Ole valvas Kuradi püüniste suhtes!

’Vabane Kuradi püünisest.’ (2. TIM. 2:26)

KUIDAS SA VASTAKSID?

Kuidas end läbi uurida, kui kipud teiste suhtes liialt kriitiline olema?

Mida sa võid Pilatuse ja Peetruse näidete põhjal õppida selle kohta, kuidas kartusele ja survele mitte järele anda?

Mil moel hoiduda liigsest süütundest?

1., 2. Milliseid Kurat-Saatana püüniseid me selles artiklis käsitleme?

KURAT-SAATAN varitseb Jehoova teenijaid. Erinevalt suurulukeid küttivast jahimehest ei ole tema eesmärk oma ohvreid tingimata surmata. Kuradi peamine eesmärk on hoopis saak elusalt kätte saada ja panna inimene tegema seda, mida tema tahab. (Loe 2. Timoteosele 2:24—26.)

² Selleks et püüda saak elusalt kinni, võib kütt kasutada mõnda püünist. Ta võib meelitada looma peidupaigast välja tulema, et uluk silmusesse püüda. Samuti võib ta tarvitada peidetud lõksu, millesse loom satub ootamatult. Kurat kasutab sarnaseid püüniseid, et Jumala teenijaid elusalt kinni püüda. Kui me ei soovi nendesse sattuda, tuleb meil olla valvsad ja panna tähele hoiatavaid märke, mis aitavad aru saada, et tegu on Saatana püünise või lõksuga. Selles artiklis arutletakse, kuidas me saame hoiduda kolmest lõksust, mida Saatan on mõningase eduga kasutanud. Nendeks on 1) teistest halva rääkimine, 2) inimesekartus ja kaasinimeste surve ning 3) liigne süütunne. Järgmine artikkel räägib veel kahest Saatana lõksust ehk püünisest.

HOIDU SÜÜTAMAST TULD, MIDA PÕHJUSTAB TEISTEST HALVA RÄÄKIMINE

3., 4. Mis võib olla selle tagajärg, kui me ei talitse oma keelt ja räägime teistest halba? Too näide mõne olukorra kohta.

³ Et loomi peidupaikadest välja ajada, süütavad mõned jahimehed osa taimestikust põlema ja püüavad seejärel kinni loomi, kes üritavad põgeneda. Piltlikus mõttes soovib ka Kurat koguduses tule süüdata. Kui see tal õnnestub, saab ta ajada koguduseliikmed sellest turvapaigast eemale, mistõttu nad satuvad otse tema haardesse. Mil moel me võime eneselegi teadmata Saatanale asja lihtsamaks teha ja nii tema lõksu langeda?

⁴ Jaakobus võrdles keelt tulega. (Loe Jaakobuse 3:6—8.) Kui me ei talitse oma keelt ja räägime teistest halba, võime päästa koguduses valla tulekahju. Kuidas see võib juhtuda? Mõtle järgnevale olukorrale. Koguduse koosolekul teatatakse, et üks õde on määratud üldpioneeriks. Pärast koosolekut tuleb see kahe kuulutaja vahel jutuks. Üks neist on rõõmus ja soovib, et uuel pioneeril läheks kõik hästi. Teine seab kahtluse alla pioneeri ajendid, vihjates, et see õde püüab vaid koguduses silma paista. Millist neist kahest kuulutajast sooviksid sina enda sõbraks? Pole raske ära arvata, kumb neist süütab tõenäolisemalt oma kõnega koguduses tule.

5. Kuidas oleks hea end läbi uurida, et hoiduda süütamast tuld, mida põhjustab teistest halva rääkimine?

⁵ Kuidas me saame hoiduda süütamast tuld, mida põhjustab teistest halva rääkimine? Jeesus ütles: „Mida süda on täis, sellest suu räägib” (Matt. 12:34). Niisiis on esiteks vaja uurida oma südant. Kas me hoidume negatiivsetest tunnetest, mis õhutavad teistest halvustavalt rääkima? Näiteks kui kuuleme, et mõni vend pürgib mõne teenistuseesõiguse poole, siis kas usume, et tema ajendid on siirad, või arvame, et teda tõukab tagant isekus? Kui kipume olema küünilised, on hea meeles hoida, et ka Kurat seadis kahtluse alla ustava jumalateenija Iiobi ajendid (Iiob 1:9—11). Selle asemel et oma vennas kahtlema hakata, oleks meil parem mõelda sellele, miks me oleme tema suhtes kriitilised. Kas meil on tõesti selleks põhjust? Või kas meie südant on mürgitanud armastusetu vaim, mis on praegustel viimsetel päevadel niivõrd levinud? (2. Tim. 3:1—4.)

