1., 2. Mis oli Jehoova eesmärk seitsmenda päeva kohta ja kuidas pandi Jumala tarkus selle päeva alguses proovile?

KUI madalale küll langes inimene, kuuenda loomispäeva hiilgav kroon! Ühe hetkega oli kõik kadunud. Jehoova oli öelnud, et „kõik, mis ta oli teinud”, kaasa arvatud inimene, on „väga hea” (1. Moosese 1:31). Seitsmenda päeva algul aga otsustasid Aadam ja Eeva liituda Saatana algatatud mässuga. Nad sattusid patu, ebatäiuslikkuse ja surma haardesse.

² Võis jääda mulje, et Jehoova eesmärk seitsmenda päeva kohta on lootusetult nurja aetud. See päev, nagu kuus eelmistki, pidi kestma tuhandeid aastaid. Jehoova kuulutas selle pühaks, kuna selle päeva lõppedes pidi kogu maakera saama paradiisiks, kus elab täiuslik inimpere (1. Moosese 1:28; 2:3). Aga kuidas on see üldse võimalik pärast sellist katastroofilist mässu? Mida Jumal ette võtab? See olukord pani Jehoova tõsiselt proovile ja ta sai näidata oma erakordset tarkust.

3., 4. a) Mil viisil ilmneb Jehoova aukartustäratav tarkus sellest, kuidas ta reageeris mässule Eedenis? b) Millist tõde peaks alandlikkus aitama meil meeles pidada, kui uurime Jehoova tarkust?

³ Jehoova reageeris viivitamata. Ta tegi Eedenis mässajatele teatavaks oma kohtuotsuse ja samal ajal vihjas põgusalt ka millelegi imepärasele: oma eesmärgile teha lõpp kõigile hädadele, mis kaasnevad nende mässuga (1. Moosese 3:15). Jehoova seadis kaugelenägelikult eesmärgi, mis on Eedeni sündmustest alates püsinud muutumatuna läbi aastatuhandeid kestnud inimajaloo ning ulatub veel kaugesse tulevikkugi. See on võrratult lihtne, aga siiski nii tohutult sügava tähendusega, et Piibli lugeja võib kogu eluaja seda uurida ja selle üle mõtiskleda. Lisaks on absoluutselt kindel, et Jehoova eesmärk läheb täide. Selle kohaselt tuleb lõpp kogu kurjusele, patule ja surmale. Selle teostudes saavad sõnakuulelikud inimesed täiuslikuks. Kõik see saab teoks enne seitsmenda päeva lõppu, nii et kõigele vaatamata täidab Jehoova õigeks ajaks oma eesmärgi, mis tal on seitsmenda päeva ja inimkonna suhtes!

⁴ Kas pole tõsi, et selline tarkus tekitab aukartust? See ajendas apostel Paulust väljendama imetlust Jumala tarkuse sügavuse üle (Roomlastele 11:33). Kui asume uurima selle jumaliku omaduse mitmesuguseid tahke, peaks alandlikkus aitama meil meeles pidada üht olulist tõde – nimelt seda, et me suudame parimalgi juhul Jehoova ääretust tarkusest üksnes pinnapealse aimduse saada (Iiob 26:14). Kõigepealt aga tehkem kindlaks, milline on see aukartustäratav omadus.

Mis on jumalik tarkus?

5., 6. Kuidas on omavahel seotud teadmised ja tarkus ning kui põhjalikud on Jehoova teadmised?

⁵ Tarkus pole sama, mis teadmised. Arvutisse võib mahtuda tohutu hulk teadmisi, kuid seda masinat oleks raske nimetada targaks selle sõna tegelikus tähenduses. Sellegipoolest on teadmised ja tarkus omavahel seotud (Õpetussõnad 10:14). Näiteks kui sul oleks vaja tarka nõuannet mõne raske tervisehäire ravimiseks, kas küsiksid seda kelleltki, kes teab meditsiinist vähe või üldse mitte? Vaevalt küll! Seega on selge, et täpsed teadmised kuuluvad tõelise tarkusega lahutamatult kokku.

⁶ Jehooval on ääretu hulk teadmisi. Üksnes tema kui „igaviku kuningas” on elanud igavesti (Ilmutus 15:3). Ja kõigi nende loendamatute ajastute jooksul on ta olnud teadlik kõigest. Piibel ütleb: „Ükski loodu pole Jumala pilgu eest varjatud, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silme ees ning temale tuleb meil aru anda” (Heebrealastele 4:13; Õpetussõnad 15:3). Loojana mõistab Jehoova täielikult kõike, mis ta on teinud, ja ta on jälginud ka kogu inimtegevust algusest peale. Ta uurib iga inimese südant ja talle ei jää midagi märkamata (1. Ajaraamat 28:9). Olles loonud meid vaba tahtega isikuteks, tunneb ta rõõmu, kui näeb meid tegemas elus tarku valikuid. Ta suudab samaaegselt kuulata palveid, mida esitab lugematu hulk inimesi! (Laul 65:2.) Ja seda poleks vaja mainidagi, et Jehooval on ka täiuslik mälu.

7., 8. Kuidas ilmnevad Jehoova arusaamine, vahetegemisvõime ja tarkus?

⁷ Jehooval on rohkem kui vaid teadmised. Ta mõistab ka seda, kuidas faktid on omavahel seotud ja näeb tervikpilti, mille moodustavad loendamatud detailid. Ta annab hinnanguid ja teeb otsuseid, eristab head ja halba, olulist ja kõrvalist. Lisaks näeb ta pealispinnast sügavamale ja uurib hoolikalt südant (1. Saamueli 16:7). Seega on Jehooval arusaamine ja vahetegemisvõime – omadused, mis on olulisemad kui teadmine. Aga tarkus ületab ka need.

⁸ Tarkus on oskus ühendada teadmised, vahetegemisvõime ja arusaamine ning rakendada neid soovitud tulemuse saavutamiseks. Mõned Piibli algkeelsed sõnad, mille tõlkevasteks on „tarkus”, tähendavad sõna-sõnalt „tõhusalt tegutsemist” või „praktilist tarkust”. Seega pole Jehoova tarkus vaid teoreetiline. See on praktiline ja tulemuslik. Toetudes oma laialdastele teadmistele ja sügavale arusaamisele, teeb Jehoova alati parimad võimalikud otsused ja viib need ellu parimal mõeldaval viisil. See on tõeline tarkus! Jehoova puhul on selgelt näha, kui õige on Jeesuse ütlus: „Ometi ilmneb tarkus tegudest” (Matteuse 11:19). Jehoova teod kogu universumis annavad võimsalt tunnistust tema tarkusest.

Tõendid Jumala tarkuse kohta

9., 10. a) Milline tarkus ilmneb Jehoova juures ja kuidas? b) Kuidas on rakk tõendiks Jehoova tarkuse kohta?

⁹ Kas oled kunagi imetlenud leidlikku meistrimeest, kes valmistab ilusaid, töökindlaid asju? See on muljetavaldav tarkus (2. Moosese 31:1–3). Jehoova on sellise tarkuse allikas ja suurim omanik. Kuningas Taavet ütles Jehoova kohta: „Ma tänan sind, et olen nii aukartustäratavalt, nii imeliselt loodud. Su tööd on imepärased, seda tean ma hästi” (Laul 139:14). Tõepoolest, mida rohkem me inimkeha kohta teada saame, seda suuremat aukartust me tunneme Jehoova tarkuse ees.

¹⁰ Toome näite. Sinu elu algas ühest rakust – see oli su ema munarakk, mille viljastas sinu isa seemnerakk. Varsti hakkas see rakk jagunema ja nüüd lõpptulemusena koosneb su keha umbes 100 triljonist rakust. Nad kõik on imetillukesed: umbes 10 000 keskmise suurusega rakku mahuks nööpnõelapeasuuruse täpi sisse. Samas on igaüks neist hämmastavalt keerulise ehitusega. Elusrakk on kaugelt keerukam kui ükski inimeste ehitatud masin või tehas. Teadlased ütlevad, et rakk on nagu müüriga linn, millel on valvega sisse- ja väljapääsud, transpordisüsteem, sidevõrk, jõujaamad, vabrikud, jäätmekäitlusseadmed, kaitsemehhanismid ja tuumas on isegi keskvalitsus. Peale selle suudab rakk vaid mõne tunniga iseendast täpse koopia valmistada!

11., 12. a) Mille tõttu hakkavad areneva loote rakud täitma erisuguseid ülesandeid ja kuidas see on kooskõlas Lauluga 139:16? b) Kuidas näitab inimese aju, et me oleme „imeliselt loodud”?

¹¹ Muidugi pole kõik rakud ühesugused. Kui loote rakud jagunevad, hakkavad nad täitma väga erisuguseid ülesandeid. Mõned saavad närvirakkudeks, teised luu, lihase, vere või silma rakkudeks. Kõik need erisugused ülesanded on programmeeritud DNA-sse: raku geneetiliste ehitusjuhendite „raamatukokku”. On huvitav, et Taavet ütles inspiratsiooni kaudu Jehoovale: „Su silmad nägid mind juba mu looteeas, su raamatusse pandi kirja kõik mu osad” (Laul 139:16).

¹² Mõned kehaosad on tohutult keerulised. Mõtle näiteks inimese peaajule. Mõned on nimetanud seda kõige keerukamaks seni teadaolevaks objektiks universumis. See koosneb umbes 100 miljardist närvirakust – umbes sama palju kui tähti meie galaktikas. Kõigist neist rakkudest lähtuvad tuhanded harud, mis on ühenduses teiste rakkudega. Teadlased ütlevad, et inimese ajusse võiks mahtuda kogu informatsioon, mis leidub kõigis maailma raamatukogudes, ja et tegelikult suudab meie mälu säilitada mõõdetamatut andmehulka. Kuigi teadlased on uurinud seda „imeliselt loodud” organit juba aastakümneid, tunnistavad nad, et aju tööpõhimõtted ei pruugi neile mitte kunagi täiesti selgeks saada.

13., 14. a) Kuidas on sipelgate ja teiste loomade puhul näha, et nad tegutsevad loomusunnil targalt, ja mida see õpetab meile nende Looja kohta? b) Miks võib öelda, et näiteks ämblikuvõrk on targalt tehtud?

¹³ Inimene on aga vaid üks Jehoova loomingulise tarkuse avaldumisnäide. Laul 104:24 ütleb: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Kõik oled sa teinud targalt. Maa on täis sinu looduid.” Jehoova tarkus avaldub kogu loodus, mis meid ümbritseb. Näiteks sipelgas tegutseb loomusunnil targalt (Õpetussõnad 30:24). Tõepoolest, sipelgate kolooniad on suurepäraselt organiseeritud. Mõned kolooniad karjatavad ja hooldavad lehetäisid ning saavad neilt toitu, otsekui oleksid need kariloomad. Teised sipelgad on nagu põllumehed, kes kasvatavad „vilja” – seeni. Paljud teisedki elusolendid on programmeeritud instinktiivselt tegema märkimisväärseid asju. Tavaline toakärbes sooritab sellist vigurlendu, mida ei suuda järele teha isegi kõige parem inimeste ehitatud lennumasin. Rändlinnud orienteeruvad tähtede, maakera magnetvälja või mingit laadi sisemise kaardi järgi. Bioloogidel kulub aastaid, et uurida seda väga keerukat käitumist, mis on programmeeritud neisse loomadesse. Kui tark peab siis veel olema Jumal, kes need on loonud ja programmeerinud!

¹⁴ Teadlased on saanud palju teada tänu Jehoova loomistöös avalduvale tarkusele. Nüüd on olemas isegi selline teadusharu nagu biomimeetika, mille abil üritatakse jäljendada looduses esinevate struktuuride ehitust. Näiteks oled ehk imetlenud ämblikuvõrgu ilu. Insener aga näeb selle geniaalset ehitust. Need mõned pealtnäha õrnad niidid on proportsionaalselt tugevamad kui teras ja vastupidavamad kui kiud, millest valmistatakse kuulikindlaid veste. Aga kui tugevad siis? Kui ämblikuvõrgu mõõtmeid suurendada sel määral, et see oleks sama suur nagu võrk, mida kasutavad kalalaevad, võiks sellega kinni püüda lendava reisilennuki! Jehoova on tõesti teinud kõik targalt.

Väljaspool maakera ilmnev tarkus

15., 16. a) Kuidas annab tähistaevas tunnistust Jehoova tarkuse kohta? b) Kuidas osutab Jehoova tarkusele see, et ta on tohutute inglihulkade Ülemjuhataja?

¹⁵ Jehoova tarkuse kohta annavad tunnistust kõik tema tööd kogu universumis. Taevatähed, millest rääkisime mingil määral 5. peatükis, pole kosmoseavarustes suvaliselt laiali pillutatud. Tähed on Jehoova „taevas valitsevate seaduste” järgi suurepäraselt organiseeritud ja koondatud galaktikateks, millest omakorda moodustuvad parved, mis liituvad superparvedesse (Iiob 38:33). Pole midagi imestada, et Jehoova nimetab taevakehasid „vägedeks” (Jesaja 40:26). Siiski ilmneb Jehoova tarkus veelgi selgemalt ühe teistsuguse sõjaväe kaudu.

¹⁶ Nagu oli juttu 4. peatükis, kannab Jumal tiitlit „vägede Jehoova”, kuna ta on sadadest miljonitest vaimolenditest koosnevate väehulkade Ülemjuhataja. See on tõend Jehoova jõu kohta. Kuidas see on aga seotud tema tarkusega? Mõtle järgnevale. Jehoova ja Jeesus ei ole kunagi tegevuseta (Johannese 5:17). Seega on mõistlik arvata, et ka inglid, kes teenivad Kõigekõrgemat, on samuti pidevalt hõivatud tegevusega. Ja tuleta meelde, et nad on inimesest kõrgemad üliintelligentsed ja ülivõimsad olendid (Heebrealastele 1:7; 2:7). Sellegipoolest on Jehoova osanud pakkuda miljardite aastate jooksul alati meeldivat ja rahuldustpakkuvat tegevust kõigile neile inglitele, kes täidavad tema tahet (Laul 103:20, 21). Kui aukartustäratav peab küll olema sellise Väejuhi tarkus!

Jehoova on „ainsana tark”

17., 18. Miks ütleb Piibel, et Jehoova on „ainsana tark” ja miks peaks meid valdama aukartus tema tarkuse ees?

