mitteisikuline jõuallikas? b) Kuidas kasutab Jehoova jõudu?

¹³ Jehoova vaim on palju võimsam kui ükski füüsiline jõud; ja Jehoova pole mingi mitteisikuline jõud ega üksnes jõuallikas. Ta on isikuline Jumal, kes täielikult kontrollib oma jõudu. Ent millise ajendiga ta seda kasutab?

¹⁴ Nagu edaspidi näeme, kasutab Jumal jõudu selleks, et luua, hävitada, kaitsta ja taastada – lühidalt, kõige selle tegemiseks, mis on kooskõlas tema täiuslike eesmärkidega (Jesaja 46:10). Mõnel juhul kasutab Jehoova jõudu selleks, et ilmutada oma isiksuse ja normide tähtsaid tahke. Eelkõige kasutab ta jõudu selleks, et viia täide oma tahe – pühitseda Messia Kuningriigi kaudu oma püha nimi ja näidata nii, et tema valitsusviis on parim. Mitte miski ei suuda kunagi seda eesmärki nurjata.

15. Millisel eesmärgil kasutab Jehoova jõudu seoses oma teenijatega ja kuidas see ilmnes Eelija puhul?

¹⁵ Jehoova kasutab jõudu ka selleks, et teha head meile igaühele. Pane tähele, mida ütleb 2. Ajaraamat 16:9: „Jehoova pilk käib ringi kogu maal, sest ta tahab võimsasti aidata neid, kelle süda on täielikult temaga.” Eelija kogemus, mida mainisime algul, on üks näide selle kohta. Miks demonstreeris Jehoova talle nii aukartustäratavalt oma jumalikku jõudu? Sellepärast, et kuri kuninganna Iisebel oli vandunud, et laseb Eelija hukata. Prohvet oli elu eest põgenemas. Ta tundis ennast üksildase, hirmunu ja heitununa – justkui oleks kogu tema raske töö olnud asjatu. Et murelikku Eelijat lohutada, andis Jehoova talle elava meeldetuletuse jumaliku jõu kohta. Tuul, maavärin ja tuli näitasid, et universumi võimsaim Isik oli seal koos Eelijaga. Miks pidi ta kartma Iisebeli, kui kõikvõimas Jumal oli tema kõrval? (1. Kuningate 19:1–12.)b

16. Miks lohutab meid see, kui mõtiskleme Jehoova suure jõu üle?

¹⁶ Kuigi praegu pole aeg, mil Jehoova teeb imesid, ei ole ta Eelija päevist siiani muutunud (1. Korintlastele 13:8). Ta on tänapäeval täpselt sama innukas kasutama jõudu nende heaks, kes teda armastavad. Tõsi küll, ta elab kõrges vaimumaailmas, kuid ta pole meist kaugel. Kuna tema jõud on piiritu, pole vahemaa talle takistuseks. Vastupidi, „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad” (Laul 145:18). Kord, kui prohvet Taaniel hüüdis Jehoovat appi, ilmus ingel kohale juba enne, kui ta jõudis palvetamise lõpetada! (Taaniel 9:20–23.) Mitte miski ei suuda takistada Jehoovat aitamast ja toetamast neid, keda ta armastab (Laul 118:6).

Kas jõud teeb Jumala ligipääsmatuks?

17. Mis mõttes tekitab Jehoova jõud meis kartust, aga millist hirmu see meis ei tekita?

¹⁷ Kas Jumala jõud peaks meis tema vastu kartust tekitama? Sellele tuleks vastata nii jah kui ei. „Jah” sellepärast, et see omadus annab meile küllaldaselt põhjust tunda jumalakartust – sügavat aukartust ja lugupidamist, mida me käsitlesime lühidalt eelmises peatükis. Piibel ütleb, et selline kartus on „tarkuse algus” (Laul 111:10). Kuid me vastame ka „ei”, sest Jumala jõud ei anna mingit põhjust, miks peaksime tundma tema ees paanilist hirmu või kartma tema poole pöörduda.

18. a) Miks paljud ei usalda võimul olevaid inimesi? b) Kust me teame, et võim ei saa Jehoovat rikkuda?

¹⁸ „Võim kipub korrumpeerima, ja absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt.” Nii kirjutas aastal 1887 inglise aadlik Lord Acton. Tema ütlust on sageli korratud ilmselt seetõttu, et väga paljude meelest pole selle tõepärasuses mingit kahtlust. Ebatäiuslikud inimesed kuritarvitavad võimu sageli, nagu ajalugu on seda ikka ja jälle kinnitanud (Koguja 4:1; 8:9). Seetõttu ei usalda paljud neid, kelle käes on võim, ja hoiduvad neist eemale. Jehooval aga on absoluutne võim. Kas see on teda mingil viisil korrumpeerinud või rikkunud? Kindlasti mitte! Nagu oleme näinud, on ta püha ja täiesti rikkumatu. Jehoovat ei saa võrrelda ebatäiuslike võimukandjatega selles korrumpeerunud maailmas. Tema pole iialgi võimu kuritarvitanud ja ta ei tee seda ka mitte kunagi tulevikus.

19., 20. a) Milliste teiste omadustega kooskõlas kasutab Jehoova alati jõudu ja miks see on julgustav? b) Millise näite sa tooksid Jehoova enesevalitsuse kohta ja miks see omadus sulle meeldib?

¹⁹ Pea meeles ka seda, et jõud ei ole Jehoova ainus omadus. Edaspidi hakkame uurima tema õiglust, tarkust ja armastust. Kuid me ei peaks arvama, et Jehoova omadused ilmnevad jäigal, mehaanilisel viisil, nagu rakendaks ta korraga vaid ühte omadust. Vastupidi, eelolevates peatükkides näeme, et Jehoova kasutab jõudu alati kooskõlas õigluse, tarkuse ja armastusega. Mõtle veel ühele Jumala omadusele – enesevalitsemisele –, mida selle maailma valitsejate puhul võib harva kohata.

²⁰ Kujuta ette, et sa kohtad väga suurt ja tugevat meest, kes tekitab sinus hirmu. Kuid mõne aja pärast sa märkad, et ta paistab olevat hella loomuga. Ta on alati valmis ja innukas kasutama jõudu selleks, et teisi aidata ning kaitsta, eriti just kaitsetuid ja abituid. Ta ei kasuta jõudu kunagi kurjasti. Sa näed, kuidas teda laimatakse põhjuseta, aga ta jääb ikka kindlaks, kuid rahulikuks, väärikaks, isegi lahkeks. Sa ehk imestad, kas sina suudaksid olla sama leebe ja kannatlik, eriti kui sa oleksid sama tugev! Kui sa seda inimest tundma õpid, kas ei hakka sa tundma tema vastu kiindumust? Meil on palju mõjuvamaid põhjusi kiinduda kõikvõimsasse Jehoovasse. Pane tähele tervet lauset, millel põhineb selle peatüki pealkiri: „Jehoova ei vihastu kergesti ja ta on võimas jõult” (Nahum 1:3). Jehoova ei kiirusta jõudu kasutama isegi mitte kurjade inimeste vastu. Ta on leebe ja lahke. Ta „ei vihastu kergesti”, hoolimata sellest, et tema kannatus on sageli proovile pandud. (Laul 78:37–41.)

21. Miks hoidub Jehoova inimesi sundimast täitma tema tahet ja mida see meile tema kohta õpetab?

²¹ Mõtle Jehoova enesevalitsusele teisest küljest. Kui sul oleks piiramatult palju jõudu, kas võiks sul mõnikord tekkida kiusatus panna inimesed tegema seda, mis sulle meeldib? Kogu oma jõu juures ei kohusta Jehoova inimesi ennast teenima. Kuigi Jumala teenimine on ainus tee igavesse ellu, ei sunni Jehoova meid selleks. Vastupidi, ta laseb igaühel ennast väärikana tunda, andes kõigile valikuvabaduse. Ta hoiatab, milliste tagajärgedeni viivad halvad valikud, ja annab teada, milline tasu saab osaks neile, kes teevad häid valikuid. Valiku aga jätab ta meie teha (5. Moosese 30:19, 20). Jehoova lihtsalt pole huvitatud sellest, et teda teenitaks sundusest või paanilisest hirmust tema aukartustäratava jõu ees. Ta otsib neid, kes teenivad teda meeleldi ja armastusest (2. Korintlastele 9:7).

22., 23. a) Mis näitab, et Jehooval on hea meel anda võimu ka teistele? b) Mida me vaatleme järgmises peatükis?

²² Heitkem nüüd pilk viimasele põhjusele, miks me ei peaks elama pidevas hirmus kõikvõimsa Jumala ees. Võimul olevad inimesed kardavad tavaliselt jagada oma võimu teistega. Kuid Jehooval on hea meel anda võimu oma lojaalsetele kummardajatele. Ta delegeerib märkimisväärselt palju autoriteeti teistele, näiteks oma Pojale (Matteuse 28:18). Samuti annab Jehoova oma teenijatele jõudu muul viisil. Piibel selgitab: „Sinul, Jehoova, on suurus ja vägevus, ilu, auhiilgus ja ülevus, sest sulle kuulub kõik, mis on taevas ja maa peal. ... Sinu käes on võim ja vägi ning sinu võimuses on teha kõiki suureks ja anda neile jõudu” (1. Ajaraamat 29:11, 12).

²³ Jehooval on hea meel teha ka sind tugevaks. Neile, kes tahavad teda teenida, annab ta koguni „jõu, mis ületab tavapärase” (2. Korintlastele 4:7). Kas sa tunned kiindumust sellise vägeva Jumala vastu, kes kasutab jõudu sellisel lahkel ja põhimõttekindlal viisil? Järgmises peatükis me keskendume sellele, kuidas Jehoova kasutab oma jõudu loomisel.

1., 2. Kuidas on Päike tõendiks Jehoova loomisjõu kohta?

KAS sa oled kunagi külmal ööl tule ääres seisnud? Võib-olla sirutasid käed just õigele kaugusele leekidest, et nautida õhkuvat soojust. Kui läksid tulele liiga lähedale, muutus kuumus talumatuks. Kui astusid liiga kaugele, võttis vilu ööõhk võimust ja sul hakkas külm.

² Kuid on üks „tuli”, mis soojendab meid ka päeva ajal. See „tuli” põleb umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel!a Kui võimas peab Päike küll olema, et sa võid tunda tema kuumust nii kaugelt! Siiski tiirleb Maa selle aukartustäratava termotuumaahju ümber just õigel kaugusel. Kui Maa oleks Päikesele liiga lähedal, aurustuks kogu vesi; kui ta aga oleks liiga kaugel, külmuks see täielikult. Mõlema äärmuse korral oleks meie planeet elutu. Maapealse elu jaoks oluline päikesevalgus on ka puhas ja tõhus, rääkimata sellest, et see on meeldiv (Koguja 11:7).

3. Millise tähtsa tõe kohta annab tunnistust Päike?

³ Kuigi inimeste elu sõltub Päikesest, peab enamik seda endastmõistetavaks. Seega ei märka nad, mida Päike võib meile õpetada. Piibel ütleb Jehoova kohta: „Sina tegid valguse ja päikese” (Laul 74:16). Jah, Päike toob au Jehoovale, „kes on teinud taeva ja maa” (Laul 19:1; 146:6). See on vaid üks loendamatutest taevakehadest, mis annavad meile õpetust Jehoova tohutu loomisjõu kohta. Uurigem mõningaid neist lähemalt ning pöörakem seejärel tähelepanu Maale ja siin kihavale elule.

„Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake”

4., 5. Kui võimas ja suur on Päike ning milline on ta võrreldes teiste tähtedega?

⁴ Nagu sa ehk tead, on meie Päike üks täht. Ta paistab teistest öötaevas säravatest tähtedest suurem, sest ta on nendega võrreldes meile üsna lähedal. Kui võimas ta on? Päikese tuuma temperatuur on umbes 15 000 000°C. Kui sul oleks võimalik võtta päikese tuumast nõelapeasuurune tükk ja tuua see siia maa peale, oleks ohtlik seista sellele tibatillukesele kuumuseallikale lähemal kui 140 kilomeetrit! Päike kiirgab igas sekundis välja energiahulga, mis on võrdne sadade miljonite tuumapommide plahvatusega.

⁵ Päike on nii suur, et selle sisse mahuks rohkem kui 1 300 000 meie Maad. Kas Päike on ebatavaliselt suur täht? Ei, astronoomid nimetavad teda kollaseks kääbuseks. Apostel Paulus kirjutas, et „eri tähtedel [on] erisugune sära” (1. Korintlastele 15:41). Ta ei osanud aimatagi, kui õiged on küll need inspireeritud sõnad. On olemas üks nii suur täht, et kui see panna täpselt sinna, kus asub Päike, jääks meie Maa selle sisse. Üks teine hiiglaslik täht ulatuks samasse kohta asetatuna kuni Saturnini, kuigi see planeet on Maast nii kaugel, et kosmoseaparaadil kulus sinna jõudmiseks neli aastat, kusjuures ta liikus 40 korda kiiremini kui võimsast käsitulirelvast tulistatud kuul!

6. Kuidas näitab Piibel, et tähtede hulk on inimese seisukohast tohutu?

⁶ Tähtede suurusest veelgi aukartustäratavam on nende hulk. Tegelikult osutab Piibel sellele, et tähti loendada on peaaegu sama võimatu nagu „mereliiva” (Jeremija 33:22). See ütlus annab mõista, et tähti on palju rohkem, kui neid palja silmaga võib näha. Kui mõni piiblikirjutaja, näiteks Jeremija, oleks silmitsenud öist taevast ja üritanud loendada nähtavaid tähti, oleks ta saanud neid kokku vaid umbes kolm tuhat, kuna nii palju suudab inimese silm neid selgel ööl ilma abivahendita eristada. See arv oleks võrreldav sellega, kui palju on liivateri üksnes peotäies liivas. Tegelikult aga on tähti palju rohkem, otsekui liivateri mere ääres.b Kes suudaks kõik need kokku lugeda?

7. a) Kui palju tähti võib olla meie galaktikas ja kui palju galaktikaid võib olla universumis?

⁷ Jesaja 40:26 vastab: „Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake. Kes on loonud need kõik? See on tema, kes viib täies koosseisus välja nende väed, kes nimetab neid kõiki nimepidi.” Laul 147:4 ütleb: „Ta loeb ära tähed”. Kui palju on tähti? See pole lihtne küsimus. Astronoomide hinnangul on üksnes meie Linnutee galaktikas üle 100 miljardi tähe.c Ja mõned arvavad, et neid on tunduvalt rohkem. Kuid meie galaktika on vaid üks arvukate teiste hulgas, kusjuures paljudesse neist kuulub veelgi rohkem tähti. Kui palju on galaktikaid? Mõningate astronoomide arvates on neid sadu miljardeid või koguni triljoneid. Tundub, et inimene ei suuda teha kindlaks isegi seda, kui palju on galaktikaid, rääkimata neis leiduvate miljardite tähtede täpsest arvust. Kuid Jehoova teab seda arvu. Pealegi annab ta igale tähele oma nime!

8. a) Kuidas sa selgitaksid, kui suur on Linnutee galaktika? b) Mille abil on Jehoova korraldanud taevakehade liikumise?