6., 7. a) Mis võib olla meie kriitilisuse põhjuseks? b) Kuidas me peaksime toimima, kui meid solvatakse või sõimatakse?

⁶ Mõelgem veel mõningatele põhjustele, miks me võime teiste suhtes kriitilised olla. Üheks põhjuseks võib olla soov omaenda saavutusi esile tõsta. Teisi maha tehes võime püüda neist paremad näida. Või siis otsime õigustusi sellele, miks me pole teinud seda, mida oleksime pidanud tegema. Ükskõik kas meid tõukab tagant uhkus, kadedus või ebakindlus, tagajärjed on igal juhul laastavad.

⁷ Võib-olla tunneme, et meie kriitika on õigustatud. Vahest on meid haavanud see, et keegi on meist halvasti rääkinud. Kui asi on nii, siis samaga tasumine pole lahendus. See lisaks vaid õli tulle ja täidaks Kuradi, mitte Jumala tahet (2. Tim. 2:26). Meile on heaks eeskujuks Jeesus. Kui teda sõimati, „ei sõimanud ta vastu”. Selle asemel ta „usaldas end selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt” (1. Peetr. 2:21—23). Jeesus oli kindel, et Jehoova seab asjad korda omal ajal ja viisil. Ka meie peaksime selles kindlad olema. Kui meie sõnad on tervistavad, siis aitame koguduses hoida „rahusidet”. (Loe Efeslastele 4:1—3.)

HOIA EEMALE SILMUSEST, MILLEKS ON KARTUS JA SURVE

8., 9. Miks mõistis Pilatus Jeesuse süüdi?

⁸ Püünisesse sattunud loom kaotab oma liikumisvabaduse. Samamoodi kaotab see, kes annab järele inimesekartusele ja sellega kaasnevale kaasinimeste survele, vähemalt mõningal määral kontrolli oma elu üle. (Loe Õpetussõnad 29:25.) Käsitlegem näiteid kahest väga erinevast mehest, kes andsid järele inimesekartusele ja kaasinimeste survele, ning vaadakem, mida me saame neist lugudest õppida.

⁹ Rooma maavalitseja Pontius Pilatus teadis, et Jeesus on süütu, ega tahtnud seetõttu teda süüdi mõista. Pilatus ütles Jeesuse kohta koguni, et see polnud „pannud toime midagi, mis oleks surma väärt”. Sellest hoolimata mõistis Pilatus Jeesuse surma. Miks ta seda tegi? Ta andis järele rahvahulga survele (Luuka 23:15, 21—25). „Kui sa selle vabaks lased, siis ei ole sa keisri sõber!” karjusid vastased, kes soovisid niimoodi survet avaldades oma tahtmist saada (Joh. 19:12). Pilatus võis karta, et ta kaotab oma positsiooni — või isegi elu —, kui ta asub Kristuse poolele. Nii tegigi ta seda, mida Kurat tahtis.

10. Miks Peetrus salgas Kristuse?

¹⁰ Apostel Peetrus oli üks Jeesuse lähedasemaid kaaslasi. Ta teatas julgelt, et Jeesus on Messias (Matt. 16:16). Peetrus jäi ustavalt Jeesuse juurde, kui teised jüngrid ei saanud Jeesuse sõnadest aru ja jätsid ta maha (Joh. 6:66—69). Ja kui Jeesust tuldi arreteerima, haaras Peetrus mõõga, et oma isandat kaitsta (Joh. 18:10, 11). Hiljem aga andis Peetrus järele inimesekartusele ning isegi eitas, et ta Jeesus Kristust tunneb. Apostel sattus mõneks ajaks inimesekartuse püünisesse, mistõttu tal polnud julgust teha seda, mis on õige (Matt. 26:74, 75).