¹⁷ Selliseid tõendeid arvestades on täiesti mõistetav, miks Piibel räägib Jehoova tarkusest ülivõrdes. Näiteks öeldakse seal, et Jehoova on „ainsana tark” (Roomlastele 16:27). Üksnes Jehooval on absoluutne tarkus. Tema on kogu tõelise tarkuse allikas (Õpetussõnad 2:6). See on põhjus, miks Jeesus, kes on küll kõige targem Jehoova loodute hulgas, ei toetunud omaenda tarkusele, vaid rääkis nii, nagu Isa oli teda õpetanud (Johannese 12:48–50).

¹⁸ Pane tähele, mida apostel Paulus ütles Jehoova erakordse tarkuse kohta: „Kui rikkalikud on küll Jumala õnnistused, kui sügavad tema tarkus ja teadmised! Kui tabamatud on tema kohtuotsused ja äraarvamatud tema teed!” (Roomlastele 11:33). Paulus väljendas võimsaid tundeid – sügavat aukartust. Kreeka sõna, mille tõlkevasteks on „sügav”, on lähedalt seotud sõnaga, mis tähendab „kuristikku”. Seega loovad tema sõnad värvika kujutluspildi. Kui mõtleme Jehoova tarkusele, tekib tunne, nagu vaataksime ääretusse, põhjatusse kuristikku, mis on nii sügav ja nii tohutult avar, et me ei suuda iial selle hiiglaslikkust isegi aimata, ammugi veel kujutada selle piirjooni või joonistada selle detaile (Laul 92:5). Kas ei peaks see mõte tegema meid alandlikuks?

19., 20. a) Mille poolest sobib kotkas hästi sümboliseerima Jumala tarkust? b) Kuidas on Jehoova tõestanud, et ta suudab näha tulevikku?

¹⁹ Jehoova on „ainsana tark” ka muus mõttes: ainult tema suudab näha tulevikku. Pea meeles, et Jehoova tarkuse sümboliks on kaugelenägev kotkas. Kaljukotkas võib kaaluda kuni viis kilogrammi, kuid tema silmad on suuremad kui täiskasvanud inimesel. Kotkal on hämmastavalt terav nägemine – ta näeb väikest saaklooma sadade meetrite või isegi mitme kilomeetri kauguselt! Jehoova ise ütles kunagi kotka kohta: „Tema silmad näevad kaugele” (Iiob 39:29). Samamoodi ka Jehoova silmad „näevad kaugele” ajalises mõttes – tulevikku.

²⁰ Piibel on täis tõendeid selle kohta. Seal leidub sadu ettekuulutusi – ajalugu, mis pandi kirja juba enne kõnealuste sündmuste toimumist. Piiblis on ettekuulutusi sõdade lõpptulemuse, maailmariikide tõusu ja languse ning isegi konkreetsete väejuhtide lahingustrateegiate kohta, kusjuures mõned neist ennustustest on kirja pandud sadu aastaid enne täitumist (Jesaja 44:25–45:4; Taaniel 8:2–8, 20–22).

21., 22. a) Miks pole mingit alust arvata, et Jehoova on näinud ette kõik valikud, mida sa elu jooksul teed? Too näide. b) Kust me teame, et Jehoova tarkus pole kalk ega tundetu?

²¹ Kas see aga tähendab, et Jumal on juba näinud ette ka selle, milliseid valikuid teed sina oma elus? Mõned, kes kuulutavad ettemääratuse õpetust, väidavad, et see on just nii. Kuid tegelikult annab see idee Jehoova tarkusest hoopis moonutatud pildi, sest see jätab mulje, nagu ei suudaks Jehoova kontrollida oma võimet näha tulevikku. Toome ühe näite. Kui sul oleks võrratult kaunis lauluhääl, kas see tähendaks, et sa ei saa teha midagi muud, kui pead kogu aeg laulma? Eks ole rumal mõte! Samuti on ka Jehooval võime näha tulevikku, aga ta ei kasuta seda kogu aeg. Kui ta seda teeks, piiraks see meie tahtevabadust, mis on väärtuslik kingitus, mida Jehoova meilt mitte kunagi ära ei võta (5. Moosese 30:19, 20).

²² Veelgi halvem on see, et ettemääratusõpetus jätab mulje, nagu oleks Jehoova tarkus kalk, südametu, armastusetu ja kaastundetu. Kuid see on täielikus vastuolus tõega! Piibel õpetab, et Jehoova on „südamelt tark” (Iiob 9:4). Muidugi see ei tähenda, et tal on sõnasõnaline süda, kuid Piiblis on „süda” sageli seotud kõige sügavamate ajendite ja tunnetega, näiteks armastusega. Jehoova tarkust, nagu muidki tema omadusi, valitseb seega armastus (1. Johannese 4:8).

23. Mida peaks Jehoova võrratu tarkus ajendama meid tegema?

²³ Loomulikult on Jehoova tarkus täiuslikult usaldusväärne. See on palju kõrgem meie endi tarkusest. Seetõttu esitab Jumala Sõna meile armastava üleskutse: „Usalda Jehoovat kogu südamest ja ära toetu omaenda arusaamisele. Arvesta temaga kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks” (Õpetussõnad 3:5, 6). Süvenegem nüüd Jehoova tarkusesse, et võiksime saada veelgi lähedasemaks oma piiritult targa Jumalaga.

1., 2. Millise „kirja” on Jehoova meile kirjutanud ja miks?

KAS sulle meenub viimane kord, mil said kirja mõnelt kallilt inimeselt, kes elab kusagil kaugel? Vähesed asjad teevad nii palju rõõmu nagu südamlik kiri kelleltki, keda peame kalliks. Meil on rõõm kuulda, kuidas tal läheb, mida ta on teinud ja kavatseb teha. Selline suhtlemine lähendab sõpru omavahel, kuigi nad viibivad teineteisest kaugel.

² Mis võiks siis veel rohkem rõõmu teha kui kirjalik sõnum Jumalalt, keda me armastame? Jehoova ongi mingis mõttes kirjutanud meile „kirja” – see on tema Sõna Piibel. Selles raamatus räägib ta meile, kes ta on, mida ta on teinud, millised on tema eesmärgid, ja palju muud. Jehoova on andnud meile oma Sõna, sest ta soovib, et oleksime temaga lähedased. Meie piiritult tark Jumal valis meiega suhtlemiseks parima võimaliku viisi. Selles, kuidas Piibel on kirjutatud ja mida see sisaldab, väljendub võrreldamatu tarkus.

Miks kirjapandud Sõna?

3. Kuidas andis Jehoova Moosesele Seaduse?

³ Mõned ehk küsivad, miks Jehoova ei kasutanud inimestega suhtlemiseks mõnda muljetavaldavamat meetodit, näiteks häält taevast? Tegelikult ongi Jehoova mõnikord rääkinud taevast inglite kaudu, kes esindavad teda. Ta tegi seda näiteks siis, kui andis Iisraelile Seaduse (Galaatlastele 3:19). See hääl taevast oli nii aukartustäratav, et hirmunud iisraellased palusid Jehooval mitte rääkida sel viisil, vaid suhelda nendega Moosese kaudu (2. Moosese 20:18–20). Nii ta siis andiski Moosesele suuliselt, sõna-sõnalt edasi Seaduse, mis koosnes umbes 600 määrusest.

4. Selgita, miks see poleks olnud usaldusväärne, kui Jumala seadusi oleks edasi antud suusõnaliselt.

⁴ Aga mis oleks saanud siis, kui Seadust poleks kirja pandud? Kas Moosesele oleks jäänud täpselt meelde nende üksikasjalike seaduste täpne sõnastus ja kas ta oleks suutnud selle kogu rahvale eksimatult edasi anda? Ja kuidas oleks lugu hilisemate põlvkondadega? Kas nemadki pidanuks lootma üksnes suusõnale? See poleks küll olnud usaldusväärne meetod Jumala seaduste edasiandmiseks. Kujutle, mis juhtuks, kui sa tahad paljudele inimestele teha teatavaks ühe loo sel viisil, et igaüks räägib selle edasi järgmisele. Tõenäoliselt kuuleks viimane inimene sellist varianti, mis algsest loost märgatavalt erineb. Jumala Seaduse puhul sellist ohtu ei olnud.

5., 6. Mida käskis Jehoova Moosesel teha oma sõnadega ja miks see on õnnistuseks, et meil on Jehoova Sõna kirjapanduna?

⁵ Jehoova tegi targa valiku, kui lasi oma sõnad kirja panna. Ta andis Moosesele käsu: „Pane need sõnad kirja, sest nende sõnade alusel sõlmin ma lepingu sinu ja Iisraeliga” (2. Moosese 34:27). Sellega algas Piibli kirjutamine aastal 1513 e.m.a. Järgneva 1610 aasta jooksul rääkis Jehoova „palju kordi ja mitmel viisil” umbes 40 inimesega, kes panid Piibli kirja (Heebrealastele 1:1). Samal ajal tegid pühendunud ümberkirjutajad Pühakirja säilitamiseks suuri pingutusi, et valmistada sellest täpseid koopiaid (Esra 7:6; Laul 45:1).

⁶ Jehoova on meid tõesti õnnistanud sellega, et ta on suhelnud meiega kirja teel. Kas oled kunagi saanud kirja, mis oli sulle nii kallis – ehk pakkus see sulle lohutust, mida vajasid –, et sa hoidsid seda alles ning lugesid ikka ja jälle? Sama peab paika ka selle „kirja” puhul, mille oleme saanud Jehoovalt. Kuna Jehoova pani oma sõnad kirja, saame neid korrapäraselt lugeda ja mõtiskleda selle üle, mida need meile ütlevad (Laul 1:2). Pühakiri julgustab meid alati, kui seda vajame (Roomlastele 15:4).

Miks kirjutasid Piibli just inimesed?

7. Kuidas ilmneb Jehoova tarkus selles, et ta lasi Piibli kirjutada inimestel?

⁷ Jehoova tarkus avaldub ka selles, et ta lasi oma Sõna inimestel kirja panna. Mõtle järgmisele küsimusele. Kas Piibel oleks sama köitev nagu praegu, kui Jehoova oleks lasknud selle kirjutada inglitel? Muidugi oleksid inglid võinud kirjeldada Jehoovat oma ülevast vaatenurgast, väljendada oma kiindumust tema vastu ja jutustada ustavatest inimestest, kes teenisid Jumalat. Aga kas me oleksime tõesti võimelised mõistma ja tundma seda, mida tunnevad täiuslikud vaimolendid, kelle teadmised, kogemused ja jõud on palju suuremad kui meil? (Heebrealastele 2:6, 7.)

8. Kuidas said Piibli kirjutajad kasutada omaenda mõtlemisvõimet? (Vaata ka allmärkust.)

⁸ Kuna Jehoova usaldas oma Sõna kirjutamise inimestele, andis ta meile just selle, mida vajame – ülestähenduse, mis on Jumalalt, aga milles siiski ilmnevad inimlikud jooned (2. Timoteosele 3:16). Kuidas ta selle saavutas? Paljudel puhkudel lasi ta kirjutajatel ilmselt kasutada nende endi mõtlemisvõimet, nii et nad said valida „meeldivaid sõnu ja tõesõnu täpselt kirja panna” (Koguja 12:10, 11). See aitab mõista, miks Piiblis on nii palju stiilierinevusi: neis tekstides väljendub kirjutajate taust ja isikupära.a Sellegipoolest on need inimesed „rääkinud seda, mida nad on pühast vaimust juhituna saanud Jumalalt” (2. Peetruse 1:21). Seega on lõpptulemus tõesti „Jumala sõna” (1. Tessalooniklastele 2:13).

9., 10. Kuidas teeb Piibli südamlikumaks ja köitvamaks asjaolu, et selle kirjutasid inimesed?

⁹ Tänu sellele, et Piibli kirjutasid inimesed, on see raamat eriliselt südamlik ja köitev. Selle kirjutajatel olid samasugused tunded nagu meil. Olles ebatäiuslikud, talusid nad katsumusi ja raskusi, mis sarnanevad meie omadega. Mõnikord inspireeris Jehoova vaim neid kirjutama omaenda tunnetest ja võitlustest (2. Korintlastele 12:7–10). Siis kirjutasid nad minavormis mõtetest, mida poleks saanud väljendada ükski ingel.

¹⁰ Võtame näiteks Iisraeli kuninga Taaveti. Pärast seda, kui ta oli rängalt patustanud, koostas ta laulu, milles valas välja oma südame ja anus Jumalalt andestust. Ta kirjutas: „Puhasta mind mu patust. Ma ju tean oma üleastumisi, mu patt on alati mul meeles. ... Ma olen ju patusüüga sündinud, olnud patune hetkest, kui ema mind kandma hakkas. ... Ära heida mind ära oma palge eest, ära võta minult ära oma püha vaimu. ... Jumalale meelepäraseks ohvriks on murtud vaim. Murtud ja purukspekstud südant ei tõuka sa ära, oo, Jumal” (Laul 51:2, 3, 5, 11, 17). Kas sa tajud, millist ahastust tunneb laulukirjutaja? Kes peale ebatäiusliku inimese võiks veel väljendada selliseid südamlikke tundeid?

Miks räägitakse Piiblis inimestest?

11. Millised tegelikust elust võetud näited pandi Piiblisse kirja „meile õpetuseks”?

¹¹ Piibli juures on veel midagi, mis teeb ta ligitõmbavaks. See raamat räägib väga palju inimestest – tegelikult elanud isikutest –, kes teenisid Jumalat ja kes teda ei teeninud. Me võime lugeda nende kogemustest, raskustest ja rõõmudest. Me näeme, milleni viisid need valikud, mis nad oma elus tegid. Need jutustused pandi kirja „meile õpetuseks” (Roomlastele 15:4). Nende tegelikust elust võetud näidete kaudu õpetab Jehoova viisil, mis puudutab meie südant. Vaadelgem mõningaid näiteid.

12. Kuidas aitavad meid Piibli jutustused ustavusetutest inimestest?

¹² Piibel räägib ustavusetutest, isegi kurjadest inimestest ja sellest, mis neist sai. Neis jutustustes on näha, kuidas ebameeldivad omadused avaldusid nende tegudes, mistõttu meil on kergem omi järeldusi teha. Näiteks milline ebalojaalsust keelav seadus võiks avaldada jõulisemat mõju kui selle omaduse elav näide – Juudas, kes alatult reetis Jeesuse? (Matteuse 26:14–16, 46–50; 27:3–10.) Seesugused jutustused puudutavad tugevalt meie südant ning aitavad meil märgata alatuid kalduvusi ja neist hoiduda.

