Piibli 40. raamat — Matteuse evangeelium

Kirjutaja: Matteus

Kirjutamiskoht: Palestiina

Kirjutamine lõpetati: u 41 m.a.j

Käsitletud ajavahemik: 2 e.m.a — 33 m.a.j

EEDENI mässust alates on Jehoova trööstinud inimkonda tõotusega, et ta toob oma ”naise” Seemne abil kõigile õigusearmastajaile vabastuse. Ta võttis eesmärgiks tuua see Seeme, Messias, esile Iisraeli rahva seast. Sajandite jooksul lasi ta heebrea soost kirjutajatel püha vaimu mõjutusel üles tähendada hulgaliselt prohvetiennustusi, mis näitasid, et Seeme saab Jumala Kuningriigi valitsejaks ja pühitseb Jehoova nime, puhastades selle igaveseks teotusest, mis selle peale on kuhjatud. Tolle isiku kui Jehoova õigeksmõistja kohta, kes pidi vabastama inimesed hirmu, rõhumise, patu ja surma haardest, andsid prohvetid teada palju üksikasju. Niisiis oli juutide Messia-ootus Heebrea Kirjade valmides sügavalt juurdunud.

² Samal ajal toimusid muutused maailmalaval. Jumal oli rahvaste tegevust suunates loonud ideaalsed tingimused selleks, et sõnum Messia ilmumisest võiks levida igasse ilmakaarde. Viies maailmariik Kreeka oli andnud ühiskeele, mis oli rahvastevaheliseks suhtluskeeleks. Kuues maailmariik Rooma oli koondanud oma allutatud rahvad ühte impeeriumisse ning rajanud teid, mis viisid igasse impeeriumi ossa. Kuna arvukalt juute elas üle kogu impeeriumi laiali, olid ka teised inimesed juutide Messia-ootusest teada saanud. Ja siis, enam kui 4000 aastat pärast Eedenis antud tõotust, Messias ilmus! Tõotatud ja kauaoodatud Seeme oli tulnud! Messias täitis maa peal ustavalt oma Isa tahet, millega seoses hakkasid arenema tolle ajani kõige tähtsamad sündmused inimajaloos.

³ Taas oli aeg inspireeritud kirjutiste valmistamiseks, et need kaalukad sündmused saaksid üles tähendatud. Jehoova vaim inspireeris nelja ustavat meest panema kirja igaüks oma sõltumatu jutustuse. Lisaks neljakordsele tunnistusele, et Jeesus oli Messias, tõotatud Seeme ja Kuningas, avaldavad need lood tema elu, teenistust, surma ja ülesäratamist puudutavaid üksikasju. Neid kirjandusteoseid nimetatakse sõnaga ”evangeelium”, mis tähendab ”head sõnumit”. Kuigi tegu on nelja paralleelse looga, mis käsitlevad paljuski samu juhtumeid, ei ole nad mingil juhul pelgalt üksteise koopiad. Esimest kolme evangeeliumi on tihti nimetatud sünoptilisteks ehk samavaatelisteks, kuna need kasutavad Jeesuse maisest elust jutustades sarnast lähenemisviisi. Siiski esitavad kõik neli kirjutajat — Matteus, Markus, Luukas ja Johannes — igaüks täiesti oma loo Kristusest. Igaühel on oma teema ja eesmärk, kõik peegeldavad enda isikupära ning igaüks peab silmas konkreetset lugejaskonda. Mida enam me nende kirjutatut uurime, seda enam mõistame iga evangeeliumi erijooni ning ka seda, et need neli inspireeritud raamatut jutustavad Jeesus Kristuse elust üksteisest sõltumatult, olles aga üksteisele täienduseks ning omavahel kooskõlas.

