28. peatükk
Omavaheline armastav läbisaamine
1. a) Kuidas sa võid saada Jumala organisatsiooni osaks? b) Missugust käsku pead siis täitma?
KUI sa kasvad Jehoova Jumala ja tema eesmärkide tundmises ja hindamises, siis soovid korrapäraselt suhelda inimestega, kellel on samasugune usk ja lootus. Niiviisi saab sinust Jumala nähtava organisatsiooni, tõelise kristliku vennaskonna osa. „Armastage kogu vennaskonda” — sellele käsule pead siis ka sina kuuletuma. — 1. Peetruse 2:17; 5:8, 9; NW.
2. a) Millise uue käsu Jeesus oma järelkäijatele andis? b) Mida väljendused „üksteist” ja „isekeskis” selgesti näitavad? c) Kui tähtis on armastus?
2 Jeesus Kristus rõhutas, kui tähtis on see, et tema järelkäijad üksteist armastavad. Ta ütles neile: „Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama . . . sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:34, 35) Väljendused „üksteist” ja „isekeskis” näitavad selgesti, et kõik tõelised kristlased peavad olema koos ühes grupis või organisatsioonis. (Roomlastele 12:5; Efeslastele 4:25) Ja seda organisatsiooni peab tuntama armastusest, mis tema liikmetel on omavahel. Kui inimesel ei ole armastust, on kõik teised asjad kasutud. — 1. Korintlastele 13:1—3.
3. Kuidas Piibel rõhutab kaaskristlaste eest hoolitsemise ja armastuse tähtsust?
3 Seepärast tuletati esimestele kristlastele sageli meelde: „Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu.” „Võtke vastu üksteist.” „Teenige üksteist.” „Olge lahked üksteise vastu, südamlikud.” „Sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale.” „Lohutage üksteist ja ehitage üksteist üles.” „Pidage rahu isekeskis.” „Kõigepealt olgu teie armastus südamlik üksteise vastu.” — Roomlastele 12:10; 15:7; Galaatlastele 5:13; Efeslastele 4:32; Koloslastele 3:13, 14; 1. Tessalooniklastele 5:11, NW; 5:13; 1. Peetruse 4:8; 1. Johannese 3:23; 4:7, 11.
4. a) Mis näitab, et kristlased peavad peale „üksteise” armastama ka teisi? b) Keda kristlased eriti armastavad?
4 Ent see ei tähenda, et tõelised kristlased armastavad ainult neid, kes on nende kaasliikmed Jumala organisatsioonis. Nad peavad armastama ka teisi. Tegelikult soovitab Piibel neile tungivalt, et nad kasvaksid „armastuse poolest üksteise vastu ja kõikide vastu”. (1. Tessalooniklastele 3:12; 5:15) Andes õige ja tasakaaluka seisukoha, kirjutas apostel Paulus: „Tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (Galaatlastele 6:10) Kuigi kristlased peavad armastama kõiki, kaasa arvatud vaenlasi, peavad nad eriti armastama kaasusklikke Jumala organisatsioonis, oma vaimseid vendi ja õdesid. — Matteuse 5:44.
5. Mis näitab, et tõelised kristlased on nii algkoguduse päevil kui kaasajal oma armastuse poolest silma paistnud?
5 Esimesed kristlased olid hästi tuntud armastuse poolest, mis neil oli üksteise vastu. Teise sajandi kirjanik Tertullianus mainis, et inimesed ütlesid nende kohta: „Vaadake, kuidas nad üksteist armastavad ja kuidas nad on valmis üksteise eest surema!” Sellist armastust võib tõeliste kristlaste seas näha ka tänapäeval. Kuid kas see tähendab, et tõeliste kristlaste seas ei ole kunagi probleeme või raskusi?