13. Kuidas aitab Piibel meil mõista, millised omadused meeldivad Jumalale?

¹³ Piibel kirjeldab ka paljusid ustavaid Jumala teenijaid. Me võime lugeda nende lojaalsusest ja näha elavaid näiteid omaduste kohta, milles meil tuleks kasvada, et saaksime Jumalaga lähedaseks. Võtame näiteks usu. Piibel annab usu definitsiooni ja näitab, kui hädavajalik see on, et võiksime olla Jumalale meelepärased (Heebrealastele 11:1, 6). Aga Piibel toob ka värvikaid näiteid usust, mis väljendub tegudes. Mõtle sellele, kuidas Aabrahami usk ilmnes siis, kui ta kavatses oma poja ohvriks tuua (1. Moosese 22. peatükk; Heebrealastele 11:17–19). Selliseid jutustusi lugedes saab sõna „usk” uue tähenduse ja sellest on kergem aru saada. Kui tark on see küll Jehoovast, et ta mitte üksnes ei manitse meid arendama meeldivaid omadusi, vaid toob nende kohta ka näiteid tegelikust elust!

14., 15. Mida ütleb Piibel ühe templisse tulnud naise kohta ja mida näitab see lugu Jehoova kohta?

¹⁴ Tõestisündinud lood, millest Piibel räägib, õpetavad meile sageli midagi ka selle kohta, milline isik on Jehoova. Mõtle loole naisest, keda Jeesus nägi templis. Istudes annetuskastide lähedal, vaatas Jeesus, kui inimesed tõid sinna annetusi. Tuli palju rikkaid, kes andsid „sellest, mis neil on üle”. Kuid Jeesuse pilk peatus ühel vaesel lesknaisel. Tema annetuseks oli „kaks leptonit, mis võrdub ühe kvadransiga”.b See oli tema viimane raha. Jeesus, kes jäljendas täiuslikult Jehoova mõtteviisi, märkis: „See vaene lesknaine pani annetuskasti rohkem kui kõik teised.” Need sõnad näitavad, et naine annetas rohkem kui kõik teised kokku. (Markuse 12:41–44; Luuka 21:1–4; Johannese 8:28.)

¹⁵ Kas pole märkimisväärne, et kõigist tol päeval templisse tulnud inimestest tõsteti esile ja mainiti Piiblis ainult seda leske? Selle näitega õpetab Jehoova meile seda, et ta hindab meie pingutusi. Ta võtab hea meelega vastu meie südamesttulevad annid, ükskõik millised need on, võrreldes sellega, mida teised saavad anda. Vaevalt oleks leidunud veel mingi parem viis, kuidas Jehoova oleks saanud õpetada meile seda südantsoojendavat tõde!

Mida Piibel ei räägi

16., 17. Kuidas ilmneb Jehoova tarkus isegi sellest, mida ta otsustas oma Sõnast välja jätta?

¹⁶ Kui sa kirjutad lähedasele inimesele kirja, pole võimalik rääkida lõputult kõigest. Seega sa valid, millest kirjutada. Samuti otsustas Jehoova mainida oma Sõnas teatud isikuid ja sündmusi. Kuid neid sündmusi kirjeldades ei too Piibel alati välja kõiki üksikasju (Johannese 21:25). Näiteks kui Piibel räägib Jumala kohtuotsustest, ei pruugi esitatud informatsioon anda vastust kõigile meie küsimustele. Jehoova tarkus ilmneb isegi sellest, mida ta otsustas oma Sõnast välja jätta. Kuidas?

¹⁷ See, kuidas Piibel on kirjutatud, toob välja, mis on meie südames. Heebrealastele 4:12 ütleb: „Jumala sõna [ehk sõnum] on elav ja mõjuvõimas ning teravam kui ükski kaheteraline mõõk ja tungib nii sügavale, et eraldab hinge ja vaimu, ... ning on südame mõtete ja kavatsuste hindaja.” Piibli sõnum tungib sügavale ning toob esile meie tegelikud mõtted ja ajendid. Neile, kes loevad Piiblit kriitilise südamega, on sageli komistuskiviks sellised jutustused, mis ei anna nende rahuldamiseks küllaldaselt informatsiooni. Sellised inimesed võivad koguni kahelda, kas Jehoova ikka tegelikult on armastav, tark ja õiglane Jumal.

18., 19. a) Miks ei peaks meid häirima see, kui mõnda Piibli jutustust lugedes tekib küsimusi, millele me kohe vastata ei oska? b) Mida on vaja selleks, et mõista Jumala Sõna, ja mis mõttes on see tõend Jehoova suure tarkuse kohta?

¹⁸ Seevastu, kui uurime Piiblit hoolikalt ja siira südamega, hakkame nägema Jehoovat sellisena, millise pildi annab temast Piibel tervikuna. Seetõttu ei häiri meid asjaolu, kui mõnda jutustust lugedes tekib küsimusi, millele me kohe vastata ei oska. Näiteks kui paneme kokku suurt puslet, võib juhtuda, et me kohe ei leia õiget tükki või ei saa aru, kuhu mingi tükk peaks sobima. Samas oleme ehk pannud kokku juba küllalt palju, et mõista, milline peaks välja nägema tervikpilt. Samuti saame Piiblit uurides vähehaaval teada, milline Jumal on Jehoova, ja meil tekib temast selge ettekujutus. Isegi kui me esialgu ei mõista mingit kirjakohta või ei saa aru, kuidas see sobib kokku Jumala isiksusega, oleme siiski Piiblit uurides saanud Jehoova kohta teada rohkem kui küllalt ja võime olla kindlad, et ta on eranditult alati armastav, erapooletu ja õiglane Jumal.

¹⁹ Et võiksime Jumala Sõna mõista, tuleb meil järelikult lugeda ja uurida Piiblit siira südame ning avatud meelega. Kas pole see tõend Jehoova suure tarkuse kohta? Kõrgelt haritud inimesed võivad kirjutada raamatuid, mida suudavad mõista ainult „targad ja arukad”. Aga et koostada raamat, mida suudavad mõista ainult need, kelle südames on õiged ajendid, selleks on vaja Jumala tarkust! (Matteuse 11:25.)

„Praktilise tarkuse” raamat

20. Miks võib üksnes Jehoova meile näidata, milline on parim eluviis, ja kuidas Piibel meid aitab?

²⁰ Oma Sõnas näitab Jehoova meile, milline on parim eluviis. Olles meie Looja, tunneb ta meie vajadusi paremini kui me ise. Ja inimeste põhivajadused – muu hulgas soov leida armastust, olla õnnelik ja nautida häid suhteid teistega – on jäänud siiani samaks. Piibel sisaldab külluslikult „praktilist tarkust”, mis aitab meil elada mõttekat elu (Õpetussõnad 2:7). Igas selle õpperaamatu osas leidub peatükk, mis näitab, kuidas me saame tegutseda Piibli tarkade nõuannete järgi, kuid vaadelgem siinkohal vaid ühte näidet.

21.–23. Milline tark nõuanne aitab meil hoiduda viha ja vimma pidamast?

²¹ Kas oled kunagi märganud, et inimesed, kes kannavad vimma ja peavad viha, teevad sellega sageli iseendale halba? Vimma kanda on raske koorem. Kui me seda teeme, halvab see meie mõtted, röövib meelerahu ja lämmatab rõõmu. Teaduslikud uuringud osutavad sellele, et viha pidamine suurendab südamehaiguste ja arvukate muude krooniliste tõbede riski. Aga juba kaua enne selliseid teadusuuringuid ütles Piibel targalt: „Heida endast viha ja hülga raev” (Laul 37:8). Aga mida tuleb selleks teha?

²² Jumala Sõna annab tarka nõu: „Arusaaja ei vihastu kergesti ja solvangust möödavaatamine kaunistab teda” (Õpetussõnad 19:11). Mõistev inimene suudab näha rohkemat kui vaid seda, mis on silma ees – asjade sügavamat olemust. Ta püüab saada aru, miks teine inimene rääkis või tegutses mingil viisil. Kui üritame taibata, millised on tema tegelikud ajendid, tunded ja teda mõjutavad asjaolud, aitab see meil vabaneda negatiivsetest mõtetest ja tunnetest tema vastu.

²³ Lisaks esitab Piibel järgmise nõuande: „Sallige üksteist ja andke üksteisele heldelt andeks” (Koloslastele 3:13). Väljend „sallige üksteist” osutab vajadusele olla teistega kannatlik ja suhtuda leebelt sellesse, mis meid nende juures häirib. Selline kannatlikkus aitab meil hoiduda ärritumast pisiasjade pärast. Soovitus „andke andeks” viitab vajadusele hüljata meelepaha. Meie tark Jumal teab, et me peame teistele andestama, kui selleks on tegelikult põhjust. Sellega teeme head nii neile kui ka iseendale, sest nii võime elada rahuliku meele ja südamega (Luuka 17:3, 4). Milline tarkus küll leidub Jumala Sõnas!

24. Mis on selle tulemus, kui viime oma elu kooskõlla jumaliku tarkusega?

²⁴ Ajendatuna piiritust armastusest, soovis Jehoova meiega suhelda. Ta valis selleks parima võimaliku viisi – „kirja”, mille kirjutasid inimesed tema püha vaimu juhtimisel. Seetõttu on Piibli lehekülgedel kirjas Jehoova enda tarkus. See tarkus on tõesti usaldusväärne (Laul 93:5). Kui viime oma elu sellega kooskõlla ning jagame seda ka teistega, saame loomulikult lähedaseks oma absoluutselt targa Jumalaga. Järgmises peatükis käsitleme veel ühte märkimisväärset näidet Jehoova kaugelenägevast tarkusest – tema võimet ennustada tulevikku ja teha teoks oma eesmärk.

1., 2. Milline „püha saladus” peaks meile huvi pakkuma ja miks?

SALADUSED! Kuna need kütkestavad, pakuvad huvi ja tekitavad hämmeldust, on inimestel sageli raske neid enda teada hoida. Siiski ütleb Piibel: „Jumala au on asja saladuses hoida” (Õpetussõnad 25:2). Jah, kuna Jehoova on kõrgeim valitseja ning Looja, on tal õigus hoida mõningaid asju inimkonna eest saladuses, kuni saabub õige aeg nende avaldamiseks.

² Siiski on Jehoova avaldanud oma Sõnas ühe hämmastava saladuse. Seda nimetatakse Jumala „tahte pühaks saladuseks” (Efeslastele 1:9). Kui saame teada, mis see on, ei rahulda see pelgalt meie uudishimu, vaid võib aidata meil pääseda surmast ja saada mõningast aimdust Jehoova ääretust tarkusest.

Avaneb järk-järgult

3., 4. Kuidas andis lootust prohvetikuulutus, mis on kirjas 1. Moosese 3:15, ja milline „püha saladus” selles peitus?

³ Kui Aadam ja Eeva patustasid, võis näida, et on nurjunud Jehoova eesmärk rajada maine paradiis, kus elavad täiuslikud inimesed. Kuid Jumal hakkas selle probleemiga kohe tegelema. Ta ütles: „Ma tõstan vihavaenu sinu [mao] ja naise vahele, sinu järeltulijate ja tema järeltulijate vahele. Sina küll salvad naise järeltulijat kannast, aga tema purustab su pea” (1. Moosese 3:15).

⁴ Need olid mõistatuslikud sõnad. Kes oli see naine? Kes oli madu? Kes oli „järeltulija”, kes purustab mao pea? Aadam ja Eeva võisid seda ainult oletada. Siiski pakkusid Jumala sõnad lootust kõigile selle ustavusetu abielupaari ustavatele järeltulijatele. Õiglus saavutab võidu. Jehoova eesmärk saab teoks. Aga kuidas? See pidi jääma saladuseks! Piibel nimetab seda „pühas saladuses ilmnevaks Jumala tarkuseks, peidetud tarkuseks” (1. Korintlastele 2:7).

5. Too näide, miks Jehoova avaldas oma saladust aegamööda.

⁵ Jehoova, „kes paljastab saladusi”, andis lõpuks teada selle saladuse olulised üksikasjad (Taaniel 2:28). Aga ta tegi seda aegamööda. Toome näite. Võiksime mõelda sellele, kuidas käitub armastav isa, kui tema väike poeg küsib: „Issi, kust lapsed tulevad?” Arukas isa annab teada vaid nii palju, kui väike poiss suudab mõista. Kui poeg saab vanemaks, räägib isa talle rohkem. Samuti otsustab Jehoova, millal on tema rahvas valmis vastu võtma uusi teadmisi tema tahte ja eesmärgi kohta (Õpetussõnad 4:18; Taaniel 12:4).

6. a) Millist eesmärki täidab leping? b) Miks on see tähelepanuväärne, et Jehoova tegi inimestega lepinguid?

⁶ Kuidas Jehoova oma saladust avaldas? Ta tegi selleks rea lepinguid, mille kaudu said selgeks paljud asjad. Ehk on ka sul tulnud kunagi sõlmida mõni leping – näiteks selleks, et osta korter või laenata raha. Selline leping annab seadusliku tagatise, et kokkulepitud tingimused ka täidetakse. Aga miks oli Jehooval vaja sõlmida inimestega vormikohaseid lepinguid? Kindlasti on tema sõna küllaldane tagatis tema lubadustele. Sellegipoolest on Jumal mitmel korral lahkelt kinnitanud oma sõna juriidiliste lepingutega. Need raudkindlad kokkulepped süvendavad meis ebatäiuslikes inimestes veelgi usaldust Jehoova tõotuste vastu (Heebrealastele 6:16–18).

Leping Aabrahamiga

7., 8. a) Millise lepingu tegi Jehoova Aabrahamiga ja millist valgust see heitis pühale saladusele? b) Kuidas Jehoova järk-järgult täpsustas, kellest põlvneb tõotatud järeltulija?