11. Millistele negatiivsetele mõjutustele võib meil tulla vastu seista?

¹¹ Kristlastena tuleb meil seista vastu survele teha seda, mille Jumal hukka mõistab. Tööandja või keegi teine võib sundida meid olema ebaausad või meelitada meid ebamoraalsusele. Õpilased puutuvad ehk kokku kaaslastega, kes ergutavad spikerdama eksamitel, vaatama pornograafiat, suitsetama, jooma liigselt alkoholi või olema seksuaalsuhtes. Mis aitab siis meil hoida eemale püünisest, milleks on inimesekartus ja surve teha midagi, mille Jehoova hukka mõistab?

12. Miks andsid Pilatus ja Peetrus järele inimesekartusele ja kaasinimeste survele?

¹² Vaadelgem, mida me võime Pilatuse ja Peetruse näidetest õppida. Pilatus ei teadnud Kristusest suurt midagi. Küll aga oli ta kindel selles, et Jeesus on süütu ja et ta pole tavaline inimene. Kuid Pilatusel jäi puudu alandlikkusest ja ta ei armastanud tõelist Jumalat. Kuradile polnud raske teda elusalt kinni püüda. Peetrusel seevastu olid täpsed teadmised ning ta armastas Jumalat. Aeg-ajalt jäi tal aga vajaka tagasihoidlikkusest, ta lõi kartma ja lasi end teistest mõjutada. Enne Jeesuse arreteerimist hooples Peetrus: „Isegi kui kõik teised komistavad, siis mina küll mitte” (Mark. 14:29). Apostel oleks eelseisvateks katsumusteks paremini valmis olnud, kui ta oleks olnud samasuguse suhtumisega nagu laulik, kes pani oma lootuse Jumala peale ja kirjutas: „Jehoova on minuga, ei ma karda! Mis võib inimene mulle teha?” (Laul 118:6). Oma maapealse elu viimasel õhtul oli Jeesus koos Peetruse ja veel kahe apostliga isekeskis Ketsemani aias. Selle asemel et ärksana püsida, jäid Peetrus ja tema kaaslased magama. Jeesus äratas nad üles ja sõnas neile: „Püsige valvel ja palvetage, et te kiusatusse ei satuks” (Mark. 14:38). Kuid Peetrus uinus jälle ning andis hiljem järele inimesekartusele ja lasi end mõjutada.

13. Kuidas me võime seista vastu survele teha midagi väära?

¹³ Pilatuse ja Peetruse näited õpetavad meile, et survele vastuseismiseks on vaja täpseid teadmisi, alandlikkust, tagasihoidlikkust, tuleb armastada Jehoovat ning karta teda, mitte inimesi. Kui meie usk rajaneb täpsetel teadmistel, siis räägime oma tõekspidamistest julgelt ja veendunult. See aitab meil survele vastu seista ja inimesekartusest jagu saada. Loomulikult ei tohiks me end kunagi üle hinnata. Meil tuleks hoopis alandlikult tunnistada, et vajame survele vastupanemiseks Jumala jõudu. Meil on tarvis paluda Jehoovalt püha vaimu ning armastus tema vastu peaks ajendama meid austama tema nime ja pidama kinni tema normidest. Peale selle tuleb meil katselepanevateks olukordadeks valmistuda. Näiteks võib eelnev ettevalmistus ja palve aidata lastel targasti vastata, kui nende eakaaslased ässitavad neid tegema midagi väära (2. Kor. 13:7).a

OLE ETTEVAATLIK LÕKSU SUHTES, MIS PURUSTAB — LIIGNE SÜÜTUNNE

14. Mida soovib Kurat panna meid mõtlema seoses oma varasemate eksimustega?

¹⁴ Mõnikord kasutatakse niisugust püünist, et loomade liikumistee kohale riputatakse raske puunott või kivi. Kui siis ettevaatamatu loom puudutab vinnastatud nööri, prantsatab kivi või puunott ohvri peale. Äärmine süütunne on nagu suure kivi sarnane raskus, mis võib meid purustada. Mõnele oma varasemale eksimusele mõeldes võime tunda, et oleme täiesti „puruks pekstud”. (Loe Laul 38:4—6, 9.) Saatan soovib panna meid mõtlema, et Jehoova halastus meieni ei ulatu ja et me lihtsalt ei suuda Tema ootustele vastata.

15., 16. Kuidas mitte sattuda liigse süütunde lõksu?

