1. Millised tegurid võivad perekonnas lõhesid põhjustada?

ÕNNELIKUD on inimesed, kelle peres valitseb armastus, mõistmine ja rahu. Loodetavasti on see nõnda ka sinu perekonnas. Kahjuks aga on lugematuid perekondi, mis ei vasta sellele kirjeldusele ning on ühel või teisel põhjusel lõhenenud. Mis põhjustab peredes lõhesid? Käesolevas peatükis arutleme kolme tegurit. Mõnes perekonnas ei ole kõik pereliikmed ühte ja sama usku. Teistes ei ole lastel ühed ja samad bioloogilised vanemad. Kolmandates näivad pereliikmete vahel lahknevusi põhjustavat elatise teenimise raskused või soov omada rohkem materiaalseid asju. Ent olukorrad, mis ühes peres lõhesid tekitavad, ei pruugi mõjutada teisi. Milles on erinevus?

2. Kust otsivad mõned perekonnaalast juhatust, kuid mis on selles vallas parim juhatuse allikas?

² Üks tegur on see, kuidas asjadele vaadatakse. Kui sa püüad siiralt mõista teise inimese vaatenurka, taipad palju tõenäolisemalt, kuidas peret ühtsena hoida. Teine tegur on see, millisest allikast sa juhatust otsid. Paljud järgivad töökaaslastelt, naabritelt, ajalehe nõuanderubriikide toimetajatelt või teistelt inimestelt saadud juhatust. Teised aga on järele uurinud, mida Jumala Sõna nende olukorra kohta ütleb, ning on siis õpitut ellu rakendanud. Kuidas võib selle tegemine aidata perekonnal kodurahu hoida? (2. Timoteosele 3:16, 17.)

KUI SINU MEHEL ON TEINE USK

3. a) Millist nõu annab Piibel teist usku inimesega abiellumise kohta? b) Millised peamised põhimõtted kehtivad olukorras, kus üks abikaasa on usklik ja teine mitte?

³ Piibel soovitab tungivalt mitte abielluda inimesega, kellel on teistsugused usulised tõekspidamised (5. Moosese 7:3, 4; 1. Korintlastele 7:39). Ent võib olla, et sa õppisid Piibli tõde tundma pärast abiellumist, kuid sinu mees ei teinud seda. Kuidas on lugu siis? Muidugi jääb abielutõotus ikka kehtima (1. Korintlastele 7:10). Piibel rõhutab abielusideme püsivust ning kutsub abieluinimesi üles erimeelsused lahendama, mitte nende eest põgenema (Efeslastele 5:28—31; Tiitusele 2:4, 5). Mis aga saab siis, kui su mees on väga vastu sellele, et sa Piiblile tugineva religiooniga tegeled? Ta võib püüda takistada sind koguduse koosolekutel käimast või öelda, et ta ei taha, et tema naine majast majja teistele usust rääkimas käib. Mida sa siis teed?

4. Mil moel võib abielunaine ilmutada empaatiat, kui tema mees ei ole sama usku?

⁴ Küsi endalt: „Miks on mu mees sellisel arvamusel, nagu ta on?” (Õpetussõnad 16:20, 23, NW.) Kui ta ei mõista täpselt, millega sa tegeled, võib ta sinu pärast mures olla. Võib-olla avaldavad sugulased talle survet sellepärast, et sa ei võta enam osa mõningatest kommetest, mis neile tähtsad on. „Olles üksi kodus, tundsin end hüljatuna,” ütles üks abielumees. Sellel mehel oli tunne, et usk röövib temalt ta naise. Uhkus aga takistas teda tunnistamast, et ta tunneb end üksikuna. Sinu mees võib vajada kinnitust, et sinu armastus Jehoova vastu ei tähenda seda, et sa meest nüüd vähem armastad kui varem. Veeda kindlasti koos temaga aega.

5. Mille vahel peab tasakaalu säilitama naine, kelle mehel on teine usk?

⁵ Kuid et selles olukorras targalt tegutseda, tuleb arvesse võtta midagi veelgi tähtsamat. Jumala Sõna kutsub abielunaisi üles: „Olge meestele allaheitlikud, nõnda nagu on kohus Issandas!” (Koloslastele 3:18). Niisiis hoiatab see sõltumatuse vaimu eest. Peale selle osutab see kirjakoht sõnadega „nagu on kohus Issandas” sellele, et oma mehele alludes tuleks arvesse võtta ka Issandale allumist. Nende kahe põhimõtte vahel peab valitsema tasakaal.

6. Milliseid põhimõtteid peaks kristlik abielunaine meeles pidama?

⁶ Kristlasele on koguduse koosolekutel käimine ja teistele Piiblil põhinevast usust rääkimine tõelise jumalakummardamise tähtsad aspektid, mida ei tohi unarusse jätta (Roomlastele 10:9, 10, 14; Heebrealastele 10:24, 25). Mida sa siis teeksid, kui keegi inimene annaks sulle otsese käsu mitte täita mõnda konkreetset Jumala nõuet? Jeesuse Kristuse apostlid kuulutasid: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna” (Apostlite teod 5:29). Nende eeskuju loob pretsedendi, mida võib rakendada paljudes eluolukordades. Kas armastus Jehoova vastu ajendab sind osutama talle andumust, mis õigusega temale kuulub? Ja kas armastus ja lugupidamine oma mehe vastu paneb sind püüdma teha seda viisil, mis on mehele vastuvõetav? (Matteuse 4:10; 1. Johannese 5:3.)

7. Milles peab kristlik abielunaine otsustav olema?

⁷ Jeesus märkis, et alati ei ole see võimalik. Ta hoiatas, et tõelisele jumalakummardamisele vastuseisu pärast tunnevad mõne perekonna usklikud liikmed end teistest ära lõigatuna, otsekui seisaks nende ja ülejäänud perekonna vahel mõõk (Matteuse 10:34—36). Üks Jaapani naine koges seda. Ta abikaasa seisis talle vastu 11 aastat. Mees kohtles teda äärmiselt halvasti ning jättis ta sageli ukse taha. Kuid naine pidas vastu. Sõbrad kristlikust kogudusest aitasid teda. Ta palvetas lakkamata ning ammutas palju julgustust 1. Peetruse 2:20 sõnadest. See kristlik naine oli veendunud, et kui ta jääb kindlaks, hakkab tema mees ühel päeval koos temaga Jehoovat teenima. Ja ta hakkaski.

8., 9. Kuidas peaks naine käituma, et mitte seada oma mehele tarbetuid takistusi?

⁸ On palju praktilisi asju, millega sa võid oma abikaasa hoiakut mõjutada. Näiteks kui su mees on sinu religiooni vastu, ära anna talle mõjuvat põhjust üheski teises valdkonnas nuriseda. Hoia kodu korras. Hoolitse oma välimuse eest. Väljenda heldelt armastust ja tunnustust. Osuta kritiseerimise asemel toetust. Näita, et sa ootad temalt juhatust. Ära maksa kätte, kui sul on tunne, et sulle on ülekohut tehtud (1. Peetruse 2:21, 23). Võta arvesse inimlikku ebatäiuslikkust ning kui kerkib vaidlus, palu alandlikult esimesena vabandust (Efeslastele 4:26).

⁹ Ärgu saagu see, et sa koosolekutel käid, põhjuseks, miks tema söök hilineb. Sa võid ka pidada paremaks osaleda kristlikus teenistuses ajal, mil meest pole kodus. Kristlik abielunaine teeb targasti, kui ta ei kuuluta oma mehele, kui see ei soovi seda. Naine hoopis järgib apostel Peetruse nõuannet: „Teie, naised, olge allaheitlikud oma meestele, et ka need, kes ei ole sõnakuulelikud sõnale, naiste eluviiside läbi võidetaks ilma sõnata usule, kui nad vaatavad, kuidas te elate jumalakartuses puhast elu” (1. Peetruse 3:1, 2). Kristlikud abielunaised pingutavad selle nimel, et Jumala vaimu vilju täiemal määral esile tuua (Galaatlastele 5:22, 23).

KUI NAINE EI OLE TÕSIKRISTLANE

10. Kuidas peaks usklik abielumees oma naise suhtes käituma, kui naisel on teistsugused veendumused?

¹⁰ Kuidas aga on lugu siis, kui mees on tõsikristlane ja tema naine mitte? Piiblis antakse taoliseks olukorraks juhatust. Seal öeldakse: „Kui ühel vennal on uskmatu naine ja naine heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hüljaku teda” (1. Korintlastele 7:12). Samuti manitsetakse seal abielumehi: „Armastage oma naisi” (Koloslastele 3:19).

11. Kuidas võib mees ilmutada vahetegemisvõimet ja olla taktitundeline perekonnapea, kui naine pole tõsikristlane?

¹¹ Kui oled abielumees ning su naisel on teistsugune usk kui sinul, püüa erilise hoolega ilmutada oma naise vastu lugupidamist ja võtta arvesse tema tundeid. Olles täiskasvanu, väärib ta teatavat vabadust tegutseda vastavalt oma usulistele tõekspidamistele, isegi kui sina nendega nõus ei ole. Kui sa talle oma usust esimest korda räägid, ära oota, et ta vahetab oma pikaaegsed tõekspidamised kohe millegi uue vastu välja. Selle asemel et talle järsult öelda, et need tavad, mida tema ja ta pere on kaua aega kalliks pidanud, on valed, püüa temaga kannatlikult Pühakirja põhjal arutleda. Võib-olla tunneb ta end hüljatuna, kui sa suure osa ajast koguduse tegevusele pühendad. Ta võib seista vastu sinu püüetele teenida Jehoovat, kuid selle taga võib lihtsalt peituda sõnum: „Ma vajan, et sa rohkem minu jaoks aega võtaksid!” Ole kannatlik. Sinu armastav tähelepanelikkus võib aja jooksul aidata tal tõelise kummardamise omaks võtta (Koloslastele 3:12—14; 1. Peetruse 3:8, 9).

LASTE ÕPETAMINE

12. Kuidas tuleks Pühakirja põhimõtteid laste õpetamisel rakendada, isegi kui mees ja naine on eri usku?

¹² Kui perekond pole jumalakummardamises ühtne, muutub mõnikord tüliküsimuseks lastele usulise õpetuse jagamine. Kuidas tuleks siis Pühakirja põhimõtteid rakendada? Piibel näitab, et peamiselt vastutab laste õpetamise eest isa, kuid ka emal on selles suhtes tähtis roll (Õpetussõnad 1:8; võrdle 1. Moosese 18:19; 5. Moosese 11:18, 19). Isegi kui isa ei tunnusta Kristust kui oma pead, on ta sellegipoolest perekonnapea.

13., 14. Mida võib naine teha, kui mees keelab tal lapsi kristlikele koosolekutele kaasa võtta või nendega uurida?

¹³ Mõned uskmatud isad ei ole selle vastu, kui ema lastele usulist õpetust jagab. Teised jälle on. Mis siis, kui sinu mees ei luba sul lapsi koguduse koosolekutele kaasa võtta või isegi keelab sul nendega kodus Piiblit uurida? Nüüd tuleb sul leida tasakaal mitme kohustuse vahel: kohustuste vahel Jehoova Jumala ees, oma mehe kui perekonnapea ees ning oma kallite laste ees. Kuidas võid sa need asjad omavahel sobitada?

¹⁴ Kindlasti palvetad sa selle asja pärast (Filiplastele 4:6, 7; 1. Johannese 5:14). Kuid lõppude lõpuks pead sina ise otsustama, millise kursi sa võtad. Kui tegutsed taktitundeliselt, tehes oma mehele selgeks, et sa ei vaidlusta tema pea-seisundit, võib tema vastuseis viimaks nõrgeneda. Isegi kui mees keelab sul lapsi koosolekutele kaasa võtta või nendega korrapäraselt Piiblit uurida, võid sa siiski neid õpetada. Püüa oma igapäevase vestluse ja hea eeskujuga sisendada neisse mingilgi määral armastust Jehoova vastu, usku tema Sõnasse, lugupidamist vanemate, kaasa arvatud isa vastu, armastavat hoolt teiste inimeste vastu ning kohusetundlikku töössesuhtumist. Aja jooksul võib isa häid tulemusi tähele panna ning sinu pingutuste väärtust hindama hakata (Õpetussõnad 23:24).

15. Milline vastutus lasub usklikul isal seoses oma laste õpetamisega?

¹⁵ Kui oled usklik abielumees ja sinu naine pole usklik, lasub sinu õlul vastutus kasvatada oma lapsed üles „Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises” (Efeslastele 6:4, NW). Iseenesestki mõista peaksid sa samal ajal oma naise vastu olema lahke, armastav ja mõistlik.

KUI SUL ON TEINE USK KUI SINU VANEMATEL

16., 17. Milliseid Piibli põhimõtteid peavad lapsed meeles pidama, kui nad võtavad omaks teistsuguse usu kui nende vanematel?

¹⁶ Enam pole sugugi haruldane, et isegi alaealised lapsed võtavad omaks teistsugused usulised tõekspidamised, kui on nende vanematel. Kas see on nõnda ka sinu puhul? Kui jah, siis Piiblis on sulle nõuandeid.

¹⁷ Jumala Sõna ütleb: „Kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige. ’Austa oma isa ja ema!’ ” (Efeslastele 6:1, 2). See hõlmab kohast lugupidamist oma vanemate vastu. Ent kuigi on tähtis vanematele kuuletuda, ei tuleks seda teha tõelist Jumalat arvesse võtmata. Kui laps saab piisavalt vanaks, et ise otsuseid langetama hakata, tuleb tal oma tegude eest ka suuremat vastutust kanda. See ei kehti mitte üksnes ilmalike seaduste puhul, vaid iseäranis just Jumala seaduste puhul. „Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale,” ütleb Piibel (Roomlastele 14:12).

18., 19. Kuidas võivad lapsed aidata vanematel oma usku paremini mõista, kui lapsed ja vanemad kuuluvad eri religiooni?