⁷ Rohkem kui kaks tuhat aastat pärast seda, kui inimesed aeti paradiisist välja, ütles Jehoova oma ustavale sulasele Aabrahamile: „Ma ... annan sulle nii palju järeltulijaid nagu tähti taevas ... Sinu järeltulija kaudu saavad õnnistused osaks kõigile maailma rahvastele, sest sa võtsid kuulda mu häält” (1. Moosese 22:17, 18). See oli rohkem kui vaid lubadus. Jehoova esitas selle juriidilise lepinguna ja kinnitas seda oma murdumatu vandega (1. Moosese 17:1, 2; Heebrealastele 6:13–15). See on tõesti tähelepanuväärne, et kõrgeim valitseja võttis endale lepinguga kohustuse õnnistada inimkonda!

⁸ Leping Aabrahamiga näitas, et tõotatud järeltulijaks pidi saama inimene, sest ta pidi põlvema Aabrahamist. Aga kes selleks saab? Aja jooksul näitas Jehoova, et Aabrahami poeg Iisak saab selle järeltulija esiisaks. Iisaki kahest pojast valiti Jaakob (1. Moosese 21:12; 28:13, 14). Hiljem ütles Jaakob ühele oma 12 pojast järgmised prohvetlikud sõnad: „Juudast ei lahku valitsuskepp ega tema jalge vahelt käskijasau, kuni tuleb Siilo [ehk „tema, kellele see kuulub”, allmärkus], kellele kuuletuvad rahvad” (1. Moosese 49:10). Nüüd oli selge, et järeltulija saab kuningaks, kes põlvneb Juudast!

Leping Iisraeliga

9., 10. a) Millise lepingu tegi Jehoova Iisraeli rahvaga ja millist kaitset see leping pakkus? b) Kuidas näitas Seadus, et inimkond vajab lunastust?

⁹ Aastal 1513 e.m.a tegi Jehoova korralduse, mis valmistas teed järgmiste üksikasjade avaldamiseks seoses püha saladusega. Ta tegi lepingu Aabrahami järglastega, Iisraeli rahvaga. Kuigi Moosese seaduseleping praegu enam ei kehti, täitis see olulist rolli seoses Jehoova eesmärgiga tuua esile tõotatud järeltulija. Kuidas? Pane tähele kolme viisi. Esiteks oli Seadus otsekui kaitsev vahesein (Efeslastele 2:14). Selle õiglased määrused toimisid nagu tõke juutide ja paganate vahel. Nii aitas Seadus säilitada tõotatud järeltulija põlvnemisliini. Suurel määral tänu sellisele kaitsele oli Iisraeli rahvas ikka veel olemas, kui jõudis kätte Jumala määratud aeg, mil Messias pidi sündima Juuda suguharusse.

¹⁰ Teiseks näitas Seadus selgelt, et inimkond vajab lunastust. Kuna Seadus oli täiuslik, ei suutnud ebatäiuslikud inimesed sellest täielikult kinni pidada. Nii oli Seadus siis „selleks, et üleastumised saaksid ilmsiks, kuni saabub järeltulija, kelle kohta oli antud tõotus” (Galaatlastele 3:19). Loomohvrite kaudu võimaldas Seadus ajutist lepitust pattude eest. Aga kuna „on võimatu, et pullide ja kitsede veri patud ära võtaks”, nagu kirjutas Paulus, siis kujutasid need ohvrid Kristuse lunastusohvrit üksnes ettetähenduslikult (Heebrealastele 10:1–4). Ustavatele juutidele sai see leping seega „järelevaatajaks, mis juhatab Kristuse juurde” (Galaatlastele 3:24).

11. Millise suurepärase tulevikuväljavaate andis seaduseleping Iisraeli rahvale ja miks see rahvas tervikuna sellest ilma jäi?

¹¹ Kolmandaks andis see leping Iisraeli rahvale suurepärase tulevikuväljavaate. Jehoova ütles neile, et kui nad täidavad seda lepingut ustavalt, saavad nad „preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks” (2. Moosese 19:5, 6). Lõpuks tulidki sünnipärase Iisraeli hulgast taevase preestrite kuningriigi esimesed liikmed. Iisrael tervikuna aga hakkas seaduselepingu vastu mässama, põlgas ära Messia kui järeltulija ja jäi sellest võimalusest ilma. Kes pidid siis nüüd selle preestrite kuningriigi puuduvate liikmete arvu täitma? Ja kuidas on see õnnistatud rahvas seotud tõotatud järeltulijaga? Need püha saladuse detailid said selgeks Jumala määratud ajal.

Kuningriigileping Taavetiga

12. Millise lepingu tegi Jehoova Taavetiga ja millist valgust see heitis Jumala pühale saladusele?

¹² Jehoova heitis pühale saladusele taas valgust 11. sajandil e.m.a, kui ta tegi järgmise lepingu. Ta tõotas ustavale kuningale Taavetile: „Ma [lasen] tõusta su järglase ... ning ma teen tema kuningavõimu väga kindlaks. ... ma teen tema kuningatrooni kõigutamatuks igaveseks ajaks” (2. Saamueli 7:12, 13; Laul 89:3). Nüüd sai selgeks, et tõotatud järeltulija põlvneb Taaveti soost. Aga kas tavaline inimene saaks valitseda igavesti? (Laul 89:20, 29, 34–36.) Ja kas selline inimkuningas suudaks vabastada inimkonna patust ja surmast?

13., 14. a) Millise tõotuse andis Jehoova oma võitud Kuningale, nagu näitab Laul 110? b) Mida veel andsid Jehoova prohvetid teada tulevase järeltulija kohta?

¹³ Taavet kirjutas inspiratsiooni kaudu: „Jehoova lausus mu isandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks.” ... Jehoova on tõotanud ega muuda meelt: „Sina oled preester igavesti, Melkisedeki sarnane”” (Laul 110:1, 4). Taaveti sõnad käisid otseselt tõotatud järeltulija, Messia kohta (Apostlite teod 2:35, 36). See kuningas ei hakka valitsema mitte Jeruusalemmas, vaid taevas, Jehoova „paremal käel”. Sel viisil saab ta võimu nii Iisraeli kui ka kogu maakera üle (Laul 2:6–8). Jumal tegi teatavaks veel midagi. Pane tähele, et Jehoova andis pühaliku vande, et Messias saab Melkisedeki sarnaseks preestriks. Nagu see oli Melkisedekiga, kes teenis Aabrahami päevil preester-kuningana, nii määrab Jumal ise ametisse ka tulevase järeltulija, et see teeniks Kuninga ja Preestrina! (1. Moosese 14:17–20.)

¹⁴ Aastate jooksul andis Jehoova ka prohvetite kaudu lisateadmisi oma püha saladuse kohta. Näiteks Jesaja andis teada, et järeltulija sureb ohvrisurma (Jesaja 53:3–12). Miika kuulutas ette, millises paigas Messias sünnib (Miika 5:2). Taaniel andis oma ennustuses teada koguni täpse aja, millal järeltulija ilmub ja sureb (Taaniel 9:24–27).

Püha saladus on lahendatud!

15., 16. a) Kuidas Jehoova Poeg „sündis naisest”? b) Mille päris Jeesus oma inimvanematelt ja millal ta saabus kui tõotatud järeltulija?

¹⁵ See, kuidas need prohvetikuulutused pidid täituma, jäi saladuseks kuni ajani, mil järeltulija tegelikult ilmus. Galaatlastele 4:4 ütleb: „Kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma poja, kes sündis naisest.” Aastal 2 e.m.a ütles ingel juudi neitsile, kelle nimi oli Maarja: „Sa jääd lapseootele ja sünnitad poja. Pane talle nimeks Jeesus. Ta saab tuntuks ja teda hüütakse Kõigekõrgema pojaks. Jumal Jehoova annab talle tema isa Taaveti trooni ... Sinu peale tuleb püha vaim ja Kõigekõrgema jõud varjab sind. Seepärast hüütakse teda, kes sünnib, pühaks, Jumala pojaks” (Luuka 1:31, 32, 35).

¹⁶ Hiljem kandis Jehoova taevast oma Poja elu Maarja emaihusse, et Jeesus võiks sündida naisest. Maarja oli ebatäiuslik naine. Siiski ei pärinud Jeesus temalt ebatäiuslikkust, sest ta oli „Jumala poeg”. Samal ajal oli Jeesusel oma inimvanemate kaudu, kes olid Taaveti järeltulijad, nii sünnipärane kui ka seaduslik õigus olla Taaveti pärija (Apostlite teod 13:22, 23). Kui Jeesus aastal 29 m.a.j ristiti, võidis Jehoova teda püha vaimuga ja ütles: „See on mu armas poeg” (Matteuse 3:16, 17). Lõpuks ometi oli järeltulija saabunud! (Galaatlastele 3:16.) Käes oli aeg avaldada rohkem teavet püha saladuse kohta (2. Timoteosele 1:10).

17. Kuidas heideti valgust 1. Moosese 3:15 sõnade tähendusele?

¹⁷ Maise teenistuse ajal näitas Jeesus, et 1. Moosese 3:15 mainitud madu on Saatan ja et mao järeltulijad on need, kes järgivad Saatanat (Matteuse 23:33; Johannese 8:44). Hiljem selgus, kuidas nad kõik igaveseks purustatakse (Ilmutus 20:1–3, 10, 15). Ja selgeks sai ka see, et naine on „ülal asuv Jeruusalemm” ehk Jumala naine – Jehoova organisatsiooni taevane osa, mis koosneb vaimolenditest.a (Galaatlastele 4:26; Ilmutus 12:1–6.)

Uus leping

18. Mis on „uue lepingu” eesmärk?

¹⁸ Ilmselt kõige erakordsemaid teadmisi andis Jeesus püha saladuse kohta oma surmaeelsel ööl, kui ta rääkis ustavatele jüngritele „uuest lepingust” (Luuka 22:20). Nagu varasem Moosese seaduseleping, pidi ka see uus leping tooma esile „preestrite kuningriigi” (2. Moosese 19:6; 1. Peetruse 2:9). Siiski ei moodustunud selle lepinguga mitte sõnasõnaline, vaid vaimne rahvas – „Jumala Iisrael” –, kes koosneb üksnes Kristuse ustavatest võitud järelkäijatest (Galaatlastele 6:16). Need uue lepingu osalised pidid hakkama koos Jeesusega inimkonnale õnnistusi tooma!

19. a) Miks saab uue lepingu abil võimalikuks rajada „preestrite kuningriik”? b) Miks nimetatakse võitud kristlasi „uueks looduks” ja kui palju on neid, kes hakkavad teenima taevas koos Kristusega?

¹⁹ Aga miks on uue lepingu abil võimalik rajada „preestrite kuningriik”, mis toob inimkonnale õnnistusi? Sellepärast, et see ei mõista Kristuse jüngreid patustajatena hukka, vaid võimaldab neil tema ohvri kaudu patud andeks saada (Jeremija 31:31–34). Ja kui nad on Jehoova silmis puhtaks saanud, lapsendab ta nad oma taevasesse perekonda ning võiab nad püha vaimuga (Roomlastele 8:15–17; 2. Korintlastele 1:21). Nii ’sünnivad nad uuesti elavaks lootuseks, mis taevas on tallel’ nende jaoks (1. Peetruse 1:3, 4, EP 88). Kuna ükski inimene pole kunagi kogenud midagi nii ülevat, nimetatakse vaimuga võitud kristlasi „uueks looduks” (2. Korintlastele 5:17). Piibel näitab, et lõpuks on neid 144 000, kes hakkavad taevas valitsema vabastatud inimkonna üle (Ilmutus 5:9, 10; 14:1–4).

20. a) Mis sai seoses püha saladusega teatavaks aastal 36? b) Kellele saavad osaks Aabrahamile tõotatud õnnistused?

²⁰ Koos Jeesusega saavad need võitud „Aabrahami järeltulijateks”.b (Galaatlastele 3:29.) Esimesed valitud olid sünnipärased juudid. Kuid aastal 36 m.a.j sai teatavaks veel üks püha saladuse üksikasi: ka paganad ehk mittejuudid võivad saada taevase lootuse (Roomlastele 9:6–8; 11:25, 26; Efeslastele 3:5, 6). Kas võitud kristlased on ainsad, kellele saavad osaks Aabrahamile tõotatud õnnistused? Ei, sest Jeesus ohverdas end kogu maailma eest (1. Johannese 2:2). Aja jooksul näitas Jehoova, et „suur rahvahulk” elab üle Saatana maailma lõpu (Ilmutus 7:9, 14). Lisaks äratatakse surnuist üles arvukad hulgad inimesi, kellel on väljavaade elada igavesti paradiisis! (Luuka 23:43; Johannese 5:28, 29; Ilmutus 20:11–15; 21:3, 4.)

Jumala tarkus ja püha saladus

21., 22. Kuidas avaldub Jehoova tarkus püha saladuse kaudu?

²¹ Püha saladus on hämmastav näide „Jumala mitmetahulise tarkuse” kohta (Efeslastele 3:8–10). Milline tarkus avaldub küll selles, kuidas Jehoova selle saladuse kavandas ja siis aegamööda avaldas! Ta võttis targalt arvesse inimeste piiratud võimeid ja lasi neil väljendada, mis on tegelikult nende südames (Laul 103:14).

²² Jehoova võrratu tarkus ilmnes ka selles, et ta valis Kuningaks Jeesuse. Jehoova Poeg on usaldusväärsem kui keegi teine kogu universumis. Elades maa peal lihast ja verest inimesena, koges Jeesus palju igasuguseid raskusi. Ta mõistab täielikult inimeste probleeme (Heebrealastele 5:7–9). Aga kuidas on lugu Jeesuse kaasvalitsejatega? Sajandite jooksul on võitud igasuguse taustaga mehi ja naisi, kes on pärit kõigist rassidest ja keelerühmadest. Sellist raskust lihtsalt ei leidu, mida need isikud pole ise kogenud ja ületanud (Efeslastele 4:22–24). Elu selliste preester-kuningate juhtimise all on tõesti meeldiv!

23. Milline eesõigus on kristlastel seoses Jehoova püha saladusega?

²³ Apostel Paulus kirjutas, et „püha saladus, mis oli endiste ajastute ja varasemate põlvkondade eest varjatud” on „tehtud avalikuks tema pühadele” (Koloslastele 1:26). Jah, Jehoova võitud pühad on püha saladuse kohta palju teada saanud ja nad on jaganud neid teadmisi miljonite inimestega. Milline eesõigus on see meile kõigile! Jehoova on teinud „meile teatavaks oma tahte püha saladuse” (Efeslastele 1:9). Rääkigem sellest imelisest saladusest teistele ja aidakem ka neil aimu saada, kui ääretu on Jehoova Jumala tarkus!