EBATÄIUSLIKKUSE TAGAJÄRJED
6. Miks isegi tõelised kristlased mõnikord üksteise vastu patustavad?
6 Piiblit uurides mõistad, et me kõik oleme pärinud ebatäiuslikkuse oma esivanematelt Aadamalt ja Eevalt. (Roomlastele 5:12) Seepärast on meil kalduvus patustada. „Sest me kõik eksime palju,” on Piiblis öeldud. (Jakoobuse 3:2; Roomlastele 3:23) Sa peaksid ka teadma, et Jumala organisatsiooni liikmed on samuti ebatäiuslikud ja teevad asju, mis ei ole õiged. Selle tagajärjeks võivad olla probleemid ja raskused isegi tõeliste kristlaste seas.
7. a) Miks oli Euodiale ja Süntühhele tarvis öelda, et nad ’oleksid ühemõttelised’? b) Mis näitab, et nad olid põhiliselt head kristlikud naised?
7 Vaatle kahe naise, Euodia ja Süntühhe olukorda kristlikus Filipi koguduses. Apostel Paulus kirjutas: „Euodiat ma manitsen ja ma manitsen Süntühhet olema ühemõttelised Issandas.” Miks Paulus ergutas neid kahte naist „olema ühemõttelised”? On selge, et nende vahel oli mõningaid raskusi. Piibel ei räägi, mis need olid. Võib-olla nad olid kuidagi üksteise peale kadedad. Kuid põhiliselt nad olid head naised. Nad olid olnud kristlased juba mõnda aega ja olid juba aastaid varem koos Paulusega osa võtnud kuulutustööst. Seepärast ta kirjutas kogudusele: „Aita neid naisi, kes on võidelnud evangeeliumi eest ühes minuga.” — Filiplastele 4:1—3.
8. a) Missugune tüli arenes Pauluse ja Barnabase vahel? b) Kui oleksid seal juures olnud ja seda tüli näinud, mida sa oleksid ehk järeldanud?
8 Ükskord arenes tüli ka apostel Pauluse ja tema reisikaaslase Barnabase vahel. Teisele misjonireisile minnes tahtis Barnabas võtta kaasa oma vennapoja Markuse. Aga Paulus ei tahtnud Markust kaasa võtta, sest Markus oli neist esimese misjonireisi ajal lahknud ja koju läinud. (Apostlite teod 13:13) Piibel ütleb: „Sellest tekkis äge vihapurse, nii et nad üksteisest lahku läksid.” (Apostlite teod 15:37—40, NW) Kas suudad seda kujutleda! Kui sa oleksid seal olnud ja seda „ägedat vihapurset” näinud, kas oleksid järeldanud, et Paulus ja Barnabas ei ole oma käitumise pärast Jumala organisatsiooni osa?
9. a) Mis pattu tegi Peetrus ja mis oli selle põhjus? b) Mida tegi Paulus, kui ta toimuvat nägi?
9 Teisel juhtumil oli valesti käituja apostel Peetrus. Ta lõpetas lähedase suhtlemise mittejuutide seast tulnud kristlastega, kartes, et mõned juudi soost kristlased, kes oma mittejuutidest vendi halvaks pidasid, ka teda põlgama hakkavad. (Galaatlastele 2:11—14) Kui apostel Paulus Peetruse teguviisi nägi, noomis ta Peetrust ebaõige käitumise pärast kõigi juuresviibijate ees. Kuidas sa oleksid end tundnud, kui sina oleksid olnud Peetrus? — Heebrealastele 12:11.
RASKUSTE LAHENDAMINE ARMASTUSEGA
10. a) Kuidas Peetrus noomimisele reageeris? b) Mida me võime Peetruse eeskujust õppida?
10 Peetrus oleks võinud Pauluse peale vihastuda. Ta oleks võinud solvuda, et Paulus oli teda teiste ees noominud. Aga seda ta ei teinud. (Koguja 7:9) Peetrus oli alandlik. Ta võttis noomituse vastu ja ei lasknud oma armastust Pauluse suhtes jahtuda. (1. Peetruse 3:8, 9) Pane tähele, kuidas Peetrus hiljem osutas Paulusele ühes innustavas kirjas kaaskristlastele: „Meie Issanda pikka meelt arvake õndsuseks [„päästeks”, NW], nõnda nagu ka meie armas vend Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mööda.” (2. Peetruse 3:15) Jah, raskused, mis sel juhtumil tulenesid tema enda ebaõigest käitumisest, kattis Peetrus armastusega. — Õpetussõnad 10:12.