¹⁸ Kui su uskumused panevad sind oma elus muudatusi tegema, püüa mõista ka oma vanemate seisukohta. Tõenäoliselt on neil hea meel, kui sa tänu Piibli õpetuste tundmaõppimisele ning ellurakendamisele muutud lugupidavamaks ja kuulekamaks ning oled varmam tegema seda, mida nad sinult paluvad. Ent kui sinu uus usk paneb sind ka hülgama uskumused ja kombed, mida nad ise kalliks peavad, võivad nad tunda, et sa põlgad ära pärandi, mida nad on püüdnud sulle edasi anda. Samuti võivad nad olla hirmul sinu heaolu pärast, kui see, mida sa teed, ei ole ühiskonnas soositud või kui see juhib sinu tähelepanu kõrvale eesmärkidelt, mis nende arvates aitaksid sul materiaalselt heale järjele jõuda. Ka uhkus võib olla takistuseks. Nad võivad tunda, et tegelikult ütled sa neile, et sinul on õigus ja neil mitte.

¹⁹ Seepärast püüa niipea kui võimalik korraldada nõnda, et sinu vanemad võiksid kohtuda mõningate kohaliku koguduse vanematega või teiste küpsete Jehoova tunnistajatega. Julgusta oma vanemaid tulema kuningriigisaali, et nad võiksid ise kuulda, millest seal räägitakse, ja oma silmaga näha, millised inimesed Jehoova tunnistajad on. Aja jooksul võib su vanemate suhtumine leebemaks muutuda. Isegi kui vanemad seisavad järeleandmatult lastele vastu, hävitavad piiblilist kirjandust ja keelavad neid kristlikel koosolekutel käimast, võib tavaliselt siiski leida mujal võimalusi lugeda, kaaskristlastega rääkida, teistele eraviisiliselt tunnistust anda ja neid aidata. Peale selle võid sa palves Jehoova poole pöörduda. Mõned noored peavad ootama, senikaua kui nad on piisavalt vanad, et väljaspool vanematekodu elada, ning saavad alles siis enamat teha. Ent ükskõik milline olukord kodus ka ei valitseks, ära unusta ’austada oma isa ja ema’. Tee oma osa, et kodurahu hoida (Roomlastele 12:17, 18). Ja mis kõige tähtsam, taotle rahu Jumalaga.

KASUVANEMAKS OLEMISE RASKUSED

20. Mida võivad lapsed tunda, kui neil on kasuisa või kasuema?

²⁰ Paljudes kodudes ei ole suurimad raskused tingitud mitte usulistest, vaid bioloogilistest põhjustest. Tänapäeval on palju peresid, kus on lapsi ühe või mõlema vanema eelmisest abielust. Taolises perekonnas võivad lapsed tunda kiivust ja pahameelt või ehk karta murda ustavust oma lahkunud vanemale. Seetõttu võivad nad järsult tõrjuda kasuvanema siirad pingutused olla hea isa või ema. Mis võib aidata kasupere elu edukaks muuta?

21. Miks peaksid kasuvanemad Piibli põhimõtetest abi otsima, vaatamata oma eriolukordadele?

²¹ Sul tuleb mõista, et eriolukordadele vaatamata kehtivad ka siin Piibli põhimõtted, mis teistes peredes edu aitavad saavutada. Nende põhimõtete eiramine võib hetkel probleemi näiliselt küll kergendada, kuid tõenäoliselt toob see hiljem südamevalu (Laul 127:1; Õpetussõnad 29:15). Arenda tarkust ja vahetegemisvõimet: tarkust rakendada jumalakartlikke põhimõtteid pikaajalist kasu silmas pidades ning vahetegemisvõimet, mõistmaks, miks perekonnaliikmed mõningaid asju ütlevad ja teevad. Samuti on vaja ilmutada empaatiat (Õpetussõnad 16:21; 24:3; 1. Peetruse 3:8).

22. Miks võib lastel olla raske kasuvanemaga leppida?

²² Kui oled kasuvanem, meenub sulle võib-olla, et kui olid veel perekonnasõber, võtsid lapsed sind meelsasti vastu. Ent kui sinust sai nende kasuvanem, võis nende hoiak muutuda. Kuna lapsed ei ole unustanud oma bioloogilist vanemat, kes enam nendega ei ela, võib kartus lahkunud vanemale ustavust murda neis sisemist võitlust tekitada ja neil võib olla tunne, et sa tahad röövida neilt kiindumust, mida nad selle vanema vastu tunnevad. Vahel võivad nad sulle järsult meelde tuletada, et sina ei ole nende isa või nende ema. Sellised ütlused teevad haiget. Kuid „ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks” (Koguja 7:9). Laste emotsioonidega toimetulekuks on tarvis vahetegemisvõimet ja empaatiat.

23. Kuidas võib kasulastega perekonnas distsiplineerimisega toime tulla?

²³ Distsiplineerimisel on need omadused lausa möödapääsmatud. On väga oluline, et distsiplineeritaks järjekindlalt (Õpetussõnad 6:20; 13:1). Ja kuna lapsed ei ole kõik ühesugused, tuleb neid ehk ka erinevalt distsiplineerida. Mõned kasuvanemad leiavad, et vähemalt alguses on parem, kui kasvatustöö selle küljega tegeleb bioloogiline vanem. On siiski tähtis, et mõlemad vanemad leiaksid ühise keele selles suhtes, kuidas lapsi distsiplineerida, ja siis kokkuleppest ka kinni peaksid, eelistamata lihast last kasulapsele (Õpetussõnad 24:23). Kuuletumine on küll tähtis, kuid arvesse tuleb võtta ka ebatäiuslikkust. Ära reageeri liiga ägedalt. Distsiplineeri armastuses (Koloslastele 3:21).

24. Mis võib aidata kasuperes vastassugupoolte vahel moraaliprobleeme ära hoida?

²⁴ Perekondlikud arutelud võivad probleemide ärahoidmiseks palju ära teha. Need võivad aidata perekonnal keskenduda peamistele asjadele elus. (Võrdle Filiplastele 1:9—11.) Samuti võivad need aidata igal pereliikmel näha, kuidas tema saab perekondlike eesmärkide saavutamiseks oma osa teha. Peale selle võivad avameelsed perekondlikud arutelud ära hoida moraaliprobleeme. Tüdrukud peavad mõistma, kuidas kasuisa ja kasuvendade juuresolekul riides käia ja end ülal pidada, ning poistele on vaja anda nõu, kuidas oma kasuema ja kasuõdede suhtes sündsalt käituda (1. Tessalooniklastele 4:3—8).

25. Millised omadused võivad aidata kasuperes kodurahu säilitada?

²⁵ Püüdes kasuvanema eriliste raskustega toime tulla, ole kannatlik. Uute suhete kujunemine võtab aega. Võib nõuda suurt vaeva, et teenida ära nende laste armastus ja lugupidamine, kellega sul pole bioloogilist sidet. Kuid see on võimalik. Süda, milles on tarkust ja vahetegemisvõimet, ning tugev soov Jehoovale meeldida on kasuperes kodurahu säilitamise võti (Õpetussõnad 16:20). Need omadused võivad aidata sul ka muude olukordadega toime tulla.

KAS MATERIAALSED TAOTLUSED TEKITAVAD SINU PERES LÕHESID?

26. Mil moel võivad materiaalsete asjadega seotud probleemid ja hoiakud perekonnas lõhesid põhjustada?

²⁶ Materiaalsete asjadega seotud probleemid ja hoiakud võivad perekondades mitmel moel lõhesid põhjustada. On kurb, et mõningates peredes tekitavad lahkmeelt vaidlused raha pärast ja soov saada rikkaks — või vähemalt veidigi rikkamaks. Lõhed võivad tekkida siis, kui mõlemad abikaasad käivad tööl ning arendavad hoiakut „igaühel oma raha”. Isegi kui vaidlusi õnnestub ära hoida, võib juhtuda, et kui mõlemad abikaasad käivad tööl, jääb neil väga vähe aega teineteisele. Maailmas juhtub üha sagedamini, et isad elavad pikka aega — kuid või isegi aastaid — perekonnast eemal, et teenida rohkem, kui nad kodus olles kunagi saaksid teenida. See võib tuua kaasa väga suuri probleeme.

27. Millised põhimõtted võivad aidata majandusraskustes peret?

²⁷ Nende olukordadega toimetulekuks pole võimalik kehtestada üheseid reegleid, kuna eri perekondadel on erisugused raskused ja vajadused. Kuid Piibli nõuannetest võib ikka abi olla. Näiteks osutab Õpetussõnad 13:10 (NW) sellele, et tarbetuid raskusi võib mõnikord ära hoida ’üheskoos nõu pidades’. See ei tähenda vaid oma seisukohtade väljaütlemist, vaid ka nõu otsimist ning selle väljauurimist, kuidas teine inimene asjale vaatab. Lisaks võib realistliku eelarve koostamine aidata perekonnal ühiselt pingutada. Mõnikord — võib-olla ajutiselt — peavad mõlemad abikaasad lisakulutuste katmiseks tööl käima, eriti kui peres on lapsi või teisi ülalpeetavaid. Kui asi nõnda on, saab mees oma naisele kinnitada, et tal on ikka tema jaoks aega. Mees võib koos lastega armastavalt aidata teha mõningaid töid, mis tavaliselt ehk vaid naise hooleks jäävad (Filiplastele 2:1—4).

28. Milliste meeldetuletuste järgimine aitab perekonnal ühtsuse saavutamiseks koos pingutada?

²⁸ Ent pea meeles, et kuigi raha on selles asjadesüsteemis hädavajalik, ei too see õnne. Kindlasti ei anna see elu (Koguja 7:12). Tõepoolest, materiaalsete asjade ületähtsustamine võib tuua vaimset ja moraalset kahju (1. Timoteosele 6:9—12). Kui palju parem on küll otsida esmalt Jumala Kuningriiki ja tema õigust, olles kindlad, et Jumal õnnistab meie pingutusi hankida eluks hädavajalikku! (Matteuse 6:25—33; Heebrealastele 13:5.) Hoides vaimsed huvid esikohal ning taotledes eelkõige rahu Jumalaga, võid sa leida, et kuigi mõningad olukorrad põhjustavad sinu peres lõhesid, on see tähtsaimates asjades tõeliselt ühtne.

1. Milliseid varjatud probleeme on mõningates perekondades?

VANA auto on just pestud ja vahatatud. Möödakäijale paistab see läikiv, peaaegu uus. Kuid pinna all teeb oma hävitustööd rooste, mis sööb masina keret. Mõnede perekondadega on lugu samamoodi. Kuigi väljastpoolt paistab kõik kena, varjavad naeratavad näod hirmu ja valu. Suletud uste taga hävitavad laostavad mõjurid perekonnarahu. Kaks probleemi, mis seesugust mõju võivad avaldada, on alkoholism ja vägivald.

KAHJU, MIDA PÕHJUSTAB ALKOHOLISM

2. a) Kuidas suhtub Piibel alkohoolsete jookide pruukimisse? b) Mis on alkoholism?

² Piibel ei mõista hukka alkohoolsete jookide mõõdukat pruukimist, küll aga purjutamist (Õpetussõnad 23:20, 21; 1. Korintlastele 6:9, 10; 1. Timoteosele 5:23; Tiitusele 2:2, 3). Alkoholism aga on enam kui purjutamine; see on lakkamatu ja ületamatu tung alkohoolsete jookide järele ning suutmatus kontrollida selle tarbimist. Alkohoolik võib olla täiskasvanu. Kahjuks võib alkohoolik olla ka nooruk.

3., 4. Kirjelda, millist mõju avaldab alkoholism alkohooliku abikaasale ja lastele.

³ Piibel näitas kaua aega tagasi, et alkoholi kuritarvitamine võib rikkuda perekonnarahu (5. Moosese 21:18—21). Alkoholism avaldab laostavat mõju kogu perekonnale. Alkohooliku naise elu keskpunktiks võib muutuda püüd mehe joomarlusele piiri panna või tema äraarvamatu käitumise korral toime tulla.a Naine proovib vägijooki mehe eest ära peita, seda ära valada või mehe raha peita, püüab äratada mehes armastust oma perekonna, elu või isegi Jumala vastu — kuid alkohoolik joob ikka edasi. Kui naise püüded mehe joomarlust ohjeldada korduvalt nurja lähevad, tunneb naine frustratsiooni ja küündimatust. Teda võivad hakata vaevama hirm, viha ja süütunne, ta võib muutuda närviliseks ja murelikuks ning kaotada enesest lugupidamise.

⁴ Lapsedki ei pääse lapsevanema joomarluse mõjudest. Mõningad lapsed langevad füüsilise vägivalla ohvriteks. Teisi ahistatakse seksuaalselt. Lapsed võivad koguni arvata, et nemad on oma vanema alkoholismis süüdi. Sageli ei suuda nad alkohooliku vastuolulise käitumise tõttu enam teisi inimesi usaldada. Kuna lapsed ei saa kodus toimuvast vabalt rääkida, võivad nad õppida oma tundeid alla suruma, millel tihtilugu on aga kahjulikud füüsilised tagajärjed (Õpetussõnad 17:22). See eneseusalduse ja enesest lugupidamise puudus võib neid lapsi veel täisealisenagi rõhuda.

MIDA VÕIB PEREKOND TEHA?

5. Kuidas võib alkoholismist üle saada ja miks on see raske?

⁵ Kuigi paljud autoriteedid väidavad, et alkoholismi pole võimalik välja ravida, arvab enamik üksmeelselt, et alkoholist täielikult loobudes on võimalik sellest mõningal määral üle saada. (Võrdle Matteuse 5:29.) On kerge öelda, et alkohoolik tuleks viia niikaugele, et ta on nõus abi otsima, kuid seda teha pole sugugi nii hõlpus, kuna tavaliselt ta ise eitab seda, et ta on raskustes. Ent kui perekonnaliikmed astuvad samme selleks, et tulla toime alkoholismi mõjuga nende endi elule, võib alkohoolik hakata tajuma, et ta siiski on raskustes. Üks arst, kellel on kogemusi alkohoolikute ja nende pereliikmete aitamises, lausus: „Minu arvates on perekonnal kõige tähtsam lihtsalt jätkata oma igapäevaelu nii hästi kui vähegi võimalik. Alkohoolik on sunnitud üha selgemini nägema, kui suur kontrast valitseb tema ja ülejäänud perekonna vahel.”