1.–3. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova on alandlik?

ISA tahab õpetada oma väikesele lapsele midagi tähtsat. Ta soovib väga, et see õpetus läheks südamesse. Kuidas tal tuleks sel juhul toimida? Kas ta peaks aukartustäratavalt lapse ees seisma ja rääkima karmi tooniga? Või peaks ta kummarduma lapse kõrgusele ning rääkima leebe ja sõbraliku tooniga? Tark ja alandlik isa valiks kindlasti leebe lähenemisviisi.

² Milline Isa on Jehoova – kas uhke või alandlik, karm või leebe? Jehoova teab kõike ja on absoluutselt tark. Ent kas oled märganud, et teadmised ja intelligentsus ei pruugi inimesi alandlikuks teha? Piibel ütleb, et „teadmised teevad uhkeks” (1. Korintlastele 3:19; 8:1). Kuid Jehoova, kes on „südamelt tark”, on samas ka alandlik (Iiob 9:4). See ei tähenda, et tema positsioon on kuidagi madal või väärikuseta, vaid see annab tunnistust sellest, et ta pole kõrk. Miks on see nii?

³ Jehoova on püha. Seega puudub tal kõrkus, omadus, mis rüvetab (Markuse 7:20–22). Lisaks pane tähele, mida ütles Jehoova kohta prohvet Jeremija: „Sa pead seda meeles ja kummardud mu kohale.”a (Nutulaulud 3:20.) Mõelda vaid! Jehoova, universumi kõrgeim valitseja, oli valmis kummarduma ehk laskuma Jeremija tasemele, et osutada tähelepanu sellele ebatäiuslikule inimesele (Laul 113:7). Jah, Jehoova on alandlik. Aga milles väljendub Jumala alandlikkus? Kuidas on see tarkusega seotud? Ja miks see on meile tähtis?

Millest ilmneb, et Jehoova on alandlik

4., 5. a) Mis on alandlikkus, kuidas see ilmneb ja miks ei tohiks seda mitte kunagi segi ajada nõrkuse või kartlikkusega? b) Kuidas väljendus Jehoova alandlikkus tema suhetes Taavetiga ja kui tähtis on Jehoova alandlikkus meie jaoks?

⁴ Alandlik on see, kellel puudub ülbus ja uhkus. Kuna alandlikkus lähtub südamest, väljendub see tasaduses, kannatlikkuses ja mõistlikkuses (Galaatlastele 5:22, 23). Siiski ei tohiks neid jumalikke omadusi mitte kunagi pidada nõrkuseks ega kartlikkuseks. Need ei sobi kokku Jehoova õiglase viha ja hävitusjõuga. Jehoova alandlikkus ja tasadus annavad tunnistust hoopis tema tohutust tugevusest, tema võimest valitseda ennast täiuslikult (Jesaja 42:14). Kuidas on alandlikkus seotud tarkusega? Üks Piiblit käsitlev teatmeteos märgib: „Alandlikkust iseloomustab eelkõige ... isekuse puudumine ja see on kogu tarkuse põhialus.” Seega ei saa olla tõelist tarkust ilma alandlikkuseta. Kuidas Jehoova alandlikkus meile kasuks tuleb?

⁵ Kuningas Taavet laulis Jehoovale: „Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su alandlikkus teeb mind suureks” (Laul 18:35). Jehoova pidi justkui allapoole kummarduma, et tegelda selle ebatäiusliku inimesega ning teda kaitsta ja toetada päevast päeva. Taavet mõistis, et pääsemine vaenlaste käest ja isegi see, kui suureks ta saab kuningana, sõltub üksnes sellest, kas Jehoova on valmis alanduma tema heaks. Tegelikult võib küsida, kellel meist oleks üldse mingit päästelootust, kui Jehoova poleks alandlik, valmis kummarduma meie tasemele, et tegelda meiega otsekui leebe ja armastav Isa?

6., 7. a) Miks ei ütle Piibel mitte kunagi, et Jehoova on tagasihoidlik? b) Kuidas on omavahel seotud tasadus ja tarkus ning kes on selles suhtes parim eeskuju?

⁶ Väärib märkimist, et alandlikkusel ja tagasihoidlikkusel on mõningane vahe. Tagasihoidlikkus on kaunis omadus, mida Jumalale ustavatel inimestel tuleb arendada. Nagu alandlikkus, on seegi seotud tarkusega. Näiteks Õpetussõnad 11:2 ütleb, et „tagasihoidlikel on tarkus”. Siiski ei räägi Piibel mitte kunagi, et Jehoova on tagasihoidlik. Miks? Piiblis mõeldakse tagasihoidlikkusega teadlikkust oma võimete piiratusest. Kõikvõimsat Jumalat ei piira miski peale õiglaste normide, mis ta ise on kehtestanud ja millest ta ka ise juhindub (Markuse 10:27; Tiitusele 1:2). Pealegi, kuna ta on Kõigekõrgem, ei allu ta mitte kellelegi. Seetõttu mõiste „tagasihoidlikkus” lihtsalt ei sobi Jehoova iseloomustamiseks.

⁷ Sellegipoolest on Jehoova alandlik ja tasane. Ta õpetab oma teenijatele, et tasadus on lahutamatult seotud tõelise tarkusega. Tema Sõna räägib „tarkusest võrsunud tasadusest”. (Jaakobuse 3:13.) Pane tähele Jehoova eeskuju selles suhtes.

Jehoova delegeerib ja kuulab alandlikult

8.–10. a) Miks on märkimisväärne, et Jehoova on valmis delegeerima ja teisi kuulama? b) Kui alandlikult on Kõikvõimas Jumal käitunud oma inglitega?

⁸ Meeldiv tõend Jehoova alandlikkuse kohta on see, kui hea meelega ta on valmis delegeerima vastutust ja teisi kuulama. Hämmastav on juba seegi, et Jehoova seda üldse teeb, sest ta ei vaja teiste abi ega nõuandeid (Jesaja 40:13, 14; Roomlastele 11:34, 35). Piibel näitab korduvalt, et sellegipoolest on Jehoova valmis sel viisil teiste tasemeni laskuma.

⁹ Võtame näiteks ühe tähelepanuväärse sündmuse Aabrahami elust. Aabrahami juurde tulid kolm külalist, kellest ühte ta nimetas „Jehoovaks”. Need külalised olid tegelikult inglid, aga üks neist tuli Jehoova nimel ja ka tegutses tema nimel. Kui see ingel rääkis ja tegutses, siis oli see sisuliselt sama, nagu oleks rääkinud ja tegutsenud Jehoova ise. Sel viisil ütles Jehoova Aabrahamile, et temani on jõudnud vali „hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast”. Jehoova teatas: „Ma lähen alla, et näha, kas see hädakisa on põhjendatud ja nende teod tõesti nii kurjad. Ma uurin selle välja” (1. Moosese 18:3, 20, 21). Muidugi ei tähendanud Jehoova sõnum seda, et Kõikvõimas isiklikult läheb alla. Jälle saatis ta hoopis inglid enda asemel (1. Moosese 19:1). Miks? Kas Jehoova, kes näeb kõike, poleks ise saanud teada, milline on selle piirkonna tegelik seisukord? Kindlasti oleks. Aga Jehoova oli siiski alandlik ja andis neile inglitele ülesande uurida olukorda ning külastada Lotti ja tema peret Soodomas.

¹⁰ Lisaks sellele on Jehoova valmis ka kuulama. Kord lasi ta inglitel teha mitmesuguseid ettepanekuid kurja kuninga Ahabi kukutamiseks. Jehoova ei vajanud sellist abi. Siiski kiitis ta heaks ühe ingli ettepaneku ja palus tal täita selle ülesande (1. Kuningate 22:19–22). Kas ei anna see tunnistust tema alandlikkusest?

11., 12. Kuidas sai Aabraham näha, et Jehoova on alandlik?

¹¹ Jehoova on valmis kuulama koguni ebatäiuslikke inimesi, kes soovivad rääkida oma murest. Näiteks siis, kui Jehoova teatas Aabrahamile oma kavatsusest hävitada Soodom ja Gomorra, jäi see ustav mees murelikuks. „On mõeldamatu, et sa seda teeksid,” ütles Aabraham ja lisas: „Eks kogu maa kohtumõistja tee seda, mis õige?” Ta küsis, kas Jehoova säästaks neid linnu, kui seal leiduks 50 õiget inimest. Jehoova kinnitas, et ta teeks seda. Seejärel esitas Aabraham veel küsimusi, alandades seda arvu 45-ni, siis 40-ni ja nii edasi. Jehoova kinnitustest hoolimata ei jätnud Aabraham järele enne, kui arv oli langenud kümneni. Ehk ei mõistnud Aabraham veel täielikult, kui halastav on Jehoova. Igatahes lasi Jehoova kannatlikult ja alandlikult oma sõbral ja sulasel Aabrahamil väljendada muret selle asja pärast (1. Moosese 18:23–33).

¹² Kui palju on selliseid tarku, õppinud inimesi, kes kuulaksid sama kannatlikult kedagi, kelle intelligents on nende omast tohutult madalam?b Meie Jumal aga on nii alandlik. Sellesama vestluse ajal sai Aabrahamile selgeks ka see, et Jehoova „ei vihastu kergesti” (2. Moosese 34:6). Kuna Aabraham ilmselt mõistis, et tal pole õigust kahelda Kõigekõrgema tegemistes, anus ta kahel korral: „Ärgu süttigu su viha” (1. Moosese 18:30, 32). Jehoovaga seda muidugi ei juhtunud. Talle on tõesti omane „tarkusest võrsunud tasadus”.

Jehoova on mõistlik

13. Mida tähendab Piiblis sõna „mõistlik” ja miks iseloomustab see sõna hästi Jehoovat?

¹³ Jehoova alandlikkus ilmneb veel ühe kauni omaduse – mõistlikkuse – kaudu. Ebatäiuslikel inimestel on sellest omadusest kahetsusväärselt puudu. Jehoova pole mitte üksnes valmis kuulama oma intelligentseid looduid, vaid ta on ka valmis neile järeleandmisi tegema, kui see pole vastuolus tema õiglaste põhimõtetega. Sõna „mõistlik” tähendab Piiblis sõna-sõnalt tõlkides „paindlik”. Ka see omadus on iseloomulik jumalikule tarkusele. Jaakobuse 3:17 ütleb: „Ent ülalt lähtuv tarkus on ... mõistlik.” Mis mõttes on absoluutselt tark Jehoova mõistlik? Ühest küljest seetõttu, et ta on kohanemisvõimeline. Nagu mäletame, näitab isegi Jehoova nimi, et ta võib saada ükskõik kelleks vaja, et täita oma eesmärgid (2. Moosese 3:14). Kas ei kinnita see, et ta on kohanemisvõimeline ja mõistlik?

14., 15. Mida õpetab meile Jehoova organisatsiooni taevase osa kohta Hesekieli nägemus Jehoova taevasest vankrist ja kuidas erineb see ilmalikest organisatsioonidest?

¹⁴ Piiblis leidub üks märkimisväärne kirjeldus, mis aitab meil veidi aimu saada, kui kohanemisvõimeline on Jehoova. Prohvet Hesekiel sai nägemuse Jehoova organisatsiooni taevasest osast, mis koosneb vaimolenditest. Ta nägi aukartustäratavate mõõtmetega vankrit, Jehoova enda „sõidukit”, mis allub alati tema juhtimisele. Eriti huvitav on viis, kuidas see liikus. Selle hiiglaslikud rattad, mis olid täis silmi ja nägid kõikjale, võisid liikuda neljas suunas ning ilma peatumata või pööramata hetkeliselt suunda muuta. Erinevalt inimeste valmistatud kohmakatest ja raskepärastest veokitest võis see hiiglaslik vanker liikuda välgukiirusel ja teha samal ajal 90-kraadiseid suunamuutusi! (Hesekiel 1:1, 14–28.) Jah, Jehoova organisatsioon – nagu ka kõikvõimas Suverään, kes seda juhib – on ülimalt kohanemisvõimeline ning valmis arvestama pidevalt muutuvate olude ja vajadustega.

¹⁵ Inimesed võivad ainult üritada jäljendada sellist täiuslikku kohanemisvõimet. Kuid liigagi sageli on inimesed ja nende organisatsioonid pigem jäigad kui kohanemisvõimelised, rohkem ebamõistlikud kui paindlikud. Toome näite. Supertanker või kaubarong võivad oma suuruse ja võimsusega muljet avaldada. Aga mis juhtub siis, kui olukord ootamatult muutub? Kui kaubarongi rööbastele satub mingi takistus, ei tule kõrvale pööramine kõne allagi. Ka järsk peatumine pole palju kergem. Raskel kaubarongil võib peatumiseks kuluda kuni 2 kilomeetrit pärast pidurdamise algust! Samuti võib supertanker pärast mootorite seiskamist veel 8 kilomeetrit hooga edasi liikuda. Isegi kui tankerile anda tagurpidikäik, võib ta ikka künda merd edasi veel 3 kilomeetrit! Sama lugu on inimeste organisatsioonidega, mis kalduvad olema jäigad ja tegutsema ebamõistlikult. Uhkuse tõttu keelduvad inimesed sageli arvestamast muutuvate vajaduste või oludega. Selline jäikus on viinud pankrotti ettevõtteid ja kukutanud isegi valitsusi (Õpetussõnad 16:18). Kui õnnelikud me võime küll olla, et nii Jehoova kui ka tema organisatsioon on täiesti teistsugused!

Kuidas ilmneb Jehoova mõistlikkus

16. Kuidas ilmnes Jehoova mõistlikkus Loti suhtes enne Soodoma ja Gomorra hävingut?

¹⁶ Mõtle veel Soodoma ja Gomorra hävingule. Lott ja tema pere said Jehoova inglilt selge nõuande: „Põgene mägedesse.” Lotile see aga ei meeldinud. „Ma palun sind! Ainult mitte sinna, Jehoova!” anus ta. Olles veendunud, et ta sureb, kui põgeneb mägedesse, soovis Lott, et ta võiks oma perega põgeneda lähedalasuvasse Soari linna. Teatavasti oli Jehoova kavatsenud selle linna hävitada. Pealegi polnud Loti hirmul mingit tegelikku alust. Kindlasti oleks Jehoova suutnud Lotti mägedes elus hoida! Sellegipoolest andis Jehoova Loti palvele järele. „Hästi! Ma tulen sulle vastu ka selles asjas ega hävita seda linna,” ütles ingel Lotile (1. Moosese 19:17–22). Kas ei ilmne selles Jehoova mõistlikkus?