⁸ Meie aukartus aina kasvab, kui mõtiskleme galaktikate suuruse üle. Linnutee galaktika läbimõõt on hinnangute kohaselt 100 000 valgusaastat. Kujutle valgusekiirt, mis liigub tohutu kiirusega, 300 000 kilomeetrit igas sekundis. Sellel kiirel kuluks meie galaktika läbimisele 100 000 aastat! Ja mõned galaktikad on meie omast palju kordi suuremad. Piibel ütleb, et Jehoova laotab taeva laiali, nagu oleks see kõigest riie (Laul 104:2). Ta on korraldanud ka taevakehade liikumise. Alates kõige väiksemast tähtedevahelise tolmu kübemest kuni võimsaima galaktikani liigub kõik Jumala koostatud ja kehtestatud füüsikaseaduste järgi (Iiob 38:31–33). Seetõttu on teadlased võrrelnud taevakehade täpset liikumist keeruka balletietenduse koreograafiaga! Mõtle siis temale, kes on kõik need asjad loonud. Kas sind ei haara aukartus Jumala ees, kellel on selline määratu loomisjõud?

„Tema on oma jõuga loonud maa”

9., 10. Kuidas ilmneb Jehoova jõud seoses meie päikesesüsteemi, Jupiteri, Maa ja Kuu asukohaga?

⁹ Jehoova loomisjõust annab tunnistust ka meie koduplaneet Maa. Ta on asetanud maakera väga hoolikalt sellesse ääretusse universumisse. Mõned teadlased usuvad, et paljudes galaktikates poleks võimalik leida kohta sellisele elust pakatavale planeedile, nagu on meie maakera. Suur osa Linnutee galaktikast pole ilmselt kavandatud elamiskõlblikuks. Galaktika kese on tähti tihedalt täis. Radioaktiivsus on tugev ja üsna sageli mööduvad tähed üksteisest lähedalt. Galaktika äärealadel seevastu puuduvad paljud eluks hädavajalikud elemendid. Meie päikesesüsteem paikneb ideaalselt nende äärmuste vahepeal.

¹⁰ Maakeral on ka kauge, kuid hiiglaslik kaitsja – planeet Jupiter. Rohkem kui tuhat korda Maast suuremal Jupiteril on tohutu gravitatsiooniline mõju. Mida ta sellega korda saadab? Ta tõmbab endasse või kallutab kõrvale kosmoses kihutavaid objekte. Teadlased arvavad, et Jupiteri puudumise korral tabaks Maad praegusest 10 000 korda tihedam massiivsete kosmiliste objektide sadu. Lähemal meie koduplaneedile Maale paikneb ebatavaline naaber – Kuu. Olles rohkem kui vaid iluasi ja „öövalgusti”, hoiab Kuu Maad pidevalt ühtlases kaldes. Selle kalde tõttu on Maa peal võimalik aastaaegade püsikindel vaheldumine, mis on siinse elu jaoks veel üks tähtis eelis.

11. Kuidas on Maa atmosfäär loodud otsekui kaitsvaks kilbiks?

¹¹ Jehoova loomisjõud ilmneb kõigis maakera ehituse üksikasjades. Mõtle atmosfäärile, mis toimib kaitsva kilbina. Päikesest lähtub nii tervisele kasulikku kui ka ohtlikku kiirgust. Kui surmavad kiired tabavad atmosfääri ülakihte, muudavad nad tavalise hapniku osooniks. Selle tulemusel moodustuv osoonikiht omakorda neelab enamiku sellest kiirgusest. Sisuliselt on meie planeet varustatud omaenda kaitsevarjuga!

12. Kuidas annab atmosfääri veeringe tunnistust Jehoova loomisjõu kohta?

¹² See on vaid üks meie atmosfääri iseärasus. Atmosfäär on keerukas gaaside segu ja sobib ideaalselt maapinnal või selle lähedal tegutsevate olendite eluks. Atmosfääri imede hulka kuulub ka veeringe. Igal aastal tõstab Päike maakera ookeanidest ja meredest auruna üles rohkem kui 400 000 kuupkilomeetrit vett. See vesi koguneb pilvedesse ja tuul viib need laiali nii lähedale kui kaugele. Nüüd juba filtreeritud ja puhastatud vesi langeb maha vihma, lume ja jääna ning täiendab veevarusid. Koguja 1:7 ütleb selle kohta täpselt: „Kõik jõed voolavad merre, kuid meri ei saa täis. Sinna, kust jõed lähtuvad, need ka naasevad, et siis uuesti teele asuda.” Ainult Jehoova võis sellise ringluse käima panna.

13. Milliseid tõendeid Looja jõu kohta me näeme avaldumas maakera taimestikus ja pinnases?

¹³ Kus iganes me näeme elu, seal näeme ka tõendeid Looja jõu kohta. Jehoova loomisjõud ilmneb võimsatest sekvoiadest, mis on kõrgemad 30-korruselisest majast, kuni mikroskoopiliste eluvormideni, millest kihavad ookeanid ja mis annavad suure osa meie hingatavast hapnikust. Isegi muld kubiseb elusolendeist – ussidest, seentest ja mikroobidest, kes kõik teevad keerukat koostööd, tänu millele on taimedel võimalik kasvada. Piibel ütleb kohaselt, et maal on ramm ehk jõud (1. Moosese 4:12, EP 88).

14. Milline jõud peitub isegi tillukeses aatomis?

¹⁴ Pole vähimatki kahtlust, et Jehoova „on oma jõuga loonud maa” (Jeremija 10:12). Jumala jõud ilmneb isegi kõige väiksemates asjades, mis ta on loonud. Näiteks inimese juuksekarva läbimõõt on suurem kui miljon üksteise kõrvale asetatud aatomit. Ja isegi kui suurendada aatom 14-korruselise maja kõrguseks, oleks tema tuum siiski soolatera suurune, mis asetseks selle maja seitsmendal korrusel. Sellegipoolest peitub sellises imeväikses tuumas aukartustäratav jõud, mis vallandub tuumaplahvatuses!

„Kõik, kel on eluõhku”

15. Mida õpetas Jehoova Iiobile, kui ta rääkis mitmetest metsloomadest?

¹⁵ Veel üks ilmekas tõend Jehoova loomisjõu kohta avaldub selles, kui rohkesti on Maa peal loomaliike. Laul 148 nimetab paljusid, kes ülistavad Jehoovat, ja salmis 10 mainitakse muu hulgas „metsloomi ja kõiki koduloomi”. Et näidata, miks inimene peaks Looja ees aukartust tundma, rääkis Jehoova kord Iiobile sellistest loomadest nagu lõvi, metseesel ja tarvas ning behemot (arvatavasti jõehobu) ja leviatan (arvatavasti krokodill). Mida ta sellega öelda tahtis? Kui inimene tunneb aukartust nende võimsate, hirmuäratavate ja taltsutamatute loomade ees, mida peaks ta siis tundma nende Looja suhtes? (Iiobi peatükid 38–41.)

16. Mis avaldab sulle muljet mõningate Jehoova loodud lindude juures?

¹⁶ Laul 148:10 mainib ka linde. Mõtle vaid, kui eriilmelised nad on! Jehoova rääkis Iiobile jaanalinnust, kes „naerab ... hobust ja ratsanikku”. Tõesti, see kahe ja poole meetri kõrgune lind on küll lennuvõimetu, kuid ta suudab joosta kiirusega 65 kilomeetrit tunnis, astudes üheainsa sammuga 4,5 meetrit! (Iiob 39:13, 18.) Seevastu albatrossid veedavad enamiku elust õhus mere kohal. Sellel liuglemiseks lausa loodud linnul on tiibade siruulatus umbes 3 meetrit. Ta võib tundide viisi hõljuda tiibu lehvitamata. Teisalt kimalaskoolibri, kellel pikkust kõigest 5 sentimeetrit, on maailma kõige väiksem lind. Ta võib tiibu lehvitada kuni 80 korda sekundis! Väikeste tiivuliste vääriskividena sätendavad koolibrid võivad õhus paigal püsida nagu helikopterid ja isegi tagurpidi lennata.

17. Kui suur on sinivaal ja milline peaks olema meie loomulik järeldus, kui oleme mõtisklenud loomade üle, keda Jehoova on loonud?

¹⁷ Laul 148:7 ütleb, et isegi mereelukad ülistavad Jehoovat. Mõtle sinivaalale, keda peetakse sageli suurimaks eales sellel planeedil elanud loomaks. See mereelukas võib kasvada kuni 30 meetri pikkuseks või rohkemgi. Ta võib kaaluda sama palju kui 30 täiskasvanud elevanti. Üksnes tema keel on elevandi raskune. Tema süda on väikese auto suurune. See hiigelorgan lööb ainult 9 korda minutis – erinevalt koolibri südamest, mis võib lüüa umbes 1200 korda minutis. Vähemalt üks sinivaala veresoon on nii suur, et väike laps võiks sinna sisse ronida. Kindlasti ajendab süda meid kordama üleskutset, millega lõpeb Laulude raamat: „Kõik, kel on eluõhku, kiitku Jaahi!” (Laul 150:6).

Õppigem Jehoova loomisjõust

18., 19. Kui mitmekesised on elusolendid, keda Jehoova on siia maa peale loonud, ja mida õpetab loodu meile tema suveräänsuse kohta?

¹⁸ Mida me võime õppida sellest, kuidas Jehoova kasutab oma loomisjõudu? Me tunneme aukartust tema loodu mitmekesisuse ees. Laulik hüüatas: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! ... Maa on täis sinu looduid” (Laul 104:24). Kui õige see on! Bioloogid on määranud kindlaks tublisti üle miljoni liigi elusolendeid maa peal, kuid arvamused lähevad lahku selles, kui palju miljoneid neid võib üldse olla. Inimesest kunstnikule võib mõnikord tunduda, et tema loomingulisus on ammendunud. Seevastu Jehoova loovus – tema võime leiutada ja luua väga mitmesuguseid uusi asju – on ilmselgelt ammendamatu.

¹⁹ See, kuidas Jehoova kasutab oma loomisjõudu, õpetab meile midagi tema suveräänsuse kohta. Isegi sõna „Looja” eristab Jehoovat kõigest muust universumis, mis kõik on „loodu”. Koguni Jehoova ainusündinud Poega, kes tegutses loomise ajal „meistrimehena”, ei nimetata Piiblis mitte kunagi Loojaks ega kaasloojaks (Õpetussõnad 8:30; Matteuse 19:4). Ta on hoopis „kogu loodu esmasündinu” (Koloslastele 1:15). Jehoova kui Looja positsioon annab talle vaieldamatu õiguse kasutada oma suveräänset võimu üle kogu universumi (Roomlastele 1:20; Ilmutus 4:11).

20. Mis mõttes on Jehoova puhanud pärast maise loomistöö lõpetamist?

²⁰ Kas Jehoova on lakanud kasutamast oma loomisjõudu? Piibel ütleb tõesti, et kui Jehoova lõpetas kuuendal loomispäeval loomistegevuse, siis „seitsmendal päeval jäi ta tehtud tööst puhkama” (1. Moosese 2:2). Apostel Paulus näitas, et see seitsmes „päev” on tuhandeid aastaid pikk, sest see kestis veel tema ajal (Heebrealastele 4:3–6). Aga kas „puhkamine” tähendab, et Jehoova on täielikult lakanud töötamast? Ei, sest Jehoova ei lõpeta töötamist mitte kunagi (Laul 92:4; Johannese 5:17). Seega peab puhkamine tähendama tema puhul lihtsalt seda, et ta lakkas tegemast füüsilist loomistööd seoses maakeraga. Sellegipoolest on ta lakkamatult edasi töötanud selleks, et teha teoks oma eesmärgid. Tema töö hulgas on Pühakirja inspireerimine ja seegi, et ta on toonud esile „uue loodu”, mille üle arutletakse 19. peatükis (2. Korintlastele 5:17).

21. Kuidas mõjutab Jehoova loomisjõud ustavaid inimesi kogu igaviku kestel?

²¹ Kui seitsmes päev, mil Jehoova puhkab, viimaks lõpeb, võib ta teatada, et kogu tema töö maa peal on „väga hea”, nagu ta seda tegi kuue loomispäeva järel (1. Moosese 1:31). Siis saame näha, kuidas ta otsustab kasutada oma lõputut loomisjõudu pärast seda. Igatahes me võime kindlad olla, et see, kuidas Jehoova kasutab oma loomisjõudu, tekitab meis vaimustust ka edaspidi. Me võime kogu igaviku kestel Jehoovat tema loomingu kaudu paremini tundma õppida (Koguja 3:11). Mida rohkem me teda tundma õpime, seda suuremaks kasvab meie imetlus ja aukartus – ja seda lähedasemaks me saame oma vägeva Loojaga.

1.–3. a) Milline oht ähvardas iisraellasi egiptlaste käe läbi? b) Kuidas sõdis Jehoova oma rahva eest?

IISRAELLASED olid lõksus – kiilutud kõrgete kaljude ja sügava mere vahele. Egiptuse armee, halastamatu sõjamasin, jälitas neid kindla otsusega neile lõpp teha.a Sellegipoolest innustas Mooses Jumala rahvast mitte kaotama lootust. „Jehoova ise võitleb teie eest,” kinnitas ta neile (2. Moosese 14:14).

² Ilmselt hakkas Mooses siiski Jehoovat appi hüüdma. Selle peale vastas Jumal talle: „Miks sa minu poole hüüad? ... tõsta oma kepp üles, siruta käsi mere kohale ja lõhesta see” (2. Moosese 14:15, 16). Püüa kujutleda sündmusi, mis hakkavad nüüd arenema. Kohe annab Jehoova oma inglile käsu ja pilvesammas siirdub Iisraeli järelväe taha, moodustades ilmselt otsekui seina, mis ei lase egiptlastel rünnakut alustada (2. Moosese 14:19, 20; Laul 105:39). Mooses sirutab käe välja. Tugeva tuule tõttu lõheneb meri kaheks. Vesi tardub mingil viisil ja seisab müürina, nii et moodustub läbikäik, mis on piisavalt lai kogu rahva jaoks! (2. Moosese 14:21; 15:8.)

³ Seistes silmitsi sellise jõudemonstratsiooniga, peaks vaarao andma oma sõjaväele käsu koju pöörduda. Selle asemel annab uhke vaarao hoopis käsu rünnata (2. Moosese 14:23). Egiptlased tormavad mõtlematult merepõhja, aga peagi pöördub nende pealetung kaoseks, kui nende sõjavankritel hakkavad rattad alt ära tulema. Kui iisraellased on jõudnud turvaliselt teisele kaldale, annab Jehoova Moosesele käsu: „Siruta käsi mere kohale, et vesi tuleks egiptlaste, nende sõjavankrite ja ratsaväelaste peale.” Veeseinad vajuvad kokku ning matavad vaarao ja tema sõjaväe! (2. Moosese 14:24–28; Laul 136:15.)

4. a) Kelleks osutus Jehoova Punase mere ääres? b) Milliseid tundeid võib mõningates tekitada selline pilt Jehoovast?

⁴ Iisraeli rahva pääsemine Punase mere ääres on tähelepanuväärne näide sellest, kuidas Jumal on möödunud aegadel inimkonnaga tegelnud. Seal osutus Jehoova „vägevaks sõdalaseks” (2. Moosese 15:3). Aga milliseid tundeid tekitab sinus selline pilt Jehoovast? Nagu teada, on sõda põhjustanud inimkonnale palju valu ja viletsust. Kas võib ehk juhtuda, et Jumala hävitusjõud pigem takistab kui ergutab sind tulema tema ligi?

Jumala sõda vastandina inimeste konfliktidele

5., 6. a) Miks nimetatakse Jumalat kohaselt „vägede Jehoovaks”? b) Mille poolest erineb jumalik sõjapidamine inimeste sõdadest?