6. Kust võivad perekonnad, mille üks liige on alkohoolik, leida parimaid nõuandeid?

⁶ Kui sinu perekonnas on alkohoolik, võivad Piibli inspireeritud nõuanded aidata sul parimal võimalikul moel hakkama saada (Jesaja 48:17; 2. Timoteosele 3:16, 17). Vaatle mõningaid põhimõtteid, mis on aidanud alkohoolikute perekondadel edukalt toime tulla.

7. Kes on selles süüdi, kui üks pereliige on alkohoolik?

⁷ Ära pea teise alkoholismi enda süüks. Piibel ütleb, et „igaüks kandku oma koormat” ja et „meil igaühel [tuleb] anda aru iseenesest Jumalale” (Galaatlastele 6:5; Roomlastele 14:12). Alkohoolik võib püüda mõista anda, et süüdi on perekonnaliikmed. Näiteks võib ta öelda: „Kui te mind paremini kohtleksite, siis ma ei jooks.” Kui teised paistavad temaga selles suhtes nõus olevat, julgustavad nad teda tegelikult edasi jooma. Ent isegi kui oleme langenud olukordade ohvriks või kannatame teiste inimeste tõttu, vastutab igaüks meist — kaasa arvatud alkohoolik — oma tegude eest ise. (Võrdle Filiplastele 2:12.)

8. Mil moel võib aidata alkohoolikul näha tema probleemi tagajärgi?

⁸ Ära arva, et sa pead alati kaitsma alkohoolikut tema joomarluse tagajärgede eest. See, mida Piibli õpetussõna ütleb inimese kohta, kes valab oma viha välja, võib sama hästi käia ka alkohooliku kohta: „Kui sa tema vabastad, siis pead seda korduvalt tegema!” (Õpetussõnad 19:19). Lase alkohoolikul kogeda oma joomarluse tagajärgi. Las ta koristab ise enda järelt või helistab joomingujärgsel hommikul oma tööandjale.

9., 10. Miks peaksid alkohoolikute perekonnad abi vastu võtma ja kellelt nad seda eelkõige peaksid paluma?

⁹ Võta teiste pakutud abi vastu. Õpetussõnad 17:17 ütleb: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” Kui sinu peres on alkohoolik, on seal ka häda. Sa vajad abi. Ära kõhkle ’tõelistelt sõpradelt’ tuge otsida (Õpetussõnad 18:24). Vesteldes nendega, kes seda probleemi mõistavad või kes on puutunud kokku samasuguse olukorraga, võid saada praktilisi soovitusi, mida teha ja mida mitte. Kuid ole tasakaalukas. Räägi nendega, keda sa usaldad, nendega, kes hoiavad su „saladusi” (Õpetussõnad 11:13).

¹⁰ Õpi usaldama kristlikke kogudusevanemaid. Kristliku koguduse vanemad võivad olla suureks abiks. Need küpsed mehed tunnevad hästi Jumala Sõna ning neil on kogemusi selle põhimõtete ellurakendamises. Nad võivad olla „otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põudses paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal” (Jesaja 32:2). Kristlikud kogudusevanemad mitte ainult ei kaitse kogudust kui tervikut kahjulike mõjude eest, vaid ka trööstivad ja kosutavad selle liikmeid, kellel on probleeme, ning ilmutavad isiklikku huvi nende vastu. Kasuta nende abi täiel määral ära.

11., 12. Kes annab alkohoolikute perekondadele suurimat abi ja mille kaudu ta oma toetust pakub?

¹¹ Eelkõige ammuta jõudu Jehoovalt. Piibel kinnitab meile südantsoojendavalt: „Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim!” (Laul 34:19). Kui tunned, et alkohoolikust pereliikmega kooselamise pinge tõttu oled murtud südamelt või rõhutud vaimult, siis tea, et „Jehoova on ligi”. Ta mõistab, kui raske su perekondlik olukord on (1. Peetruse 5:6, 7).

¹² See, et usud, mida Jehoova oma Sõnas ütleb, võib aidata sul murest üle saada (Laul 130:3, 4; Matteuse 6:25—34; 1. Johannese 3:19, 20). Jumala Sõna uurimine ja selle põhimõtete järgi elamine võimaldab sul saada Jumala püha vaimu abi, mis võib anda sulle „üliväga suure väe”, et päev päeva järel toime tulla (2. Korintlastele 4:7).b

13. Milline teine probleem kahjustab paljusid perekondi?

¹³ Alkoholi kuritarvitamine võib tuua kaasa teise probleemi, mis paljusid peresid kahjustab: perevägivald.

KAHJU, MIDA PÕHJUSTAB PEREVÄGIVALD

14. Millal sai perevägivald alguse ja milline on olukord selles suhtes tänapäeval?

¹⁴ Esimene vägivallaakt inimkonna ajaloos oli peresisese vägivalla juhtum kahe venna, Kaini ja Aabeli vahel (1. Moosese 4:8). Sellest ajast peale on inimkonda vaevanud kõikvõimalikku laadi perevägivald. On mehi, kes peksavad oma naist, naisi, kes tarvitavad vägivalda oma mehe kallal, lapsevanemaid, kes löövad oma väikseid lapsi julmalt, ja täiskasvanud lapsi, kes kohtlevad halvasti oma eakaid vanemaid.

15. Kuidas perevägivald perekonnaliikmeid emotsionaalselt mõjutab?

¹⁵ Perevägivald ei põhjusta sugugi üksnes füüsilisi haavu. Üks perevägivalla ohvriks langenud abielunaine sõnas: „See toob kaasa suure süü- ja häbitunde. Enamasti tahan ma hommikuti lihtsalt voodisse jäädagi, lootes, et see oli vaid halb unenägu.” Lapsed, kes näevad pealt või kogevad peresisest vägivalda, võivad ka ise käituda vägivaldselt, kui nad suureks kasvavad ja oma pere loovad.

16., 17. Mis on emotsionaalne vägivald ja millist mõju see pereliikmetele avaldab?

¹⁶ Perevägivald ei piirdu füüsilise väärkohtlemisega. Sageli tarvitatakse ka sõnalist vägivalda. Õpetussõnad 12:18 ütleb: „Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid.” Nende „mõõgapistete” hulka, millega on tegemist perevägivalla puhul, kuuluvad sõimamine ja karjumine, samuti pidev kritiseerimine, alandavad solvangud ning füüsilise vägivallaga ähvardamine. Seesuguse emotsionaalse vägivalla haavad on nähtamatud ning jäävad teistel sageli märkamata.

¹⁷ Eriti kurb on lapse emotsionaalne terroriseerimine — tema võimete, intelligentsuse ja inimväärikuse lakkamatu kritiseerimine ning halvustamine. Seesugune sõnaline ahistamine võib lapse eneseusalduse maatasa teha. Tõsi, kõik lapsed vajavad distsiplineerimist. Kuid Piibel õpetab isasid: „Ärge ärritage oma lapsi, et nad ei läheks araks!” (Koloslastele 3:21).

KUIDAS PEREVÄGIVALDA VÄLTIDA

18. Kust saab perevägivald alguse ja mil moel saab sellele lõpu teha, nagu Piibel näitab?

¹⁸ Perevägivald saab alguse südamest ja mõistusest; see, kuidas me käitume, algab sellest, kuidas me mõtleme (Jakoobuse 1:14, 15). Et vägivallale piiri panna, peab vägivallatseja muutma oma mõtteviisi (Roomlastele 12:2). Kas see on võimalik? Jah on. Jumala Sõnal on vägi inimesi muuta. See võib välja juurida isegi destruktiivsed seisukohad, mis on tugevad nagu „kindlustused” (2. Korintlastele 10:4; Heebrealastele 4:12). Piibli täpne tundmine võib aidata inimesel nii põhjalikult muutuda, et tema kohta võib öelda, et ta on riietunud uue isiksusega (Efeslastele 4:22—24; Koloslastele 3:8—10).

19. Kuidas peaks kristlane oma abielupartnerisse suhtuma ja teda kohtlema?

¹⁹ Suhtumine abikaasasse. Jumala Sõna ütleb: „Mehedki [peavad] omi naisi armastama nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast” (Efeslastele 5:28). Veel ütleb Piibel, et abielumees peaks osutama oma naisele ’austust kui nõrgemale astjale’ (1. Peetruse 3:7). Abielunaisi manitsetakse „armastama oma mehi” ja osutama neile „sügavat lugupidamist” (Tiitusele 2:4; Efeslastele 5:33, NW). Kindlasti ei saa ükski jumalakartlik abielumees ausalt väita, et ta tõesti austab oma naist, kui ta tema kallal füüsilist või sõnalist vägivalda tarvitab. Ja ükski abielunaine, kes oma mehe peale karjub, teda sarkastiliselt kõnetab või alatasa tema kallal näägutab, ei või öelda, et ta tõepoolest armastab oma meest ja peab temast lugu.

20. Kelle ees kannavad vanemad vastutust oma laste eest hoolitseda ja miks ei tohiks vanematel olla laste suhtes ebarealistlikke ootusi?

²⁰ Õige suhtumine lastesse. Lapsed väärivad ning lausa vajavad oma vanemate armastust ja tähelepanu. Jumala Sõna ütleb laste kohta, et nad on „pärand Jehoovalt” ja „tasu temalt” (Laul 127:3). Lapsevanemad kannavad Jehoova ees vastutust selle pärandi eest hoolitseda. Piibel räägib loomujoontest, ’mis on omased väetile lapsele’, ja poisipõlve „meeletusest” (1. Korintlastele 13:11; Õpetussõnad 22:15). Vanemad ei peaks üllatuma, kui nad oma lastes meeletust leiavad. Lapsed ei ole täiskasvanud. Lapsevanemad ei tohiks nõuda lapselt rohkemat, kui ta oma ea, perekondliku tausta ja võimete kohaselt suudab. (Vaata 1. Moosese 33:12—14.)

21. Kuidas on Jumala ees õige oma eakatesse vanematesse suhtuda ja neid kohelda?

²¹ Suhtumine eakatesse vanematesse. 3. Moosese 19:32 öeldakse: „Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au!” Seega õhutas Jumala Seadus ilmutama eakate inimeste vastu austust ja sügavat lugupidamist. See võib olla raske, kui eakas vanem näib olevat üleliia nõudlik või on haige ja võib-olla ei suuda kiiresti liikuda ega mõelda. Kuid siiski tuletatakse lastele meelde, et nad ’tasuksid, mis nad on võlgu oma vanemaile’ (1. Timoteosele 5:4). See tähendab oma vanemate väärikat ja lugupidavat kohtlemist, ehk isegi materiaalset toetamist. Eakate vanemate vääriti kohtlemine füüsiliselt või muul moel on täielikus vastuolus sellega, mida Piibel käsib meil teha.

22. Milline on tähtsaim omadus selleks, et perevägivallast võitu saada, ja kuidas võib seda omadust ilmutada?

²² Arenda enesevalitsemist. Õpetussõnad 29:11 ütleb: „Alp paiskab välja kogu oma viha, aga tark mees vaigistab teda lõppeks!” Kuidas võid sa oma meelt talitseda? Selle asemel et lasta frustratsioonil endas kasvama hakata, astu kiiresti samme, et esilekerkinud raskused lahendada (Efeslastele 4:26, 27). Mine sündmuspaigalt minema, kui tunned, et kaotad kontrolli enese üle. Palu, et Jumala püha vaim aitaks sul enesevalitsemist ilmutada (Galaatlastele 5:22, 23, NW). Jalutuskäik või mõni muu füüsiline tegevus võib aidata sul oma emotsioone valitseda (Õpetussõnad 17:14, 27). Püüa olla „pikameelne” (Õpetussõnad 14:29).

KAS MINNA LAHKU VÕI JÄÄDA KOKKU?

23. Mis võib juhtuda, kui kristliku koguduse liige annab korduvalt ja kahetsemata maad vägivaldsetele vihasööstudele, mille hulka võib kuuluda ka oma pereliikmete füüsiline väärkohtlemine?

²³ Nende tegude hulgas, mida Jumal hukka mõistab, nimetab Piibel „vaenu, riidu, .. vihastumisi” ning ütleb, et „need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki” (Galaatlastele 5:19—21). Seepärast võidakse kristlikust kogudusest eemaldada igaüks, kes nimetab end kristlaseks ning kes korduvalt ja kahetsemata annab maad vägivaldsetele vihasööstudele, mille hulka võib kuuluda abikaasa või laste füüsiline väärkohtlemine. (Võrdle 2. Johannese 9, 10.) Sel moel hoitakse kogudus vägivallatsejatest puhas (1. Korintlastele 5:6, 7; Galaatlastele 5:9).

24. a) Kuidas võib see abielupool, kelle kallal tarvitatakse vägivalda, otsustada toimida? b) Kuidas võivad hoolitsevad sõbrad ja kogudusevanemad vägivalla ohvriks langenud abielupoolt toetada, kuid mida nad ei tohiks teha?

²⁴ Kuidas on lugu kristlastega, kelle abikaasa tarvitab praegu nende kallal füüsilist vägivalda ega ilmuta mingit paranemise märki? Mõned on ühel või teisel põhjusel otsustanud vägivaldse abikaasa juurde edasi jääda. Teised on otsustanud lahkuda, tundes, et ohus on nende füüsiline ja vaimne tervis, usk või koguni elu. See, mida perevägivalla ohver sellises olukorras teha soovib, on tema isiklik otsus Jehoova ees (1. Korintlastele 7:10, 11). Heasoovlikud sõbrad, sugulased või kristlikud kogudusevanemad võivad küll pakkuda abi ja nõu, kuid nad ei tohiks avaldada ohvrile survet, et ta peab just üht- või teistmoodi toimima. See on tema isiklik otsus (Roomlastele 14:4; Galaatlastele 6:5).

