Kasva jätkuvalt tundmises

„Varustage oma usk ... tundmisega.” — 2. PEETRUSE 1:5, NW.

1, 2. a) Mida võid sa taevasse vaadates teada saada? (Roomlastele 1:20) b) Kui palju on inimese teadmised tegelikult suurenenud?

MIDA sa võiksid teada saada, kui läheksid selgel pimedal ööl välja ning vaataksid kirgast kuud ja lugematuid tähti? Sa saaksid teada midagi Tema kohta, kes kõik selle on loonud. — Laul 19:2—7; 69:35.

² Kui sa tahaksid neid teadmisi suurendada, siis kas sa läheksid üles oma maja katusele ja vaataksid sealt? Ilmselt mitte. Albert Einstein kasutas kord sellist piltlikku näidet, selgitamaks, et teadlased ei ole universumi tundmises tegelikult eriti palju edasi jõudnud ja ammugi mitte Tema tundmises, kes selle lõi.a Dr. Lewis Thomas kirjutas: „Teaduse suurim saavutus sellel teaduslikus mõttes kõige viljakamal sajandil on olnud see avastus, et me oleme täielikult võhiklikud, et me teame loodusest väga vähe ja saame aru veelgi vähemast.”

3. Mis mõttes suurendab teadmiste suurendamine valu?

³ Isegi kui sa kulutaksid kõik oma praeguse eluea järelejäänud aastad selliste teadmiste otsimiseks, mõistaksid sa ehk lihtsalt üha paremini, kui lühike on elu, ja sa näeksid selgemini, et seda, kuidas inimene teadmisi kasutab, piiravad ebatäiuslikkus ja selle maailma ’kõverus’. Saalomon esitas sama mõtte, kui ta kirjutas: „Kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu!” (Koguja 1:15, 18) Tõepoolest, selliste teadmiste ja tarkuse omandamine, mis pole vähimalgi määral seotud Jumala eesmärkidega, toob tavaliselt kaasa valu ja meelehärmi. — Koguja 1:13, 14; 12:12; 1. Timoteosele 6:20.

4. Millist tundmist me peaksime tahtma omandada?

⁴ Kas Piibel soovitab siis, et me ei tunneks huvi oma teadmiste suurendamise ja tundmises kasvamise vastu? Apostel Peetrus kirjutas: „Aga kasvage meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses [„tundmises”, NW]. Temale olgu austus nii nüüd kui igaviku päevil!” (2. Peetruse 3:18) Me võime olla ja peaksime olema kindlad, et see manitsus, mis soovitab meil tundmises kasvada, käib meie kohta. Aga millises tundmises? Kuidas me võime selles kasvada? Ja kas me seda praegu tegelikult teeme?

5, 6. Kuidas rõhutas Peetrus seda, et meil on vaja omandada tundmist?

⁵ Universumi Looja ning Jeesuse täpse tundmise suurendamine oli Peetruse teise kirja keskne idee. Ta kirjutas selle sissejuhatuses: „Armu [„ärateenimata lahkust”, NW] ja rahu lisatagu teile rohkesti Jumala ja Jeesuse, meie Issanda tunnetuses [„täpses tundmises”, NW]! Nõnda nagu tema jumalik vägi meile on annetanud kõik, mida vajatakse eluks ja jumalakartuseks, tema tunnetuse [„täpse tundmise”, NW] kaudu, kes meid on kutsunud oma au ja vooruslikkusega.” (2. Peetruse 1:2, 3) Nii seostab ta ärateenimata lahkuse ja rahu olemasolu sellega, et me õpime tundma Jumalat ja tema Poega. See on loogiline, kuna Looja, Jehoova, on tõelise tundmise keskpunkt. See, kes kardab Jumalat, on võimeline nägema asju õiges valguses ning tegema õigeid järeldusi. — Õpetussõnad 1:7.

