5. Millised on mõned juutide jumalateenistuse tahud ja miks on need Jehoovale ”koormaks” muutunud?

⁵ Pole midagi imestada, et nüüd jätkab Jehoova veelgi karmimal toonil! ”Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt! Noorkuu ja hingamispäev, koguduse kokkukutsumine — ma ei salli nurjatust [”maagilise väe kasutamist”, UM] ja pühapidamist ühtlasi! Teie noorkuid ja seatud pühi vihkab mu hing; need on mulle koormaks, ma olen tüdinud neid talumast!” (Jesaja 1:13, 14.) Viljaohvri annid, ohvrisuits, hingamispäevad ja pühalikud kokkutulekud on kõik nähtud ette Seaduses, mille Jumal andis Iisraelile. Mis puutub ”noorkuudesse”, siis Seadus nõuab lihtsalt nende pidamist, kuid aja jooksul on nende tähistamisele lisandunud kasulikke tavasid (4. Moosese 10:10; 28:11). Noorkuud peetakse kui igakuist hingamispäeva, mil rahvas ei tee tööd ja isegi koguneb selleks, et saada õpetust prohvetitelt ja preestritelt (2. Kuningate 4:23; Hesekiel 46:3; Aamos 8:5). Need tähtpäevad ei ole valed. Probleem on selles, et neid peetakse vaid vaatemängu pärast. Lisaks sellele otsisid juudid abi ”maagiliselt väelt” ehk spiritistlikest tavadest, kui nad samal ajal ka puhtvormiliselt Jumala Seadust täitsid.c Seetõttu on nende jumalateenistus Jehoovale ”koormaks”.