LÕPP KAHJUSTAVATELE PROBLEEMIDELE

25. Milline on Jehoova eesmärk perekonna suhtes?

²⁵ Kui Jehoova sõlmis Aadama ja Eeva vahel abieluliidu, ei olnud tal sugugi mõttes, et kahjustavad probleemid, nagu alkoholism või vägivald, perekondi laostama hakkaksid (Efeslastele 3:14, 15). Perekond pidi olema koht, kus valitseb armastus ja rahu ning kus hoolitsetakse iga pereliikme intellektuaalsete, emotsionaalsete ja vaimsete vajaduste eest. Patu esiletulekuga aga käis perekonnaelu kiiresti alla. (Võrdle Koguja 8:9.)

26. Milline tulevik ootab ees neid, kes püüavad elada kooskõlas Jehoova nõuetega?

²⁶ Võime siiski olla rõõmsad, et Jehoova ei ole loobunud oma esialgsest eesmärgist perekonna suhtes. Ta tõotab tuua rahuliku uue maailma, kus inimesed „võivad elada julgesti, ilma et keegi neid peletaks” (Hesekiel 34:28). Sel ajal on alkoholism, perevägivald ja kõik teised probleemid, mis perekondi tänapäeval kahjustavad, minevikku vajunud. Inimesed ei naerata mitte selleks, et varjata hirmu või valu, vaid sellepärast, et nad „tunnevad rõõmu suurest rahust” (Laul 37:11).

1., 2. Mida tuleks küsida, kui abielus kogetakse suuri raskusi?

AASTAL 1988 oli itaallanna nimega Lucia väga suures masenduses.a Pärast kümneaastast kooselu oli tema abielu lagunemas. Ta oli palju kordi püüdnud oma mehega suhteid parandada, kuid see ei olnud kuidagi õnnestunud. Nõnda läks ta kokkusobimatuse tõttu mehe juurest ära ning pidi nüüd kahte tütart üksi kasvatama hakkama. Sellele ajale tagasi vaadates meenutab Lucia: „Olin kindel, et mitte miski ei saa meie abielu enam päästa.”

² Kui sinulgi on abieluprobleeme, mõistad ilmselt, mida Lucia võis tunda. Võib-olla on su abielus raskusi ning sa mõtled, kas seda saab veel päästa. Kui asi nii on, oleks sul kasulik mõelda järgmisele küsimusele: kas ma olen järginud kõiki häid nõuandeid, mida Jumal Piiblis on andnud, aitamaks abielu edukaks muuta? (Laul 119:105.)

3. Mida näitavad teadaanded paljude lahutatud inimeste ja nende perekonnaliikmete kohta, samal ajal kui abielulahutus on muutunud üldiseks?

³ Kui mehe ja naise vahel on palju pingeid, võib näida kõige lihtsam olevat abielu lahutada. Ent samal ajal kui paljudes maades on purunenud perekondade arv šokeerival määral kasvanud, näitavad hiljutised uuringud, et suur protsent lahutatud mehi ja naisi kahetseb lahkuminekut. Paljudel neist on rohkem nii füüsilisi kui psüühilisi terviseprobleeme kui neil, kes kokku jäävad. Kui vanemad lahutavad, jätab sellega kaasnev emotsionaalne segadus ja kurbustunne lastesse sageli aastateks oma jälje. Kannatavad ka lahkuläinud abielupaari vanemad ja sõbrad. Kuidas vaatab sellele olukorrale Jumal, kes on abielule Alusepanija?

4. Kuidas tuleks abieluprobleeme lahendada?

⁴ Nagu eelmistes peatükkides märgitud, pidi abieluliit Jumala eesmärgi kohaselt olema eluaegne (1. Moosese 2:24). Miks siis nii paljud abielud purunevad? See ei pruugi juhtuda üleöö. Tavaliselt võib näha ohumärke. Abielu pisiprobleemid võivad paisuda üha suuremaks ja suuremaks, kuni need paistavad ületamatutena. Ent kui need probleemid lahendataks otsekohe ja Piiblit appi võttes, saaks paljude abielude lagunemist ära hoida.

OLE REALISTLIK

5. Millise reaalse olukorraga tuleks arvestada igas abielus?

⁵ Üks tegur, mis mõnikord probleeme kaasa toob, on ühe või mõlema abielupartneri ebarealistlikud ootused. Armastusromaanid, populaarsed ajakirjad, telesaated ja filmid võivad tekitada väga elukaugeid lootusi ning unistusi. Kui need unistused täide ei lähe, võib inimene tunda, et teda on petetud, ta võib olla rahulolematu, isegi kibestunud. Ent kuidas siis saavad kaks ebatäiuslikku inimest abielus õnne leida? Selleks et suhted hästi laabuksid, on vaja pingutada.

6. a) Millise tasakaaluka pildi Piibel abielust annab? b) Missugustel põhjustel võib abielus lahkarvamusi tekkida?

⁶ Piibel on realistlik. See märgib ära abieluga kaasnevaid rõõme, kuid hoiatab ka selle eest, et need, kes abielluvad, „saavad kannatada ihulikku viletsust” (1. Korintlastele 7:28). Nagu juba mainitud, on mõlemad partnerid ebatäiuslikud ja teevad pattu. Kummagi partneri intellektuaalne ja emotsionaalne loomus ning kasvatus on erinevad. Mõnikord läheb abikaasade arvamus lahku küsimustes, mis puudutavad raha, lapsi või kummagi abielupoole sugulasi. Tüli võib põhjustada ka ühistegevuseks jääva aja nappus või seksuaalprobleemid.b Nende küsimuste lahendamine nõuab küll aega, kuid ära heida meelt! Enamik abielupaare suudab taolistele probleemidele vastu astuda ning leida mõlemat poolt rahuldavad lahendused.

RÄÄGI ERIMEELSUSTEST

7., 8. Kuidas tuleks vastavalt Pühakirjale toimida, kui abielupartnerite tundeid on haavatud või tuleb ette vääritimõistmist?

⁷ Paljudel on raske jääda rahulikuks, kui nad räägivad haavatud tunnetest, vääritimõistmistest või oma eksimustest. Selle asemel et otse öelda: „Mul on tunne, et sa saad minust valesti aru”, võib üks abielupool muutuda emotsionaalseks ning probleemi suureks puhuda. Paljud ütlevad: „Sa mõtled ainult iseendale” või: „Sa ei armasta mind.” Tahtmata vaidlusesse laskuda, võib teine abikaasa otsustada lihtsalt vait olla.

⁸ Parem oleks toimida Piibli nõuande järgi: „Vihastuge, aga ärge tehke pattu! Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle” (Efeslastele 4:26). Ühelt õnnelikult abielupaarilt küsiti nende 60. pulma-aastapäeva künnisel, milles peitub nende eduka abielu saladus. Mees sõnas: „Kujundasime harjumuse mitte minna magama ilma erimeelsusi klaarimata, ükskõik kui tühised need siis ka poleks olnud.”

9. a) Mis suhtlemise juurde vältimatult kuulub, nagu Pühakiri näitab? b) Mida tuleb abikaasadel sageli teha, kuigi see nõuab ehk julgust ja alandlikkust?

⁹ Kui mees ja naine on mingis asjas eri arvamusel, peab kumbki olema „nobe kuulma, pikaline rääkima, pikaline vihale” (Jakoobuse 1:19). Pärast teise hoolikat ärakuulamist võivad mõlemad partnerid tajuda, et neil tuleb vabandust paluda (Jakoobuse 5:16). Ütlemaks siiralt „Anna andeks, et ma sulle haiget tegin”, on vaja alandlikkust ja julgust. Kuid sel moel erimeelsuste selgeksrääkimine ei aita abikaasadel mitte ainult oma probleeme edukalt lahendada, vaid annab ka suure panuse südamlike ja lähedaste suhete kujunemisele, tänu millele nad tunnevad teineteise seltsist rohkem rõõmu.

ABIELUKOHUSE TÄITMINE

10. Milline kaitseabinõu, mida Paulus soovitas Korintose kristlastele, võiks käia ka tänapäeva kristlase kohta?

¹⁰ Korintlastele kirjutades pooldas apostel Paulus abiellumist, ja seda üldiseks muutunud „hooruspattude pärast” (1. Korintlastele 7:2). Tänapäeva maailmas on olukord sama hull või isegi veel hullem kui muistses Korintoses. Kõlvatud teemad, millest maailmas midagi varjamata juttu tehakse, inimeste sündsusetu rõivastumisviis ning meelad lood ajakirjades ja raamatutes, televisioonis ja filmides — kõik see ühtekokku äratab lubamatuid seksuaalihasid. Samalaadses keskkonnas elanud korintlastele ütles apostel Paulus: „Parem on abielluda kui himudes põleda” (1. Korintlastele 7:9).

11., 12. a) Mida abielumees ja -naine teineteisele võlgnevad ning millises vaimus tuleks oma kohust täita? b) Kuidas tuleks toimida sellises olukorras, kus abielukohust ei saa ajutiselt täita?

¹¹ Seepärast käsib Piibel abielus kristlasi: „Mees täitku oma kohust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu” (1. Korintlastele 7:3). Pane tähele, et pearõhk on andmisel, mitte nõudmisel. Abielu füüsilised lähisuhted pakuvad tõelist rahuldust ainult siis, kui kumbki partner on huvitatud teise heaolust. Näiteks käsib Piibel abielumeestel kohelda oma naist „targasti” (1. Peetruse 3:7). Iseäranis peab see paika abielukohuse täitmise puhul. Kui naist ei kohelda hellalt, võib tal olla raske sellest abielu tahust rõõmu tunda.

¹² On aegu, mil abikaasad ehk ei saa oma abielukohust täita. Naise puhul võib see olla nõnda teataval ajal kuu jooksul või suure väsimustunde korral. (Võrdle 3. Moosese 18:19.) Mehe puhul võib see nõnda olla siis, kui tal on töö juures vaja lahendada mingi raske probleem ning ta tunneb end emotsionaalselt kurnatuna. Neil juhtudel, mil abielukohust ei saa ajutiselt täita, on kõige parem, kui mõlemad partnerid arutavad olukorda avameelselt ning loobuvad „mõlemate tahtes” (1. Korintlastele 7:5). See aitab mõlemal partneril hoiduda tegemast ennatlikult valesid järeldusi. Ent kui naine hoiab tahtlikult oma mehest eemale või kui mees meelega ei täida abielukohust armastaval moel, võib see partneri kiusatusse viia. Sellises olukorras võivad tekkida abieluprobleemid.

13. Kuidas võivad kristlased oma mõtteid puhtana hoida?

¹³ Nagu kõik kristlased, peavad ka abielus jumalasulased vältima pornograafiat, mis võib äratada ebapuhtaid ja ebaloomulikke himusid (Koloslastele 3:5). Samuti tuleb neil kõigi vastassugupoolde kuulujatega suheldes valvata oma mõtteid ja tegusid. Jeesus hoiatas: „Igaüks, kes [„pidevalt”, NW] naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames” (Matteuse 5:28). Rakendades ellu Piibli nõuandeid seksuaalelu valdkonnas, peaksid abielupaarid suutma hoiduda kiusatusele järele andmast ja abielu rikkumast. Nii võivad nad jätkuvalt nautida abielu meeldivat intiimsust ning hinnata seksuaalsuhteid kui rahuldustpakkuvat kingitust abielu Alusepanijalt Jehoovalt (Õpetussõnad 5:15—19).

ABIELULAHUTUSE PIIBLILISED PÕHJUSED

14. Milline kurb olukord mõnikord tekib? Miks?

¹⁴ On tore, et enamikus kristlikes abieludes suudetakse kõigi esilekerkivate probleemidega toime tulla. Mõnikord aga ei lähe asi nõnda. Kuna inimesed on ebatäiuslikud ja elavad Saatana kontrolli all olevas patuses maailmas, jõuavad mõned abielud siiski purunemise äärele (1. Johannese 5:19). Mida peaksid kristlased taolises äärmiselt raskes olukorras tegema?

15. a) Milline on ainus piibliline põhjus, mis annab õiguse abielu lahutada ja uuesti abielluda? b) Miks on mõned otsustanud end ustavusetust abikaasast mitte lahutada?

¹⁵ Nagu selle raamatu 2. peatükis mainiti, on hoorus ainus piibliline põhjus, mis annab õiguse abielu lahutada ja uuesti abielluda (Matteuse 19:9).c Kui sul on kindlaid tõendeid selle kohta, et su abikaasa on olnud ustavusetu, seisab sinu ees raske otsus. Kas sa jääd oma abikaasaga kokku või taotled lahutust? Selles asjas pole olemas mingeid reegleid. Mõned kristlased on siiralt kahetsevale abielupartnerile täielikult andestanud ning nende edasine kooselu on hästi laabunud. Teised on otsustanud mitte lahutada laste pärast.

16. a) Millised tegurid on ajendanud mõningaid inimesi eksinud abikaasast lahutama? b) Miks ei tohiks keegi kritiseerida süütu abielupoole otsust selle kohta, kas lahutada või mitte?

¹⁶ Teisest küljest aga võis see patutegu tuua kaasa raseduse või sugulisel teel leviva haiguse. Või on ehk tarvilik kaitsta lapsi vanema eest, kes neid seksuaalselt kuritarvitab. On selge, et enne otsuse langetamist tuleb kaaluda paljusid asju. Ent kui sa saad teada oma abikaasa truudusemurdmisest ning jätkad pärast seda temaga seksuaalsuhteid, osutad sa sellega, et oled oma kaasale andeks andnud ning soovid abielu säilitada. Enam ei ole sul piiblilist alust lahutada ega uuesti abielluda. Mitte keegi ei tohiks sekkuda sinu asjadesse ega püüda sinu otsust mõjutada, ka ei tohiks keegi sinu langetatud otsust kritiseerida. Sinul endal tuleb oma otsuse tagajärgi kanda. „Igaüks kandku oma koormat” (Galaatlastele 6:5).