⁵ Algkeelsetes Piibli heebrea kirjades nimetatakse Jumalat „vägede Jehoovaks” umbes 260 korda ja kreeka kirjades kaks korda (1. Saamueli 1:11). Kõrgeima valitseja Jehoova käsutuses on hiiglaslik väehulk ingleid (Joosua 5:13–15; 1. Kuningate 22:19). Selle sõjaväe hävitusvõime on aukartustäratav (Jesaja 37:36). Inimeste hävitamisele pole meeldiv mõelda. Kuid meil tuleb meeles pidada, et Jumala sõjad erinevad inimeste väiklastest konfliktidest. Sõjalised ja poliitilised juhid võivad küll üritada oma sõjakusele üllaid motiive omistada, kuid inimeste sõdadega on eranditult seotud ahnus ja isekus.

⁶ Vastandina sellele ei juhindu Jehoova pimedast emotsioonist. 5. Moosese 32:4 kuulutab: „Tema on kalju, tema teod on täiuslikud, sest kõik tema teed on õiged. Ta on ustav Jumal, kelles pole ülekohut, ta on õiglane ja aus.” Jumala Sõna mõistab hukka talitsematu raevu, julmuse ja vägivalla (1. Moosese 49:7; Laul 11:5). Seega ei tegutse Jehoova mitte kunagi ilma põhjuseta. Ta kasutab oma hävitusjõudu võimalikult vähe ja alles viimase abinõuna. Seda näitab tema ütlus prohvet Hesekieli kaudu: „Kas tunnen ma vähimatki heameelt jumalatu surmast, küsib kõrgeim valitseja Jehoova. Eks meeldi mulle hoopis see, kui ta pöördub oma teedelt ja jääb elama?” (Hesekiel 18:23).

7., 8. a) Millise eksliku järelduse tegi Iiob oma kannatuste kohta? b) Kuidas parandas Eliihu Iiobi mõtteviisi selles küsimuses? c) Mida me võime õppida Iiobi kogemustest?

⁷ Aga miks Jehoova siis kasutab hävitusjõudu? Enne, kui vastame sellele küsimusele, võiksime tuletada meelde õiglast meest Iiobit. Saatan esitas väljakutse, et Iiob – tegelikult mitte ükski inimene – ei jää katsumuses ustavaks. Jehoova vastas väljakutsele sellega, et lubas Saatanal Iiobi laitmatuse proovile panna. Selle tagajärjel jäi Iiob haigeks, kaotas varanduse ja lapsed (Iiob 1:1–2:8). Kuna Iiob ei teadnud, mis toimub, järeldas ta ekslikult, et tema kannatuste põhjuseks on ebaõiglane karistus Jumalalt. Ta küsis Jumalalt, miks ta on saanud tema „märklauaks” ja „vaenlaseks” (Iiob 7:20; 13:24).

⁸ Noor mees Eliihu juhtis tähelepanu veale Iiobi mõttekäigus: „Kas oled oma õiguses sedavõrd kindel, et ütled: „Ma olen õigem kui Jumal”?” (Iiob 35:2). Jah, oleks arutu mõelda, et me teame midagi paremini kui Jumal, või arvata, et ta on käitunud ebaõiglaselt. „On mõeldamatu, et Jumal teeks kurja, et Kõikvõimas teeks ülekohut!” kuulutas Eliihu. Hiljem ütles ta: „Kõikvõimsa mõistmiseni me ei jõua. Tema jõud on suur, ta ei vääna eales oma õigust ega külluslikku õiglust” (Iiob 34:10; 36:22, 23; 37:23). Me võime kindlad olla, et kui Jumal sõdib, siis on tal selleks hea motiiv. Seda meeles pidades uurigem mõningaid põhjusi, miks rahu Jumal tegutseb mõnikord sõdalase rollis (1. Korintlastele 14:33).

Miks rahu Jumal on sunnitud sõdima

9. Miks Jumal, kes on püha, sõdib?

⁹ Pärast seda, kui Mooses oli ülistanud Jumalat kui „vägevat sõdalast”, kuulutas ta: „Kes on jumalate seas sinu sarnane, Jehoova? Kes on sinu sarnane, nii vägev oma pühaduses?” (2. Moosese 15:11). Samuti kirjutas prohvet Habakuk: „Sinu silmad on liiga puhtad, et vaadata kurjust, sa ei salli õelust” (Habakuk 1:13). Kuigi Jehoova on armastuse Jumal, on ta ka püha ja õiglane Jumal. Need omadused sunnivad teda mõnikord kasutama hävitusjõudu (Jesaja 59:15–19; Luuka 18:7). Seega ei määri Jumal oma pühadust, kui ta sõdib. Vastupidi, ta sõdib, sest ta on püha (2. Moosese 39:30).

10. Milline on ainus võimalus teha lõpp 1. Moosese 3:15 ennustatud vihavaenule ja millised hüved kaasnevad sellega õiglastele inimestele?

¹⁰ Mõtle olukorrale, mis kujunes pärast seda, kui esimesed inimesed Aadam ja Eeva hakkasid Jumalale vastu (1. Moosese 3:1–6). Kui Jehoova oleks sallinud nende üleastumist, oleks ta õõnestanud iseenda kui universumi Suverääni positsiooni. Õiglase Jumalana oli ta kohustatud mõistma nad surma (Roomlastele 6:23). Piibli esimeses prohvetikuulutuses ennustas ta, et tema teenijate ja „mao” ehk Saatana järelkäijate vahel tekib vihavaen (Ilmutus 12:9; 1. Moosese 3:15). Sellele vihavaenule on võimalik lõppu teha ainult Saatana purustamisega (Roomlastele 16:20). Kuid selle kohtuotsuse täideviimine toob õiglastele inimestele suuri õnnistusi, sest selle tulemusena vabaneb maakera Saatana mõju alt ja avaneb tee ülemaailmse paradiisi rajamiseks (Matteuse 19:28). Kuni selle ajani aga ohustavad Saatana poolehoidjad pidevalt Jumala rahva füüsilist ja vaimset heaolu. Mõnikord peab Jehoova sekkuma.

Jumal tegutseb, et kõrvaldada kurjus

11. Miks tundis Jumal, et ta on kohustatud saatma ülemaailmse veeuputuse?

¹¹ Noa päevil toimunud veeuputus on üks näide sellise sekkumise kohta. 1. Moosese 6:11, 12 ütleb: „Maa oli Jumala silmis rikutud ja täis vägivalda. Jumal vaatas maa peale ja see oli tõesti rikutud: kõik inimesed maa peal olid hukas.” Kas Jumal laseb kurjadel teha lõpu sellele viimaselegi moraalsusele, mis on säilinud maa peal? Ei. Jehoova tundis, et ta on kohustatud saatma ülemaailmse veeuputuse, vabastamaks maa neist, kes olid kiindunud vägivalda ja ebamoraalsusse.

12. a) Mida ennustas Jehoova Aabrahami „järeltulija” kohta? b) Miks tuli emorlased hävitada?

¹² Sama lugu oli ka Jumala kohtuotsusega kaananlaste üle. Jehoova andis teada, et Aabrahamist tuleb „järeltulija”, kelle kaudu õnnistavad ennast kõik suguvõsad maa peal. Kooskõlas selle eesmärgiga tegi Jumal otsuse, et Aabrahami järeltulijad saavad endale Kaananimaa, mida asustas rahvas, keda nimetati emorlasteks. Mis võiks õigustada seda, et Jumal otsustas selle rahva jõuga nende kodumaalt ära ajada? Jehoova ennustas, et väljaajamiseni on aega umbes 400 aastat – kuni „emorlaste kurjuse mõõt” saab täis.b (1. Moosese 12:1–3; 13:14, 15; 15:13, 16; 22:18.) Selle aja jooksul langesid emorlased aina sügavamale ja sügavamale moraalsesse rikutusse. Kaanan muutus maaks, kus vohas ebajumalakummardamine, verevalamine ja mandunud seksuaalkäitumine (2. Moosese 23:24; 34:12, 13; 4. Moosese 33:52). Selle maa elanikud tapsid ohvritules koguni lapsi. Kas püha Jumal võis viia oma rahva sellise kurjuse keskele? Ei! Ta teatas: „See maa [on] rüvetunud ning ma karistan selle elanikke nende patusüü pärast ja maa oksendab nad välja” (3. Moosese 18:21–25). Kuid Jehoova ei hukanud seda rahvast valimatult. Õige meelelaadiga kaananlased, näiteks Raahab ja gibeonlased, jäid elama (Joosua 6:25; 9:3–27).

Sõdib oma nime pärast

13., 14. a) Miks oli Jehoova kohustatud pühitsema oma nime? b) Kuidas Jehoova puhastas oma nime teotusest?

¹³ Kuna Jehoova on püha, on ka tema nimi püha (3. Moosese 22:32). Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama: „Pühitsetud saagu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Mäss Eedenis teotas Jumala nime, kuna see seadis kahtluse alla tema maine ja valitsemisviisi. Jehoova ei või sellisest laimamisest ja mässamisest mitte kunagi mööda vaadata. Ta oli kohustatud puhastama oma nime teotusest (Jesaja 48:11).

¹⁴ Mõtle jälle iisraellastele. Nii kaua kui nad olid Egiptuses orjad, tundus tühisena Jumala tõotus Aabrahamile, et kunagi õnnistavad tema järeltulija kaudu ennast kõik suguvõsad maa peal. Aga kui Jehoova vabastas nad ja moodustas neist rahva, puhastas ta sellega oma nime teotusest. Prohvet Taaniel meenutas seda palves: „Meie Jumal Jehoova, sina tõid vägeva käega oma rahva Egiptusest välja ja tegid oma nime tuntuks” (Taaniel 9:15).

15. Miks vabastas Jehoova juudid Babüloni vangistusest?

¹⁵ Huvitav on see, et Taaniel esitas selle palve ajal, mil juudid vajasid taas, et Jehoova hakkaks tegutsema oma nime pärast. Seekord olid sõnakuulmatud juudid vangidena Babülonis. Nende pealinn Jeruusalemm oli varemeis. Taaniel teadis, et juutide taasasustamine nende kodumaale toob ülistust Jehoova nimele. Seepärast palvetas Taaniel: „Jehoova, anna andeks! Jehoova, pane tähele ja tegutse! Iseenda pärast, mu Jumal, ära viivita, sest su linnale ja su rahvale on pandud sinu nimi” (Taaniel 9:18, 19).

Sõdib oma rahva pärast

16. Selgita, miks Jehoova huvi oma nime kaitsmise vastu ei tähenda seda, et ta on tundetu või enesekeskne.

¹⁶ Kas see, et Jehoova on huvitatud oma nime kaitsmisest, tähendab, et ta on tundetu ja enesekeskne? Ei, sest kui ta tegutseb kooskõlas oma pühaduse ja õiglusearmastusega, kaitseb ta sellega oma rahvast. Pane tähele 1. Moosese raamatu 14. peatükki. Seal räägitakse neljast vallutusretkele tulnud kuningast, kes röövisid Aabrahami vennapoja Loti ja tema pere. Jumala abiga saavutas Aabraham hämmastava võidu temast palju võimsamate jõudude üle! Ülestähendus sellest võidust oli tõenäoliselt esimene sissekanne „Jehoova sõdade raamatus”, kuhu pandi ilmselt kirja ka mõned sellised sõjalised kokkupõrked, millest Piiblis ei räägita (4. Moosese 21:14). Edaspidi oli tulemas veel palju võite.

17. Mis näitab, et Jehoova sõdis iisraellaste eest pärast seda, kui nad jõudsid Kaananimaale? Too näiteid.

¹⁷ Natuke aega enne seda, kui iisraellased jõudsid Kaananimaale, kinnitas Mooses neile: „Teie Jumal Jehoova käib teie ees ja võitleb teie eest, nagu ta tegi Egiptuses teie endi silme all” (5. Moosese 1:30; 20:1). Alates Moosese järeltulijast Joosuast ning läbi kogu kohtumõistjate ja ustavate Juuda kuningate aja võitles Jehoova tõesti oma rahva eest, andes neile palju muljetavaldavaid võite nende vaenlaste üle (Joosua 10:1–14; Kohtumõistjate 4:12–17; 2. Saamueli 5:17–21).

18. a) Miks me võime olla tänulikud, et Jehoova pole muutunud? b) Mis juhtub siis, kui 1. Moosese 3:15 mainitud vihavaen jõuab haripunkti?

¹⁸ Jehoova ise pole muutunud ega ole muutunud ka tema eesmärk teha see planeet rahuküllaseks paradiisiks (1. Moosese 1:27, 28). Jumal vihkab ikka veel kurjust. Samal ajal armastab ta väga oma rahvast ja hakkab varsti tegutsema selle heaks (Laul 11:7). Tegelikult on see ootuspärane, et lähitulevikus jõuab 1. Moosese 3:15 kirjeldatud vihavaen vapustava ja tormilise pöördepunktini. Et pühitseda oma nime ja kaitsta oma rahvast, saab Jehoova taas „vägevaks sõdalaseks”! (Sakarja 14:3; Ilmutus 16:14, 16.)

19. a) Too näide selle kohta, kuidas Jumala hävitusjõud võib meid talle lähendada. b) Kuidas peaks meid mõjutama Jumala valmisolek sõdida?

¹⁹ Mõtle järgmisele näitele. Oletame, et ühe mehe peret ründab mingi tige metsloom, mistõttu mees asub temaga võitlusse ja tapab selle ohtliku looma. Kas sa arvad, et naine ja lapsed tunneksid selle teo pärast mehe suhtes vastumeelsust? Vastupidi, nad on liigutatud sellise ennastohverdava armastuse pärast, mida ta tunneb nende vastu. Niisamuti ei peaks ka meie tundma vastumeelsust, kui Jumal kasutab hävitusjõudu. Meie armastus tema vastu peaks hoopis kasvama, kuna ta on valmis sõdima, et meid kaitsta. Samuti peaks süvenema meie lugupidamine tema piiritu jõu vastu. „Me saame teenida Jumalat talle meelepäraselt, jumalakartuse ja aukartusega” (Heebrealastele 12:28).

Tule „vägeva sõdalase” ligi

20. Milline peaks olema meie suhtumine, kui loeme Piiblist Jumala sõdade kohta jutustusi, millest me ei saa täielikult aru, ja miks sa nii vastad?

²⁰ Muidugi ei selgita Piibel iga kord kõiki Jehoova otsuste üksikasju, mis on seotud tema sõjapidamisega. Kuid me võime alati kindlad olla selles, et Jehoova ei kasuta hävitusjõudu mitte kunagi ebaõiglaselt, hoolimatult ega julmalt. Sageli aitab meil sündmusi õiges valguses näha piiblijutustuse kaastekst või lisainformatsioon tollase olukorra kohta (Õpetussõnad 18:13). Isegi kui me ei tea kõiki üksikasju, aitab meil igasugustest kahtlustest vabaneda see, kui õpime Jehoovat lihtsalt paremini tundma ja mõtiskleme tema väärtuslike omaduste üle. Kui me seda teeme, hakkame mõistma, et meil on küllalt põhjusi usaldada oma Jumalat Jehoovat (Iiob 34:12).