11. a) Kuidas Paulus ja Barnabas vihapurskest hoolimata näitasid, et nad on tõelised kristlased? b) Kuidas me võime nende eeskujust kasu saada?
11 Kuidas oli Pauluse ja Barnabase vahel tekkinud probleemiga? Ka see lahendati armastusega. Sest hiljem, kui Paulus kirjutas Korintose kogudusele, rääkis ta Barnabasest kui lähedasest kaastöölisest. (1. Korintlastele 9:5, 6) Ja kuigi Paulusel näis olevat hea põhjus kahelda Markuse kui reisikaaslase väärtuses, jõudis see noor mees hiljem sellise küpsuseni, et Paulus võis kirjutada Timoteosele: „Võta Markus ja too ta enesega, sest teda on mulle väga vaja abiliseametisse.” (2. Timoteosele 4:11) Me võime sellest lahkarvamuste lahendamise eeskujust kasu saada.
12. a) Miks me võime eeldada, et Euodia ja Süntühhe oma lahkarvamused ära lahendasid? b) Mispärast on kristlasel, vastavalt Galaatlastele 5:13—15, eluliselt tähtis oma lahkarvamused armastusega ära lahendada?
12 Aga mida öelda Euodia ja Süntühhe kohta? Kas nad lahendasid oma lahkarvamused, lastes armastusel katta ükskõik millised patud, mida nad võisid olla üksteise vastu teinud? Mis nendega lõpuks sündis, seda Piibel meile ei räägi. Aga et nad olid head naised, kes olid töötanud õlg õla kõrval koos Paulusega kristlikul teenimisel, siis võime põhjendatult eeldada, et nad võtsid neile antud manitsuse alandlikult vastu. Võime kujutleda, kuidas nad pärast Pauluse kirja saabumist läksid üksteise juurde ja oma probleemi armastuse vaimus ära lahendasid. — Galaatlastele 5:13—15.
13. Millise eeskuju on Jehoova Jumal meile armastuse ülesnäitamiseks andnud?
13 Ka sina võid leida, et koguduses on teatud isikuga või isikutega raske läbi saada. Kuigi neil võib olla õigete kristlike omaduste arendamisel veel käia pikk tee, mõtle siiski sellele: „Kas Jehoova Jumal ootab, kuni inimesed saavad lahti kõigist oma halbadest omadustest, enne kui ta neid armastab?” Ei. Piibel ütleb: „Ent Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime.” (Roomlastele 5:8) Meil on tarvis jäljendada seda Jumala eeskuju ja osutada armastust neile, kes käituvad halvasti ja mõtlematult. — Efeslastele 5:1, 2; 1. Johannese 4:9—11; Laul 103:10.
14. Millist nõu andis Jeesus, et me ei oleks teiste suhtes kriitilised?
14 Jeesus õpetas, et me ei peaks teiste suhtes kriitilised olema, sest me kõik oleme ebatäiuslikud. On õige, et teistel on vigu, kuid vigu on ka meil. Jeesus küsis: „Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele?” (Matteuse 7:1—5) Sellise targa nõuande meelespidamine aitab meil oma vendade ja õdedega läbi saada.
15. a) Miks on tähtis, et me andestame teistele isegi siis, kui meil on põhjust nende peale kaevata? b) Kuidas Jeesus õpetas andestamise vajadust oma tähendamissõnas Matteuse 18. peatükis?
15 On absoluutselt hädavajalik, et oleksime halastavad ja andestavad. On õige, et sul võib olla tõeline põhjus venna või õe peale kaebamiseks. Kuid pea meeles Piibli nõuannet: „Sallides pidevalt üksteist ja andestades heldelt üksteisele, kui kellelgi on teise peale põhjust kaebamiseks.” Aga mispärast peaksid sa teistele andeks andma, kui sul on nende peale kaebamiseks õige põhjus? Piibel vastab: „[Seepärast et] Jehoova on teile rohkesti andeks andnud.” (Koloslastele 3:13, NW) Jeesus ütles, et kui tahame Temalt saada andeksandmist, siis peame ka ise teistele andeks andma. (Matteuse 6:9—12, 14, 15) Nagu kuningas Jeesuse tähendamissõnas, nii on Jehoova meile tuhandeid kordi andeks andnud, ja kas me võime siis oma vendadele vähem kordi andeks anda? — Matteuse 18:21—35; Õpetussõnad 19:11.