LAHKU ELAMA ASUMISE PÕHJUSED

17. Millised piirangud seab Pühakiri lahku elama asumisele ja lahutusele, kui tegemist ei ole hoorusega?

¹⁷ Kas on olukordi, mis õigustaksid abikaasast eraldi elama asumist või ehk isegi lahutamist, kuigi tegu ei ole hoorusega? Jah on, kuid sellisel juhul pole kristlasel õigust luua kellegi teise isikuga uut suhet, eesmärgiga uuesti abielluda (Matteuse 5:32). Samal ajal kui Piiblis küll lubatakse seesugust lahkuminekut, seatakse seal tingimuseks, et lahkunud pool „jäägu abielutuks või leppigu ära” (1. Korintlastele 7:11). Millistes äärmuslikes olukordades võib lahku elama asumine soovitav näida?

18., 19. Millised äärmuslikud olukorrad võivad panna abieluinimese kaaluma lahku elama asumise, seadusliku lahuselamise või lahutuse eeliseid, kuigi ta ei või uuesti abielluda?

¹⁸ Näiteks võib perekond sattuda suurde puudusesse mehe äärmise laiskuse ja halbade harjumuste tõttu.d Mees võib perekonna sissetuleku maha mängida või kulutada oma uimasti- või alkoholisõltuvuse tõttu. Piibel ütleb: „Kui keegi enese .. kodakondsete eest ei kanna hoolt, see on usu ära salanud ja on pahem kui uskmatu” (1. Timoteosele 5:8). Kui seesugusel mehel pole mõtteski oma teguviise muuta ja ta raiskab oma pahede peale ehk isegi oma naise teenitud raha, võib naine pidada paremaks asuda lahku elama või riigis, kus on see võimalik, hankida kohtu kaudu seadusliku lahuselamise õiguse, kaitsmaks enda ja oma laste heaolu.

¹⁹ Sellist teguviisi võib kaaluda ka juhul, kui üks abielupool tarvitab oma partneri suhtes jõhkrat vägivalda, näiteks peksab teda korduvalt nii rängalt, et tema tervis ja koguni elu on ohus. Peale selle, kui üks abielupool püüab pidevalt oma abikaasat sundida Jumala käske mingis suhtes rikkuma, võib abikaasa, keda ähvardatakse, kaaluda lahku elama asumist, eriti kui asi läheb niikaugele, et ohus on tema usuelu. Ohustatud partner võib ehk otsustada, et ainus viis, kuidas ta saab „Jumala sõna .. rohkem kuulda kui inimeste sõna”, on asuda lahku elama või hankida seadusliku lahuselamise õigus (Apostlite teod 5:29).

20. a) Mida võivad küpsed sõbrad ja kogudusevanemad abielu purunemise korral pakkuda ning mida nad ei tohiks teha? b) Mille ettekäändeks ei tohiks abieluinimesed kasutada Piibli viiteid lahku elama asumisele ja lahutusele?

²⁰ Ühelgi abikaasa väärkohtlemise äärmuslikul juhul ei tohiks keegi süütule poolele ei lahku elama asumiseks ega abikaasa juurde jäämiseks survet avaldada. Kuigi küpsed sõbrad ja kogudusevanemad võivad pakkuda tuge ning piiblilisi nõuandeid, ei ole neil võimalik teada kõiki mehe ja naise vaheliste suhete üksikasju. Ainult Jehoova võib neid näha. Muidugi, kui kristlik abielunaine kasutab abielust pääsemiseks suvalisi ettekäändeid, ei näita see austust Jumala seatud abielukorralduse vastu. Ent kui tegu on pikaajalise ja äärmiselt ohtliku olukorraga, ei tohiks keegi naist kritiseerida, kui ta otsustab lahku elama asuda. Täpselt sama võib öelda ka kristliku abielumehe kohta, kes soovib lahus elama asuda. „Meid kõiki ju seatakse Jumala kohtujärje ette” (Roomlastele 14:10).

MIS PÄÄSTIS PURUNENUD ABIELU

21. Milline kogemus näitab, et Piibli nõuannetest abielu vallas on abi?

²¹ Kolm kuud pärast seda, kui algul mainitud Lucia oma mehe juurest ära läks, kohtas ta Jehoova tunnistajaid ja hakkas nendega Piiblit uurima. Ta selgitab: „Minu suureks üllatuseks pakkus Piibel minu probleemile praktilisi lahendusi. Olles vaid ühe nädala uurinud, tahtsin kohe oma mehega ära leppida. Nüüd võin öelda, et Jehoova teab, kuidas kriitilises seisus abielusid päästa, kuna tema õpetused aitavad abikaasadel teineteist hindama õppida. See, et Jehoova tunnistajad perekondades lõhesid tekitavad, nagu mõned väidavad, ei ole tõsi. Minu puhul oli asi just vastupidi.” Lucia õppis Piibli põhimõtteid oma elus rakendama.

22. Mida peaksid kõik abielupaarid usaldama?

²² Lucia ei ole erand. Abielu peaks olema õnnistus, mitte koorem. Sel eesmärgil on Jehoova andnud oma hinnalise Sõna, kust võib leida parimaid kunagi kirjapandud abielunõuandeid. Piibel võib teha „kogenematu targaks” (Laul 19:8—12, NW). See on päästnud palju abielusid, mis olid purunemise äärel, ning on parandanud paljusid teisi, kus oli suuri probleeme. Usaldagu kõik abielupaarid täielikult Jehoova Jumala abielunõuandeid. Neist on tõesti abi!

1., 2. a) Millised muutused kaasnevad vananemisega? b) Kuidas leidsid Piibli aegade jumalakartlikud mehed vanas eas elust rahuldust?

VANANEMISEGA kaasneb palju muutusi. Füüsiliste võimete kahanemine kurnab meie elujõudu. Pilk peeglisse näitab, et lisandub uusi kortse ning juuksed lähevad aina hallimaks — aga ka hõredamaks. Meie mälu võib mõnevõrra nõrgeneda. Tekivad uued sugulussuhted, kui lapsed abielluvad või kui lapselapsed sünnivad. Mõnedele tähendab pensionile jäämine harjumuspärase eluviisi muutumist.

² On tõsi, et vanadusaastad võivad olla katsumusrohked (Koguja 12:1—8). Kuid mõelgem Jumala sulastele Piibli aegadest. Kuigi nad pidid lõpuks surema, olid nad kogunud tarkust ja mõistmist, mis neile vanas eas suurt rahuldust pakkus (1. Moosese 25:8; 35:29; Iiob 12:12; 42:17; NW). Kuidas neil läks korda vananedeski õnnelik olla? Kindlasti tänu sellele, et nad elasid kooskõlas põhimõtetega, mis me praegusajal leiame Piiblisse kirjapanduna (Laul 119:105; 2. Timoteosele 3:16, 17).

3. Millist nõu andis Paulus eakatele meestele ja naistele?

³ Apostel Paulus andis oma kirjas Tiitusele häid juhtnööre neile, kes hakkavad vanaks jääma. Ta kirjutas: „Vanad mehed olgu karsked, ausad, mõistlikud, terved usus, armastuses, kannatlikkuses. Samuti käitugu elatanud naised nõnda, nagu on kohane pühadele; nad ärgu olgu keelekandjad ega suured viinavõtjad, vaid õpetagu head” (Tiitusele 2:2, 3). Neid sõnu järgides võib teil olla kergem tulla toime vananemisega kaasnevate raskustega.

KOHANEGE OMA LASTE ISESEISVUSEGA

4., 5. Kuidas paljud vanemad reageerivad, kui nende lapsed kodust lahkuvad, ja kuidas mõned neist uue olukorraga kohanevad?

⁴ Muutuvate rollide puhul läheb tarvis kohanemisvõimet. Kuidas see küll peab paika siis, kui täiskasvanud lapsed lahkuvad kodust ja abielluvad! Paljudele vanematele on see esmaseks meeldetuletuseks, et nad hakkavad vanaks jääma. Kuigi vanemad on rõõmsad, et nende järglased on saanud täiskasvanuks, on nad tihti mures, kas nad on teinud kõik, mis suutsid, et lapsi iseseisvaks eluks ette valmistada. Ja nad võivad tunda kodus neist suurt puudust.

⁵ On arusaadav, et vanemad muretsevad oma laste heakäekäigu pärast ka siis, kui lapsed on juba kodust lahkunud. „Kui nad endast vaid sagedamini teada annaksid, nii et võiksin olla kindel, et nendega on kõik korras — siis oleksin õnnelik,” lausus üks ema. Üks isa räägib: „Oli väga raske aeg, kui meie tütar kodust lahkus. See jättis meie peresse suure tühimiku, sest olime alati kõike üheskoos teinud.” Kuidas on need vanemad oma laste eemalolekust üle saanud? Paljudel juhtudel nõnda, et nad on hoolitsenud teiste inimeste eest ning neid aidanud.

6. Mis aitab näha perekonnasuhteid õiges valguses?

⁶ Kui lapsed abielluvad, siis nende vanemate roll muutub. 1. Moosese 2:24 tõdeb: „Mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!” (Meie kursiiv.) Kui vanemad tunnustavad Jumala põhimõtteid pea-seisundi ja kindla korra kohta, aitab see neil näha asju õiges valguses (1. Korintlastele 11:3; 14:33, 40).

7. Millist suurepärast hoiakut arendas endas üks isa, kui ta tütred abiellusid ja kodust lahkusid?

⁷ Üks abielupaar tundis, et nende ellu on jäänud tühi koht pärast seda, kui kaks tütart olid abiellunud ja mujale elama asunud. Mees tundis algul oma väimeeste vastu vimma. Kuid mõtiskledes pea-seisundi põhimõtte üle, mõistis ta, et nüüd on tema tütremehed vastutavad oma pere heakäekäigu eest. Niisiis, kui tütred tulid nõu küsima, päris ta neilt, mida arvavad asjast nende mehed, ning püüdis seejärel avaldada oma toetust nii hästi kui võimalik. Väimehed suhtuvad nüüd temasse kui sõpra ning võtavad heal meelel tema nõu kuulda.

8., 9. Kuidas on mõned vanemad kohanenud oma täiskasvanud laste iseseisvusega?

⁸ Mida teha siis, kui vastabiellunud teevad midagi, mis pole küll vastuolus Pühakirjaga, kuid mis vanemate arvates pole just kõige parem? „Aitame neil alati mõista Jehoova seisukohta,” selgitab üks abielupaar, kelle lapsed on abielus, „aga ka juhul, kui me pole nende otsusega nõus, tunnustame seda ikkagi ning toetame ja julgustame neid.”

⁹ Mõningates aasiamaades on emasid, kellel on eriti raske tunnustada oma poegade iseseisvust. Aga kui nad austavad kristlikku korda ja pea-seisundit, siis nad leiavad, et nende ja miniate vahelised hõõrumised kahanevad miinimumini. Ühe kristliku naise arvates on see, et ta pojad on vanematekodust lahkunud, tema „üha kasvava tänumeele allikaks”. Ta on väga rõõmus, nähes, kuidas nad oma uue pere elu korraldamisega hakkama saavad. See omakorda on tähendanud seda, et kergemaks on muutunud füüsiline ja vaimne koormus, mida neil mehega tuleb vananedes taluda.

VÄRSKENDAGE OMA ABIELUSIDEMEID

10., 11. Millised Pühakirja nõuanded aitavad inimestel hoiduda mõnedest keskea püünistest?

¹⁰ Keskikka jõudmisele reageerivad inimesed mitmeti. On mehi, kes püüdest paista nooremana hakkavad uutmoodi riietuma. Paljudele naistele teevad muret menopausiga kaasnevad muutused. Kahjuks on keskealisi, kes äratavad elukaaslases vimma ja armukadedust, sest flirdivad nooremate vastassoost isikutega. Ent jumalakartlikud vanemad mehed on „mõistlikud” ning ohjeldavad ebasündsaid ihasid (1. Peetruse 4:7). Armastusest oma mehe vastu ja soovist meeldida Jehoovale näevad küpsed naised samuti oma abielu püsivuse tagamise nimel vaeva.

¹¹ Kuningas Lemuel pani inspiratsiooni all kirja ülistuse „tublile naisele”, kes teeb oma mehele ’kogu oma eluaja head ja mitte kurja’. Kristlik abielumees mõistab oma naise püüdeid tulla toime emotsionaalsete häiretega, mida see keskikka jõudes kogeb. Armastus ajendab meest oma naist ’ülistama’ (Õpetussõnad 31:10, 12, 28, meie kursiiv).

12. Kuidas võivad abikaasad saada aastatega teineteisele järjest lähedasemaks?

¹² Töörohketel lapsekasvatusaastatel lükkasite ehk mõlemad heal meelel isiklikud huvid kõrvale, et hoolitseda oma laste vajaduste eest. Kui nad on kodust lahkunud, on teil taas käes aeg keskenduda oma abielule. „Kui mu tütred kodust lahkusid,” ütleb üks abielumees, „hakkasin oma naisega uuesti kurameerima.” Teine abielumees lausub: „Tunneme huvi teineteise tervise vastu ning tuletame teineteisele meelde vajadust aktiivselt liikuda.” Et mitte tunda üksindust, ilmutavad nad naisega külalislahkust teiste koguduseliikmete vastu. Teiste vastu huvi ilmutamine toob tõesti õnnistusi. Pealegi meeldib see Jehoovale (Filiplastele 2:4; Heebrealastele 13:2, 16).

13. Milline osa on avalusel ja aususel ajal, mil abielupaar koos vananeb?

¹³ Ärge lubage seda, et teil abikaasaga tekiks suhtlemislõhe. Kõnelge omavahel avameelselt (Õpetussõnad 17:27). „Süvendame teineteisemõistmist, olles hoolitsevad ja tähelepanelikud,” märgib üks abielumees. Samal arvamusel on ka tema naine, kes ütleb: „Vanemaks saades oleme hakanud tundma naudingut ühisest teejoomisest, vestlemisest ning koos töötamisest.” Kui olete avalad ja ausad, võivad abielusidemed tugevneda, nii et need saavutavad vastupidavuse, mis nurjab Saatana, abielu lõhkuja rünnakud.