⁶ Seejärel soovitas Peetrus tungivalt: „Varustage oma usk vooruslikkusega, oma vooruslikkus tundmisega, oma tundmine enesevalitsemisega, oma enesevalitsemine vastupidavusega, oma vastupidavus Jumalale andumisega, oma Jumalale andumine vennaliku kiindumusega, oma vennalik kiindumus armastusega. Sest kui teil seda kõike on ja veel lisatakse, siis ei lase see teid olla viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises [„täpses tundmises”, NW].” (2. Peetruse 1:5—7, NW; 1:8)b Järgmisest peatükist me loeme, et tundmise omandamine aitab inimestel põgeneda maailma ebapuhtuse eest. (2. Peetruse 2:20) Nii näitas Peetrus selgelt, et neil, kes saavad kristlasteks, on vaja tundmist, nagu ka neil, kes Jehoovat juba teenivad. Kas sina kuulud ühte nendest kategooriatest?

Õpi, korda ja kasuta

7. Mil viisil on paljud omandanud Piibli põhitõdede täpse tundmise?

⁷ Võib-olla uurivad Jehoova tunnistajad sinuga Piiblit, sest sa tunned nende sõnumis ära tõe kõla. Üks kord nädalas käsitled sa umbes tunni jooksul ühte Piibli teemat, kasutades abivahendina mingit väljaannet, näiteks raamatut Sa võid elada igavesti Paradiisis maa peal. Suurepärane! Paljud, kes on Jehoova tunnistajatega niimoodi uurinud, on saavutanud täpse tundmise. Aga mida võid sina ise teha, et suurendada seda, mida sa isiklikult õpid? Järgnevalt toome selleks mõned soovitused.c

8. Mida võib õppija uurimiseks ette valmistudes teha, et rohkem õppida?

⁸ Kui sa uurimiseks valmistud, vaata käsitlusele tulev materjal kõigepealt üle. See tähendab, et sa vaatad üle peatüki pealkirja, alapealkirjad ja kõik pildid, mida on materjali illustreerimiseks kasutatud. Kui sa väljaannet seejärel lugema hakkad, otsi lõikudest üles peamised mõtted ja neid toetavad pühakirjatekstid ning tõmba neile joon alla või tõsta nad esile vastava pliiatsiga. Et näha, kas sa said need käsitletavad tõed selgeks, püüa vastata lõikude kohta toodud küsimustele. Püüa seejuures esitada vastused oma sõnadega. Lõpuks korda õppetükk üle, püüdes meenutada peamisi mõtteid ja neid toetavaid argumente.

9. Kuidas aitab uurimist puudutavate soovituste ellurakendamine inimesel õppida?

⁹ Kui sa neid soovitusi rakendad, võid oodata, et sa kasvad tundmises. Miks nii? Üks põhjus on see, et sa asud materjali juurde tõsise sooviga õppida ja valmistad nii-öelda pinnase ette. Kui sa saad materjalist ülevaate ning otsid seejärel peamisi mõtteid ja arutluskäiku, siis sa näed, kuidas üksikasjad on teema või lõppsõnaga seotud. Lõplik ülekordamine aitab sul õpitut meelde jätta. Aga mis võib sind sellisel Piibli uurimisel hiljem aidata?

10. a) Miks on üksnes faktide või uue teabe kordamisel piiratud väärtus? b) Mida „järk-järgult pikeneva aja tagant meeldetuletamine” hõlmab? c) Kuidas võisid iisraellaste lapsed kordamisest kasu saada?

¹⁰ Haridusasjatundjad teavad, kui väärtuslik on õigeaegne ja sihikindel kordamine. See pole lihtsalt sõnade korrutamine, mida sa oled ehk koolis mingit nime, fakti või ideed õppides mehhaaniliselt teha püüdnud. Kas sa ei leidnud, et sa siiski unustasid varsti selle, mille olid ära vastanud, et see kadus kiiresti sinu mälust? Miks? Sest lihtsalt uue sõna või fakti korrutamine võib olla igav ja selle tulemused ei kesta kaua. Mis võib asja parandada? Abiks on see, kui sul on tõeline soov õppida. Teine võti on sihikindel kordamine. Kui sa teatud mõtte ära õpid, siis püüa seda mõne minuti pärast uuesti meelde tuletada, enne kui see mälust kaob. Seda on nimetatud „järk-järgult pikeneva aja tagant meeldetuletamiseks”. Kui sa oma mälu enne millegi ununemist värskendad, pikendad sa selle meelespüsimise aega. Iisraelis pidid isad kõvasti kinnitama oma lastele Jumala käske. (5. Moosese 6:6, 7) ’Kõvasti kinnitama’ tähendab kordamise teel õpetamist. Tõenäoliselt rääkisid paljud isad kõigepealt nendest seadustest oma lastele, hiljem kordasid nad seda informatsiooni ja küsisid lõpuks oma lastelt õpitu kohta küsimusi.