⁴ Matteus oli esimene, kes hea sõnumi Kristusest kirja pani. Tema nimi on ilmselt lühivorm heebrea nimest Mattitja, mis tähendab ”Jehoova kingitus”. Ta oli üks Jeesuse valitud 12 apostlist. Matteus oli oma Isanda lähedaste kaaslaste hulgas, kui see Jumala Kuningriigi kuulutus- ja õpetustööd tehes Palestiinas ringi rändas. Enne Jeesuse jüngriks saamist oli Matteus olnud maksukoguja ehk ametikohal, mida juudid üdini põlgasid, kuna see tuletas neile pidevalt meelde, et nad pole vabad, vaid on Rooma keisririigi ülemvõimu all. Matteus oli tuntud ka kui Leevi ning oli Alfeuse poeg. Ta võttis meelsasti vastu Jeesuse kutse teda järgida (Matt. 9:9; Mark. 2:14; Luuka 5:27—32).

⁵ Kuigi Matteusele omistatud evangeelium ei ütle otse, et tema oleks selle kirjutanud, osutavad talle kui kirjutajale varajaste kirikuajaloolaste arvukad tunnistused. Võimalik, et ühegi teise vanaaja teose algupära ei ole nii selgelt ja ühehäälselt tõestatud kui Matteuse raamatu oma. Alates Hierapolise Papiasest (2. sajandi algupool) on terve rida tunnistajaid kinnitanud, et selle evangeeliumi kirjutas Matteus ning et see on autentne Jumala Sõna osa. McClintocki ja Strongi ”Cyclopedia” ütleb: ”Katkendeid Matteusest tsiteerivad Justinus Märter, Diognetosele saadetud kirja autor (vaata Otto ”Justinus Märtri” II osa), Hegesippus, Eirenaios, Tatianus, Athenagoras, Theophilus, Clemens, Tertullianus ja Origenes.”a Tõsiasi, et Matteus oli apostel ja et seetõttu oli tema peal Jumala vaim, annab kindla aluse uskuda tema kirjutatu usaldusväärsusse.

⁶ Matteus kirjutas oma jutustuse Palestiinas. Täpne aasta pole teada, kuid mõningate käsikirjade (mis kõik pärinevad hilisemast ajast kui 10. sajand) lõpus olevad järelkirjad ütlevad, et see oli aastal 41. Leidub tõendeid, mis osutavad sellele, et algselt kirjutas Matteus oma evangeeliumi rahvapärases heebrea keeles ning tõlkis selle hiljem kreeka keelde. Hieronymus kirjutab oma teoses ”Kuulsatest meestest” (”De viris inlustribus”) III peatükis: ”Matteus, kes on ka Leevi, tolliametnikust apostel, valmistas esimesena nende jaoks Juudas, kes ymberlõikamisest olid saand usklikuks, Kristuse evangeeliumi heebrea tähtede ja sõnadega.”b Hieronymus lisab, et evangeeliumi heebreakeelne tekst oli tema ajal (4. ja 5. sajandil) hoiul Kaisarea raamatukogus, mille oli kollektsioneerinud Pamphilos.

⁷ Kolmanda sajandi algupoolel tsiteerib Eusebios Origenest, kes olevat öelnud arutelus evangeeliumide üle, et ”esimese kirjutas . . . Matteus, . . . kes avaldas selle judaismist tulnute jaoks, kes hakkasid uskuma, sest oli see ju koostatud heebrea keeles.”c Et see on kirjutatud peamiselt juute silmas pidades, ilmneb sealsest sugupuust, mis näitab Jeesuse seaduslikku põlvnemist Aabrahamist, samuti paljudest Heebrea Kirjadele tehtud viidetest, mis osutasid tulevasele Messiale. On loogiline arvata, et Matteus kasutas Jumala nime Jehoova tetragrammatoni vormis, kui ta tsiteeris Heebrea Kirjade osi, kus see nimi leidus. Seepärast esineb ”Uue maailma tõlkes” Matteuse evangeeliumis nimi Jehoova 18 korda, nagu ka Matteuse raamatu heebreakeelses versioonis, mille andis esmalt välja F. Delitzsch 19. sajandil. Kahtlemata suhtus Matteus Jumala nimesse samamoodi nagu Jeesus ega olnud kammitsetud tollal juutide seas valitsenud ebausust, mis keelas seda nime kasutada (Matt. 6:9; Joh. 17:6, 26).