TUNDKE RÕÕMU OMA LAPSELASTEST

14. Milline osa oli nähtavasti vanaemal Timoteosest kristlase kasvatamisel?

¹⁴ Lapselapsed on eakate „kroon” (Õpetussõnad 17:6). Olla lastelaste seltsis võib tuua tõelist rõõmu — see võib ergastada ja värskendada. Piibel ütleb tunnustussõnu vanaema Loise kohta, kes koos tütre Euniikega jagas oma usulisi tõekspidamisi väikesele tütrepojale Timoteosele. See poiss kasvas üles teadmises, et nii tema ema kui ka vanaema hindavad kõrgelt Piibli tõde (2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15).

15. Millise väärtusliku panuse võivad anda vanavanemad, kui pidada silmas lapselapsi, kuid millest nad peaksid hoiduma?

¹⁵ Niisiis on see konkreetne valdkond, kuhu vanavanemad võivad anda oma kõige väärtuslikuma panuse. Vanavanemad, te olete juba jaganud oma teadmisi Jehoova eesmärkidest oma lastele. Nüüd saate teha sedasama järgmisele sugupõlvele! Paljud väiksed lapsed kuulavad põnevusega, kui nende vanavanemad piiblilugusid jutustavad. Muidugi mõista ei võta te endale isa vastutust juurutada oma lastesse Piibli tõdesid (5. Moosese 6:7). Te vaid toetate teda selles. Olgu lauliku palve ka teie palve: „Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile!” (Laul 71:18; 78:5, 6).

16. Kuidas võivad vanavanemad hoiduda tekitamast oma perekonnas pingeid?

¹⁶ Kahjuks hellitavad mõned vanavanemad lapsukesi sedavõrd, et vanavanemate ja nende täiskasvanud laste suhted hakkavad pingestuma. Ent tänu teiepoolsele siirale lahkusele on ehk teie lapselastel kergem usaldada teid, juhul kui neil pole eriti tahtmist asja oma vanemate ette tuua. Mõnikord loodavad lapsed, et nende leebed vanavanemad astuvad välja nende poolel ja vanemate vastu. Mida siis teha? Näidake üles tarkust ja julgustage oma lapselapsi olema oma vanematega avameelsed. Te võite selgitada, et see meeldib Jehoovale (Efeslastele 6:1—3). Kui vaja, võite pakkuda end sillutama lastele teed vanemate poole pöördumiseks ning viimastega eelnevalt asjast kõnelda. Rääkige oma lapselastele avameelselt sellest, mida olete aastatega õppinud. Teie ausus ja siirus võib neile kasu tuua.

VANANEDES KOHANEGE OLUKORRAGA

17. Millist lauliku otsustavust peaksid vananevad kristlased jäljendama?

¹⁷ Aastate veeredes leiate, et te ei suuda enam teha kõike, mida olete harjunud tegema või mida tahaksite teha. Kuidas siis vananemisprotsessiga leppida ja hakkama saada? Võite küll oma arust tunda end 30-aastastena, kuid pilk peeglisse reedab asjade tegeliku seisu. Ärge kaotage julgust! Laulik anus Jehoovat: „Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!” Jäljendage kindlameelselt lauliku otsustavust. Ta lausus: „Mina ootan alati ja suurendan kõike su kiidetavust!” (Laul 71:9, 14).

18. Kuidas võib küps kristlane oma pensioniiga hästi ära kasutada?

¹⁸ Paljud on juba eelnevalt valmistunud selleks, et pärast pensionile jäämist Jehoovat rohkem kiita. „Pidasin juba ette plaani, mida hakkan tegema siis, kui tütar lõpetab kooli,” selgitab üks isa, kes nüüd on pensionil. „Otsustasin teha algust täisaegse kuulutusteenistusega ning müüsin ära oma äri, et võiksin Jehoovat suuremal määral teenida. Palusin Jumalalt juhatust.” Pensioniea lähenedes olgu teile lohutuseks meie Suure Looja teadaanne: „Teie vana eani ma olen seesama ja hallide juusteni ma kannan teid” (Jesaja 46:4).

19. Millist nõu antakse neile, kes hakkavad vanaks jääma?

¹⁹ Kui jäädakse pensionile, ei pruugi kohanemine sugugi kerge olla. Apostel Paulus andis eakatele meestele nõu olla „harjumustes mõõdukad”. See nõuab mõõdukust kõiges ega luba anda järele kalduvusele pidada hõlbupõlve. Pärast pensionile jäämist läheb ehk rohkemgi kui enne tarvis kindlat elurütmi ja enesedistsipliini. Niisiis, olge toimekad ja „ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu” (1. Korintlastele 15:58). Laiendage oma tegevust, et teisi aidata (2. Korintlastele 6:13). Paljud kristlased teevad seda, kuulutades innukalt head sõnumit, nii nagu nende iga seda võimaldab. Vananedeski olge „terved usus, armastuses, vastupidavuses” (Tiitusele 2:2, NW).

KUIDAS SAADA ÜLE ABIKAASA KAOTUSEST

20., 21. a) Mis praeguses asjadesüsteemis lõpuks abielupaare lahutab? b) Kuidas on Anna leinavatele abikaasadele suurepäraseks eeskujuks?

²⁰ Praeguses asjadesüsteemis peab paika kurb tõsiasi, et lõpuks lahutab abielupaare surm. Leinavad kristlikud abikaasad teavad, et nende kallid kadunud on praegu surmaunes, ning nad loodavad neid kindlasti jälle näha (Johannese 11:11, 25). Kuid ikkagi on kaotus ränk. Kuidas võib leinamajäänu sellest üle saada?a

²¹ Aitab ka see, kui meenutada, mida tegi üks piiblitegelane. Anna jäi leseks juba seitse aastat pärast abiellumist, ja kui me temast loeme, on ta 84 aastat vana. Võime olla kindlad, et ta tundis kurvastust, kui kaotas oma mehe. Kuidas ta hakkama sai? Ta oli ööd ja päevad templis Jehoova Jumala pühas teenistuses (Luuka 2:36—38). See, et Anna kasutas oma elu palvemeelseks teenistuseks, oli kahtlemata tähtsaks vastuteguriks kurbusele ja üksindusele, mida ta lesena tundis.

22. Kuidas on mõned lesed saanud üle üksindusest?

²² „Mulle on olnud kõige raskem see, et mul pole partnerit, kellega kõnelda,” selgitab kümme aastat tagasi leseks jäänud 72-aastane naine. „Minu mees oli hea kuulaja. Meil oli tavaks teha juttu kogudusest ja osalemisest kristlikus teenistuses.” Üks teine leseks jäänud naine lausub: „Kuigi aeg parandab haavad, on minu meelest õigem öelda, et paranemisele aitab kaasa just see, kuidas inimene kasutab oma aega. On rohkem võimalusi teisi aidata.” Üks 67-aastane lesestunud mees avaldab samasugust arvamust: „Suurepärane viis, kuidas raskest kaotusest üle saada, on pühenduda teiste lohutamisele.”

JUMAL PEAB MEID MEIE VANAS EASKI KALLIKS

23., 24. Millist suurepärast lohutust pakub Piibel eakatele, sealjuures eriti neile, kes on jäänud leseks?

²³ Kuigi surm võib röövida kalli kaasa, jääb Jehoova alati ustavaks ja kindlaks. „Üht ma olen palunud Jehoovalt,” laulis vanaaja kuningas Taavet, „seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Jehoova kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Jehoova teenistuse armsust ja mõtiskleda tema templis!” (Laul 27:4).

²⁴ „Austa leski, kes on õiged lesknaised,” kutsub üles apostel Paulus (1. Timoteosele 5:3). Sellele juhendile järgnev nõuanne näitab, et lesed, kes on seda väärt ja kel pole lähedasi sugulasi, võivad koguduselt vajalikku materiaalset abi saada. Igal juhul hõlmab juhend „austa” ka mõtet, et neid tuleb kalliks pidada. Milliseks lohutuseks võib küll olla jumalakartlikele leskedele teadmine, et Jehoova peab neid kalliks ning toetab neid! (Jakoobuse 1:27.)

25. Milline eesmärk on eakatel ikka?

²⁵ „Vanade ehteks on hallid juuksed,” annab Jumala inspireeritud Sõna teada. Need on „ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel” (Õpetussõnad 16:31; 20:29). Niisiis, ükskõik kas olete abielus või taas üksi, hoidke alati Jehoova teenistust oma elus esikohal. Nõnda on teil praegu Jumala ees hea nimi ning tulevikuväljavaade elada igavesti maailmas, kus pole enam vanaduse vaeva (Laul 37:3—5; Jesaja 65:20).

1. Mida me oleme oma vanematele võlgu ning kuidas me peaksime seetõttu neisse suhtuma ja nendega käituma?

„KUULE oma isa, kes sind on sigitanud, ja ära põlga oma ema, kui ta on vanaks saanud,” andis üks tark mees juba kaua aega tagasi nõu (Õpetussõnad 23:22). „Iial ei põlgaks ma neid!” võid ehk öelda. Selle asemel, et oma ema — või ka isa — põlata, tunneb enamik meist nende vastu sügavat armastust. Me mõistame, et võlgneme neile väga palju. Kõigepealt on vanemad andnud meile elu. Kuigi Jehoova on Eluallikas, poleks meid ilma vanemateta lihtsalt olemas. Mitte miski, mida me oma vanematele saaksime anda, ei ole nii kallihinnaline, kui seda on elu. Lisaks võiks mõelda kasvõi eneseohverdusele, murele ja hoolele, kulutustele ning armastavale hoolitsusele, mida läheb tarvis, et aidata last tema eluteel lapsepõlvest täiskasvanuikka. Kui arukas on seega Jumala Sõna nõuanne: „’Austa oma isa ja ema! .. Et su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal!’ ” (Efeslastele 6:2, 3)!

EMOTSIONAALSETE VAJADUSTE MÕISTMINE

2. Kuidas saavad täiskasvanud lapsed osutada oma vanematele kohast ’tänulikkust’?

² Apostel Paulus kirjutas kristlastele: „[Lapsed või lapselapsed] õppigu esmalt ise jumalakartlikult kohtlema eneste peret ja tänulikult tasuma, mis nad on võlgu oma vanematele; sest see on meeldiv Jumala silmis” (1. Timoteosele 5:4, UT). Täiskasvanud lapsed osutavad sellist kohast ’tänulikkust’, kui näitavad, et nad hindavad neid armastust, tööd ja hoolitsust täis aastaid, mis nende vanemad ja vanavanemad nende peale on kulutanud. Üks viis, kuidas lapsed seda teha saavad, on see, et nad mõistavad, et eakatel inimestel, nagu kõigil teistelgi, on sageli lausa äärmine vajadus armastuse ja julgustuse järele. Nagu meil kõigil, on ka neil vaja tunda, et neid peetakse kalliks. Neil on vaja tunda, et nende elu on väärtuslik.

3. Kuidas me võime austada vanemaid ja vanavanemaid?

³ Niisiis võime austada oma vanemaid ja vanavanemaid sellega, kui anname neile teada, et me armastame neid (1. Korintlastele 16:14). Peaksime pidama meeles, et kui meie vanemad ei ela koos meiega, võivad meilt saabuvad teated neile väga palju tähendada. Südantsoojendav kiri, telefonikõne või külaskäik võib neile palju rõõmu tuua. Jaapanis elav Miyo kirjutas, kui ta oli 82 aastat vana: „Tütar [, kelle mees on reisiv jumalasulane,] ütleb mulle: ’Ema, ole kena ja „reisi” koos meiega.’ Ta saadab mulle oma iganädalase marsruudi ja telefoninumbri. Võin lüüa lahti oma kaardi ning öelda: ’Nii. Nüüd nad on siin!’ Tänan alati Jehoovat, et ta on mind õnnistanud sellise lapsega.”

MATERIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMINE

4. Kuidas õhutas juudi usupärimus kalkust eakate vanemate vastu?

⁴ Kas võiks vanemate austamine tähendada ka nende materiaalsete vajaduste eest hoolitsemist? Muidugi. See on sageli vajalik. Jeesuse päevil pidasid juudi usujuhid kinni pärimusest, et kui inimene teatab, et ta on oma raha või vara „pühendanud templile ohvrianniks”, pole ta enam kohustatud seda vanemate eest hoolitsemiseks kasutama (Matteuse 15:3—6, UT). Kui kalk! Tegelikult ei õhutanud need usujuhid inimesi oma vanemaid mitte austama, vaid hoopis hoolimatult kohtlema ning jätma isekalt arvestamata nende vajadused. Meie ei taha eales seda teha! (5. Moosese 27:16.)

5. Miks hõlmab vanemate austamine vahel ka rahalise abi osutamist, vaatamata mõningates maades antavale riiklikule sotsiaalabile?

⁵ Tänapäeval hoolitseb paljudes maades riiklik sotsiaalamet eakate inimeste selliste materiaalsete vajaduste eest nagu näiteks toit, riided ja peavari. Lisaks sellele on ehk eakad inimesed ka ise saanud oma vanaduspäeviks midagi tagavaraks koguda. Kui aga need tagavarad on ammendatud või kui neist ei piisa, austavad lapsed oma vanemaid, kui teevad nende vajaduste eest hoolitsedes kõik, mis suudavad. Tegelikult on hoolitsemine eakate vanemate eest tõend Jumalale andumusest, see tähendab, inimese andumusest Jehoova Jumalale, perekonnakorralduse Alusepanijale.

ARMASTUS JA ENESEOHVERDUS

6. Kuidas on mõned enda elu korraldanud, hoolitsemaks oma vanemate vajaduste eest?

⁶ Paljud täiskasvanud lapsed on hoolitsenud oma põdurate vanemate eest, ilmutades armastust ja eneseohverdust. Mõned on võtnud vanemad enda juurde elama või kolinud nende lähedale. Teised jälle on kolinud oma vanemate juurde. Kui asjad on nõnda seatud, on see osutunud tihti nii vanematele kui ka lastele õnnistuseks.