16. a) Kuidas on armastus Jumala vastu ühenduses armastusega kaaskristlaste vastu vastavalt 1. Johannese 4:20, 21? b) Mida on tingimata tarvis teha, kui sinu vennal on midagi sinu vastu?
16 Me lihtsalt ei saa kohelda oma vendi ja õdesid armastuse ja andeksandmiseta ning samal ajal tegeleda tõega. (1. Johannese 4:20, 21; 3:14—16) Niisiis, kui sul kunagi on mõne kaaskristlasega raskusi, ära loobu temaga rääkimast. Ära kanna viha, vaid sea asi korda armastuse vaimus. Kui oled oma venda solvanud, siis ole valmis vabandama ja andeks paluma. — Matteuse 5:23, 24.
17. Milline on õige käitumine, kui keegi teeb sulle ülekohut?
17 Aga kuidas on siis, kui keegi sind solvab või kuidagi teisiti ülekohut teeb? Piibel annab nõu: „Ära ütle: ’Nõnda nagu tema tegi minule, nõnda teen mina temale.’ ” (Õpetussõnad 24:29; Roomlastele 12:17, 18) Jeesus Kristus andis nõu: „Kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine.” (Matteuse 5:39) Kõrvakiil ei ole mõeldud füüsiliseks vigastamiseks, vaid ainult solvamiseks või väljakutseks. Jeesus õpetas niiviisi oma järelkäijaid, et nad ei laseks endid tõmmata kaklusse või vaidlusse. Selle asemel, et „tasuda kurja kurjaga ja sõimu sõimuga”, peaksid pigem „otsima rahu ja nõudma seda taga”. — 1. Peetruse 3:9, 11; Roomlastele 12:14.
18. Mida peaksime õppima Jumala eeskujust armastada kõiki inimesi?
18 Tuleta meelde, et me peame „armastama kogu vennaskonda”. (1. Peetruse 2:17, NW) Jehoova Jumal annab eeskuju. Ta ei ole erapoolik. Tema silmis on kõik inimrassid võrdsed. (Apostlite teod 10:34, 35; 17:26) Need, keda saabuva „suure viletsuse” ajal kaitstakse, on võetud „kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest”. (Ilmutuse 7:9, 14—17) Nõnda Jumalat jäljendades me ei peaks teisi seetõttu vähem armastama, et nad on erinevast rassist või rahvusest või et neil on teine sotsiaalne päritolu või erinev nahavärv.
19. a) Kuidas peaksime kaaskristlastesse suhtuma ja neid kohtlema? b) Milline suur eesõigus võib meil olla?
19 Kui sa õpid hästi tundma kõiki, kes on kristlikus koguduses, siis hakkad neid armastama ja hindama. Kohtle vanemaid nagu isasid ja emasid, nooremaid nagu vendi ja õdesid. (1. Timoteosele 5:1, 2) On tõeline eesõigus olla osa Jumala perekonnasarnasest nähtavast organisatsioonist, mille liikmed üksteisega nii hästi ja armastavalt läbi saavad. Kui tore on koos sellise armastava perega elada igavesti paradiisis maa peal! — 1. Korintlastele 13:4—8.
[Pilt lk 233]
Mida võime õppida Euodia ja Süntühhe juhtumist?
[Pilt lk 235]
Kas vaidlus Pauluse ja Barnabase vahel tähendas, et nad ei olnud Jumala organisatsiooni liikmed?
[Pilt lk 236]
Tõelised kristlased katavad kaebamise põhjused armastusega
[Pilt lk 237]
Jumala organisatsioonis ajendab armastus kristlasi olema läbikäimises võrdsed