¹⁵ Kuidas hoiduda lõksust, mis purustab? Kui oled teinud tõsist pattu, siis tegutse viivitamata selle nimel, et taastada oma sõprus Jehoovaga. Võta ühendust kogudusevanematega ja palu nendelt abi (Jaak. 5:14—16). Tee kõik selleks, et oma eksimus heastada (2. Kor. 7:11). Ära heida meelt, kui sind distsiplineeritakse. See on selge märk Jehoova armastusest sinu vastu (Heebr. 12:6). Võta nõuks mitte minna tagasi teele, mis viis patuni, ja tegutse kooskõlas oma otsusega. Ning kui sa oled kahetsenud ja pöördunud, siis ära kahtle Jeesus Kristuse lunastusohvri suutlikkuses sinu patte kinni katta (1. Joh. 4:9, 14).

¹⁶ Mõned tunnevad end ikka süüdi pattude pärast, mille nad on tegelikult juba andeks saanud. Kui see on nii ka sinu puhul, siis tuleta meelde, et Jehoova andis Peetrusele ja teistele apostlitele andeks selle, et nad hülgasid tema armastatud poja kõige otsustavamal hetkel. Jehoova andestas mehele, kes heideti Korintose kogudusest välja kohutavate ebamoraalsete tegude eest, kuid kes hiljem juhtunut kahetses (1. Kor. 5:1—5; 2. Kor. 2:6—8). Jumala Sõna räägib teistestki, kes tegid ränki patte, kuid said Jumalalt andeks, kuna nad kahetsesid (2. Ajar. 33:2, 10—13; 1. Kor. 6:9—11).

17. Mida võib lunastus meie heaks teha?

¹⁷ Jehoova andestab ja unustab sinu varasemad eksimused, kui sa kahetsed südamest ja oled veendunud tema halastuses. Ära kunagi arva, et Jeesuse lunastusohver ei suuda su patte kinni katta. Nii mõeldes astuksid Saatana püünisesse. Ükskõik mida Kurat ei üritaks sind ka uskuma panna, lunastus suudab katta kinni kõigi nende eksimused, kes on pattu langenud ja on kahetsenud (Õpet. 24:16). Kui sul on usk lunastusse, võid oma õlgadelt maha heita liigse süütunde koorma ja saada jõudu, et teenida Jumalat kogu südame, mõistuse ja hingega (Matt. 22:37).

ME POLE TEADMATUSES SAATANA VÕTETE SUHTES

18. Kuidas me saame Kurat-Saatana püünistest eemale hoida?

¹⁸ Saatanale pole tähtis see, millisesse lõksu me langeme, tema peamine eesmärk on meid kinni püüda. Kuna me pole teadmatuses Saatana võtete suhtes, saame teha mis vaja, et ta meid üle ei kavaldaks (2. Kor. 2:10, 11). Me ei satu tema püünistesse ega lõksudesse, kui palume katsumustega toimetulekuks Jumalalt tarkust. „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest,” kirjutas Jaakobus, „siis ta palugu aina Jumalat, sest tema annab kõigile heldelt, etteheiteid tegemata, ja siis antakse talle” (Jaak. 1:5). Meil tuleb tegutseda kooskõlas oma palvetega, mis tähendab seda, et peame uurima korrapäraselt Jumala Sõna ja rakendama ellu selle põhimõtteid. Ustava ja aruka orjaklassi väljaantud piibliuurimise abivahendid aitavad meil Kuradi lõkse tähele panna ja neist eemale hoida.

19., 20. Miks peaksime vihkama kurja?

¹⁹ Palvetamine ja piibliuurimine kasvatavad meis armastust selle vastu, mis on hea. Kuid sama tähtis on arendada vihkamist kurja vastu (Laul 97:10). Meil aitab isekatele himudele mitte järele anda see, kui mõtleme, millised oleksid selle tagajärjed (Jaak. 1:14, 15). Kui õpime vihkama kurja ja armastama head, siis tekitab sööt Saatana lõksudes meis vastikust, see ei peibuta meid raasugi.

²⁰ Kui tänulikud me oleme Jumalale, et ta aitab meil mitte lasta Saatanal end üle kavaldada! Oma vaimu, Sõna ja organisatsiooni abil päästab Jehoova meid „Kurja käest” (Matt. 6:13). Järgmises artiklis räägime, kuidas hoiduda veel kahest lõksust, mida Kurat on edukalt kasutanud, et jumalateenijaid elusalt kinni püüda.