21. Kuigi Jehoova tegutseb mõnikord „vägeva sõdalasena”, milline on siiski tema olemus?

²¹ Kuigi Jehoova on „vägev sõdalane” – kui olukord seda nõuab –, ei tähenda see, et ta on olemuselt sõjakas. Hesekieli nägemus taevasest vankrist kujutab Jehoovat, kes on valmis võitlema oma vaenlaste vastu. Siiski nägi Hesekiel, et Jumalat ümbritses vikerkaar – rahu sümbol (1. Moosese 9:13; Hesekiel 1:28; Ilmutus 4:3). On selge, et Jehoova on rahulik ja rahumeelne. „Jumal on armastus,” kirjutas apostel Johannes (1. Johannese 4:8). Kõik Jehoova omadused on omavahel täielikus tasakaalus. Kui suur eesõigus see küll on, et võime tulla sellise võimsa, kuid armastava Jumala ligi!

1., 2. Millises ohus olid iisraellased, kui nad jõudsid aastal 1513 e.m.a Siinai piirkonda, ja kuidas Jehoova neid julgustas?

IISRAELLASED olid ohtlikus olukorras, kui nad 1513. aasta alguses e.m.a Siinai piirkonda jõudsid. Neil seisis ees hirmuäratav rännak läbi „suure ja hirmuäratava kõrbe, kus on mürkmaod ja skorpionid” (5. Moosese 8:15). Lisaks võisid vaenulikud rahvad neile kallale tungida. Jehoova oli toonud oma rahva sellisesse olukorda. Kas tema kui nende Jumal suudab neid ka kaitsta?

² Jehoova sõnad olid väga julgustavad: „Te olete ise näinud, mida ma tegin egiptlastega ning kuidas ma kandsin teid kotka tiibadel ja tõin teid enda juurde” (2. Moosese 19:4). Jehoova tuletas oma rahvale meelde, et ta oli päästnud nad egiptlaste käest otsekui kotkatiivul, et kanda nad ohust eemale. Kuid on muidki põhjusi, miks „kotka tiivad” kujutavad hästi Jumala kaitset.

3. Mille poolest on kohane võrrelda Jumala kaitset „kotka tiibadega”?

³ Kotkal on laiu, tugevaid tiibu tarvis rohkemaks kui vaid kõrgustes hõljumiseks. Palaval päeval ajab emakotkas laiali oma tiivad – mille siruulatus võib olla üle kahe meetri –, et kaitsta ja varjata oma abituid poegi kõrvetava päikese eest. Teinekord laotab ta oma tiivad üle poegade, et kaitsta neid külma tuule eest. Täpselt nagu kotkas kaitseb oma poegi, nii varjas ja kaitses Jehoova noort Iisraeli rahvast. Nüüd kõrbes olles võib see rahvas edaspidigi tema võimsate tiibade varjus kaitset leida, kui nad jäävad ustavaks (5. Moosese 32:9–11; Laul 36:7). Aga kas meil on tänapäeval põhjust Jumalalt kaitset oodata?

Jumal tõotab kaitsta

4., 5. Miks me võime olla täiesti kindlad Jumala tõotuses, et ta kaitseb meid?

⁴ Jehoova suudab kindlasti kaitsta oma teenijaid. Ta kannab tiitlit „kõikvõimas Jumal”, mis osutab sellele, et tema jõud on ületamatu (1. Moosese 17:1). Jehoova jõule pole võimalik vastu seista nagu ka võimsale tulvaveele. Kuna ta suudab teha kõike, mis vastab tema tahtele, võime küsida: kas Jehoova tahab kasutada oma jõudu, et kaitsta oma rahvast?

⁵ Vastus sellele küsimusele on ühe sõnaga „jah”! Jehoova kinnitab meile, et ta kaitseb oma rahvast. „Jumal on meie pelgupaik ja tugevus, abimees, kes on hädaajal kergesti leitav,” ütleb Laul 46:1. Kuna Jumalal „on võimatu valetada”, võime olla täiesti kindlad tema tõotuses, et ta kaitseb meid (Tiitusele 1:2). Vaadelgem mõningaid värvikaid kõnekujundeid, mille abil Jehoova kirjeldab oma kaitset ja hoolitsust.

6., 7. a) Kuidas kaitses Piibli aegadel elanud karjane oma lambaid? b) Millise näitega iseloomustab Piibel Jehoova südamlikku soovi kaitsta ja hoida oma lambaid?

⁶ Jehoova on meie karjane ja meie „oleme tema rahvas ja tema karjamaa lambad” (Laul 23:1; 100:3). Vähesed loomad on nii abitud kui kodulambad. Piibli aegadel pidi karjane olema julge, et kaitsta lambaid nii lõvide, huntide ja karude kui ka varaste eest (1. Saamueli 17:34, 35; Johannese 10:12, 13). Aga vahel tuli lambaid kaitstes ka hell olla. Kui lammas poegis aedikust kaugel, kaitses hoolitsev karjane emalammast tema abituse hetkel ja kandis seejärel kaitsetu talle aedikusse.

⁷ Võrreldes ennast karjasega, kinnitab Jehoova, et ta soovib südamest meid kaitsta (Hesekiel 34:11–16). Meenuta, kuidas kirjeldatakse Jehoovat tekstis Jesaja 40:11, mida käsitleti selle raamatu 2. peatükis: „Ta hoiab oma karja kui karjane. Oma käsivarrega kogub ta tallekesed kokku ja kannab neid põues.” Kuidas satub talleke karjase „põue” – tema ülerõiva voltide vahele? Talleke võib tulla karjase juurde, koguni müksida tema jalga. Kuid karjane on see, kes peab kummarduma, tõstma talle üles ja võtma ta õrnalt oma turvalisse sülle. Milline liigutav pilt sellest, kuidas meie Suur Karjane on valmis meid varjama ja kaitsma!

8. a) Kellele tõotab Jumal pakkuda kaitset ja kuidas näitab seda Õpetussõnad 18:10? b) Mida on vaja selleks, et leida varjupaika Jumala nimes?

⁸ Jumala tõotus pakkuda kaitset on tingimuslik – seda kogevad ainult need, kes tulevad tema ligi. Õpetussõnad 18:10 ütleb: „Jehoova nimi on tugev torn. Sinna jookseb õige ja leiab varju.” Piibli aegadel ehitati kõrbesse mõnikord torne, et oleks turvalisi kohti, kuhu põgeneda. Aga hädasolijast endast sõltus, kas ta põgenes sellisesse torni, et leida kaitset. Sama lugu on varjupaiga leidmisega Jumala nimes. Selleks on vaja rohkemat, kui vaid korrutada Jumala nime, sest see nimi ise pole mingi võlusõna. Me peame hoopis tundma ja usaldama selle nime kandjat ning elama kooskõlas tema õiglaste põhimõtetega. On tõesti tore, et Jehoova kinnitab meile, et kui me usus tema poole pöördume, on tema meile kaitset pakkuvaks torniks!

’Meie Jumal võib meid päästa’

9. Mida on Jehoova teinud lisaks sellele, et ta on lubanud pakkuda kaitset?

⁹ Jehoova on teinud enamat, kui vaid lubanud pakkuda kaitset. Piibli aegadel tõendas ta imeliselt, et suudab kaitsta oma rahvast. Iisraeli ajaloo jooksul hoidis Jehoova võimas „käsi” sageli tagasi vägevaid vaenlasi (2. Moosese 7:4). Kuid Jehoova kasutas oma kaitsvat jõudu ka üksikisikute heaks.

10., 11. Millistest Piibli näidetest ilmneb, kuidas Jehoova kasutas oma kaitsejõudu üksikisikute heaks?

¹⁰ Kui kolm noort heebrealast – Sadrak, Meesak ja Abednego – keeldusid kummardumast kuningas Nebukadnetsari kullast kuju ette, ähvardas raevunud kuningas heita nad ülikuumaks köetud ahju. „Kes oleks siis see jumal, kes päästaks teid minu käest?” pilkas Nebukadnetsar, kes oli siis vägevaim monarh maa peal (Taaniel 3:15). Kolm noormeest olid täiesti veendunud, et nende Jumalal on jõudu neid kaitsta, kuid nad ei väitnud enesekindlalt, et ta seda ka teeb. Seepärast nad vastasid: „Kui see nii peab olema, võib meie Jumal, keda me teenime, päästa meid lõõmavast ahjust” (Taaniel 3:17). Tõepoolest, kuigi ahi oli köetud tavalisest seitse korda kuumemaks, ei valmistanud see mingeid raskusi nende kõikvõimsale Jumalale. Ta kaitses neid tõesti ja kuningas oli sunnitud tunnistama: „Pole ühtki teist jumalat, kes suudaks päästa nii nagu tema” (Taaniel 3:29).

¹¹ Jehoova ilmutas oma kaitsejõudu tõeliselt tähelepanuväärselt ka siis, kui ta kandis oma ainusündinud Poja elu juudi neitsi Maarja emaihusse. Ingel ütles Maarjale: „Sa jääd lapseootele ja sünnitad poja.” Ingel selgitas: „Sinu peale tuleb püha vaim ja Kõigekõrgema jõud varjab sind” (Luuka 1:31, 35). Võib tunduda, et Jumala Poeg pole kunagi varem olnud nii kaitsetus olukorras. Kas tema ema inimlik patt ja ebatäiuslikkus kahjustab loodet? Kas Saatan suudab vigastada või tappa selle Poja enne, kui ta sünnib? See on võimatu! Põhimõtteliselt moodustas Jehoova kaitsva müüri ümber Maarja, et mitte miski – ei ebatäiuslikkus, mingi kahjulik mõju, ükski mõrtsukamõtetega inimene ega ainuski deemon – ei saaks kahjustada kasvavat loodet viljastumisest alates. Jehoova kaitses Jeesust ka tema lapseeas (Matteuse 2:1–15). Kuni Jumala määratud ajani oli tema kallis Poeg väljaspool hädaohtu.

12. Miks kaitses Jehoova imeliselt mõningaid isikuid Piibli aegadel?

¹² Miks Jehoova kaitses mõningaid inimesi sellisel imelisel viisil? Paljudel juhtudel kaitses Jehoova üksikisikuid selleks, et kaitsta midagi palju tähtsamat: oma eesmärgi täitumist. Näiteks väikese Jeesuse ellujäämine oli hädavajalik, et võiks täituda Jumala eesmärk, millest lõppkokkuvõttes sõltub kogu inimkonna heaolu. Ülestähendused Jumala kaitsejõu paljude väljenduste kohta on osa inspireeritud Pühakirjast, mis „on kirjutatud meile õpetuseks; niisiis aitab pühakiri meil vastu pidada ja julgustab meid, et meil oleks lootust” (Roomlastele 15:4). Jah, need näited kasvatavad meis usku, et meie Jumal on kõikvõimas. Aga millist kaitset me võime oodata Jumalalt tänapäeval?

Mida Jumala kaitse ei tähenda

13. Kas Jehoova on kohustatud meie heaks imesid tegema? Selgita.

¹³ Jumala kaitse ei tähenda seda, et ta on kohustatud meie heaks imesid tegema. Ei, meie Jumal ei garanteeri meile probleemideta elu selles vanas süsteemis. Paljud ustavad Jehoova teenijad kogevad ränki raskusi, mida põhjustavad vaesus, sõjad, haigused ja surm. Jeesus ütles oma jüngritele selgelt, et neid kui üksikisikuid võidakse usu pärast hukata. Seepärast rõhutas Jeesus, et tuleb lõpuni vastu pidada (Matteuse 24:9, 13). Kui Jehoova kasutaks oma jõudu, et meid kogu aeg raskustest imeliselt päästa, siis Saatan kahtlemata teotaks Jehoovat ja seaks kahtluse alla, kas me oleme Jumalale tõeliselt ustavad (Iiob 1:9, 10).

14. Millistest näidetest ilmneb, et Jehoova ei kaitse oma teenijaid alati samal viisil?

¹⁴ Isegi Piibli aegadel ei kasutanud Jehoova oma kaitsejõudu, et varjata igat enda teenijat enneaegse surma eest. Näiteks hukkas Herodes apostel Jaakobuse aastal 44 m.a.j, kuid natuke aega hiljem pääses Peetrus „Herodese käest” (Apostlite teod 12:1–11). Jaakobuse vend Johannes aga elas kauem nii Peetrusest kui Jaakobusest. On selge, et me ei saa oodata, et meie Jumal kaitseks kõiki oma teenijaid samal kombel. Pealegi tabavad meid kõiki „ettearvamatud sündmused” (Koguja 9:11). Kuidas siis Jehoova meid tänapäeval kaitseb?

Jehoova pakub füüsilist kaitset

15., 16. a) Milliseid tõendeid on selle kohta, et Jehoova on füüsiliselt kaitsnud oma kummardajaid kui gruppi? b) Miks me võime kindlad olla, et Jehoova kaitseb oma teenijaid nii nüüd kui ka „suure viletsuse” ajal?

¹⁵ Vaadelgem kõigepealt, kuidas Jumal meid füüsiliselt kaitseb. Meie kui Jehoova kummardajad võime grupina sellises kaitses kindlad olla. Ilma selleta oleksime Saatanale kerge saak. Mõtle järgmisele asjaolule: Saatan, kes on „selle maailma valitseja”, teeks puhtale jumalateenistusele suurima heameelega täieliku lõpu (Johannese 12:31; Ilmutus 12:17). Mõned vägevaimad valitsused maa peal on keelustanud meie kuulutustöö ja on üritanud meid minema pühkida. Kuid Jehoova rahvas on jäänud kindlaks ja on lakkamata edasi kuulutanud! Miks pole võimsad rahvad suutnud peatada selle suhteliselt väikese ja näiliselt kaitsetu kristlaste grupi tegevust? Sest Jehoova on varjanud meid oma võimsate tiibadega! (Laul 17:7, 8.)

¹⁶ Kuidas on lugu füüsilise kaitsega tulevase „suure viletsuse” ajal? Me ei pea kartma seda aega, mil Jumal viib täide oma kohtuotsused, sest „Jehoova teab, kuidas päästa jumalakartlikke inimesi katsumustest, ent ülekohtuseid hoida kohtupäevaks, et nad hävitada” (Ilmutus 7:14; 2. Peetruse 2:9). Enne seda aega võime aga alati kindlad olla kahes asjas. Esiteks ei lase Jehoova oma lojaalseid teenijaid mitte kunagi maa pealt kaotada. Teiseks annab ta laitmatuse säilitajaile tasuks igavese elu oma õiglases uues maailmas – ja kui vaja, teeb ta seda ülestõusmise kaudu. Nende jaoks, kes surevad, ei leidu turvalisemat paika kui Jumala mälu (Johannese 5:28, 29).

17. Kuidas kaitseb Jehoova meid oma Sõna kaudu?

¹⁷ Juba nüüd kaitseb Jehoova meid oma elava „sõna” abil, mille motiveeriv jõud ravib südame haavu ja muudab elusid (Heebrealastele 4:12). Selle põhimõtteid rakendades võime mõnes mõttes kaitsta ennast ka füüsilise kahju eest. „Mina, Jehoova, olen sinu Jumal, kes õpetab sulle, mis on kasulik,” ütleb Jesaja 48:17. Vähimagi kahtluseta võib Jumala Sõnaga kooskõlas elamine parandada meie tervist ja pikendada eluiga. Näiteks, kuna me rakendame Piibli nõuannet hoiduda hoorusest ja puhastada ennast rüvedusest, väldime seega ebapuhtaid teguviise ja kahjulikke harjumusi, mis laastavad paljude jumalatute inimeste elu (Apostlite teod 15:29; 2. Korintlastele 7:1). Kui tänulikud me küll oleme selle kaitse eest, mida pakub meile Jumala Sõna!