⁸ Kuna Matteus oli olnud maksukoguja, on ootuspärane, et ta kõneleb rahast, arvudest ja väärtustest väga selgesõnaliselt (Matt. 17:27; 26:15; 27:3). Ta hindas tohutult Jumala halastust, misläbi tema, põlatud maksukoguja, võis saada hea sõnumi kuulutajaks ja üheks Jeesuse lähimaks kaaslaseks. Matteus on evangelistidest ainus, kes annab teada, kuidas Jeesus korduvalt toonitas, et lisaks ohvritele on tarvis halastust (9:9—13; 12:7; 18:21—35). Matteus sai palju julgust Jehoova armust ning ta on pannud kirja ühed kõige lohutavamad sõnad, mis Jeesus lausus: ”Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (11:28—30). Kui kosutavad võisid need sõnad küll olla endisele maksukogujale, kes polnud oma kaasmaalastelt kuulnud suurt midagi peale solvangute!

⁹ Matteus rõhutas iseäranis, et Jeesuse õpetuse teema oli ”taevariik” (4:17). Jeesus oli tema jaoks Kuulutaja-Kuningas. Matteus kasutas algkeeles sõna ”kuningriik” nii sageli (enam kui 50 korda), et tema evangeeliumit võiks nimetadagi ”Kuningriigi evangeeliumiks”. Matteus pani suuremat rõhku Jeesuse kõnede ja jutluste loogilisele edasiandmisele kui rangelt kronoloogilisele järjestusele. Kuningriigi-teema esiletõstmise tõttu ei hoia ta esimeses 18 peatükis kinni sündmuste ajalisest järjestusest. Viimased 10 peatükki (19.— 28. ptk) on üldiselt kronoloogilised ning rõhutavad endiselt ka Kuningriiki.

¹⁰ 42 protsenti Matteuse evangeeliumis olevast infost ei leidu ülejäänud kolmes evangeeliumis.d Selle hulka kuulub vähemalt kümme tähendamissõna: tähendamissõna põllulustest (13:24—30), peidetud varandusest (13:44), kallihinnalisest pärlist (13:45, 46), noodast (13:47—50), halastamatust sulasest (18:23—35), töölistest ja teenarist (20:1—16), isast ja kahest lapsest (21:28—32), kuninga poja pulmadest (22:1—14), kümnest neitsist (25:1—13) ning talentidest (25:14—30). Ühtekokku käsitleb see raamat ajavahemikku alates Jeesuse sünnist aastal 2 e.m.a kuni tema kohtumiseni oma jüngritega vahetult enne taevasse minekut aastal 33 m.a.j.

MILLE POOLEST KASULIK

²⁹ Matteuse raamat, mis on neljast evangeeliumist esimene, on suurepäraseks üleminekuks Heebrea Kirjade ja Kristlike Kreeka Kirjade vahel. Selles näidatakse selgelt, kes on Messias ja Jumala tõotatud Kuningriigi kuningas, tehakse teatavaks nõuded neile, kes tahavad saada tema järelkäijateks, ning antakse teada, milline töö neil tuleb maa peal ära teha. Kõigepealt Ristija Johannes, seejärel Jeesus ja lõpuks tema jüngridki hakkasid kuulutama, et ”taevariik on lähedal”. Õigupoolest kehtib maailma-ajastu lõpetuseni Jeesuse antud käsk: ”Ja seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.” Osaleda selles kuningriigitöös, sealhulgas ’teha jüngriteks kõiki rahvaid’ oma Isanda eeskuju järgides, oli ja on siiani suur ja imeline eesõigus (3:2; 4:17; 10:7; 24:14; 28:19).