Seisa kindlalt ja hoidu Saatana lõksudest!

’Seisa kindlalt Kuradi sepitsuste vastu.’ (EFESL. 6:11)

KUIDAS SA VASTAKSID?

Kuidas saab Jehoova teenija hoiduda sattumast materialismi lõksu?

Mis aitab kristlasel mitte langeda abielurikkumise püünisauku?

Miks on sinu arvates kasulik seista kindlalt vastu materialismile ja seksuaalsele ebamoraalsusele?

1., 2. a) Miks ei ole Saatanal halastust võitute ja „teiste lammaste” vastu? b) Millised Saatana lõksud me selles artiklis vaatluse alla võtame?

KURAT-SAATANAL ei ole mingit halastust inimeste vastu, iseäranis Jehoova teenijate vastu. Õigupoolest peab Saatan võitud jäägiga sõda (Ilm. 12:17). Need ustavad kristlased on juhtinud nüüdisaja kuningriigi-kuulutustööd ning paljastanud tõsiasja, et Saatan on selle maailma valitseja. Samuti ei hooli Kurat põrmugi „teistest lammastest”, kes toetavad võituid ja kel on igavese elu lootus — väljavaade, mida Saatanal enam ei ole (Joh. 10:16). Pole siis ime, et ta on raevus! Saatan pole vähimalgi määral huvitatud meie heaolust, ükskõik kas meil on taevase või maise elu lootus. Tema eesmärk on, et me langeksime tema ohvriks (1. Peetr. 5:8).

² Selleks on Saatan üles seadnud erinevaid lõkse ehk püüniseid. Kuna ta „on pimestanud uskmatute meeled”, siis ei võta nad head sõnumit vastu ega suuda neid lõkse näha. Kuid Kurat on püüdnud oma lõksu ka neid, kes on kuningriigisõnumi juba vastu võtnud (2. Kor. 4:3, 4). Eelmine artikkel näitas, kuidas me saame hoiduda kolmest Saatana lõksust, milleks on: 1) teistest halva rääkimine, 2) inimesekartus ja kaasinimeste surve ning 3) liigne süütunne. Nüüd arutlegem, kuidas me saame seista kindlalt ja hoiduda veel kahest Saatana lõksust või püünisest: materialismist ja ahvatlusest rikkuda abielu.

MATERIALISM — LÕKS, MIS LÄMMATAB

3., 4. Kuidas võivad selle ajastu mured viia materialismini?

³ Jeesus rääkis ühes oma tähendamissõnas ohakate sekka külvatud seemnetest. Ta ütles, et inimene võib küll sõna kuulda võtta, „aga selle ajastu mured ja rikkuse petlik veetlus lämmatavad sõna ära ning ta muutub viljatuks” (Matt. 13:22). Jah, materialism on üks lõks, mida meie vaenlane Saatan kasutab.

⁴ On kaks asja, mis üheskoos lämmatavad sõna ära. Üheks neist on „selle ajastu mured”. Praegustel „kriitilistel aegadel, millega on raske toime tulla”, on palju asju, mis võivad meid panna muretsema (2. Tim. 3:1). Kõrge elatustaseme ja kasvava tööpuuduse tõttu võib sul olla raske ots otsaga kokku tulla. Samuti võid sa olla mures tuleviku pärast ja mõelda, kas pensionile jäädes on su sissetulek piisavalt suur. Selliste murede tõttu on mõned hakanud rikkust taga ajama, mõeldes, et raha kindlustab neile turvalise tuleviku.

5. Mil moel võib rikkuse veetlus olla petlik?

⁵ Teine asi, mille Jeesus esile tõi, on „rikkuse petlik veetlus”. Koos murega võib see sõna ära lämmatada. Piibel tõdeb, et „raha on kaitseks” (Kog. 7:12, UM). Siiski ei ole tark raha taga ajada. Paljud on kogenud, et mida rohkem nad rikkaks saamiseks vaeva näevad, seda tugevamini on nad materialismi lõksus. Mõned on isegi hakanud rikkust orjama (Matt. 6:24).