7. Miks pole hea olla liiga rutakas, kui tuleb langetada eakaid vanemaid puudutavaid otsuseid?

⁷ Kuid mõnikord ei too sellised muudatused midagi head. Miks? Ehk sellepärast, et otsused on langetatud liiga rutakalt või lähtudes pelgalt tunnetest. „Taipaja paneb tähele oma samme,” manitseb Piibel targalt (Õpetussõnad 14:15). Oletagem näiteks, et sinu eakal emal on raske üksi elada ning sinu arvates tuleks talle kasuks, kui ta sinu juurde koliks. Oma samme taiplikult kaaludes võiksid mõelda järgmistele asjadele. Millised on tema tegelikud vajadused? Ehk võiks olla sobivaks lahenduseks hoopis eraviisiline või riiklik hoolekanne? Kas ta soovib ära kolida? Kui soovib, siis kuidas see mõjutab tema elu? Kas tal tuleb jätta maha oma sõbrad? Kuidas see võiks talle emotsionaalselt mõjuda? Kas sa oled sellest kõigest temaga rääkinud? Kuidas võiks selline muudatus mõjuda sinule, abikaasale ja teie lastele? Kui su ema on vaja hooldada, siis kes teeb seda? Kas kohustusi saab jagada? Kas oled asja arutanud kõigiga, kes sellega otseselt seotud on?

8. Kellega te saaksite nõu pidada, kui otsustate, kuidas oma eakaid vanemaid aidata?

⁸ Kuna kohustus vanemate eest hoolitseda lasub perekonna kõigil lastel, oleks ehk tark korraldada perekonna-nõupidamine, nii et kõik saaksid otsuste langetamisel osaleda. Abiks võiks olla ka kõnelemine kristliku koguduse vanematega või sõpradega, kes on olnud samasuguses olukorras. „Nõupidamiseta nurjuvad kavatsused,” hoiatab Piibel, „aga lähevad korda paljude nõuandjate abiga” (Õpetussõnad 15:22).

OLGE EMPAATILISED JA MÕISTVAD

9., 10. a) Kuidas tuleks eakatele inimestele nende kõrgele vanusele vaatamata osutada tähelepanu? b) Kuidas peaks täiskasvanud laps alati oma vanematesse suhtuma, vaatamata sellele, milliseid samme ta nende heaks astub?

⁹ Et eakaid vanemaid austada, läheb meil tarvis empaatiat ja mõistmist. Kuna aastad nõuavad oma, võivad eakad inimesed leida, et järjest raskem on kõndida, süüa ja asju meeles pidada. Nad vajavad ehk abi. Tihti muutuvad lapsed ülemäära hoolitsevaks ning püüavad neid juhendada. Kuid eakad inimesed on täiskasvanud, kes on eluaeg kogunud tarkust ja kogemusi, eluaeg hoolitsenud endi eest ning langetanud ise otsuseid. Nende kui lapsevanemate ja täiskasvanute roll võib ehk olla nende identiteedi ning enesest lugupidamise keskmeks. Vanemad, kes tunnevad, et nad peavad oma elu juhtimise loovutama lastele, võivad muutuda masendunuks või vihaseks. Mõned, kelle meelest püütakse neilt röövida iseseisvust, võivad seda pahaks panna ja vastupanu avaldada.

¹⁰ Selliseid probleeme ei ole lihtne lahendada, kuid eakatele vanematele on kohane vastu tulla ja lubada neil ise endi eest hoolitseda ning ise otsuseid langetada, nii palju, kui see on võimalik. On tark mitte langetada otsuseid selle kohta, mis on teie vanematele kõige parem, ilma et te kõigepealt nendega kõneleksite. Nad on ehk juba palju kaotanud. Las neile jääda see, mis neil veel alles on. Võite leida, et mida vähem te püüate oma vanemate elu juhtida, seda paremad on teie suhted nendega. Õnnelikumad on nemad ja õnnelikumad olete teie. Ka siis, kui on hädavajalik nõuda neilt midagi, mis on neile kasulik, tingib vanemate austamine seda, et te suhtuksite nendesse kohase väärikuse ja lugupidamisega. Jumala Sõna annab nõu: „Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au!” (3. Moosese 19:32).

ÕIGE HOIAKU SÄILITAMINE

11.—13. Kuidas võib täiskasvanud laps saada hakkama tõsise ülesandega hoolitseda oma vanemate eest nende vanas eas ka siis, kui tal pole minevikus nendega häid suhteid olnud?

¹¹ Mõnikord takistab täiskasvanud lapsi oma eakaid vanemaid austamast see, millised suhted neil on olnud oma vanematega varasematel aegadel. Ehk oli sinu isa külm ja armastusetu, ema võimukas ja karm. Ehk tunned end olevat ikka veel frustreeritud, vihane või haavunud, kuna nad ei ole olnud sellised vanemad, nagu oleksid soovinud. Kas suudad taolistest tunnetest üle saada?a

¹² Basse, kes on kasvanud üles Soomes, jutustab: „Minu kasuisa oli olnud natslikul Saksamaal SS-ohvitser. Ta läks kergesti endast välja ning siis oli ta ohtlik. Mitu korda peksis ta ema minu silme all vaeseomaks. Kord, kui ta oli minu peale vihane, viibutas ta hoogsalt rihma ning lõi mulle pandlaga näkku. Sain nii ränga hoobi, et lendasin ülepeakaela teiselepoole voodit.”

¹³ Kuid asjal oli ka teine külg. Basse lisab: „Teisest küljest tegi ta väga kõvasti tööd ega säästnud end, et oma perekonna materiaalsete vajaduste eest hoolitseda. Eales ei ilmutanud ta minu vastu isalikku kiindumust, kuid ma teadsin, et tal on hingehaavad. Tema ema viskas ta kodust välja, kui ta oli veel poisike. Ta kasvas üles oma rusikate najal ning läks noore mehena sõtta. Suutsin teda mõningal määral mõista ega süüdistanud teda. Vanemaks saades üritasin teda nii palju kui võimalik kuni tema surmani aidata. See ei olnud kerge, kuid ma tegin, mis suutsin. Püüdsin talle kuni lõpuni hea poeg olla, ning arvan, et ta tunnustas seda.”

14. Milline kirjakoht kehtib kõigis olukordades, ka nendes, mis tulevad ette eakate vanemate eest hoolitsedes?

¹⁴ Perekonnas ettetulevate olukordade puhul, nagu ka kõige muu puhul, kehtib Piibli nõuanne: „Riietuge .. südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega, sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus [„Jehoova”, NW] teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie” (Koloslastele 3:12, 13).

KA HOOLDAJAD VAJAVAD HOOLITSUST

15. Miks tekitab vanemate hooldamine mõnikord ängistust?

¹⁵ Põdura vanema hooldamine on raske töö, millega kaasneb palju pingutusi, suur vastutus ja tohutu ajakulu. Kuid tihti on kõige rängem just asja emotsionaalne külg. On ängistav näha, kuidas vanemad kaotavad oma tervise, mälu ja iseseisvuse. Jutustab Sandy Puerto Ricost: „Ema oli meie pere keskpunkt. Tema eest hoolitsedes oli väga valus näha, kuidas ta kannatab. Kõigepealt hakkas ta lonkama; seejärel vajas ta keppi, seejärel kõndimistuge, seejärel ratastooli. Edasi läks kõik kuni surmani allamäge. Ta haigestus luuvähki ning vajas nii päeval kui ööl alalist hooldust. Vannitasime teda, toitsime teda ja lugesime talle ette. Oli väga raske — seda eriti emotsionaalselt. Kui mõistsin, et mu ema sureb, nutsin, sest ma armastasin teda nii väga.”

16., 17. Milline nõuanne võiks aidata hooldajal vaadata asjadele tasakaalukalt?

¹⁶ Kui sa leiad end olevat samasuguses olukorras, siis mida sa võiksid teha, et hakkama saada? Suureks abiks on see, kui sa Piiblit lugedes Jehoovat kuulad ja palve vahendusel temaga kõneled (Filiplastele 4:6, 7). Praktiline abinõu on see, et sa kindlasti sööd tasakaalustatud toitu ja püüad küllaldaselt magada. Nõnda toimides oled lähedase inimese hooldamiseks nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt paremas vormis. Võib-olla saaksid seada asjad nõnda, et võiksid võtta igapäevaelu rutiinist lühikese puhkuse. Isegi kui puhkust pole võimalik võtta, on ikkagi tark näha ette aeg lõõgastumiseks. Selleks, et enda jaoks aega varuda, saad ehk korraldada asjad nõnda, et keegi teine on sel ajal sinu haige vanema juures.

¹⁷ Pole kaugeltki harv juhus, kui täiskasvanud hooldaja nõuab endalt liiga palju. Kuid ära tunne end süüdlasena selles, mida sa ei saa teha. On asjaolusid, millest tingituna sul on ehk tarvis viia oma lähedane inimene hooldekodusse. Kui oled hooldaja, ära nõua endalt ülemäära palju. Sul ei tule tasakaalustada mitte ainult oma vanemate, vaid ka oma laste, abikaasa ja enda vajadused.

JÕUD, MIS ÜLETAB TAVAPÄRASE

18., 19. Millist tuge on Jehoova tõotanud anda ja milline kogemus näitab, et ta peab oma tõotusest kinni?

¹⁸ Jehoova annab oma Sõna Piibli kaudu armastavalt juhatust, mis võib olla eakaid vanemaid hooldavale inimesele suureks abiks, kuid see pole ainuke abi, mida ta annab. „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad,” kirjutas laulik inspiratsiooni mõjutusel. „Ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid!” Jehoova aitab ehk kaitseb talle ustavaid inimesi ka kõige raskemates olukordades (Laul 145:18, 19).

¹⁹ Filipiinidel elav Myrna õppis seda, hooldades oma ema, kelle oli muutnud abituks ajurabandus. „Pole midagi masendavamat kui näha, kuidas sulle lähedane inimene kannatab ega ole võimeline ütlema, mis talle valu teeb,” kirjutab Myrna. „Mulle näis, otsekui vaataksin pealt, kuidas ta tasapisi upub, kuid ma polnud võimeline midagi tegema. Palju kordi laskusin põlvili ja rääkisin Jehoovale, kui väsinud ma olen. Ma kisendasin nagu Taavet, kes anus Jehoovat, et see paneks tema pisarad oma lähkrisse ja teda meeles peaks [Laul 56:9]. Ja nagu Jehoova on tõotanud, andiski ta mulle vajalikku jõudu. ’Jehoova oli mulle toeks!’ ” (Laul 18:19.)

20. Milline Piibli tõotus aitab hooldajatel jääda optimistlikuks ka siis, kui hooldatav inimene sureb?

²⁰ Öeldakse, et eakate vanemate hooldamine on „lugu, millel pole õnnelikku lõppu”. Ka kõige hoolsamatele pingutustele vaatamata võivad hooldatavad eakad surra, nii nagu suri Myrna ema. Kuid need, kes loodavad Jehoova peale, teavad, et surm ei ole loo lõpp. Apostel Paulus ütles: „Mul on see lootus Jumala peale, .. et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine” (Apostlite teod 24:15). Need, kellelt surm on röövinud eakad vanemad, leiavad lohutust ülestõusmislootusest ja tõotusest, et Jumal loob rõõmurikka uue maailma, kus „surma ei ole enam” (Ilmutuse 21:4).

21. Milliseid häid tulemusi annab eakate inimeste austamine?

²¹ Jumala sulased peavad oma vanematest sügavalt lugu ka siis, kui need on ehk juba vanaks jäänud (Õpetussõnad 23:22—24). Nad austavad neid. Nõnda toimides kogevad nad seda, mida ütleb inspireeritud õpetussõna: „Olgu su isal ja emal rõõm, kes sind on sünnitanud, hõisaku!” (Õpetussõnad 23:25). Ja mis kõige tähtsam, need, kes austavad oma eakaid vanemaid, meeldivad ka Jehoova Jumalale ning toovad talle au.

1. Milline oli Jehoova eesmärk seoses perekonnakorraldusega?

KUI Jehoova sõlmis Aadama ja Eeva abielu, väljendas Aadam oma rõõmu sõnadega, mida võib pidada esimeseks talletatud heebrea luuleks (1. Moosese 2:22, 23). Ent Loojal oli seejuures mõttes rohkem kui vaid see, et inimlastele rõõmu valmistada. Ta tahtis, et abielupaarid ja perekonnad täidaksid tema tahet. Ta ütles esimesele paarile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” (1. Moosese 1:28). Milline suurejooneline ja tasutoov ülesanne see küll oli! Kui õnnelikud oleksid nemad ise ja nende tulevased lapsed küll olnud, kui Aadam ja Eeva oleksid Jehoova tahet kõigiti kuulekalt täitnud!

2., 3. Kuidas võivad perekonnad tänapäeval suurimat rõõmu leida?

² Ka tänapäeval on perekond kõige õnnelikum siis, kui see üheskoos Jumala tahet täidab. Apostel Paulus kirjutas: „Jumalakartusest on kasu kõigile asjadele ja sellel on käesoleva ja tulevase elu tõotus” (1. Timoteosele 4:8). Perekond, kes elab jumalakartlikult ja järgib Jehoova juhendeid, mis on toodud Piiblis, leiab rõõmu ’käesolevast elust’ (Laul 1:1—3; 119:105; 2. Timoteosele 3:16). Isegi kui ainult üks perekonnaliige rakendab Piibli põhimõtteid ellu, on olukord parem kui siis, kui mitte keegi ei tee seda.

³ Selles raamatus on käsitletud paljusid Piibli põhimõtteid, mis aitavad kaasa perekonnaõnnele. Tõenäoliselt oled tähele pannud, et mõningatest neist räägitakse raamatus korduvalt. Mispärast? Sest need on jõulised tõed, mis tulevad perekonnaelu eri tahkudes kõigile kasuks. Perekond, kes püüab neid Piibli põhimõtteid ellu rakendada, näeb, et jumalakartusel on tõesti ’käesoleva elu tõotus’. Vaadakem veel kord nelja tähtsat põhimõtet.