17., 18. Kuidas ilmnes see, et Jehoova oli Niineve elanikega tegeldes mõistlik?

¹⁷ Jehoova võtab vastu ka südamesttuleva kahetsuse ning teeb alati seda, mis on halastav ja õige. Mõtle sellele, mis juhtus siis, kui ta saatis prohvet Joona kurja, vägivaldsesse Niineve linna. Kui Joona käis mööda Niineve tänavaid, kuulutas ta Jumala käsul lihtsat sõnumit, et see võimas linn hävitatakse 40 päeva pärast. Kuid olukord muutus täielikult: Niineve elanikud kahetsesid! (Joona 3. peatükk.)

¹⁸ On õpetlik võrrelda, kuidas reageerisid sellele pöördele sündmuste käigus Jehoova ja Joona. Jehoova arvestas olukorraga ja sai pattude Andestajaks, selle asemel et saada „vägevaks sõdalaseks”.c (2. Moosese 15:3.) Joona seevastu oli järeleandmatu ega osutanud halastust. Selle asemel, et mõtiskleda Jehoova mõistlikkuse üle, reageeris tema pigem eelmainitud kaubarongi või supertankeri sarnaselt. Kui ta oli kuulutanud hävingut, siis peab tulema häving! Jehoova aga andis kannatlikult oma kannatamatule prohvetile unustamatu õppetunni mõistlikkuse ja halastuse kohta (Joona 4. peatükk).

19. a) Miks me võime kindlad olla, et Jehoova on mõistlik selles, mida ta ootab meilt? b) Kuidas näitab Õpetussõnad 19:17, et Jehoova on „hea ja mõistlik” Isand ning samuti hämmastavalt alandlik?

¹⁹ Lõpuks võib mainida, et Jehoova on mõistlik ka selles, mida ta ootab meilt. Kuningas Taavet ütles: „Ta teab hästi, millised me oleme, tal on meeles, et oleme põrm” (Laul 103:14). Jehoova mõistab meie piiratust ja ebatäiuslikkust koguni paremini kui me ise. Ta ei oota meilt mitte kunagi rohkemat, kui me suudame teha. Piibel vastandab inimestest isandaid, kes on „head ja mõistlikud”, sellistega, kellele on „raske meele järele olla” (1. Peetruse 2:18). Milline Isand on Jehoova? Pane tähele, mida ütleb Õpetussõnad 19:17: „Kes on lahke vaese vastu, laenab Jehoovale.” On selge, et üksnes hea ja mõistlik isand paneb tähele igat vaestele tehtud heategu. Lisaks tuleb sellest kirjakohast välja, et universumi Looja peab ennast nende inimeste võlglaseks, kes teevad selliseid lahkeid tegusid! See on tõeliselt suurepärane alandlikkuse näide.

20. Mis kinnitab seda, et Jehoova kuulab meie palveid ja vastab neile?

²⁰ Jehoova suhtub sama leebelt ja mõistlikult oma teenijatesse ka tänapäeval. Kui me palvetame usus, siis ta kuulab. Ja kuigi ta ei saada meie juurde sõnumitega ingleid, ei tuleks meil järeldada, et ta ei vasta meie palvetele. Tuleta meelde juhtumit, kui apostel Paulus soovis, et usukaaslased palvetaksid tema vabanemise pärast. Seejärel ta lisas: „Et mind teile kiiremini tagasi antaks” (Heebrealastele 13:18, 19). Järelikult võivad meie palved tõesti ajendada Jehoovat tegema seda, mida ta muidu poleks ehk teinud! (Jaakobuse 5:16.)

21. Mida me ei tohiks Jehoova alandlikkuse tõttu mitte kunagi järeldada ja mida me peaksime seoses temaga hoopis mõistma?

²¹ Muidugi ei tähenda ükski neist Jehoova alandlikkuse ilminguist – ei tasadus, valmisolek kuulata, kannatlikkus ega mõistlikkus –, et ta võiks teha kompromissi oma õiglaste põhimõtete suhtes. Ristiusu vaimulikud võivad arvata, et see on neist mõistlik, kui nad „sügavad” oma kuulajate kõrvu sellega, et lahjendavad Jehoova moraalinorme (2. Timoteosele 4:3). Kuid jumalikul mõistlikkusel pole midagi ühist sellega, kui inimesed on valmis kasu pärast kompromissi tegema. Jehoova on püha ja ta ei riku mitte kunagi oma õiglasi põhimõtteid (3. Moosese 11:44). Hinnakem siis Jehoova mõistlikkust, kuna see on tõend tema alandlikkuse kohta. Kas pole sul ülimalt hea meel mõelda, et kuigi Jehoova Jumal on kõige targem Isik universumis, on ta samas ülimalt alandlik? Kui meeldiv on küll saada lähedaseks sellise aukartustäratava, aga samas tasase, kannatliku ja mõistliku Jumalaga!

1.–3. Kuidas reageerisid Jeesuse õpetusele tema endised naabrid ja millest nad tema puhul aru ei saanud?

KUULAJAD olid rabatud. Noor mees Jeesus seisis sünagoogis nende ees ja õpetas. Ta polnud neile võõras, sest oli kasvanud üles nende linnas ja oli aastaid töötanud nende hulgas puusepana. Võib-olla elas mõni neist majas, mida Jeesus oli aidanud ehitada, või ehk kasutasid nad maa harimisel tema enda kätega valmistatud atrasid ja ikkeid.a Aga kuidas nad selle endise puusepa õpetuse vastu võtavad?

² Enamik tema kuulajaist oli hämmastunud ja nad küsisid: „Kust on see mees saanud niisuguse tarkuse?” Samas nad märkisid: „Kas ta pole mitte see puusepp, Maarja poeg?” (Matteuse 13:54–58; Markuse 6:1–3). Kahjuks järeldasid Jeesuse kunagised naabrid, et see kohalik puusepp on täiesti tavaline inimene, kes ei erine teistest millegi poolest. Hoolimata tema sõnades avaldunud tarkusest, põlgasid nad ta ära. Neile ei tulnud mõttessegi, et see tarkus polnud tema enda oma.

³ Kust siis sai Jeesus selle tarkuse? „See, mida ma õpetan, ei pärine minult,” ütles ta, „vaid sellelt, kes on mu läkitanud” (Johannese 7:16). Apostel Paulus selgitas, et Jeesus „avaldab meile Jumala tarkuse” (1. Korintlastele 1:30). Jehoova enda tarkus väljendub tema Poja Jeesuse kaudu – tõesti, koguni sel määral, et Jeesus võis öelda: „Mina ja Isa oleme üks” (Johannese 10:30). Uurigem nüüd kolme valdkonda, kuidas Jeesuse kaudu avaldus „Jumala tarkus”.

Mida ta õpetas

4. a) Mis oli Jeesuse sõnumi teema ja miks see oli erakordselt tähtis? b) Miks olid Jeesuse nõuanded alati praktilised ja tema kuulajate parimates huvides?

⁴ Kõigepealt vaatame, mida Jeesus õpetas. Tema kuulutustöös oli kesksel kohal „hea sõnum Jumala kuningriigist” (Luuka 4:43). See oli erakordselt tähtis sõnum, kuna Kuningriigi kaudu pühitseb Jehoova oma nime, tõestab, et tema on parim valitseja, ja taastab maa peal paradiisi, kus inimesed saavad elada igavesti. Jeesus andis tarka nõu ka seoses igapäevaeluga. Tema oli ettekuulutatud „Imeline Nõuandja” (Jesaja 9:6). Tõepoolest, kuidas võiksidki tema nõuanded olla midagi muud kui imelised? Ta tundis täielikult Jumala Sõna ja tahet, mõistis selgelt inimloomust ning armastas inimkonda väga. Seega olid tema nõuanded alati praktilised ja tema kuulajate parimates huvides. Jeesus rääkis „igavese elu sõnu”. Jah, kui järgime tema nõuandeid, pääseme surmast (Johannese 6:68).

5. Millised olid mõned teemad, mida Jeesus käsitles mäejutluses?

⁵ Mäejutlus on tähelepanuväärne näide erakordsest tarkusest, mis väljendus Jeesuse õpetustes. Selle kõne esitamiseks, mis on kirjas Matteuse 5:3–7:27, kulus arvatavasti vaid 20 minutit. Kuid selle nõuanded on aegumatud – need on tänapäeval sama paikapidavad nagu siis, kui nad anti. Jeesus käsitles laia teemaderingi, muu hulgas seda, kuidas teistega paremini läbi saada (5:23–26, 38–42; 7:1–5, 12), kuidas hoida moraalset puhtust (5:27–32) ja kuidas elada mõttekat elu (6:19–24; 7:24–27). Ent Jeesus ei piirdunud sellega, et rääkis oma kuulajatele, kuidas on tark tegutseda, vaid ta ka näitas seda neile: andis selgitusi, arutles ja esitas tõendeid.

6.–8. a) Milliseid mõjuvaid põhjusi toob Jeesus muretsemisest hoidumiseks? b) Mis näitab, et Jeesuse nõuanded olid kõrgemast allikast?

⁶ Pane tähele näiteks seda, millist tarka nõu andis Jeesus Matteuse 6. peatükis selle kohta, kuidas saada üle murest materiaalsete asjade pärast. Jeesus soovitab: „Ärge olge mures [„lõpetage muretsemine”, õppepiibli kommentaar] oma elu pärast, et mida süüa või mida juua, ega oma keha pärast, et millega riietuda” (salm 25). Toit ja riided on hädavajalikud ning on täiesti loomulik mõelda nende hankimise peale. Aga Jeesus ütleb, et peaksime nende asjade pärast muretsemise lõpetama.b Miks?

⁷ Kuula Jeesuse veenvat arutluskäiku. Kui Jehoova on andnud meile elu ja keha, kas ei suuda ta siis varustada meid toidu ja riietega, et hoida alal meie elu ja katta meie keha? (Salm 25.) Kui Jumal hoolitseb lindude toidu eest ja riietab lilled iluga, siis kui palju enam kannab ta kindlasti hoolt inimeste eest, kes teda teenivad! (Salmid 26, 28–30.) Tegelikult on liigne muretsemine täiesti mõttetu. See ei pikenda meie elu isegi sekundi võrra.c (Salm 27.) Kuidas me saame hoiduda muretsemast? Jeesus annab nõu: hoia Jumala teenimine oma elus tähtsaimal kohal. Need, kes seda teevad, võivad olla kindlad, et nende taevane Isa annab neile „kõike seda muud”, mida nad iga päev vajavad. (Salm 33.) Lõpuks annab Jeesus eriti praktilise soovituse – ela üks päev korraga. Miks lisada tänastele muredele veel homseid muresid? (Salm 34.) Pealegi, miks olla liigselt mures selle pärast, mida ei pruugi mitte kunagi juhtuda? Selliste tarkade nõuannete rakendamine säästab meid paljust, mis selles pingelises maailmas südamevalu tekitab.

⁸ On selge, et Jeesuse nõuanded on tänapäeval sama praktilised nagu ajal, mil ta need andis ligi 2000 aastat tagasi. Kas see ei tõenda, et tema tarkus oli kõrgemast allikast? Isegi parimad inimeste nõuanded kipuvad aeguma ja neid tuleb peagi kohendada või need hoopis uutega asendada. Jeesuse õpetused on aga ajaproovile vastu pidanud. See ei peaks meid üllatama, sest Imeline Nõuandja rääkis „Jumala sõnu” (Johannese 3:34).

Kuidas ta õpetas

9. Mida ütlesid sõdurid Jeesuse õpetamisviisi kohta ja miks see polnud liialdus?

⁹ Teine valdkond, milles Jeesus peegeldas Jumala tarkust, oli tema õpetamisviis. Kord saadeti sõdurid teda arreteerima, kuid nad tulid tagasi tühjade kätega ja ütlesid: „Ükski inimene pole iialgi rääkinud nii nagu tema!” (Johannese 7:45, 46). See polnud sugugi liialdatud. Jeesusel, kes oli „ülalt”, oli suurem teadmiste ja kogemuste pagas kui ühelgi inimesel, kes kunagi on elanud (Johannese 8:23). Ta õpetas tõesti nii, nagu seda ei suuda teha ükski teine inimene. Pane tähele vaid kahte selle targa Õpetaja meetodit.

10., 11. a) Miks valdab meid imetlus selle üle, kuidas Jeesus kasutas piltlikke näiteid? b) Mis on mõistujutud ja millisest näitest ilmneb, miks Jeesuse mõistujutud on õpetamisel nii tõhusad?

¹⁰ Tõhusad piltlikud näited. „Jeesus [rääkis] rahvahulkadele mõistujuttude kaudu,” ütleb Piibel. „Õigupoolest ei rääkinud ta ilma mõistujututa neile midagi” (Matteuse 13:34). Meid valdab imetlus tema võrratu võime üle õpetada sügavaid tõdesid igapäevaste asjade abil. Põllumehed külvavad seemet, naised teevad ettevalmistusi leiva küpsetamiseks, lapsed mängivad turul, kalamehed tõmbavad võrke välja, karjus otsib kadunud lammast – need olid tegevused, mida tema kuulajad olid näinud palju kordi. Kui tähtsad tõed seostatakse tuttavate asjadega, sööbivad need tõed kiiresti ja sügavalt nii meelde kui südamesse (Matteuse 11:16–19; 13:3–8, 33, 47–50; 18:12–14).

¹¹ Jeesus rääkis tihti mõistujutte ehk lühikesi lugusid, millega ta õpetas moraalipõhimõtteid või vaimseid tõdesid. Mõistujuttude abil jäid Jeesuse õpetused inimestele paremini meelde, sest lühikesi lugusid on kergem mõista ja meenutada kui abstraktseid mõtteid. Paljudes mõistujuttudes kirjeldas Jeesus oma Isa värvikate võrdluste abil, mida pole kerge unustada. Võtame näiteks mõistujutu kadunud pojast. Kes ei suudaks mõista, mida Jeesus tahtis sellega õpetada: kui keegi on läinud valele teele, aga tunneb selle pärast siirast kahetsust, siis Jehoova tunneb talle kaasa ja võtab ta hellalt enda juurde tagasi. (Luuka 15:11–32.)