6., 7. a) Kuidas võib keegi töökohal materialismi lõksu sattuda? b) Millega peaks kristlane arvestama, kui talle pakutakse võimalust ületööd teha?

⁶ Soovil saada rikkaks võib olla süütu algus. Kujutle näiteks järgmist olukorda. Tööandja tuleb sinu juurde ja ütleb: „Mul on sulle hea uudis! Meie firma on võitnud väga suure hanke. See tähendab, et järgmise paari kuu jooksul tuleb päris tihti teha ületööd. Kuid ma kinnitan sulle, et tasu on selle vääriline.” Kuidas sa sellisele pakkumisele reageeriksid? Muidugi on pere eest hoolitsemine tähtis kohustus, kuid see pole ainus kohustus, mis sul on (1. Tim. 5:8). On mitmeid teisigi tegureid, millega sa peaksid arvestama. Kui palju ületööd sul tuleks teha? Kui palju segaks see sinu usuelu, kaasa arvatud koosolekutel käimist ja pere piibliõhtu korraldamist?

⁷ Mis oleks sinu arvates otsust langetades kõige tähtsam: kas see, kui palju sa ületööga lisa teeniksid või see, kuidas see mõjutaks sinu vaimsust? Kas soovi tõttu rohkem raha teenida jääksid vaimsed asjad sinu elus tagaplaanile? Kas sa mõistad, millist mõju materialism sulle avaldaks, kui sa jätaksid hooletusse enda ja oma pere usulise tervise? Kui tunned, et sinu vaimsus on ohus, siis kuidas sa saaksid seista kindlalt ja mitte lasta end materialismil ära lämmatada? (Loe 1. Timoteosele 6:9, 10.)

8. Millised Pühakirja näited aitavad meil oma eluviisi analüüsida?

⁸ Et materialism sind enda alla ei mataks, on vaja aeg-ajalt oma eluviisi analüüsida. Ära muutu kunagi Eesavi sarnaseks, kes näitas oma tegudega, et ta põlgab vaimseid asju (1. Moos. 25:34; Heebr. 12:16). Samuti ära ole selline, nagu rikas mees, kellele Jeesus ütles, et ta müüks oma vara, annaks raha vaestele ja järgiks teda. Selle asemel, et nii toimida, „läks ta kurvalt minema, sest tal oli palju vara” (Matt. 19:21, 22). Rikkuse püünisesse langenuna lasi see mees käest imelise eesõiguse — järgida suurimat inimest, kes kunagi on elanud! Ole hoolas, et sina ei kaotaks eesõigust olla Jeesus Kristuse järelkäija.

9., 10. Kuidas oleks Pühakirja järgi õige suhtuda materiaalsetesse asjadesse?

⁹ Et mitte liigselt muretseda materiaalsete asjade pärast, tuleb võtta kuulda Jeesuse manitsust: „Ärge olge siis kunagi mures ega öelge: „Mida me sööme?” või „Mida me joome?” või „Mida me selga paneme?” Sest kõike seda taotlevad agarasti rahvad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate” (Matt. 6:31, 32; Luuka 21:34, 35).

¹⁰ Kui sa ei taha langeda rikkuse petliku veetluse ohvriks, püüa võtta omaks samasugune suhtumine, nagu oli piiblikirjutajal Aguril, kes lausus: „Ära luba mul olla liiga vaene ega liiga rikas. Anna mulle lihtsalt seda, mida ma vajan” (Õpet. 30:8, „Contemporary English Version”). Agur mõistis, et raha võib pakkuda kaitset, kuid samas sai ta aru, milliseks ohuks on rikkuse petlik veetlus. Kas sina mõistad, et selle ajastu mured ja rikkuse petlik veetlus võivad viia vaimse hukuni? Liigne mure materiaalsete asjade pärast võib röövida sinu aja, neelata kogu su energia ning viia selleni, et sinus kahaneb või kaob soov kuningriigi huvid esikohal hoida. Võta seepärast oma otsuseks mitte langeda Saatana seatud materialismi lõksu. (Loe Heebrealastele 13:5.)

ABIELURIKKUMINE — KAVALALT MASKEERITUD PÜÜNISAUK

11., 12. Kuidas võib kristlane langeda abielurikkumise püünisauku oma töökohal?