11. Mida võib piibliuurimise käigus teha, et tõhusamalt õppida?

¹¹ Kui tunnistaja viib sinuga läbi piibliuurimist, võib ta aidata sul õppida, kui ta uurimise käigus teatud ajavahemike tagant progressiivseid kokkuvõtteid teeb. See ei ole lapsik. See on meetod, mis õppimist tõhustab, ja seepärast võta korrapärastest kordamistest rõõmuga osa. Seejärel võta uurimise lõpus osa lõplikust kordamisest, mille käigus sa mälu järgi vastad. Sa võid oma sõnadega selgitada neid mõtteid nii, nagu õpetaksid sa teist inimest. (1. Peetruse 3:15, 16a) See aitab sul õpitut pikaks ajaks meelde jätta. — Võrdle Laul 119:1, 2, 125; 2. Peetruse 3:1.

12. Mida võib õppija ise teha, et asju paremini meelde jätta?

¹² Üks teine praktiline samm, mida sa võid teha, on see, et räägid järgmisel või ülejärgmisel päeval kellelegi teisele, näiteks koolikaaslasele, töökaaslasele või naabrile, mida sa õppisid. Sa võid mainida teema ja siis öelda, et tahad lihtsalt kontrollida, kas sa suudad meenutada peamisi arutluskäike või neid toetavaid piiblitekste. See võib teises inimeses huvi sütitada. Ja kui ka ei sütita, kinnitab see, et sa uut teavet päeva või paari pärast kordad, selle teabe sinu mällu. Seejärel oled sa selle tõesti ära õppinud ja teinud seda, mida 2. Peetruse 3:18 soovitab.

Õppida aktiivselt

13, 14. Miks oleks meil hea minna kaugemale lihtsalt teabe omandamisest ja meeldejätmisest?

¹³ Õppimine ei seisne ainult selles, et sa omandad fakte või suudad meenutada mingit teavet. Jeesuse päevade religioossed inimesed tegid seda oma korratavates palvetes. (Matteuse 6:5—7) Aga kuidas see teave neid mõjutas? Kas nad kandsid õiglasi vilju? Vaevalt küll. (Matteuse 7:15—17; Luuka 3:7, 8) Osaliselt seisnes probleem selles, et need teadmised ei juurdunud nende südamesse, nii et see oleks neid hea poole mõjutanud.

¹⁴ Peetruse sõnade kohaselt ei tohtinud kristlased siis ega tohi ka nüüd sellised olla. Ta soovitab meil tungivalt varustada oma usk tundmisega, mis aitab meil hoiduda olemast viitsimatud või viljatud. (2. Peetruse 1:5, NW; 1:8) Et see meie puhul tõeks osutuks, peame soovima selles tundmises kasvada ning soovima, et see meid sügavalt mõjutaks ja meie sisimat isiksust puudutaks. See ehk ei toimu alati niimoodi.

15. Milline probleem tekkis mõnede heebrea kristlaste juures?

¹⁵ Pauluse päevil oli heebrea kristlastel sellega probleeme. Kuna nad olid juudid, tundsid nad teatud määral Pühakirja. Nad tundsid Jehoovat ja mõningaid tema nõudeid. Hiljem õppisid nad tundma ka Messiat, näitasid üles usku ja nad ristiti kristlastena. (Apostlite teod 2:22, 37—41; 8:26—36) Kindlasti käisid nad kuude ja aastate kaupa kristlikel koosolekutel, kus neil oli võimalus koos pühakirjatekste lugeda ja vastuseid anda. Kuid siiski ei kasvanud mõned neist tundmises. Paulus kirjutas: „Sest teie, kes aja poolest peaksite olema õpetajad, vajate jälle, et teile õpetataks Jumala sõnade esimesi algeid, ja olete saanud nende aruliseks, kellele läheb tarvis piima, aga mitte tahket rooga.” (Heebrealastele 5:12) Kuidas võis see niimoodi olla? Kas see võiks juhtuda ka meiega?