³⁰ Matteuse evangeelium on tõepoolest hea sõnum. See inspireeritud raamat oli rõõmusõnumiks neile, kes meie ajaarvamise 1. sajandil seda kuulda võtsid, ning Jehoova Jumal on kandnud hoolt, et see on säilinud hea sõnumina meie ajani. Isegi mittekristlased on möönnud selle evangeeliumi väge, nagu näiteks hindu juht Mohandas Gandhi, kes olevat öelnud endisele India asehaldurile lord Irwinile: ”Kui sinu ja minu riik jõuaksid kokkuleppele, lähtudes õpetustest, mida Kristus jagas mäejutluses, siis ei lahendaks me mitte ainult meie riikide, vaid ka terve maailma probleemid.”e Ühel teisel korral ütles Gandhi: ”Ammutagem tingimata tarkust sellest sügavast lättest, milleks meile on mäejutlus . . . On ju mäejutluse õpetus mõeldud eranditult meile kõigile.”f

³¹ Kogu maailm, kaasa arvatud ristiusumaailm, sipleb endiselt oma probleemides. Üksnes väike vähemus, kes on tõsikristlased, peab kalliks, uurib ja rakendab ellu mäejutluses ning mujal Matteuse evangeeliumis sisalduvaid tarku nõuandeid, millest on neile tohutult kasu. Jeesuse oivalisi nõuandeid tõelise õnne leidmise, moraali ja abielu, armastuse väe, õige palvetamise, vaimsete ja materiaalsete väärtuste vastakuse, Kuningriigi esiti otsimise, pühadest asjadest lugupidamise ning valvel püsimise ja sõnakuulelikkuse kohta tasub uurida ikka ja jälle. Matteuse 10. peatükis on kirjas Jeesuse teenistusjuhised neile, kes asuvad kuulutama head sõnumit taevasest Kuningriigist. Jeesuse arvukad tähendamissõnad pakuvad elulist õpetust kõigile, ’kellel kõrvad on kuulmiseks’. Lisaks annavad Jeesuse prohvetiennustused, nagu tema üksikasjalik ettekuulutus oma ’juuresoleku tundemärgist’ (UM), meile tugeva lootuse ja kindlustunde tuleviku suhtes (5:1—7:29; 10:5—42; 13:1—58; 18:1—20:16; 21:28—22:40; 24:3—25:46).

³² Matteuse evangeelium sisaldab arvukalt täitunud prohvetiennustusi. Tihti tsiteeriski ta inspireeritud Heebrea Kirju eesmärgiga kinnitada ennustuste täideminekut. Need on vaieldamatuks tõestuseks, et Jeesus on Messias, kuna kõigi ennustatud üksikasjade täitumist oleks olnud ilmvõimatu ette planeerida. Võrdle omavahel näiteks järgmisi kirjakohti: Matteuse 13:14, 15 ja Jesaja 6:9, 10; Matteuse 21:42 ja Laul 118:22, 23; Matteuse 26:31, 56 ja Sakarja 13:7. Sellised täitumised kinnitavad veenvalt, et ka kõik Jeesuse enda antud prohvetiennustused, mis Matteus kirja pani, täituvad omal ajal, kui Jehoova imelised eesmärgid saavad taevase Kuningriigi kaudu teoks.

³³ Kui täpselt, koguni pisimate üksikasjadeni kuulutas Jumal ette Kuningriigi kuninga elu! Ja kui täpne küll oli Matteus, pannes Jumala vaimu mõjutusel ustavalt kirja nende ennustuste täitumise! Mõtiskledes kõigi täitunud ennustuste ja tõotuste üle, mis on kirjas Matteuse evangeeliumis, võivad õigusearmastajad rõõmutseda teadmises ja lootuses, et taevane Kuningriik on Jehoova abinõu, mille kaudu saab pühitsetud tema nimi. Kuningriik eesotsas Jeesus Kristusega toob tasastele ja vaimselt näljastele inimestele lugematul hulgal õnnistusi ”taasloomise ajal, kui Inimese Poeg istub oma hiilgavale troonile” (Matt. 19:28, UM). Kõike seda kätkeb endas hea sõnum, mille on kirja pannud Matteus.

[Allmärkused]