¹¹ Jahimees, kes tahab püüda kinni mõne suure looma, võib oma ohvri liikumisrajale kaevata augu. Auk maskeeritakse tavaliselt okste ja mullaga. Üht Saatana kõige edukamat ahvatlust võib võrrelda sellist sorti lõksuga. Selleks lõksuks on ebamoraalsus (Õpet. 22:14; 23:27). Paljud kristlased on langenud sellesse püünisauku, pannes end olukorda, milles on kerge kompromissi teha. Mõned kristlased on abielu rikkunud seetõttu, et neil on kellegagi arenenud sobimatud romantilised suhted.

¹² Selline sobimatu suhe võib tekkida näiteks töökohal. Tegelikult on ühe uuringu kohaselt rohkem kui pooled abielu rikkunud naistest ja umbes kolm neljandikku abielu rikkunud meestest olnud seksuaalsuhetes just töökaaslasega. Kas sinu ilmalik töö eeldab lävimist vastassugupoolde kuulujatega? Kui see on nii, siis mis laadi suhted sul nendega on? Kas oled paika pannud konkreetsed piirid, nii et teie suhted oleksid puhtalt tööalased ega muutuks millekski enamaks? Näiteks kui kristlik õde vestleb oma meessoost töökaaslasega tihti mittetöistest asjadest, võib juhtuda, et ta saab temaga nii lähedaseks, et räägib talle isegi oma abieluprobleemidest. Teisel juhul võib kristlik vend, kes on hakanud sõbrustama mõne naiskolleegiga, arutleda nii: „Ta hindab mu arvamust ja tõesti kuulab, kui ma temaga räägin. Ning ta peab minust lugu. Sooviksin, et mind ka kodus rohkem niimoodi koheldaks!” Kas sa mõistad, kui kergesti võib sellistes olukordades juhtuda, et kristlane rikub abielu?

13. Kuidas võib sobimatu romantiline suhe areneda koguduses?

¹³ Sobimatu romantiline suhe võib areneda ka koguduses. Mõtle ühele tõsielunäitele. Daniela ja tema naine Sarah teenisid üldpioneeridena. Nagu Daniel ise ütles, oli ta ära-kunagi-ütle-ei-tüüpi kogudusevanem. Ta võttis innukalt vastu iga ülesande. Lisaks uuris Daniel Piiblit viie noore mehega, kellest kolm lasid end ristida. Need vastristitud vennad vajasid üsna suurel hulgal abi. Kui Daniel oli hõivatud erinevate teokraatlike ülesannetega, pakkus seda abi tihti Sarah. Seega kujunes välja olukord, et kui Danieli endised piibliõpilased vajasid emotsionaalset tuge, said nad seda Sarah’lt. Sarah ise vajas samuti tähelepanu ning tema sai seda omakorda nendelt. Nii oligi hukutav lõks üles seatud. „Selline mitmeid kuid kestnud endast andmine kurnas mu naist nii vaimselt kui ka emotsionaalselt,” ütleb Daniel. „Peale selle olin mina oma naise hooletusse jätnud ja kõik see tõi sündmustesse hävitava pöörde. Mu naine rikkus abielu ühe minu endise piibliõpilasega. Ta oli jäänud vaimselt nõrgaks otse mu nina all ja mina olin kõigi oma ülesannetega niivõrd hõivatud, et ma isegi ei märganud seda.” Mida saad sina teha, et hoida ära sellist tragöödiat?

14., 15. Mille silmaspidamine aitab kristlastel hoiduda abielurikkumise püünisaugust?

¹⁴ Et hoiduda abielurikkumise püünisaugust, tuleks mõelda abielulepingu tähendusele. Jeesus ütles: „Mis Jumal on kokku pannud, seda inimene ärgu lahutagu” (Matt. 19:6). Ära kunagi mõtle, et teokraatlikud ülesanded on tähtsamad kui su abikaasa. Lisaks pea meeles, et kui sa oled tihti oma abikaasast eemal selleks, et tegeleda väheoluliste asjadega, võib see osutada nõrgenenud abielusidemele ning viia kiusatuse ja võib-olla isegi tõsise patuni.