Jehoova kaitseb meid vaimses mõttes

18. Millist kaitset pakub Jehoova meile vaimses mõttes?

¹⁸ Kõige tähtsam on see, et Jehoova pakub meile vaimset kaitset. Meie armastav Jumal kaitseb meid vaimse kahju eest sel viisil, et varustab meid kõigega, mida vajame katsumustes vastupidamiseks ja temaga heade suhete säilitamiseks. Nii tegutseb Jehoova selle nimel, et tagada meile elu mitte üksnes mõneks lühikeseks aastaks, vaid kogu igavikuks. Mõtle mõningatele abinõudele, mida Jumal on andnud selleks, et kaitsta meid vaimselt.

19. Kuidas aitab Jehoova vaim meil hakkama saada iga raskusega, mida kohtame?

¹⁹ Jehoova ’kuulab palvet’ (Laul 65:2). Kui tundub, et eluraskused käivad üle jõu, võime ammutada palju kergendust sellest, et valame oma südame tema ette (Filiplastele 4:6, 7). Kuigi Jumal ei kõrvalda meie katsumusi ime kaudu, võib ta vastuseks meie südamlikele palvetele anda tarkust, kuidas nendega toime tulla (Jaakobuse 1:5, 6). Peale selle annab Jehoova püha vaimu neile, kes seda temalt paluvad (Luuka 11:13). See võimas vaim aitab meil hakkama saada iga katsumusega, mida kohtame. See annab meile „jõu, mis ületab tavapärase”, nii et suudame vastu pidada ajani, mil Jehoova teeb kõigile piinarikastele probleemidele lõpu uues maailmas, mis on nüüd juba nii lähedal (2. Korintlastele 4:7).

20. Kuidas me kogeme Jehoova kaitsejõudu oma kaasteenijate kaudu?

²⁰ Mõnikord võime kogeda Jehoova kaitsejõudu oma kaasteenijate kaudu. Jehoova on kogunud oma rahva ülemaailmsesse „vennaskonda” (1. Peetruse 2:17; Johannese 6:44). Selle vennaskonna südamlikkuses me näeme elavat tõendit, kuidas Jumala püha vaimu jõud avaldab inimestele head mõju. See vaim toob meis esile vilja – meeldivaid, väärtuslikke omadusi, mille hulgas on armastus, lahkus ja headus (Galaatlastele 5:22, 23). Kui me siis satume hätta ja kaasusklik tunneb soovi anda meile kasulikku nõu või pakkuda vajalikku lohutust, võime tänada Jehoovat nende kaitsva hoole väljenduste eest.

21. a) Millist õigeaegset vaimset toitu annab Jehoova „ustava ja aruka orja” kaudu? b) Kuidas on sulle osutunud kasulikuks see, mida Jehoova on teinud, et kaitsta meid vaimses mõttes?

²¹ Jehoova annab meie kaitseks veel midagi: õigeaegset vaimset toitu. Et aidata meil oma Sõnast jõudu ammutada, on Jehoova pannud ametisse „ustava ja aruka orja”, et see jagaks vaimset toitu. See ustav ori kasutab nii trükisõna, sealhulgas ajakirju „Vahitorn” ja „Ärgake!”, kui ka veebisaiti jw.org, koosolekuid, kokkutulekuid ja konvente, et anda meile „toitu õigel ajal” – seda, mida vajame just siis, kui me seda vajame (Matteuse 24:45). Kas oled kristlikul koosolekul kunagi kuulnud mõnda mõtet – kommentaaris, kõnes või isegi palves –, mis andis sulle just seda jõudu ja julgustust, mida vajasid? Kas on sinu elu mõjutanud mõni artikkel meie ajakirjas? Pea meeles, et Jehoova on kõik need asjad kättesaadavaks teinud, et kaitsta meid vaimses mõttes.

22. Kuidas kasutab Jehoova jõudu ja kuidas on see kooskõlas meie parimate huvidega?

²² Jehoova on kindlasti „kilbiks neile, kes ta juurest varju otsivad” (Laul 18:30). Me mõistame, et ta ei kasuta jõudu selleks, et kaitsta meid praegu kõigi õnnetuste eest. Kuid ta kasutab kaitsejõudu alati selleks, et kindlustada oma eesmärgi täitumine. Seda tehes arvestab ta kaugemas plaanis oma rahva parimaid huve. Kui me tuleme Jehoova ligi ja jääme tema armastusse, annab ta meile igavese elu täiuslikkuses. Seda väljavaadet meeles hoides võime tõesti suhtuda igasugusesse kannatusse praeguses maailmas, nagu oleks see „hetkeline ja kerge” (2. Korintlastele 4:17).

1., 2. Milliseid kaotusi kogeb inimpere tänapäeval ja kuidas need meid mõjutavad?

LAPS kaotab või lõhub ära oma armsa mänguasja ning puhkeb haledalt nutma. Seda on tõesti valus kuulda! Aga kas oled kunagi juhtunud nägema, kuidas lapse nägu lööb särama, kui isa või ema leiab mänguasja üles või teeb selle korda? Lapsevanemale on see ehk väike asi, aga last valdab rõõm ja imestus. Ta sai tagasi selle, mis tundus olevat igaveseks kadunud!

² Jehooval, kes on ülim Isa, jätkub jõudu, et taastada see, mis võib tema maiste laste meelest olla lootusetult kadunud. Muidugi ei räägi me siin mänguasjadest. Neil „karmidel aegadel” tuleb meil puutuda kokku palju tõsisemate kaotustega (2. Timoteosele 3:1–5). Suur osa sellest, mida inimesed väärtuslikuks peavad, paistab olevat pidevalt ohus – kodu, vara, töökoht, isegi tervis. Meid võib kurvastada ka see, kui mõtleme looduse hävitamisele, mille tagajärjel surevad välja paljud liigid. Ent miski ei tee meile nii suurt valu kui armastatud inimese surm. Sel puhul võib kaotusevalu ja jõuetustunne meid enda alla matta (2. Saamueli 18:33).

3. Millist lohutavat tulevikuväljavaadet mainitakse Apostlite teod 3:21 ja mille kaudu Jehoova selle teoks teeb?

³ Kui lohutav on seega omandada teadmisi Jehoova taastamisjõu kohta! Nagu edaspidi näeme, suudab Jumal taastada oma maiste laste olukorra hämmastaval määral. Tegelikult näitab Piibel, et Jehoova eesmärk on kõik taastada (Apostlite teod 3:21). Selle saavutamiseks kasutab Jehoova oma Messia Kuningriiki, mida valitseb tema Poeg Jeesus Kristus. Tõendid näitavad, et see Kuningriik hakkas taevas valitsema aastal 1914.a (Matteuse 24:3–14.) Mis selle abil siis taastatakse? Vaadelgem mõningaid Jehoova suurejoonelisi taastamistöid. Ühte neist võime juba praegu näha ja kogeda. Teised leiavad aset peamiselt tulevikus.

Puhta jumalateenistuse taastamine

4., 5. Mis juhtus Jumala rahvaga aastal 607 e.m.a ja mida Jehoova neile kinnitas?

⁴ Üks asi, mille Jehoova on juba taastanud, on puhas jumalateenistus. Et mõista, mida see tähendab, uurigem lühidalt Juuda kuningriigi ajalugu. Seda tehes saame põneva ülevaate sellest, kuidas Jehoova on kasutanud oma taastamisjõudu (Roomlastele 15:4).

⁵ Püüa kujutleda, mis tunne oli juutidel aastal 607 e.m.a, mil Jeruusalemm hävitati. Nende armastatud linn oli rusudes, selle müürid maha kistud. Veelgi hirmsam oli see, et varemeis oli ka Saalomoni ehitatud auline tempel, Jehoova puhta kummardamise ainus keskus kogu maa peal (Laul 79:1). Ellujäänud pagendati Babüloni, mistõttu nende kodumaa jäi inimtühjaks ja sellest sai metsloomade meelispaik (Jeremija 9:10). Inimlikust seisukohast vaadatuna paistis, et kõik on kadunud (Laul 137:1). Ent Jehoova, kes oli seda hävingut juba kaua aega tagasi ennustanud, kinnitas neile, et tulemas on aeg, mil taastatakse endine olukord.

6.–8. a) Milline sageli korduv teema esineb heebrea prohvetite kirjutistes ja kuidas need ennustused algselt täitusid? b) Kuidas on Jumala rahvas nüüdisajal kogenud paljude taastamisennustuste täitumist?

⁶ Tegelikult oli taastamine heebrea prohvetite kirjutistes sageli korduv teema.b Jehoova tõotas nende kaudu, et maa elanikud tulevad tagasi ja see taastatakse – siis on see taas viljakas, kaitstud metsloomade ja vaenlaste rünnakute eest. Ta kirjeldas nende taasasustatud maad otsekui tõelist paradiisi! (Jesaja 65:25; Hesekiel 34:25; 36:35.) Kõige tähtsam on see, et taastatakse puhas jumalateenistus ja tempel ehitatakse üles (Miika 4:1–5). Need ettekuulutused andsid pagendatud juutidele lootust ja aitasid neil 70 aastat Babüloni vangipõlves vastu pidada.

⁷ Lõpuks jõudis kätte taastamise aeg. Babülonist vabanenud juudid tulid Jeruusalemma tagasi ja ehitasid seal üles Jehoova templi (Esra 1:1, 2). Nii kaua, kui nad püsisid puhta jumalateenistuse juures, õnnistas Jehoova neid ning tegi nende maa viljakaks ja õitsvaks. Ta kaitses neid vaenlaste ja metsloomade eest, kes olid nende maal aastakümneid võimutsenud. Kui rõõmsad nad kindlasti olid Jehoova taastamisjõu üle! Kuid nende sündmustega täitusid taastamisennustused üksnes algselt ja piiratud määral. Suurem täitumine pidi leidma aset „viimseil päevil”, meie ajal, kui on astunud troonile kuningas Taaveti pärija, kelle tulekut tõotati kaua aega tagasi (Jesaja 2:2–4; 9:6, 7).

⁸ Varsti pärast seda, kui Jeesus oli aastal 1914 taevases Kuningriigis troonile tulnud, pööras ta tähelepanu Jumala ustava maapealse rahva vaimsetele vajadustele. Nii nagu Pärsia võidukas valitseja Kyros vabastas juutide jäägi Babülonist aastal 537 e.m.a, samuti vabastas Jeesus vaimsete juutide jäägi – omaenda järelkäijad – „Suure Babüloni”, ülemaailmse valereligiooni impeeriumi mõju alt (Ilmutus 18:1–5; Roomlastele 2:29). Alates aastast 1919 on puhas jumalateenistus saanud tagasi oma õige koha tõeliste kristlaste elus (Malaki 3:1–5). Sellest ajast peale on Jehoova rahvas teda kummardanud tema puhastatud vaimses templis – Jumala puhta kummardamise korralduses. Miks on see tähtis meile tänapäeval?

Miks on vaimne taastamine oluline

9. Mida tegid ristiusu kirikud pärast apostlite aega õige jumalateenistusega, ent mida on Jehoova teinud meie päevil?

⁹ Heitkem pilk tagasi ajalukku. Esimesel sajandil elanud kristlased kogesid paljusid vaimseid õnnistusi. Kuid Jeesus ja apostlid ennustasid, et õige jumalateenistus rikutakse ja see kaob (Matteuse 13:24–30; Apostlite teod 20:29, 30). Pärast apostlite ajajärku kerkis esile ristiusu kirik. Selle vaimulikud võtsid omaks paganlikke õpetusi ja teguviise. Samuti tegid nad Jumalale lähenemise peaaegu võimatuks, kuna nad hakkasid teda kujutama mõistetamatu kolmainsusena ja õpetama, et inimesed peavad preestrite juures pihil käima ning esitama palveid Maarjale ja paljudele „pühakutele”, mitte Jehoovale. Mida on Jehoova teinud nüüd, kui selline tõe väänamine on kestnud sajandeid? Keset tänapäeva maailma – mis on täis religioosseid valesid ja mida rüvetavad jumalatud teod – on ta asunud tegutsema ja taastanud puhta jumalateenistuse! Me võime liialdamata öelda, et see taastamine on üks tähtsamaid sündmusi nüüdisajal.

10., 11. a) Millised kaks asja iseloomustavad vaimset paradiisi ja kuidas see sind puudutab? b) Milliseid inimesi on Jehoova kogunud vaimsesse paradiisi ja mida nad saavad näha?

¹⁰ Seepärast tunnevad tõelised kristlased tänapäeval rõõmu vaimsest paradiisist, mis muutub üha kaunimaks. Mis iseloomustab seda paradiisi? Põhimõtteliselt kaks asja. Neist esimene on tõelise Jumala Jehoova kummardamine puhtal viisil. Ta on meid õnnistanud kummardamisviisiga, mis on vaba valedest ja moonutustest. Ta on õnnistanud meid vaimse toiduga. Selle abil võime omandada teadmisi oma taevase Isa kohta, et talle heameelt valmistada ja temaga lähedaseks saada (Johannese 4:24). Vaimse paradiisi teine aspekt on seotud inimestega. Nagu Jesaja ennustas, on Jehoova „viimseil päevil” õpetanud oma teenijatele rahu teid. Ta on meie hulgast kaotanud sõjapidamise. Meie ebatäiuslikkusest hoolimata aitab ta meil „riietuda uude isiksusse”. Ta õnnistab meie pingutusi oma püha vaimuga, mis toob meis esile kaunist vilja (Efeslastele 4:22–24; Galaatlastele 5:22, 23). Kui sa tegutsed kooskõlas Jumala vaimuga, siis kuulud tõesti vaimsesse paradiisi.

¹¹ Jehoova on kogunud vaimsesse paradiisi inimesed, keda ta armastab – sellised, kes armastavad teda, kes armastavad rahu ja „kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust” (Matteuse 5:3). Need on inimesed, kellele avaneb võimalus näha veelgi tähelepanuväärsemat taastamist – seda, mis leiab aset seoses inimkonna ja kogu maakeraga.

„Ma teen kõik uueks!”

12., 13. a) Miks peavad taastamisennustused täituma veel ühe korra? b) Milline on Jehoova eesmärk maaga, nagu ta seda väljendas Eedenis, ja kuidas see annab meile tulevikulootuse?

¹² Paljud taastamisennustused ei saa piirduda ainult vaimse täitumisega. Näiteks kirjutas Jesaja ajast, mil haiged, vigased, pimedad ja kurdid saavad terveks ning isegi surm neelatakse ära igaveseks (Jesaja 25:8; 35:1–7). Need tõotused ei täitunud sõnasõnaliselt muistses Iisraelis. Ja kuigi me oleme näinud nende tõotuste vaimset täitumist meie ajal, on meil igati põhjust uskuda, et tulevikus leiab aset nende sõnasõnaline ja täielik täitumine. Kust me seda teame?

¹³ Eedenis tegi Jehoova selgelt teatavaks oma eesmärgi maaga: siin peab hakkama elama õnnelik, hea tervisega ja üksmeelne inimkond. Mees ja naine pidid hoolitsema nii maa kui loomade eest ning muutma kogu planeedi paradiisiks (1. Moosese 1:28). Praegune olukord on sellest ütlemata kaugel. Me võime aga kindlad olla, et Jehoova eesmärgid ei jää mitte kunagi täitumata (Jesaja 55:10, 11). Jeesus kui Jehoova poolt määratud Messias-Kuningas teeb selle ülemaailmse paradiisi tegelikkuseks (Luuka 23:43).

14., 15. a) Kuidas teeb Jehoova „kõik uueks”? b) Milline on elu paradiisis ja mis sulle selle juures kõige rohkem meeldib?