ENESEVALITSEMISE VÄÄRTUS

4. Miks on enesevalitsemine abielus väga oluline?

⁴ Kuningas Saalomon sõnas: „Otsekui mahakistud linn, millel pole müüri, on mees, kes ei talitse oma meelt!” (Õpetussõnad 25:28; 29:11). Neil, kes tahavad, et nende abielu oleks õnnelik, on väga oluline ’talitseda oma meelt’ ehk valitseda ennast. Kui inimene annab maad destruktiivsetele emotsioonidele, nagu raev või ebamoraalne lihahimu, põhjustab see kahju, mille heastamine nõuab aastaid — kui seda üldse on võimalik heastada.

5. Kuidas võib ebatäiuslik inimene enesevalitsemist arendada ja millist kasu see toob?

⁵ Muidugi ei suuda ükski Aadama järglane oma ebatäiuslikku liha täielikult valitseda (Roomlastele 7:21, 22). Kuid enesevalitsemine on üks vaimu vili (Galaatlastele 5:22, 23, NW). Niisiis aitab Jumala vaim meil enesevalitsemist üles näidata, kui me palume seda omadust, rakendame ellu vastavaid Pühakirja nõuandeid, seltsime nendega, kes seda ilmutavad, ning väldime neid, kes ei ilmuta (Laul 119:100, 101, 130; Õpetussõnad 13:20; 1. Peetruse 4:7). Seesugune teguviis aitab meil ’põgeneda hooruse eest’ isegi siis, kui tunneme kiusatust (1. Korintlastele 6:18). Me hoidume ka vägivallast ning me kas väldime alkoholismi või siis saame sellest võitu. Samuti käitume provotseerivates ning rasketes olukordades rahulikumalt. Õppigem kõik — kaasa arvatud lapsed — seda väga tähtsat vaimu vilja arendama (Laul 119:1, 2).

ÕIGE SUHTUMINE PEA-SEISUNDISSE

6. a) Millise alluvusjärjekorra on Jumal paika pannud? b) Mida peab mees meeles pidama, kui ta tahab, et pea-seisundi rakendamine tema perekonnale õnne tooks?

⁶ Teine tähtis põhimõte on pea-seisundi tunnustamine. Paulus kirjeldas õiget alluvusjärjekorda, öeldes: „Ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea” (1. Korintlastele 11:3). See tähendab, et mees juhib perekonda, naine toetab teda lojaalselt ning lapsed kuuletuvad oma vanematele (Efeslastele 5:22—25, 28—33; 6:1—4). Ent pane tähele, et pea-seisundi rakendamine toob õnne ainult siis, kui seda tehakse õigesti. Jumalakartlikud abielumehed teavad, et perekonnapea ei ole diktaator. Nad jäljendavad oma Pead Jeesust. Kuigi Jeesus pidi saama „kõigi asjade üle peaks”, ta ei „tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima” (Efeslastele 1:22; Matteuse 20:28). Samamoodi ei kasuta kristlik mees pea-seisundit mitte selleks, et iseendale kasu tuua, vaid selleks, et kanda hoolt oma naise ja laste eest (1. Korintlastele 13:4, 5).

7. Millised Pühakirja põhimõtted aitavad abielunaisel täita seda rolli, mille Jumal on talle perekonnas määranud?

⁷ Mis puutub naise rolli, siis ei võistle jumalakartlik naine oma mehega ega püüa tema üle valitseda. Ta on rõõmus, et võib teda toetada ja temaga koostööd teha. Mõnikord ütleb Piibel naise kohta, et ta „kuulub” oma mehele, mis on selge viide sellele, et mees on naise pea (1. Moosese 20:3, NW). Abielu kaudu on naine „mehe käsu” all (Roomlastele 7:2). Samal ajal aga nimetab Piibel naist „abiliseks” ja „täienduseks” (1. Moosese 2:20, NW). Tal on omadusi ja võimeid, mida tema mehel pole, ning ta toetab oma meest, kus vaja (Õpetussõnad 31:10—31). Samuti ütleb Piibel, et abielunaine on oma abikaasa „partner”, kes töötab temaga õlg õla kõrval (Malakia 2:14, NW). Need Pühakirja põhimõtted aitavad abielumehel ja -naisel mõista teineteise seisundit ning kohelda üksteist kohase lugupidamise ja väärikusega.

’OLE NOBE KUULMA’

8., 9. Selgita, millised põhimõtted aitavad kõigil pereliikmetel oma suhtlemisoskust parandada.

⁸ Käesolevas raamatus on sageli toonitatud suhtlemise vajalikkust. Mispärast? Sellepärast, et kui inimesed üksteisega räägivad ja üksteist tõesti ära kuulavad, on kergem probleeme lahendada. Korduvalt rõhutati seda, et suhtlemine on kahepoolne tegevus. Jünger Jakoobus väljendas seda nõnda: „Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima” (Jakoobuse 1:19).

⁹ Samuti on tähtis olla valvas selles suhtes, kuidas me räägime. Mõtlematud, riiakad või karmilt kriitilised sõnad ei taga edukat suhtlemist (Õpetussõnad 15:1; 21:9; 29:11, 20). Isegi kui see, mida me ütleme, on õige, toovad meie sõnad tõenäoliselt rohkem kahju kui kasu, kui need on öeldud julmalt, uhkelt või tundetult. Meie kõne peaks olema meeldiv, „soolaga soolatud” (Koloslastele 4:6). Meie sõnad peaksid olema nagu „kuldõunad hõbevaagnail” (Õpetussõnad 25:11). Kui perekond õpib hästi suhtlema, astub ta suure sammu õnne saavutamise suunas.

ARMASTUSE VÄGA OLULINE ROLL

10. Mis liiki armastus on abielus väga oluline?

¹⁰ Sõna „armastus” kasutatakse käesolevas raamatus korduvalt. Kas sa mäletad, mis liiki armastusele on siin peamiselt viidatud? On tõsi, et romantiline armastus (kreeka keeles eʹrōs) etendab abielus tähtsat rolli ning et edukates abieludes on mehe ja naise vahel sügav kiindumus ning sõprus (kreeka keeles phi·liʹa). Kuid veelgi tähtsam on see armastus, mida kreeka keeles tähistatakse sõnaga a·gaʹpē. See on seesama armastus, mida me kasvatame Jehoova, Jeesuse ja oma ligimeste vastu (Matteuse 22:37—39). Seda armastust osutab Jehoova inimkonna vastu (Johannese 3:16). Kui imepärane see küll on, et me võime ilmutada sedasama armastust oma abikaasa ning laste vastu! (1. Johannese 4:19.)

11. Kuidas aitab armastus abielu õnnestumisele kaasa?

¹¹ Abielus on see ülev armastus tõesti „täiuslik ühtsuse side” (Koloslastele 3:14, NW). See liidab abikaasad ühte ning ajendab neid tegema seda, mis on parim teineteisele ning nende lastele. Kui perekonnal tuleb ette raskeid olukordi, aitab armastus ühiselt lahendust leida. Kui abikaasad jäävad vanemaks, aitab armastus neil teineteist toetada ning jätkuvalt hinnata. „Armastus .. ei otsi omakasu, .. tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik! Armastus ei hävi ilmaski!” (1. Korintlastele 13:4—8).

12. Miks see, kui abikaasad armastavad Jumalat, aitab abielu tugevdada?

¹² Abieluliit on eriti tugev siis, kui seda ei kinnita mitte üksnes abikaasadevaheline armastus, vaid eeskätt armastus Jehoova vastu (Koguja 4:9—12). Mispärast? Apostel Johannes kirjutas: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske” (1. Johannese 5:3). Niisiis ei peaks abikaasad õpetama oma lapsi jumalakartuses mitte üksnes sellepärast, et nad neid väga armastavad, vaid ka sellepärast, et see on Jehoova käsk (5. Moosese 6:6, 7). Nad ei peaks hoiduma ebamoraalsusest mitte ainult seetõttu, et nad armastavad teineteist, vaid eelkõige seepärast, et nad armastavad Jehoovat, kes „nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid” (Heebrealastele 13:4). Isegi kui ühe partneri tõttu on abielus raskeid probleeme, ajendab armastus Jehoova vastu teist partnerit lakkamatult Piibli põhimõtetest kinni pidama. Need perekonnad, kus pereliikmete vahelist armastust tugevdab armastus Jehoova vastu, on tõesti õnnelikud!

PEREKOND, KES TÄIDAB JUMALA TAHET

13. Kuidas aitab otsusekindlus Jumala tahte täitmisel koondada tähelepanu tõeliselt tähtsatele asjadele?

¹³ Kristlase elu keskpunktiks on Jumala tahte täitmine (Laul 143:10). Seda jumalakartlik eluviis tegelikult tähendabki. Jumala tahte täitmine aitab perekondadel koondada tähelepanu tõeliselt tähtsatele asjadele (Filiplastele 1:9, 10). Näiteks hoiatas Jeesus: „Ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga; ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed” (Matteuse 10:35, 36). Nagu Jeesus hoiatas, on paljusid tema järelkäijaid taga kiusanud nende omad perekonnaliikmed. Kui kurb ja rõhuv olukord! Kuid siiski ei tohiks perekondlikud sidemed saada tähtsamaks kui armastus Jehoova Jumala ja Jeesuse Kristuse vastu (Matteuse 10:37—39). Kui inimene jääb kindlaks, vaatamata perekonna vastuseisule, võivad vastupanijad jumalakartuse häid vilju nähes muutuda (1. Korintlastele 7:12—16; 1. Peetruse 3:1, 2). Isegi kui nõnda ei juhtu, ei too see, kui vastupanu tõttu Jumala teenimisest loobutakse, mingit püsivat kasu.

14. Kuidas aitab soov täita Jumala tahet lapsevanematel oma laste parimaid huve teenida?

¹⁴ Jumala tahte täitmine aitab lapsevanematel õigeid otsuseid langetada. Näiteks suhtuvad vanemad mõnes ühiskonnas lastesse üldiselt kui investeeringusse, lootes, et lapsed nende eest vanas eas hoolt kannavad. Kuigi täiskasvanud lastel on õige ja kohane oma eakate vanemate eest hoolt kanda, ei tohiks vanemad sel kaalutlusel lapsi materialistlikule eluteele juhtida. Kui vanemad kasvatavad oma lapsi materiaalset vara rohkem hindama kui vaimseid asju, ei tule see lastele küll kuidagi kasuks (1. Timoteosele 6:9).

15. Mil moel oli Timoteose ema Euniike hea näide vanemast, kes täidab Jumala tahet?

¹⁵ Selles suhtes on heaks eeskujuks Euniike, Pauluse noore sõbra Timoteose ema (2. Timoteosele 1:5). Kuigi Euniike oli abielus uskmatuga, läks tal koos Timoteose vanaema Loisega korda kasvatada Timoteosest jumalakartust taotlev inimene (2. Timoteosele 3:14, 15). Kui Timoteos oli küllalt vana, lubas Euniike tal kodunt lahkuda ning Pauluse misjonikaaslasena Kuningriigi kuulutustööd alustada (Apostlite teod 16:1—5). Kui rõõmus ta küll võis olla, kui tema pojast sai silmapaistev misjonär! Timoteose jumalakartlikkus täisealisena näitab, et ta sai varases eas hea kasvatuse. Kindlasti leidis Euniike rahuldust ja rõõmu, kuuldes teateid Timoteose ustavast teenistusest, kuigi ta võib-olla tundis puudust sellest, et Timoteost tema juures pole (Filiplastele 2:19, 20).

PEREKOND JA SINU TULEVIK

16. Millist kohast hoolitsust Jeesus pojana üles näitas, kuid mis oli tema peamine eesmärk?

¹⁶ Jeesus kasvatati üles jumalakartlikus perekonnas ning täiskasvanuna hoolitses ta oma ema eest, nagu pojale kohane (Luuka 2:51, 52; Johannese 19:26). Ent Jeesuse peamine eesmärk oli täita Jumala tahet ning tema puhul hõlmas see ka inimestele selle võimaluse avamist, et nad võiksid nautida igavest elu. Selleks andis ta oma täiusliku inimelu lunaks patuse inimkonna eest (Markuse 10:45; Johannese 5:28, 29).

17. Millised hiilgavad võimalused avas Jeesuse ustav elutee nendele, kes täidavad Jumala tahet?

¹⁷ Pärast Jeesuse surma äratas Jehoova ta taevasele elule, andis talle suure meelevalla ning seadis ta lõpuks taevase Kuningriigi Kuningaks (Matteuse 28:18; Roomlastele 14:9; Ilmutuse 11:15). Jeesuse ohver avas mõningatele inimestele võimaluse saada selle Kuningriigi kaasvalitsejateks. Lisaks avas see ohver kõigile teistele ausa südamega inimestele võimaluse nautida täiuslikku elu maa peal, taastatud paradiislikes tingimustes (Ilmutuse 5:9, 10, NW; 14:1, 4; 21:3—5; 22:1—4). Meil on tänapäeval suurim eesõigus rääkida seda hiilgavat head sõnumit oma ligimestele (Matteuse 24:14).

18. Mida tuletatakse meelde nii perekondadele kui üksikisikutele, ja mida neid julgustatakse tegema?

¹⁸ Nagu apostel Paulus näitas, kaasneb jumalakartliku eluga tõotus, et inimesed võivad pärida need „tulevase” elu õnnistused. Kindlasti on see parim viis õnne leidmiseks! Pea meeles, et „maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:17). Niisiis, ükskõik kas oled laps või lapsevanem, abielumees või -naine, lastega või lasteta vallaline täiskasvanu, püüa ikka täita Jumala tahet. Isegi kui koged survet või seisad silmitsi äärmiselt suurte raskustega, ära kunagi unusta, et sa oled elava Jumala sulane. Rõõmustagu sinu teod Jehoovat (Õpetussõnad 27:11). Ning toogu sinu käitumine sulle juba praegu õnne ning tulevases uues maailmas igavese elu!