16. Mis on igikelts ja kuidas mõjutab see taimi?

¹⁶ Mõtle piltliku näitena igikeltsale, püsivalt külmunud pinnasele Arktikas ja teistes piirkondades, kus keskmine temperatuur on madalam kui külmumistemperatuur. Muld, kaljud ja põhjavesi külmuvad kõvaks massiks, mis mõnikord ulatub kuni 900 meetri sügavuseni. Suvel võib pealmine pinnasekiht (mida nimetatakse aktiivkihiks) sulada. Kuid see õhuke sulanud pinnasekiht on tavaliselt mudane, sest niiskusel pole võimalik allolevasse igikeltsa imbuda. Taimed, mis õhukesel pealiskihil kasvavad, on sageli väiksed või kidurad, ja nende juured ei suuda igikeltsa tungida. „Mis on igikeltsal ühist sellega, kas mina Piibli tõe tundmises kasvan?” võid sa imestada.

17, 18. Kuidas võib igikeltsa ja selle aktiivkihti kasutada selle illustreerimiseks, mis mõnede heebrea kristlaste juures välja kujunes?

¹⁷ Igikelts illustreerib hästi sellise inimese olukorda, kelle mõistuse võimed ei osale aktiivselt täpse tundmise omandamises, meeldejätmises ja kasutamises. (Võrdle Matteuse 13:5, 20, 21.) Selline inimene on mitmete õppeainete, kaasa arvatud Piibli tõe õppimiseks tõenäoliselt vaimselt võimeline. Ta uuris „Jumala sõnade esimesi algeid” ja on ehk olnud kõlblik ristima minemiseks, nagu olid need heebrea kristlased. Aga võib-olla ei ’pürgi ta küpsuse poole’ (NW), asjade poole, mis ulatuvad kaugemale kui „algõpetus Kristusest”. — Heebrealastele 5:12; 6:1.

¹⁸ Kujutle, kuidas mõned nendest kristlastest tollal koosolekutel olid. Nad olid kohal ja ärkvel, aga kas oli nende mõistus seotud õppimisega? Kas nad kasvasid aktiivselt ja tõsiselt tundmises? Võib-olla mitte. Ebaküpsete kristlaste puhul toimus kogu koosolekutel osalemine nii-öelda õhukeses aktiivkihis, kuid samas oli allpool paks külmunud pind. Tahkemate või keerukamate tõdede juured ei suutnud tungida sellesse vaimse igikeltsa alasse. — Võrdle Jesaja 40:24.

19. Kuidas võiks mõni kogenud kristlane tänapäeval nende heebrea kristlaste sarnaseks saada?

¹⁹ Samamoodi võib olla mõne kristlasega tänapäeval. Ta on koosolekutel küll kohal, kuid ei kasuta ehk neid võimalusi selleks, et tundmises kasvada. Kuidas on lugu koosolekutest aktiivse osavõtuga? Kui uus või noor inimene loeb omal algatusel mõne piibliteksti või esitab lõigu sõnadega vastuse, võib see nõuda märkimisväärset pingutamist, ja see näitab, et ta oma võimeid hästi ja kiiduväärselt arendab. Kuid Paulus näitas, et kui teised tahavad tundmises kasvamist jätkata, peaksid nad, kui pidada silmas nende kristlaseks olemise aega, sellest osavõtu esimesest etapist kaugemale edenema. — Heebrealastele 5:14.

20. Millise eneseanalüüsi peaks igaüks meist tegema?

²⁰ Kui kogenud kristlane ei arenekski üldse kaugemale lihtsalt piibliteksti lugemisest või otse lõigust lihtsa vastuse esitamisest, toimuks tema osavõtt tõenäoliselt tema mõistuse pealmises „aktiivkihis”. Võib mööduda üks koosolek teise järel, mil tema mõistuse võimekuse sügavus jääb külmunud seisundisse, kui meie piltlikku näidet igikeltsast edasi arendada. Me peaksime endalt küsima: „Kas on see niimoodi minuga? Kas ma olen lasknud moodustuda teatud vaimsel igikeltsal? Kuivõrd olen ma vaimselt ärkvel ja õppimisest huvitatud?” Isegi kui meie ausad vastused meile ebamugavust tekitavad, võime nüüdsest hakata tundmises kasvamiseks samme astuma.