¹⁴ Kujutle seda pilti, kui kogu maakera muudetakse paradiisiks! Jehoova ütleb selle aja kohta: „Ma teen kõik uueks!” (Ilmutus 21:5). Mõtle, mida see tähendab. Pärast seda, kui Jehoova on lõpetanud oma hävitusjõu kasutamise selle kurja vana süsteemi vastu, jäävad alles „uus taevas ja uus maa”. See tähendab seda, et uus taevane valitsus hakkab valitsema uut maapealset ühiskonda, mis koosneb inimestest, kes armastavad Jehoovat ja täidavad tema tahet (2. Peetruse 3:13). Saatanal ja deemonitel ei lasta enam tegutseda (Ilmutus 20:3). Esmakordselt tuhandete aastate jooksul vabaneb inimkond sellest pahelisest, õelast, negatiivsest mõjust. Kahtlemata tekitab see tohutut kergendustunnet.

¹⁵ Viimaks ometi võime hoolitseda selle kauni planeedi eest nii, nagu see algselt oli mõeldud. Maakeral on loomulik taastumisvõime. Reostatud jõed ja järved võivad ise ennast puhastada, kui kõrvaldatakse reostuse allikas; lahingutes kannatada saanud maastik võib taastuda, kui sõjad lõpevad. Milline rõõm on küll töötada kooskõlas maakera loodusega ja aidata muuta meie planeeti aiataoliseks pargiks, lõputult vaheldusrikkaks ülemaailmseks Eedeniks! Selle asemel, et ohjeldamatult hävitada looma- ja taimeliike, saavutab inimene rahu kogu maise looduga. Isegi lastel pole tarvis karta, et metsloomad neile halba teevad (Jesaja 9:6, 7; 11:1–9).

16. Milline taastamine saab paradiisis osaks igale ustavale inimesele?

¹⁶ Ka meie ise võime siis kogeda taastumist. Pärast Harmagedooni näevad ellujäänud imelist tervendamist, mis leiab aset üle kogu maailma. Jeesus taastab Jumala antud väe abil pimedate nägemise, kurtide kuulmise ning vigaste ja põdurate kehalise tervise, nagu ta tegi seda ka maa peal olles (Matteuse 15:30). Eakad tunnevad rõõmu värskest nooruse jõust, tervisest ja energiast (Iiob 33:25). Kortsud kaovad, käed ja jalad saavad sirgeks ning lihased liiguvad uue jõuga. Kogu ustav inimkond võib tunda, kuidas patu ja ebatäiuslikkuse tagajärjed vähehaaval kahanevad ja kaovad. Siis me täname Jehoova Jumalat tema imelise taastamisjõu eest! Koondagem nüüd tähelepanu ühele eriti südantsoojendavale asjaolule seoses selle taastamisajaga.

Surnud tuuakse ellu tagasi

17., 18. a) Miks noomis Jeesus sadusere? b) Milliste asjaolude tõttu palus Eelija, et Jehoova sooritaks ülesäratamise?

¹⁷ Mõned 1. sajandil tegutsenud usujuhid, keda nimetati saduserideks, ei uskunud ülestõusmisse. Jeesus noomis neid järgmiste sõnadega: „Te olete eksiteel, kuna te ei tunne pühakirja ega Jumala väge” (Matteuse 22:29). Jah, Pühakiri näitab, et Jehooval on selline taastamisjõud.

¹⁸ Kujutle, mis juhtus Eelija päevil. Lesknaise kätel lebas tema ainsa lapse lõtvunud keha. Poiss oli surnud. Prohvet Eelija, kes oli mõnda aega lesknaise juures külalisena viibinud, oli ilmselt jahmunud. Varem oli ta aidanud päästa seda last näljast. Arvatavasti oli Eelijal tekkinud kiindumus selle väikemehe vastu. Ema oli sügavas masenduses. See poiss oli talle ainus elav mälestus surnud abikaasast. Naine lootis ehk, et kui ta vanaks jääb, hakkab poeg tema eest hoolitsema. Meeleheitel lesk kartis, et teda karistatakse mõne varasema eksimuse eest. Eelija ei suutnud sellist tragöödiat pealt vaadata. Ta võttis ema sülest õrnalt surnukeha, viis selle üles enda tuppa ja palus Jehoova Jumalal anda tagasi lapse elu (1. Kuningate 17:8–21).

19., 20. a) Kuidas oli Aabrahami puhul näha, et ta uskus Jehoova taastamisjõusse, ja millel see usk põhines? b) Kuidas tasus Jehoova Eelijale tema usu eest?

¹⁹ Eelija polnud esimene inimene, kes uskus ülestõusmisse. Sajandeid varem uskus Aabraham – kellel oli selleks ka mõjuv põhjus –, et Jehooval on selline taastamisjõud. Kui Aabraham oli 100-aastane ja Saara 90 aastat vana, taastas Jehoova nende surnud sigimisjõu ja andis Saarale ime kaudu võime sünnitada poeg (1. Moosese 17:17; 21:2, 3). Hiljem, kui poiss oli juba täiskasvanud, palus Jehoova, et Aabraham tooks oma poja ohvriks. Aabrahami usk ilmnes veendumusest, et Jehoova suudab tema armastatud poja ellu tagasi tuua (Heebrealastele 11:17–19). Selline tugev usk võib selgitada, miks Aabraham kinnitas oma sulastele, enne kui ta läks mäe otsa poega ohverdama, et nad tulevad koos Iisakiga tagasi (1. Moosese 22:5).

²⁰ Jehoova säästis Iisaki elu, mistõttu tol korral polnud vajadust ülesäratamise järele. Eelija ajal oli lesknaise poeg aga juba surnud, kuigi mitte kaua. Prohveti usk sai tasutud sellega, et Jehoova äratas lapse ellu! Seejärel andis Eelija poisi üle ta emale järgmiste unustamatute sõnadega: „Vaata, su poeg elab!” (1. Kuningate 17:22–24).

21., 22. a) Mis oli nende ülesäratamiste eesmärk, millest räägitakse Pühakirjas? b) Kui ulatuslik on ülestõusmine paradiisis ja kes selle teoks teeb?

²¹ Seega on siin tegemist esimese korraga, kus Piibel räägib, kuidas Jehoova kasutab oma jõudu, et taastada inimese elu. Hiljem andis Jehoova väge ka Eliisale, Jeesusele, Paulusele ja Peetrusele, tänu millele nad võisid surnuid ellu tagasi tuua. Muidugi surid need ellu äratatud inimesed hiljem jälle. Sellegipoolest annavad need Piibli ülestähendused meile imelise ettekujutuse eelseisvatest sündmustest.

²² Paradiisis asub Jeesus täitma oma rolli olla „ülestõusmine ja elu” (Johannese 11:25). Ta äratab ellu miljonid inimesed, andes neile võimaluse elada igavesti paradiisis maa peal (Johannese 5:28, 29). Kujutle, kuidas kohtuvad taas ning embavad üksteist rõõmujoovastuses sõbrad ja sugulased, keda surm on juba kaua lahus hoidnud! Siis ülistab kogu inimkond Jehoovat tema taastamisjõu eest.

23. Milline on Jehoova jõu võimsaim ilming ja kuidas on see meie tulevikulootuse tagatiseks?

²³ Jehoova on andnud kaljukindla tagatise, et see lootus peab paika. Ta demonstreeris oma jõudu kõige võimsamal viisil sellega, kui äratas oma Poja Jeesuse ellu vägeva vaimolendina ja tegi ta ülemaks kõigist teistest peale iseenda. Ülestõusnud Jeesus ilmus sadadele inimestele (1. Korintlastele 15:5, 6). Sellistest tõenditest peaks piisama isegi skeptikutele. Jehooval on jõudu, et taastada elu.

24. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova äratab surnud ellu, ja millist lootust võib meist igaüks kalliks pidada?

²⁴ Peale selle, et Jehoova suudab surnud ellu äratada, ta ka soovib seda teha. Ustav mees Iiob ütles inspiratsiooni kaudu, et Jehoova koguni igatseb seda aega, mil ta äratab surnud ellu (Iiob 14:15). Kas sind ei tõmba ligi meie Jumal, kes ihkab kasutada oma taastamisjõudu sellisel armastaval viisil? Kuid pea meeles, et ülesäratamine on vaid üks aspekt selle suure taastamistöö juures, mida Jehoova tulevikus tegema hakkab. Kui sa temaga üha lähedasemaks saad, pea alati kalliks seda väärtuslikku lootust, et ka sina võid kohal olla ja näha, kuidas Jehoova teeb „kõik uueks” (Ilmutus 21:5).

1.–3. a) Milline kohutav kogemus oli jüngritel Galilea järvel ja mida tegi Jeesus? b) Miks on õige öelda Jeesuse kohta, et ta on „Jumala vägi”?

JÜNGRID olid hirmunud. Nad purjetasid parajasti üle Galilea järve, kui järsku tabas neid torm. Kahtlemata olid nad näinud sellel järvel torme varemgi – olid ju mõned neist kogenud kalamehed.a (Matteuse 4:18, 19.) Kuid see oli „vali tormituul”, mis muutis kogu järve kiiresti üheks suureks veemölluks. Mehed tegutsesid meeleheitlikult, et paati juhtida, kuid selle tormi vastu nad ei saanud. Võimsad „lained paiskusid paati” ja see hakkas veega täituma. Kuigi olukord oli ärev, magas Jeesus paadi ahtris sügavalt, kuna ta oli väsinud rahvahulkade õpetamisest tol päeval. Jüngrid, kes kartsid oma elu pärast, äratasid ta üles ja palusid: „Isand päästa meid, me hukkume!” (Markuse 4:35–38; Matteuse 8:23–25).

² Jeesus ei kohkunud. Täieliku veendumusega noomis ta tuult ja merd: „Rahune! Jää vaikseks!” Tuul ja meri kuuletusid talle kohe – torm rauges, lained vaibusid „ning saabus täielik vaikus”. Nüüd haaras jüngreid tavatu hirm. „Kes ta küll on?” sosistasid nad omavahel. Tõepoolest, milline inimene võiks noomida tuult ja merd, otsekui kutsuks ta korrale üleannetut last? (Markuse 4:39–41; Matteuse 8:26, 27.)

³ Kuid Jeesus ei olnud tavaline inimene. Jehoova kasutas oma jõudu erakordsel viisil Jeesuse heaks ja tema kaudu. Apostel Paulus võis vaimust juhituna õigusega viidata temale kui „Jumala väele” (1. Korintlastele 1:24). Mil viisil ilmneb Jumala jõud Jeesuse kaudu? Ja mil viisil võib mõjutada meie elu see, kuidas Jeesus kasutas jõudu?

Jumala ainusündinud Poja vägi

4., 5. a) Millise väe ja võimu delegeeris Jehoova oma ainusündinud Pojale? b) Kuidas oli see Poeg varustatud, et teha teoks oma Isa eesmärgid seoses loomisega?

⁴ Mõtle sellele, milline vägi oli Jeesusel enne, kui ta sai inimeseks. Jehoova kasutas oma „jäädavat väge”, kui ta lõi ainusündinud Poja, kes sai tuntuks Jeesus Kristusena (Roomlastele 1:20; Koloslastele 1:15). Seejärel delegeeris Jehoova oma Pojale tohutu väe ja võimu, kui ta määras teda teostama oma eesmärke seoses loomisega. Poja kohta ütleb Piibel: „Kõik on tulnud olemasollu tema kaudu ja ilma temata ei ole tulnud olemasollu mitte midagi” (Johannese 1:3).

⁵ Me võime vaid aimata, milline määratu ülesanne see oli. Kujutle, millist jõudu oli vaja selleks, et tuua olemasollu miljonid vägevad inglid, füüsiline universum koos miljardite galaktikatega ja maa oma väga mitmekesiste elusolenditega. Nende ülesannetega toimetulekuks pidi ainusündinud Poja käsutuses olema universumi võimsaim jõud – Jumala püha vaim. See Poeg tundis suurt rõõmu sellest, et ta võis olla meistrimees, kelle kaudu Jehoova lõi kõik ülejäänu (Õpetussõnad 8:22–31).

6. Milline vägi ja võim anti Jeesusele pärast tema surma ja ülestõusmist?

⁶ Kas oli ainusündinud Pojal võimalik saada veel rohkem väge ja võimu? Pärast surma ja ülestõusmist ütles Jeesus: „Kogu võim taevas ja maa peal on antud minule” (Matteuse 28:18). Jah, Jeesusele anti võime ja õigus kasutada oma väge kogu universumis. Temale kui „Kuningate Kuningale Ja Isandate Isandale” on antud autoriteet kõrvaldada „kõik valitsused ja võimud” – nii nähtavad kui nähtamatud –, mis osutavad vastupanu tema Isale (Ilmutus 19:16; 1. Korintlastele 15:24–26). Jumal ei jätnud midagi Jeesusele allutamata – välja arvatud iseenda (1. Korintlastele 15:27; Heebrealastele 2:8).

7. Miks me võime kindlad olla, et Jeesus ei kasuta mitte kunagi kurjasti seda jõudu, mille Jehoova on andnud tema kätte?

⁷ Kas me peaksime muretsema selle pärast, et Jeesus võiks oma võimu kuritarvitada? Kindlasti mitte! Jeesus armastab tõeliselt oma Isa ja ta ei teeks mitte kunagi midagi, mis valmistaks talle pahameelt (Johannese 8:29; 14:31). Jeesus teab hästi, et Jehoova ei kasuta oma kõikvõimsat jõudu mitte kunagi kurjasti. Jeesus on ise näinud, et Jehoova otsib võimalusi, et „võimsasti aidata neid, kelle süda on täielikult temaga” (2. Ajaraamat 16:9). Tõepoolest, Jeesusel on inimkonna vastu samasugune armastus nagu tema Isalgi. Seepärast me võime olla kindlad, et Jeesus kasutab oma jõudu alati heal eesmärgil (Johannese 13:1). Jeesus pole selles suhtes kunagi eksinud. Vaadelgem, milline vägi oli tal maa peal ja kuidas ta seda kasutas.

„Vägev ... sõnas”

8. Mille tegemiseks sai Jeesus väge pärast võidmist ja kuidas ta seda kasutas?

⁸ Ilmselt ei teinud Jeesus mingeid imesid siis, kui ta lapsena Naatsaretis üles kasvas. See olukord aga muutus aastal 29 pärast seda, kui ta umbes 30-aastasena ristiti (Luuka 3:21–23). Piibel ütleb selle kohta: „Jumal võidis ta püha vaimuga ja andis talle väe ning ... ta käis maa läbi, tegi head ja tervendas kõiki, keda Kurat rõhus” (Apostlite teod 10:38). „Tegi head” – kas see ei näita, et Jeesus kasutas oma väge õigesti? Pärast võidmist sai Jeesus „prohvetiks, [kes oli] vägev teos ja sõnas” (Luuka 24:19).

9.–11. a) Kus õpetas Jeesus sageli ja millise väljakutsega ta kokku puutus? b) Miks olid rahvahulgad hämmastunud selle üle, kuidas Jeesus õpetas?

⁹ Mis mõttes oli Jeesus vägev sõnas? Sageli õpetas ta väljas – järvekaldal, mäeveerul ning tänavatel ja turgudel (Markuse 6:53–56; Luuka 5:1–3; 13:26). Tema kuulajad oleksid võinud lihtsalt lahkuda, kui ta sõnad poleks neile huvi pakkunud. Ajal, kui polnud veel trükitud raamatuid, pidid hindavad kuulajad tema sõnu oma meeles ja südames kandma. Seetõttu pidi Jeesuse õpetus olema väga köitev, selgelt mõistetav ja kergesti meeldejääv. Kuid see väljakutse ei tekitanud Jeesusele mingeid probleeme. Võtame näiteks tema mäejutluse.