12. a) Kuidas esitas Jeesus küsimusi, kui ta õpetas? b) Kuidas vaigistas Jeesus need, kes seadsid kahtluse alla tema autoriteedi?

¹² Oskuslikult esitatud küsimused. Jeesus esitas küsimusi, et aidata kuulajatel õigetele järeldustele jõuda, uurida oma motiive või teha otsuseid (Matteuse 12:24–30; 17:24–27; 22:41–46). Kui usujuhid seadsid kahtluse alla, kas Jeesus tegutses Jumala antud autoriteediga, vastas ta: „Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest?” Sellest küsimusest jahmununa arutlesid nad omavahel: „Kui me ütleme: „Taevast”, siis ütleb ta: „Mispärast te siis teda ei uskunud?” Aga kas me söandame öelda: „Inimestest”?” Ent „nad kartsid rahvast, sest kõik arvasid, et Johannes oli tõesti olnud prohvet.” Lõpuks vastasid nad: „Me ei tea” (Markuse 11:27–33; Matteuse 21:23–27). Lihtsa küsimusega võttis Jeesus nad sõnatuks ja paljastas nende valelikkuse.

13.–15. Kuidas ilmneb Jeesuse tarkus mõistujutust halastaja samaarlase kohta?

¹³ Mõnikord kasutas Jeesus mitut meetodit korraga, näiteks esitas koos mõistujuttudega mõtlemapanevaid küsimusi. Kui juudi seadusetundja küsis Jeesuselt, mida on vaja igavese elu saamiseks, viitas Jeesus Moosese Seadusele, kus kästakse armastada Jumalat ja ligimest. Soovides rõhutada oma õiglust, küsis mees: „Kes siis on mu ligimene?” Vastuseks jutustas Jeesus ühe loo. Kui üks juudi mees teed käis, tungisid röövlid talle kallale ja jätsid ta poolsurnuna maha. Temast läksid mööda kaks juuti, kõigepealt preester ja seejärel leviit. Kumbki ei teinud temast välja. Aga siis saabus üks samaarlane. Kaastundest ajendatuna sidus ta ettevaatlikult kannatanu haavad ja viis mehe võõrastemajja toibuma. Loo lõpetuseks esitas Jeesus mehele küsimuse: „Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele mehele, kes oli sattunud röövlite kätte?” Mees oli sunnitud vastama: „See, kes tema peale halastas” (Luuka 10:25–37).

¹⁴ Kuidas ilmneb sellest mõistujutust Jeesuse tarkus? Jeesuse päevil pidasid juudid „ligimeseks” ainult neid, kes järgisid nende pärimusi – kindlasti mitte samaarlasi (Johannese 4:9). Kui Jeesus oleks rääkinud loo, kus kannatajaks on samaarlane ja aitajaks juut, kas oleks see aidanud eelarvamusest üle saada? Jeesus ehitas loo targalt üles nii, et just samaarlane hoolitses juudi eest. Pane tähele ka seda, millise küsimuse esitas Jeesus loo lõpus. Ta lähenes sõnale „ligimene” teise nurga alt. Seadusetundja küsis sisuliselt: „Kellele ma peaksin osutama ligimesearmastust?” Aga Jeesus küsis: „Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene?” Jeesus ei pidanud silmas mitte seda, kellele osutati halastust (kannatanut), vaid seda, kes osutas halastust (samaarlast). Tõeline ligimene otsib ise võimalusi, et osutada teistele armastust, hoolimata nende rahvusest. Vaevalt oleks saanud seda mõtet kuidagi veel tõhusamalt rõhutada.

¹⁵ Kas on siis midagi imestada, et inimesed kogunesid Jeesuse ümber ja olid hämmastunud sellest, kuidas ta õpetas (Matteuse 7:28, 29). Kord juhtus isegi, et „palju rahvast” jäi tema juurde kolmeks päevaks, kuigi neil polnud süüa! (Markuse 8:1, 2.)

Kuidas ta elas

16. Mis oli „praktiliseks tõendiks” selle kohta, et Jeesust juhtis jumalik tarkus?

¹⁶ Kolmas valdkond, milles Jeesus peegeldas Jehoova tarkust, oli tema eluviis. Tarkus on praktiline ja väljendub tegudes. „Kes teie seas on tark?” küsis jünger Jaakobus. Seejärel ta vastas oma küsimusele: „Olgu tema õige käitumine praktiliseks tõendiks selle kohta” (Jaakobuse 3:13, The New English Bible). Jeesuse eluviis oli „praktiliseks tõendiks” selle kohta, et teda juhtis jumalik tarkus. Vaadelgem, kuidas paistis mõistlik meelelaad välja nii tema elust kui ka suhetest teistega.

17. Mis näitab, et Jeesus oli täiuslikult tasakaalukas?

¹⁷ Kas oled märganud, et inimesed, kellel on puudu mõistlikust meelest, lähevad sageli äärmusse? Jah, on vaja tarkust, et olla tasakaalukas. Jeesus, kelle kaudu peegeldus Jumala tarkus, oli täiuslikult tasakaalukas. Mis kõige tähtsam, ta seadis vaimsed asjad elus esikohale. Ta oli väga hõivatud hea sõnumi kuulutamisega. „Selleks ma olengi tulnud,” ütles ta (Markuse 1:38). Loomulikult polnud materiaalsed asjad tema jaoks esmatähtsad, sest paistab, et tal oli ainelist vara väga vähe (Matteuse 8:20). Siiski polnud ta askeet. Nagu tema Isa on „õnnelik Jumal”, nii oli Jeesuski rõõmsameelne ja rõõmustas ka teisi (1. Timoteosele 1:11; 6:15). Kui ta viibis pulmapeol – mida iseloomustas tavaliselt muusika, laulmine ja rõõm –, ei rikkunud ta seal teiste tuju. Kui vein sai otsa, muutis ta vee heaks veiniks – joogiks, mis „rõõmustab inimese südant” (Laul 104:15; Johannese 2:1–11). Jeesus võttis vastu palju kutseid söömaaegadele ja kasutas neid võimalusi sageli õpetamiseks (Luuka 10:38–42; 14:1–6).

18. Kuidas ilmnes Jeesuse mõistlikkus tema suhetes jüngritega?

¹⁸ Jeesus oli täiesti mõistlik ka selles suhtes, kuidas ta kohtles teisi. Kuna ta tundis põhjalikult inimloomust, oskas ta oma jüngritesse õigesti suhtuda. Ta teadis, et nad pole täiuslikud. Siiski märkas ta nende häid omadusi. Ta nägi, milleks on võimelised need inimesed, keda Jehoova on kutsunud (Johannese 6:44). Hoolimata nende puudustest, oli Jeesus valmis neid usaldama. Tõenduseks selle usalduse kohta delegeeris ta oma jüngritele kaaluka vastutusekoorma. Ta tegi neile ülesandeks kuulutada head sõnumit ja oli kindel, et nad suudavad täita selle ülesande (Matteuse 28:19, 20). Apostlite tegude raamat kinnitab, et nad asusid ustavalt tegema seda tööd, mille ta oli neile andnud (Apostlite teod 2:41, 42; 4:33; 5:27–32). Seega on selge, et Jeesus tegi targa otsuse, kui ta neid usaldas.

19. Kuidas võis Jeesuse puhul näha, et ta on „tasase meelega ja südamelt alandlik”?

¹⁹ Nagu mainisime 20. peatükis, seostab Piibel tarkusega alandlikkuse ja tasaduse. Muidugi on Jehoova selles suhtes parim eeskuju. Aga kuidas on lugu Jeesusega? On meeldiv näha, kui alandlikult kohtles Jeesus oma jüngreid. Täiusliku inimesena oli ta neist palju üle. Sellegipoolest ei suhtunud ta oma jüngritesse üleolevalt. Mitte kunagi ei püüdnud ta neis tekitada tunnet, et nad on väärtusetud või saamatud. Vastupidi, ta arvestas nende piiratud võimetega ja oli kannatlik nende puuduste suhtes (Markuse 14:34–38; Johannese 16:12). Kas pole tähelepanuväärne, et isegi lapsed tundsid ennast Jeesuse juures olles vabalt? Kindlasti köitis neid tema juures see, et ta on „tasase meelega ja südamelt alandlik” (Matteuse 11:29; Markuse 10:13–16).

20. Kuidas ilmnes Jeesuse mõistlikkus mittejuudi naise puhul, kelle tütar oli deemonite mõju all?

²⁰ Jeesus peegeldas jumalikku alandlikkust veel ühel olulisel viisil. Ta oli mõistlik ehk paindlik siis, kui halastus andis selleks alust. Meenuta näiteks juhtumit, kui mittejuudi naine anus Jeesust, et see tervendaks tema tütre, keda deemonid väga vaevasid. Algul andis Jeesus naisele kolmel viisil mõista, et ta ei kavatse teda aidata – kõigepealt ta keeldus naisele vastamast, teiseks ütles ta otse, et teda pole saadetud mitte paganate, vaid juutide juurde, ja kolmandaks esitas lahkelt piltliku selgituse, mis rõhutas sedasama mõtet. Kuid naine ei jätnud järele, mis andis tunnistust tema erakordsest usust. Kuidas käitus Jeesus sellises ebatavalises olukorras? Ta tegi just seda, mida tal polnud kavas teha. Ta tervendas naise tütre (Matteuse 15:21–28). Kas pole tähelepanuväärne alandlikkus? Ja pea meeles, et alandlikkus on tõelise tarkuse alus.

21. Miks me peaksime püüdma jäljendada Jeesust selles, milline ta oli, kuidas ta rääkis ja mida ta tegi?

²¹ Kui tänulikud me võime küll olla, et evangeeliumid annavad teada, mida ütles ja tegi kõige targem mees, kes kunagi on elanud! Hoidkem siis meeles, et Jeesus oli oma Isa täiuslik peegelpilt. Kui jäljendame Jeesust selles, milline ta oli, kuidas ta rääkis ja mida ta tegi, võime omandada tarkust, mis on ülalt. Järgmises peatükis näeme, kuidas meie saame oma elus rakendada jumalikku tarkust.

1.–3. a) Kuidas ilmutas Saalomon erakordset tarkust, kui ta lahendas emadust puudutava vaidluse? b) Mida tõotab Jehoova meile anda ja millised küsimused seoses sellega tekivad?

SEE oli raske juhtum – kaks naist vaidlesid ühe lapse pärast. Need naised elasid ühes majas ja mõlemad sünnitasid poja vaid mõnepäevase vahega. Üks laps suri ja nüüd väitis kumbki naine, et just tema on elava lapse ema.a Polnud ka ühtegi tunnistajat, kes oleks juhtunut näinud. Seda küsimust oli arvatavasti juba arutatud madalamas kohtus, kuid lahendust ei leitud. Lõpuks viidi vaidlus Iisraeli kuninga Saalomoni ette. Kas suudab tema tõe päevavalgele tuua?

² Olles mõnda aega kuulanud naiste vaidlust, soovis Saalomon, et talle antaks mõõk. Seejärel andis ta pealtnäha veendunult käsu, et laps tuleb pooleks raiuda ja kummalegi naisele anda üks pool. Kohe palus tegelik ema kuningat, et tema kallis laps antaks teisele naisele. Teine naine aga nõudis, et laps raiutaks pooleks. Nüüd teadis Saalomon tõde. Ta oli teadlik sellest, millised hellad tunded on emal omaenda lapse vastu, ja see teadmine aitas tal vaidluse lahendada. Kujutle ema kergendustunnet, kui Saalomon andis talle lapse tagasi, öeldes: „See on ta ema” (1. Kuningate 3:16–27).

³ Kas pole erakordne tarkus? Kui inimesed kuulsid, kuidas Saalomon oli lahendanud selle vaidluse, valdas neid aukartus, „nähes, et ta mõistab õigust Jumala tarkuse varal”. Jah, Saalomoni tarkus oli kingitus Jumalalt. Jehoova oli andnud talle „targa ja mõistliku südame” (1. Kuningate 3:12, 28). Aga kuidas on lugu meiega? Kas ka meie võime Jumalalt tarkust saada? Jah, sest Saalomon kirjutas inspiratsiooni all: „Jehoova annab tarkuse” (Õpetussõnad 2:6). Jehoova tõotab anda tarkust – oskust hästi kasutada oma teadmisi, arusaamist ja vahetegemisvõimet – neile, kes seda siiralt otsivad. Kuidas me võime omandada tarkust, mis on ülalt? Ja kuidas me saame juhinduda sellest oma elus?

„Nõua taga tarkust” – aga kuidas?

4.–7. Millised neli nõuet tuleb täita tarkuse omandamiseks?

⁴ Kas peame olema väga intelligentsed või kõrgelt haritud, et võiksime omada jumalikku tarkust? Ei. Hoolimata meie päritolust või haridusest, on Jehoova hea meelega valmis meile oma tarkust jagama (1. Korintlastele 1:26–29). Aga me peame ka ise vajalikke samme astuma, sest Piibel innustab meid tarkust taga nõudma (Õpetussõnad 4:7). Kuidas me saame seda teha?

⁵ Esiteks tuleb meil karta Jumalat. „Jehoova kartus on tarkuse algus [„esimene samm tarkuse suunas”, The New English Bible],” ütleb Õpetussõnad 9:10. Jumalakartus on tõelise tarkuse alustugi. Miks? Tuleta meelde, et tarkus seisneb oskuses kasutada teadmisi edukalt. Jumalakartus ei tähenda seda, et peame tema ees hirmunult lömitama, vaid seda, et kummardume tema ette aukartlikult, lugupidavalt ja usaldavalt. Selline kartus avaldab head mõju ja annab tugeva motivatsiooni. See ajendab meid viima oma elu kooskõlla sellega, mida teame Jumala tahte ja tema teguviiside kohta. Pole võimalik leida targemat eluviisi, sest Jehoova normide järgimine annab alati parimaid tulemusi.