21. Milliseid varemkäsitletud samme võiksid sa koosolekuteks ettevalmistamisel või nendel olles rakendada?

²¹ Igaüks meist võib rakendada 8. lõigus toodud soovitusi. Hoolimata sellest kui kaua me oleme kogudusega ühenduses olnud, võime ikka teha kindla otsuse pürgida küpsuse ja suurema tundmise poole. Mõnede jaoks tähendab see hoolsamat valmistumist koosolekuteks ja võib-olla ka selliste harjumuste taaselustamist, mida me aastaid tagasi järgisime, aga mis on aegamööda ära vajunud. Püüa ette valmistades näha, millised on peamised mõtted, ja püüa mõista tundmatuid piiblitekste, mida on arutluskäigu arendamiseks kasutatud. Otsi uurimismaterjalist mõnda uut vaatenurka või tahku. Samuti püüa koosoleku ajal rakendada enda juures 10. ja 11. lõigus mainitud soovitusi. Pinguta, et olla vaimselt ärkvel, otsekui hoides oma mõistuse temperatuuri kõrgel. See hoiab ära vähimagi kalduvuse „igikeltsa” moodustumiseks, ning see teadlik pingutamine sulatab ka kogu „külmunud” ala, mis sinus varemalt on ehk kujunenud. — Õpetussõnad 8:12, 32—34.

Tundmine on abivahend viljakuse saavutamiseks

22. Millist kasu me saame, kui me oma tundmise suurendamiseks tööd teeme?

²² Millist kasu me isiklikult saame, kui me töötame selle kallal, et kasvada meie Issanda ning Päästja Jeesus Kristuse ärateenimata lahkuses ja tundmises? Kui me teeme teadlikke pingutusi, et hoida oma mõistuse võimeid ärkvel — see tähendab valmis omandama teadmisi —, kasvavad uute ja keerukamate Piibli tõdede seemnetele sügavale ulatuvad juured ning meie arusaamine kasvab ja muutub püsivaks. See on võrreldav sellega, mida Jeesus ühes teises piltlikus näites südamete kohta ütles. (Luuka 8:5—12) Heale pinnasele kukkunud seemnetele saavad kasvada tugevad juured, et hoida püsti taimi, mis kasvatavad ja kannavad vilja. — Matteuse 13:8, 23.

23. Milliseid tulemusi võib see tuua, kui me 2. Peetruse 3:18 sõnad südamesse võtame? (Koloslastele 1:9—12)

²³ Jeesuse piltlik näide on pisut erinev, kuid need head tulemused on sarnased sellega, mida tõotas Peetrus: „Just sellel põhjusel, tehes vastuseks kõiki tõsiseid pingutusi, varustage oma usk vooruslikkusega, oma vooruslikkus tundmisega ... Sest kui teil seda kõike on ja veel lisatakse, siis ei lase see teid olla viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises [„täpses tundmises”, NW].” (2. Peetruse 1:5—7, NW; 1:8) Tõepoolest, kui me tundmises kasvame, aitab see meil viljakad olla. Me leiame, et uute teadmiste omandamine muutub järjest meeldivamaks. (Õpetussõnad 2:2—5) See, mida sa õpid, jääb sulle paremini ja püsivamalt meelde ning on sulle kasulik, kui sa teisi õpetad, et nendest jüngrid saaksid. Nii saad sa ka selles mõttes viljakamaks ning tood austust Jumalale ja tema Pojale. Peetrus kirjutas oma teise kirja lõpetuseks: „Kasvage meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses [„tundmises”, NW]. Temale olgu austus nii nüüd kui igaviku päevil!” — 2. Peetruse 3:18.

[Allmärkused]

Kas sa suudad meenutada?

◻ Miks peaksid sa oma teadmiste suurendamise ja tundmises kasvamise vastu huvi tundma?

◻ Kuidas võib uus Piibli õppija oma uurimisest rohkem kasu saada?

◻ Millist ohtu tahad sa vältida, nagu igikeltsaga piltlikult näidati?

◻ Miks peaksid sa otsustavalt parandama oma võimet tundmises kasvada?

[Pilt lk 15]

Kas minul on probleeme vaimse igikeltsaga?