¹⁰ Ühel varahommikul aastal 31 m.a.j kogunes rahvahulk mäenõlvale kusagil Galilea järve lähedal. Mõned olid tulnud Juudamaalt ja Jeruusalemmast isegi rohkem kui 100 kilomeetri kauguselt. Teised olid saabunud põhjapoolsetelt rannikualadelt Tüürosest ja Siidonist. Paljud haiged tulid Jeesuse juurde, et teda puudutada, ja ta tervendas nad kõik. Kui nende hulgas polnud enam ühtegi raskelt haiget inimest, hakkas ta õpetama (Luuka 6:17–19). Kui ta mõne aja pärast rääkimise lõpetas, olid nad kuuldu tõttu hämmastunud. Miks?

¹¹ Aastaid hiljem kirjutas üks neist, kes olid kuulnud seda kõnet, et rahvahulgad olid tema „õpetusviisist hämmastunud, sest ta õpetas neid nagu see, kel on mõjuvõimu, mitte nagu nende kirjatundjad” (Matteuse 7:28, 29). Jeesus rääkis väega, mida oli tunda. Ta rääkis Jumala esindajana ja toetus oma õpetuses Jumala Sõna autoriteedile (Johannese 7:16). Jeesuse ütlused olid selged, tema manitsused veenvad ja argumendid ümberlükkamatud. Ta oskas tuua välja selle, mis on oluline, ja tema sõnad puudutasid kuulajate südant. Ta õpetas neile, kuidas leida õnne, kuidas palvetada, kuidas otsida Jumala Kuningriiki ja kuidas kindlustada endale turvaline tulevik (Matteuse 5:3–7:27). Tema sõnad läksid südamesse neile, kes tundsid nälga tõe ja õigluse järele. Sellised inimesed olid meeleldi valmis ennast salgama ja loobuma kõigest, et järgida teda (Matteuse 16:24; Luuka 5:10, 11). Milline tõend on see küll Jeesuse sõnade väe kohta!

„Vägev teos”

12., 13. Mis mõttes oli Jeesus „vägev teos” ja kui mitmekülgsed olid tema imeteod?

¹² Jeesus oli ka „vägev teos” (Luuka 24:19). Evangeeliumid räägivad rohkem kui 30-st tema tehtud imeteost – need kõik leidsid aset Jehoova väe kaudu.b (Luuka 5:17.) Jeesuse imed puudutasid tuhandete inimeste elu. Mõelgem vaid kahele juhtumile: 5000 ja 4000 mehe toitmisele. Kui arvestada juurde ka naised ja lapsed, võis sööjaid olla veel mitme tuhande võrra rohkem (Matteuse 14:13–21; 15:32–38).

¹³ Jeesus tegi väga mitmesuguseid imesid. Tal oli mõjuvõim deemonite üle ja ta ajas nad kergesti välja (Luuka 9:37–43). Tema väele allusid loodusjõud, mistõttu ta võis vee muuta veiniks (Johannese 2:1–11). Oma jüngrite hämmastuseks kõndis ta tormisel Galilea järvel (Johannese 6:18, 19). Tal oli võim haiguste üle, kuna ta suutis ravida kehalisi puudeid, kroonilisi tõbesid ja eluohtlikke haigusi (Markuse 3:1–5; Johannese 4:46–54). Ta sooritas neid tervendamisi väga mitmel viisil. Mõned said terveks kauge maa tagant, teisi aga puudutas Jeesus ise (Matteuse 8:2, 3, 5–13). Mõned said terveks hetkega, teised jälle aegamööda (Markuse 8:22–25; Luuka 8:43, 44).

14. Millistes olukordades tõendas Jeesus, et tal on vägi surma üle?

¹⁴ Eriti tähelepanuväärne on see, et Jeesusel oli vägi surma üle. Kolmel juhul äratas ta üles surnu: ta andis vanematele tagasi 12-aastase tütre, lesestunud emale tema ainsa poja ja õdedele kalli venna (Luuka 7:11–15; 8:49–56; Johannese 11:38–44). Tema jaoks polnud ükski olukord liiga raske. Ta äratas 12-aastase tüdruku surivoodilt ellu natuke aega pärast surma. Lesknaise poja äratas ta ellu surnuraamilt, kahtlemata samal päeval, kui ta suri. Laatsaruse aga äratas ta ellu hauast pärast seda, kui tema surmast oli möödunud neli päeva.

Kasutas jõudu omakasupüüdmatult, vastutustundeliselt ja hoolivalt

15., 16. Millised tõendid osutavad sellele, et Jeesus kasutas väge omakasupüüdmatult?

¹⁵ Kas sa suudad kujutleda, millist kurja oleks võimalik teha, kui Jeesuse vägi satuks ebatäiusliku valitseja kätte? Kuid Jeesus oli patuta (1. Peetruse 2:22). Ta ei lasknud ennast rikkuda omakasupüüdlikkusel, auahnusel ega saamahimul, mis ajendavad ebatäiuslikke inimesi jõudu kasutama, et teistele halba teha.

¹⁶ Jeesus kasutas jõudu omakasupüüdmatult ega taotlenud selle abil kunagi isiklikku kasu. Kuigi ta oli näljane, keeldus ta omaenda huvides kive leivaks muutmast (Matteuse 4:1–4). Tema napp omand tõendas, et ta ei kasutanud oma väge selleks, et materiaalset kasu saada (Matteuse 8:20). Selle kohta on muidki tõendeid, et tema vägevate tegude ajendiks polnud omakasupüüdlikkus. Imede tegemine nõudis ka temalt endalt midagi. Kui ta tervendas haigeid, läks vägi temast välja. Ta tundis, kuidas vägi temast välja voolas isegi üheainsa tervendamise ajal (Markuse 5:25–34). Sellegipoolest lasi ta rahvahulkadel ennast puudutada ja nad said terveks (Luuka 6:19). Milline omakasupüüdmatu vaim!

17. Kuidas näitas Jeesus, et ta kasutab jõudu vastutustundeliselt?

¹⁷ Jeesus kasutas oma jõudu vastutustundeliselt. Mitte kunagi ei teinud ta vägevaid tegusid lihtsalt selleks, et silma paista või endale tarbetut tähelepanu tõmmata (Matteuse 4:5–7). Ta ei soovinud teha tunnustähti vaid selleks, et rahuldada Herodese uudishimu (Luuka 23:8, 9). Jeesus ei teinud oma väele kunagi reklaami, vaid andis neile, keda ta tervendas, sageli hoopis nõu sellest mitte kellelegi rääkida (Markuse 5:43; 7:36). Ta ei tahtnud, et inimesed teeksid tema kohta järeldusi sensatsiooniliste teadete põhjal (Matteuse 12:15–19).

18.–20. a) Mis mõjutas seda, kuidas Jeesus kasutas oma väge? b) Mida sa arvad sellest, kuidas Jeesus tervendas ühe kurdi mehe?

¹⁸ See vägev mees Jeesus erines täielikult neist valitsejatest, kes kogu oma võimu juures on olnud hoolimatud teiste vajaduste ja kannatuste suhtes. Jeesus hoolis inimestest. Ainuüksi vaevatute nägeminegi puudutas teda nii sügavalt, et see ajendas teda kergendama nende kannatusi (Matteuse 14:14). Ta arvestas nende tunnete ja vajadustega ning tema hooliv suhtumine mõjutas seda, kuidas ta kasutas oma väge. Üks liigutav näide selle kohta leidub Markuse 7:31–37.

¹⁹ Tol korral leidis suur rahvahulk Jeesuse üles ja tõi tema juurde palju haigeid ning ta tervendas nad kõik (Matteuse 15:29, 30). Kuid Jeesus valis nende hulgast välja ühe mehe, kellele ta pööras erilist tähelepanu. See mees oli kurt ja suutis vaevu rääkida. Jeesus võis märgata, et see mees närveeris ja oli eriti ebakindel. Seda arvesse võttes viis Jeesus selle mehe kõrvale – rahvahulgast eemale. Seejärel aitas Jeesus mehel žestide abil mõista, mida ta kavatseb teha. Ta „pani sõrmed mehe kõrvadesse ning sülitas ja puudutas seejärel tema keelt”.c (Markuse 7:33.) Seejärel vaatas Jeesus taeva poole ja tõi kuuldavale palveohke. Sellega ta justkui ütles mehele, et see, mida ta nüüd tema heaks teeb, sõltub Jumala väest. Viimaks ütles Jeesus: „Avane” (Markuse 7:34). Selle peale taastus mehe kuulmine ja ta suutis jälle normaalselt rääkida.

²⁰ Kui liigutav on mõelda, et isegi siis, kui Jeesus tervendas Jumala antud väe abil vaevatuid, arvestas ta kaastundlikult nende tunnetega! Kas pole julgustav teada, et Jehoova on andnud Messia Kuningriigi nii hooliva ja tähelepaneliku Valitseja kätte?

Eelpilt tulevastest asjadest

21., 22. a) Mille kohta olid eelpildiks Jeesuse imed? b) Mida me võime oodata Jeesuse Kuningriigi valitsuse ajal, teades, et talle alluvad ka loodusjõud?

²¹ Need vägevad teod, mida Jeesus tegi maa peal, andsid vaid väikse ettekujutuse veelgi suurematest õnnistustest, mida võime kogeda tema kuningliku valitsuse all. Jumala rajatavas uues maailmas hakkab Jeesus jälle tegema imesid – kuid seda juba ülemaailmses ulatuses! Mõtle mõningatele vaimustavatele võimalustele, mis meil ees seisavad.

²² Jeesus taastab maa peal täiusliku ökoloogilise tasakaalu. Tuleta meelde, et ta tõendas oma üleolekut loodusjõududest sellega, kui ta vaigistas tormi. Seega pole inimkonnal tarvis Kristuse Kuningriigi alluvuses kunagi tunda hirmu taifuunide, maavärisemiste, vulkaanipursete või muude loodusõnnetuste pärast. Kuna Jeesus on meistrimees, kelle kaudu Jehoova lõi maa ja kogu siinse elu, mõistab ta täielikult maakera ehitust. Ta teab, kuidas on õige kasutada loodusvarasid. Tema valitsuse all muudetakse kogu maakera paradiisiks (Luuka 23:43).

23. Kuidas rahuldab Jeesus Kuningana inimkonna vajadused?

²³ Kuidas on lugu inimkonna vajadustega? Kuna Jeesus suutis toita tuhandeid inimesi vaid vähese toidukogusega, kinnitab see meile, et tema valitsus toob vabaduse näljast. Tõepoolest, kui toitu on külluslikult ja seda jagatakse õiglaselt, saabub igaveseks lõpp näljale (Laul 72:16). Tema võim haiguste üle näitab meile, et haiged, pimedad, kurdid ja vigased saavad terveks – täielikult ja alatiseks (Jesaja 33:24; 35:5, 6). Tema võime surnuid ellu äratada on kindel tõend selle kohta, et tal kui võimsal taevasel Kuningal on vägi äratada ellu miljonid inimesed, keda tema Isa rõõmuga meeles peab (Johannese 5:28, 29).

24. Mida me peaksime meeles pidama, kui mõtiskleme Jeesuse väe üle, ja miks?

²⁴ Kui mõtiskleme Jeesuse väe üle, pidagem meeles, et Pojana jäljendab ta täiuslikult oma Isa (Johannese 14:9). Seega annab viis, kuidas Jeesus kasutas oma väge, meile selge pildi sellest, kuidas Jehoova kasutab oma jõudu. Mõtle näiteks sellele, kui hellalt Jeesus tervendas ühe pidalitõbise. Kaastundlikult puudutas Jeesus seda meest ja ütles: „Ma tahan” (Markuse 1:40–42). Selliste jutustuste kaudu ütleb Jehoova tegelikult: „Just nii kasutan mina oma jõudu!” Kas ei tunne sa soovi ülistada meie kõikvõimsat Jumalat ja tänada teda selle eest, et ta kasutab jõudu nii armastaval viisil?

1. Millisesse salakavalasse võrku ebatäiuslikud inimesed kergesti satuvad?

„KELLEL jõud, sellel võim.” See ütlus juhib tähelepanu ühele salakavalale püünisele: võimu kuritarvitamisele. Kahjuks satuvad ebatäiuslikud inimesed liigagi kergesti sellesse võrku. Tõesti, kogu ajaloo kestel on olnud nii, et „inimene on valitsenud inimese üle, tuues sellega palju kahju” (Koguja 8:9). Võimu kasutamine ilma armastuseta on põhjustanud inimestele kirjeldamatuid kannatusi.

2., 3. a) Miks on see tähelepanuväärne, kuidas Jehoova kasutab oma jõudu? b) Milles võib seisneda meie jõud ja kuidas me peaksime seda kasutama?

² Kas pole siiski tähelepanuväärne, et Jehoova Jumal, kellel on piiramatu jõud, ei kasuta seda mitte kunagi kurjasti? Nagu oleme eelmistes peatükkides näinud, kasutab ta oma jõudu – nii loovat, hävitavat, kaitsvat kui ka taastavat – alati kooskõlas armastava eesmärgiga. Kui mõtleme selle üle, kuidas ta kasutab oma jõudu, ajendab see meid temaga lähedasemaks saama. See omakorda ajendab meid võtma „Jumala endale eeskujuks” ka selles, kuidas me ise oma jõudu kasutame (Efeslastele 5:1). Aga mis jõudu võib olla meil, väikestel inimestel?

³ Pea meeles, et inimene loodi Jumala sarnaseks (1. Moosese 1:26, 27). Seega on ka meil jõudu – vähemalt mõningal määral. Siia alla käib suutlikkus ülesandeid täita ja tööd teha; võim teiste üle; võime mõjutada teisi, eriti neid, kes meid armastavad; kehaline tugevus või materiaalne omand. Laulik kirjutas Jehoova kohta: „Sinu juures on eluallikas” (Laul 36:9). Seega on Jumal kas otseselt või kaudselt kogu meie jõu allikas. Seepärast me tahame kasutada seda viisil, mis meeldib talle. Kuidas see on meil võimalik?

Võtmeks on armastus

4., 5. a) Mis on võtmetegur, mis aitab kasutada jõudu õigesti, ja kuidas tõendab seda Jumala enda eeskuju? b) Kuidas aitab armastus meil võimu õigesti kasutada?

⁴ Võtmetegur, mis aitab jõudu õigesti kasutada, on armastus. Kas Jumala enda eeskuju tõendab seda? Tuleta meelde 1. peatükki, kus käsitlesime Jumala nelja põhiomadust – jõudu, õiglust, tarkust ja armastust. Milline neist neljast omadusest on kaalukam kui kõik teised? Armastus. „Jumal on armastus,” ütleb 1. Johannese 4:8. Jah, kogu Jehoova olemus on armastus, mis mõjutab kõike, mida ta teeb. Järelikult on armastus see, mis alati ajendab teda oma jõudu kasutama, ja selle lõpptulemus on hea neile, kes teda armastavad.

⁵ Armastus aitab ka meil oma jõudu õigesti kasutada. Ütleb ju Piibel, et armastus on lahke ega taotle omakasu (1. Korintlastele 13:4, 5). Seetõttu ei lase armastus meil käituda karmilt ega julmalt nendega, kelle üle meil on mingil määral võimu. Vastupidi, me kohtleme teisi väärikalt ning paneme nende vajadused ja tunded enda omadest ettepoole (Filiplastele 2:3, 4).