⁶ Teiseks peame olema alandlikud ja tagasihoidlikud. Jumalik tarkus ei saa eksisteerida lahus alandlikkusest ja tagasihoidlikkusest (Õpetussõnad 11:2). Miks see nii on? Kui oleme alandlikud ja tagasihoidlikud, siis oleme valmis tunnistama, et me ei tea kõike, et meie arvamus pole alati õige ja et meil tuleb mõista, millised on Jehoova seisukohad. Jehoova „on ülbete vastu”, aga ta annab hea meelega tarkust neile, kelle süda on alandlik (Jaakobuse 4:6).

⁷ Kolmandaks on väga oluline uurida Jumala kirjapandud Sõna. Jehoova tarkus avaldub tema Sõnas. Et seda tarkust omandada, tuleb meil selle kaevamiseks pingutada (Õpetussõnad 2:1–5). Neljandaks on nõutav palvetamine. Kui me siiralt palume Jumalalt tarkust, annab ta seda meile heldelt (Jaakobuse 1:5). Palved, mis me esitame, et saada tema vaimu abi, ei jää vastuseta. Jehoova vaimu abil võime leida tema Sõnast aardeid, mis aitavad meil lahendada probleeme, vältida ohte ja teha tarku otsuseid (Luuka 11:13).

8. Kuidas ilmneb see, kas me tõesti oleme omandanud tarkust, mis on ülalt?

⁸ Nagu märkisime 17. peatükis, on Jehoova tarkus praktiline. Järelikult, kui me tõesti oleme omandanud jumalikku tarkust, ilmneb see selgelt meie käitumisest. Jünger Jaakobus kirjeldas jumaliku tarkuse vilju, kui ta kirjutas: „Ent ülalt lähtuv tarkus on eelkõige puhas, siis rahumeelne, mõistlik, varmas kuuletuma, täis halastust ja häid vilju, erapooletu, mitte silmakirjalik” (Jaakobuse 3:17). Kui arutame neid jumaliku tarkuse aspekte, võime endalt küsida: kas minu elu juhib tarkus, mis on ülalt?

„Puhas, siis rahumeelne”

9. Mida tähendab olla puhas ja miks on kohane, et puhtust mainitakse tarkuse omaduste loetelus esimesena?

⁹ „Eelkõige puhas.” Olla puhas tähendab olla rikkumatu ja rüvetamatu mitte üksnes väljastpoolt, vaid ka seesmiselt. Piibel seostab tarkuse südamega, kuid taevane tarkus ei saa jõuda südamesse, mida rüvetavad kurjad mõtted, soovid ja motiivid (Õpetussõnad 2:10; Matteuse 15:19, 20). Aga kui meie süda on puhas – nii palju kui on võimalik ebatäiuslikel inimestel –, siis pöördume kurjast ja teeme head (Laul 37:27; Õpetussõnad 3:7). Kas pole kohane, et just puhtust mainitakse tarkuse omaduste loetelus esimesena? Pealegi, kui me pole moraalses või vaimses mõttes puhtad, kuidas saame siis tõeliselt ilmutada muid ülalt pärineva tarkuse omadusi?

10., 11. a) Miks on tähtis olla rahumeelne? b) Kuidas sa võid rahutegija olla, kui märkad, et oled usukaaslast solvanud? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁰ „Siis rahumeelne.” Taevane tarkus ajendab meid taotlema rahu, mis on Jumala vaimu vili (Galaatlastele 5:22). Me püüame hoiduda rikkumast „rahusidet”, mis ühendab Jehoova rahvast (Efeslastele 4:3). Samuti me teeme oma parima, et taastada häiritud rahu. Miks on see tähtis? Piibel ütleb: „Pidage üksteisega rahu. Armastuse ja rahu Jumal on siis teiega” (2. Korintlastele 13:11). Seega on rahu Jumal meiega seni, kuni elame rahumeelselt. See, kuidas me kohtleme usukaaslasi, mõjutab otseselt meie suhteid Jehoovaga. Kuidas me võime rahutegijateks osutuda? Pane tähele ühte näidet.

¹¹ Mida sa peaksid tegema, kui märkad, et oled usukaaslast solvanud? Jeesus ütles: „Kui sa oma ohvriandi altarile tood ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine tee esmalt oma vennaga rahu. Seejärel tule ja too oma ohvriand” (Matteuse 5:23, 24). Sa võid rakendada seda nõuannet nii, et lähed ise venna juurde. Millise eesmärgiga? Selleks, et temaga rahu teha.b Selle saavutamiseks tuleb sul ehk nõustuda, mitte eitada, et oled haavanud tema tundeid. Kui sa pöördud tema poole eesmärgiga taastada rahu ja hoiad seda meeles, võib tõenäoliselt selgeks rääkida igasuguse arusaamatuse, kohaselt andeks paluda ja andeks anda. Kui oled valmis rahu tegemiseks pingutama, näitab see, et sind juhib jumalik tarkus.

„Mõistlik, varmas kuuletuma”

12., 13. a) Mida tähendab sõna, mille vasteks on „mõistlik” tekstis Jaakobuse 3:17? b) Millest on näha, et oleme mõistlikud?

¹² „Mõistlik.” Mida tähendab olla mõistlik? Õpetlaste arvates on raske tõlkida seda kreeka sõna, mille tõlkevasteks tekstis Jaakobuse 3:17 on „mõistlik”. Seda võib tõlkida ka sõnadega „paindlik”, „vastutulelik”. Tõlkijad on kasutanud veel selliseid sõnu nagu „leebe”, „leplik”, „järeleandlik” ja „mahe”. Kuidas me peaksime tegutsema, et meie elust ilmneks see tarkusele iseloomulik joon?

¹³ „Teie mõistlikkus olgu kõigile ilmne” (Filiplastele 4:5). Üks teine tõlge ütleb: „Olgu teil mõistliku inimese maine” (The New Testament in Modern English, J. B. Phillips). Pane tähele, et küsimus pole niivõrd selles, millisena me ise ennast näeme, vaid just selles, millisena me paistame teistele või mille poolest meid tuntakse. Mõistlik inimene ei nõua aina seadusetähe täitmist või et kõike tuleb teha nii, nagu tema arvab. Ta on hoopis valmis kuulama, mida teised arvavad, ja andma järele nende soovidele, kui see on kohane. Samuti on ta teiste vastu leebe, mitte karm ega kalk. Kuigi see on hädavajalik kõigi kristlaste puhul, on see eriti tähtis neile, kes teenivad kogudusevanematena. Leebus on kütkestav, kuna teeb vanemad ligipääsetavaks (1. Tessalooniklastele 2:7, 8). Meil oleks hea endalt küsida: kas minul on hooliva, paindliku ja leebe inimese maine?

14. Kuidas me saame tõendada, et oleme „varmad kuuletuma”?

¹⁴ „Varmas kuuletuma.” Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „varmas kuuletuma”, ei leidu Kristlikes Kreeka Kirjades mitte kusagil mujal. Üks õpetlane on öelnud selle sõna kohta, et seda „kasutatakse sageli seoses sõjaväelise distsipliiniga”. See annab edasi mõtte kellestki, kes on „kergesti mõjutatav” ja „alluv”. Isik, keda juhib ülalt lähtuv tarkus, allub varmalt sellele, mida ütleb Pühakiri. Teda ei tunta inimesena, kes teeb mingi otsuse ja ei lase ennast seejärel mõjutada, olgu vastupidiseid tõendeid kuipalju tahes. Pigem muudab ta kiiresti meelt, kui talle näidatakse Pühakirjast selgeid tõendeid, et tema seisukoht on vale või ta on jõudnud ebaõigele järeldusele. Kas sind tuntakse sellise inimesena?

„Täis halastust ja häid vilju”

15. Mis on halastus ning miks on kohane, et „halastust” ja „häid vilju” mainitakse koos tekstis Jaakobuse 3:17?

¹⁵ „Täis halastust ja häid vilju.”c Halastus on ülalt pärineva tarkuse tähtis osa, kuna selle tarkuse kohta öeldakse, et ta on „täis halastust”. Pane tähele, et „halastust” ja „häid vilju” mainitakse üheskoos. See on vägagi kohane, sest Piiblis viitab halastus üpris sageli aktiivsele hoolitsusele teiste eest, kaastundele, mis kannab rikkalikult lahkete tegude vilja. Üks teatmeteos ütleb halastuse kohta, et see on „kurbustunne kellegi õnnetu olukorra pärast ja soov selles suhtes midagi ette võtta”. Seega pole jumalik tarkus kuiv, südametu või ainult mõistuslik. See on hoopis soe, südamlik ja tundlik. Aga millest on näha, et me oleme täis halastust?

16., 17. a) Mis peale armastuse Jumala vastu ajendab meid osalema kuulutustöös ja miks? b) Kuidas võib meie puhul näha, et oleme täis halastust?

¹⁶ Üks tähtis viis on kindlasti see, kui kuulutame teistele head sõnumit Jumala Kuningriigist. Mis ajendab meid tegema seda tööd? Eelkõige armastus Jumala vastu. Kuid meid ajendab ka halastus või kaastunne teiste vastu (Matteuse 22:37–39). Paljud on tänapäeval „vaevatud ja vintsutatud nagu lambad, kel pole karjast” (Matteuse 9:36). Religioossed võltskarjased on jätnud nad hooletusse ja neid vaimselt pimestanud. Seetõttu pole nad teadlikud ei tarkadest nõuannetest, mis leiduvad Jumala Sõnas, ega õnnistustest, mida Kuningriik varsti maa peale toob. Kui me siis mõtiskleme meid ümbritsevate inimeste vaimsete vajaduste üle, ajendab südamlik kaastunne meid tegema kõik, mida suudame, et rääkida neile Jehoova eesmärgist, mille kaudu ilmneb tema armastus.

¹⁷ Millest veel on näha, et oleme täis halastust? Meenuta Jeesuse mõistujuttu samaarlasest, kes leidis tee ääres lamava ränduri, keda oli röövitud ja pekstud. Kaastundlik samaarlane ’halastas tema peale’, kui ta sidus kinni kannatanu haavad ja hoolitses tema eest (Luuka 10:29–37). Kas ei näita see ilmekalt, et halastusega on seotud praktiline abi neile, kes seda vajavad? Piiblis öeldakse: „Tehkem head kõigile, eriti usukaaslastele” (Galaatlastele 6:10). Vaadelgem mõningaid võimalusi. Eakam usukaaslane vajab transporti, et käia kristlikel koosolekutel. Koguduses võib olla lesk, kellel on vaja abi kodus remondi tegemiseks (Jaakobuse 1:27). Masendunu vajab „head sõna”, mis võiks teda turgutada (Õpetussõnad 12:25). Kui osutame neil viisidel halastust, tõendame sellega, et meie elu juhib ülalt lähtuv tarkus.

„Erapooletu, mitte silmakirjalik”

18. Mille me peaksime üritama oma südamest välja juurida, kui meid juhib ülalt lähtuv tarkus, ja miks?

¹⁸ „Erapooletu.” Jumalik tarkus on üle rassilistest eelarvamustest ja rahvuslikust uhkusest. Kui meid juhib selline tarkus, üritame juurida oma südamest välja igasuguse kalduvuse käituda erapoolikult (Jaakobuse 2:9). Me ei soosi kedagi hariduse, majandusliku olukorra või koguduses antud vastutuse tõttu ega suhtu üleolevalt ühessegi usukaaslasse, ükskõik kui kehval järjel ta ka ei paistaks olevat. Kui Jehoova on osutanud neile armastust, siis peaksime kindlasti ka meie pidama neid oma armastuse väärilisteks.

19., 20. a) Milline taust on kreeka sõnal, mis tähendab „silmakirjatsejat”? b) Kuidas me saame ilmutada „siirast vennalikku kiindumust” ja miks see on tähtis?

¹⁹ „Mitte silmakirjalik.” Kreeka sõna, mis tähendab „silmakirjatsejat”, võib viidata „näitlejale, kes esitas mingit rolli”. Vanal ajal kandsid Kreeka ja Rooma näitlejad esinemise ajal suuri maske. Seetõttu hakkas „silmakirjatsejat” tähistav kreeka sõna tähendama teesklejat või petist. Kui me järgime ülalt lähtuvat tarkust, siis me pole silmakirjalikud. See jumaliku tarkuse aspekt ei peaks mõjutama üksnes seda, kuidas me oma usukaaslastega käitume, vaid ka meie tundeid nende vastu.

²⁰ Apostel Peetrus märkis, et tõele kuuletumisega peaks kaasnema „siiras vennalik kiindumus” (1. Peetruse 1:22). Jah, me ei tohi näidelda, et tunneme kiindumust vendade vastu. Me ei kanna maski ega esita mingit rolli, et teisi petta. Meie kiindumus peab olema ehtne ja lähtuma südamest. Kui see on nii, võidame oma usukaaslaste usalduse, sest nad teavad, et me ka oleme sellised, nagu paistame. Selline siirus sillutab teed avameelsete ja ausate suhete tekkimiseks kristlaste vahel ning aitab luua koguduses usaldusliku õhkkonna.

„Hoia praktilist tarkust”

21., 22. a) Miks kaotas Saalomon tarkuse? b) Kuidas me võime tarkust hoida ja miks on kasulik seda teha?

²¹ Jumalik tarkus on kingitus Jehoovalt ja meil tuleb seda hästi hoida. Saalomon ütles: „Mu poeg ... Hoia praktilist tarkust ja mõtlemisoskust” (Õpetussõnad 3:21). Kahjuks ei järginud Saalomon ise seda nõuannet. Ta oli tark seni, kuni hoidis oma südant sõnakuulelikuna. Lõpuks aga pöörasid tema paljud võõramaa naised ta südame eemale Jehoova puhtast kummardamisest (1. Kuningate 11:1–8). Saalomoni kurb lõpp näitab ilmekalt, et teadmistel on vähe väärtust, kui me ei kasuta neid õigesti.

²² Kuidas me võime hoida praktilist tarkust? Ei piisa üksnes sellest, kui loeme Piiblit ja sellel põhinevaid väljaandeid, mida on koostanud „ustav ja arukas ori”, vaid me peame püüdma ka elada selle järgi, mida õpime (Matteuse 24:45). Meil on igati põhjust tegutseda kooskõlas jumaliku tarkusega. See tähendab paremat elu juba praegu. See võimaldab meil „haarata kõvasti kinni tõelisest elust” – elust Jumala uues maailmas (1. Timoteosele 6:19). Ja mis kõige tähtsam, kui kasvame ülalt lähtuvas tarkuses, saame lähedasemaks kogu tarkuse allika Jehoova Jumalaga.