¹⁵ Kui sa oled kogudusevanem, võid mõelda, kuidas on siis lugu karja eest hoolitsemisega? Peetrus kirjutas: „Hoidke karjastena teie hoolde antud Jumala karja mitte sunnitult, vaid meeleldi, mitte soovist ebaausalt kasu saada, vaid innukalt” (1. Peetr. 5:2). Muidugi ei tohiks jätta unarusse koguduseliikmeid, kes on sinu hoole all. Siiski ei peaks sa täitma koguduses karjase rolli abielumehe rolli arvelt. Oleks ebamõistlik, isegi ohtlik, keskendada kogu oma tähelepanu koguduse vaimsele toitmisele, samal ajal kui su abikaasa on näljas. Daniel möönab, et koguduse asjadega ei tohiks olla kunagi nii hõivatud, et enda pere jääb seetõttu unarusse.

16., 17. a) Mida praktilist saab abielus kristlane ette võtta töökohal, andmaks selgelt mõista, et ta ei ole vaba romantiliseks suhteks? b) Too meie kirjandusest näide nõuande kohta, mis aitab hoiduda abielurikkumisest.

¹⁶ Ajakirjade „Vahitorn” ja „Ärgake!” lehekülgedel on avaldatud palju häid nõuandeid, mis aitavad kristlastel abielurikkumise lõksust hoiduda. 2006. aasta 15. septembri „Vahitorn” annab järgmise nõuande: „Töökohal ja ka mujal hoidu olukordadest, mis võiksid viia läheduseni. Näiteks võib tekkida ahvatlus siis, kui jäädakse koos vastassoost inimesega töökohal ületunde tegema. Abielunaise või -mehena peaksid sa nii oma kõne kui käitumisega andma selgelt mõista, et sa pole saadaval. Jumalale pühendunud inimesena ei soovi sa kindlasti mitte äratada ebakohast tähelepanu flirtimisega või sündsusetu rõivastuse ja ehtimisega ... Töökohal välja pandud fotod abikaasast ja lastest tuletavad sulle ja teistele meelde sinu pereväärtusi. Otsusekindlalt hoidu ergutamast — või ka lubamast — romantilisi lähenemiskatseid.”

¹⁷ Artikkel „Abielutruudus — mida see tegelikult tähendab?” ajakirjas „Ärgake”, aprill 2009, hoiatas seksuaalfantaasiate eest kellestki teisest peale oma abikaasa. Artikkel näitab, et sellised seksuaalfantaasiad suurendavad abielurikkumise tõenäosust (Jaak. 1:14, 15). Kui oled abielus, siis oleks hea koos abikaasaga selline materjal aeg-ajalt üle vaadata. Abielu on Jehoova enda sisse seatud liit ja see on püha. Hea viis näidata, et hindate pühi asju, on see, kui seate paika kindla aja, mil te räägite abikaasaga oma abielust (1. Moos. 2:21—24).

18., 19. a) Mis on abielurikkumise tagajärjed? b) Millised tulemused on sellel, kui abikaasad jäävad teineteisele truuks?

¹⁸ Kui sul tekib kiusatus arendada sobimatuid romantilisi suhteid, siis mõtle neile hävitavatele tagajärgedele, mida hoorus ja abielurikkumine kaasa toovad (Õpet. 7:22, 23; Gal. 6:7). Need, kes langevad ebamoraalsusse, pole Jehoovale meelepärased ja teevad haiget nii oma abikaasale kui ka iseendale. (Loe Malakia 2:13, 14.) Mõtle ka sellele, milliseid häid tulemusi kogevad need, kes jäävad kõlbeliselt puhtaks. Neil pole mitte ainult lootus elada igavesti, vaid parem elu juba praegu, kaasa arvatud puhas südametunnistus. (Loe Õpetussõnad 3:1, 2.)

¹⁹ Laulik laulis: „Sinu [Jumala] käsuõpetuse armastajail on suur rahu ja nad ei komista mitte” (Laul 119:165). Niisiis armasta tõde ja võta kuulda nõuannet: „Jälgige siis hoolikalt, et te ei käiks nagu rumalad, vaid nagu targad” praegustel kurjadel päevadel (Efesl. 5:15, 16). Saatan on meie teele üles seadnud arvukalt lõkse, et meid kui tõelisi jumalateenijaid kinni püüda. Kuid me oleme enda kaitsmiseks hästi varustatud. Jehoova on meile andnud kõik mis vaja, et „seista kindlalt” ja „kustutada kõik Kurja põlevad nooled” (Efesl. 6:11, 16).