6., 7. a) Mis on jumalakartus ja kuidas see omadus aitab meil hoiduda võimu kuritarvitamast? b) Too näide selle kohta, kuidas on seotud kartus valmistada Jumalale meelepaha ja armastus Jumala vastu.

⁶ Armastus on seotud veel ühe omadusega, mis võib aidata meil hoiduda võimu kuritarvitamast: see on jumalakartus. Mille poolest on see omadus väärtuslik? „Jehoova kartuse pärast pöördutakse kurjast,” ütleb Õpetussõnad 16:6. Võimu kuritarvitamine on kindlasti üks halb teguviis, millest me peaksime hoiduma. Jumalakartus ei lase meil vääriti kohelda neid, kelle üle meil on võimu. Miks? Ühest küljest me teame, et meil tuleb Jumala ees vastust anda selle kohta, kuidas me kohtleme neid inimesi (Nehemja 5:1–7, 15). Kuid jumalakartusega on seotud veelgi rohkem. Algkeelsed sõnad, mille tõlkevasteks on „kartus”, viitavad sageli sügavale lugupidamisele ja aukartusele Jumala ees. Seega ühendab Piibel kartuse armastusega Jumala vastu (5. Moosese 10:12, 13). See sügav lugupidamine on seotud ka terve kartusega valmistada Jumalale meelepaha – mitte seetõttu, et me lihtsalt kardame halbu tagajärgi, vaid seepärast, et me tõesti armastame teda.

⁷ Toome näite. Mõtle väiksele poisile ja tema isale, kellel on omavahel head suhted. Poiss teab, et isa tunneb tema vastu südamlikku ja armastavat huvi. Kuid poiss on teadlik ka sellest, mida isa temalt ootab, ja ta teab, et isa distsiplineerib teda, kui ta käitub halvasti. Poiss ei ela alalises hirmus oma isa ees. Vastupidi, ta armastab oma isa väga. Väikemees teeb rõõmuga seda, milles ta on kindel, et see teeb tema isale heameelt. Sama lugu on ka jumalakartusega. Kuna me armastame taevast Isa Jehoovat, kardame teha midagi, mis võiks tema südant kurvastada (1. Moosese 6:6). Vastupidi, me soovime tema südant rõõmustada (Õpetussõnad 27:11). Seepärast me tahamegi kasutada oma jõudu õigesti. Vaadelgem lähemalt, kuidas me võime seda teha.

Perekonnas

8. a) Milline võim on peres mehel ja kuidas ta peab seda kasutama? b) Kuidas saab mees näidata, et ta austab oma naist?

⁸ Kõigepealt vaadelgem suhteid perekonnaringis. „Mees on oma naise pea,” ütleb Efeslastele 5:23. Kuidas peab mees kasutama seda võimu, mille Jumal on talle andnud? Piibel käsib mehel elada koos oma naisega targalt ja osutada talle „austust kui õrnemale anumale” (1. Peetruse 3:7). Kreeka nimisõna, mis on tõlgitud vastega „austus”, tähendab „hinda, väärtust ... lugupidamist”. Selle sõna eri vorme tõlgitakse näiteks vastetega „kingitused” ja „kallis” (Apostlite teod 28:10; 1. Peetruse 2:7). Mees, kes austab oma naist, ei ründa teda mitte kunagi kehaliselt, samuti ta ei alanda ega halvusta naist ega tekita temas väärtusetuse tunnet. Vastupidi, ta peab teda väärtuslikuks ja kohtleb lugupidavalt. Ta näitab sõnade ja tegudega – nii avalikult kui ka omavahel –, et naine on talle kallis (Õpetussõnad 31:28). Selline mees võidab oma naise armastuse ja lugupidamise, kuid mis veelgi tähtsam, ka Jumala heakskiidu.

9. a) Milline võim on peres naisel? b) Mis võib aidata naisel kasutada oma võimeid selleks, et toetada oma meest, ja mis on selle tulemus?

⁹ Ka naisel on mõningal määral võimu oma peres. Piibel räägib jumalakartlikest naistest, kes arvestasid mehe juhtpositsiooniga, kuid näitasid üles ka algatusvõimet, et mõjutada oma meest positiivsel viisil või aidata tal vältida vigu otsuste tegemisel (1. Moosese 21:9–12; 27:46–28:2). Naisel võib olla mehest terasem mõistus või muid võimeid, mis mehel puuduvad. Sellegipoolest peab naine oma mehest sügavalt lugu pidama ja alluma talle „samamoodi nagu Isandale” (Efeslastele 5:22, 33). Kui naine mõtleb sellele, kuidas olla Jumalale meelepärane, aitab see tal kasutada oma võimeid nii, et ta on mehele toeks, mitte ei halvusta teda ega ürita valitseda tema üle. Selline tark naine teeb mehega head koostööd, et oma perekonda üles ehitada. Nii hoiab ta rahu Jumalaga. (Õpetussõnad 14:1.)

10. a) Millise võimu on Jumal andnud lapsevanematele? b) Mida mõeldakse sõnaga „manitsus” ja kuidas tuleks lapsi distsiplineerida? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁰ Ka lapsevanematel on võimu, mille neile on andnud Jumal. Piibel manitseb: „Isad, ärge ärritage oma lapsi. Lapsi kasvatades manitsege neid Jehoova juhatuse järgi ja juurutage neisse tema mõtteviisi” (Efeslastele 6:4). Piiblis võib sõna „manitsus” tähendada „üles kasvatamist, õpetamist, juhatamist”. Lapsed vajavad sellist distsiplineerimist, sest kui neile antakse selget õpetust ning kehtestatakse piirid, võivad nad olla õnnelikud ja edukad. Piibel seostab sellise manitsemise või õpetamise armastusega (Õpetussõnad 13:24). Seetõttu ei tohiks „kasvatussau” olla kunagi julm – ei emotsionaalselt ega kehaliselt.a (Õpetussõnad 22:15; 29:15.) Rangelt või karmilt distsiplineerimine ilma armastust väljendamata on vanemliku võimu kuritarvitamine ja võib rõhuda lapse vaimu (Koloslastele 3:21). Teisest küljest näitab tasakaalukas distsiplineerimine lastele seda, et vanemad armastavad neid ja hoolivad sellest, millisteks inimesteks nad kasvavad.

11. Kuidas saavad lapsed oma jõudu õigesti kasutada?

¹¹ Kuidas on lugu lastega? Kuidas võivad nemad jõudu õigesti kasutada? „Noorte meeste auks on jõud,” ütleb Õpetussõnad 20:29. Kindlasti ei leidu ühtegi paremat viisi, kuidas noored saaksid kasutada oma jõudu, kui teenida oma vägevat Loojat (Koguja 12:1). Noortel on hea pidada meeles, et nende teod võivad mõjutada nende vanemate tundeid (Õpetussõnad 23:24, 25). Kui lapsed kuuletuvad oma jumalakartlikele vanematele ja püsivad õigel teel, teevad nad sellega vanemate südamele rõõmu (Efeslastele 6:1). Selline käitumine „meeldib Isandale” (Koloslastele 3:20).

Koguduses

12., 13. a) Kuidas peaksid vanemad suhtuma oma võimu koguduses? b) Too näide, miks peaksid vanemad kohtlema karja õrnalt.

¹² Jehoova on andnud ülevaatajad, et need oleksid koguduses eestvedajad (Heebrealastele 13:17). Need Piiblis esitatud nõuetele vastavad mehed peaksid kasutama neile Jumala poolt antud võimu selleks, et pakkuda karjale vajalikku abi ja edendada selle heaolu. Kas nende positsioon annab neile õiguse peremehetseda oma kaasusklike üle? Kindlasti mitte! Kogudusevanemad peavad suhtuma tasakaalukalt ja alandlikult oma rolli koguduses (1. Peetruse 5:2, 3). Piibel ütleb ülevaatajatele, et neil tuleb karjastena hoida „Jumala kogudust, kelle ta on ostnud omaenda poja verega” (Apostlite teod 20:28). See on jõuline põhjus, miks kohelda igat venda-õde koguduses hellalt.

¹³ Selle kohta võime tuua järgmise võrdluse. Lähedane sõber palub sul hoolitseda millegi väärtusliku eest. Sa tead, et sõber maksis selle eest kõrget hinda. Kas ei hoiaks sa seda õrnalt ja suure hoolega? Samuti on Jumal usaldanud kogudusevanematele vastutuse hoolitseda tõeliselt väärtusliku varanduse – koguduse – eest, mille liikmeid võrreldakse lammastega (Johannese 21:16, 17). Jehoovale on tema lambad kallid – tegelikult koguni nii kallid, et ta ostis nad oma ainusündinud Poja Jeesus Kristuse verega. Jehoova poleks saanud oma lammaste eest maksta enam kõrgemat hinda. Alandlikud kogudusevanemad peavad seda meeles ja kohtlevad Jehoova lambaid sellele vastavalt.

Keele võim

14. Milline võim on keelel?

¹⁴ „Surm ja elu on keele võimuses,” ütleb Piibel (Õpetussõnad 18:21). Keel võib tõesti palju paha teha. Kes meist poleks kunagi tundnud kihvatust, mida põhjustab mõtlematu või isegi halvustav märkus? Kuid keelel on ka vägi parandada. „Tarkade keel tervendab,” ütleb Õpetussõnad 12:18. Jah, positiivsed, innustavad sõnad võivad mõjuda südamele nagu rahustav, tervendav palsam. Vaatame mõningaid näiteid.

15., 16. Kuidas me saame kasutada keelt teiste julgustamiseks?

¹⁵ „Lohutage masendunuid,” innustab 1. Tessalooniklastele 5:14. Jah, isegi ustavad Jehoova teenijad võivad mõnikord masendusega võidelda. Kuidas me saaksime neid aidata? Kiida neid siiralt ja konkreetsete asjade eest ning aita neil mõista, kui väärtuslikud nad on Jehoova silmis. Jaga nendega Piibli võimsaid sõnu, mis näitavad, et Jehoova tõesti hoolib neist ning armastab neid, „kelle süda on murtud” ja „kel on purukspekstud vaim” (Laul 34:18). Kui kasutame oma keele võimu selleks, et teisi lohutada, näitame sellega, et jäljendame oma kaastundlikku Jumalat, „kes masendunuid lohutab” (2. Korintlastele 7:6).

¹⁶ Me võime kasutada oma sõna jõudu ka selleks, et pakkuda teistele väga vajalikku julgustust. Kas on mõni kaasusklik kaotanud surma tõttu oma lähedase inimese? Kaastundlikud sõnad, milles väljendub meie hool ja mure, võivad lohutada leinavat südant. Kas tunneb mõni eakas vend või õde ennast tarbetuna? See, kes kasutab oma keelt läbimõeldult, võib kinnitada eakatele, et neid hinnatakse ja peetakse väärtuslikuks. Kas keegi võitleb kroonilise haigusega? Lahked sõnad kas telefoni teel, kirjalikult või silmast silma võivad olla suureks abiks, et virgutada haige inimese vaimu. Kui rõõmus on meie Looja kindlasti selle üle, kui kasutame kõnevõimet teiste kosutamiseks (Efeslastele 4:29).

17. Millisel olulisel viisil me võime kasutada oma keelt, et teistele head teha, ja miks me peaksime seda tegema?

¹⁷ Keele võimu kasutamiseks ei saa olla enam tähtsamat viisi kui see, et kuulutame teistele head sõnumit Jumala Kuningriigist. „Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui sul on jõudu neid aidata,” ütleb Õpetussõnad 3:27. Meil on kohustus jagada teistega elupäästvat head sõnumit. Pole õige hoida enda teada seda pakilist sõnumit, mille Jehoova on nii heldelt meie kätte andnud (1. Korintlastele 9:16, 22). Aga mil määral tuleks meil Jehoova soovi kohaselt selles töös osaleda?

Teenime Jehoovat „kogu oma ... jõuga”

18. Mida Jehoova meilt ootab?

¹⁸ Meie armastus Jehoova vastu ajendab meid osalema kristlikus teenistuses täiel määral. Mida Jehoova meilt selles suhtes ootab? Midagi sellist, mis on jõukohane igaühele, hoolimata tema olukorrast: „Mida tahes te teete, seda tehke kogu hingest, nagu Jehoovale, mitte nagu inimestele” (Koloslastele 3:23). Kui Jeesus nimetas suurimat käsku, ütles ta: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga” (Markuse 12:30). Jah, Jehoova soovib, et me igaüks armastaksime ja teeniksime teda kogu hingest.

19., 20. a) Miks mainitakse Markuse 12:30 eraldi südant, mõistust ja jõudu, kui mõiste „hing” hõlmab neid nagunii? b) Mida tähendab teenida Jehoovat kogu hingest?

¹⁹ Mida tähendab teenida Jehoovat kogu hingest? Hing viitab isikule tervikuna koos kõigi tema keha ja mõistuse võimetega. Aga miks mainitakse Markuse 12:30 eraldi südant, mõistust ja jõudu, kui mõiste „hing” hõlmab neid nagunii? Toome näite. Piibli aegadel võis inimene müüa ennast (oma hinge) orjusse. Kuid ori ei pruukinud teenida isandat kogu südamest – ta ei pruukinud kasutada kogu oma jõudu või kõiki oma mõistuse võimeid, et edendada isanda huve (Koloslastele 3:22). Seega mainis Jeesus neid teisi võimeid ilmselt selle rõhutamiseks, et Jumalat teenides ei tohi me ennast milleski tagasi hoida. Teenida Jumalat kogu hingest tähendab anda endast parim, kasutada oma jõudu ja energiat tema teenistuses võimalikult täielikul määral.

²⁰ Kas kogu hingest teenimine tähendab seda, et me kõik peame kasutama kuulutustöö tegemiseks sama palju aega ja energiat? Vaevalt oleks see võimalik, sest kõigi inimeste võimalused ja võimed on erinevad. Näiteks hea tervisega ja kehaliselt tugev noor võib olla suuteline viibima kuulutustööl pikemat aega kui see, kelle jõud on kõrge vanaduse tõttu kahanenud. Vallaline, kellel pole perekondlikke kohustusi, suudab ehk rohkem teha kui see, kellel tuleb hoolitseda perekonna eest. Kui tänulikud me peaksime olema, kui meie jõud ja olukord võimaldab teenistuses palju korda saata! Muidugi ei tahaks me mitte kunagi olla kriitilise vaimuga ega võrrelda ennast teistega (Roomlastele 14:10–12). Vastupidi, me tahame kasutada oma jõudu selleks, et teisi julgustada.

21. Milline on parim ja tähtsaim viis, kuidas kasutada oma jõudu?

²¹ Jehoova on andnud täiuslikku eeskuju sellega, et ta kasutab oma jõudu õigesti. Me tahame jäljendada teda nii hästi, kui me ebatäiuslike inimestena suudame. Me võime kasutada oma jõudu õigesti siis, kui kohtleme väärikalt neid, kelle üle meil on mingil määral autoriteeti. Lisaks sellele soovime teha kogu hingest seda elupäästvat kuulutustööd, mille Jehoova on meile teha andnud (Roomlastele 10:13, 14). Pea meeles, et Jehooval on hea meel, kui annad talle parima, mida sina – su hing – suudad anda. Kas ei sütita see sinu südames soovi teha kõik mis võimalik, et teenida sellist mõistvat ja armastavat Jumalat? Pole olemas paremat ega tähtsamat viisi, kuidas kasutada oma jõudu.