Järgmiste kuudega Hitoshi lootus uut tööd leida muudkui kahanes. Ühel tööintervjuul mainis Hitoshi, et ta ei taha teha tööl midagi ebaausat. Intervjueerija kostis selle peale: „Sul on mingi kummaline mõtteviis!” Hitoshi pereliikmed ja sõbrad õhutasid teda pidama kinni oma otsusest tegutseda alati ausalt, aga Hitoshis endas tekkisid kahtlused. Ta ütles: „Mõtlesin, et kas usu pärast ausaks jääda oli ikka hea mõte.”

Hitoshi lugu on järjekordne meeldetuletus sellest, et mitte igaüks ei hinda ausust. Mõned võivad seda koguni puuduseks pidada, seda eriti äriringkondades. „Mind ümbritsevad ebaausad inimesed,” ütles üks naistööline Lõuna-Aafrika Vabariigist. „Mõnikord on surve massiga kaasa minna väga suur.”

Üks tänapäeval iseäranis laialtlevinud ebaaususe vorme on valetamine. Massachusettsi Amhersti ülikooli psühholoog Robert Feldman järeldas oma paari aasta taguses uurimuses, et ligi 60 protsenti täiskasvanuist valetab kümneminutilise vestluse jooksul vähemalt korra. „See oli päris üllatav tulemus,” ütles Feldman. „Me ei arvanud, et valetamine on niivõrd igapäevane.” Kas pole kummaline, et kuigi enamik inimesi ei salli, et neile valetatakse, on valetamine siiski üks levinumaid kombeid maailmas?

Miks on valetamine, varastamine ja teised ebaaususe vormid tänapäeval nii tavapärased? Kuidas mõjutab ebaausus ühiskonda tervikuna? Ja veelgi olulisem küsimus: kuidas me ise saame sellist ebaausust vältida?

Kas sina oled selle mõtteavaldusega nõus? Nagu Samanthagi, satume kõik aeg-ajalt keerulistesse olukordadesse. Kuidas me reageerime siis, kui meie ausus proovile pannakse, sõltub sellest, mida me elus väärtuslikuks peame. Näiteks, kui meile on esmatähtis vältida häbisse sattumist, võib ebaausus näida lihtsalt üks vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Kui aga tõde lõpuks päevavalgele tuleb, on ebaaususel sageli pigem negatiivsed tagajärjed. Mõtle järgnevale.

EBAAUSUS HÄVITAB USALDUSE

Inimsuhete aluseks on usaldus. Kui kaks inimest teineteist usaldavad, tunnevad nad end turvaliselt ja kaitstuna. Usaldus aga ei teki üleöö. Inimesed hakkavad üksteist usaldama, kui veedavad koos aega, suhtlevad avatult ja kohtlevad teineteist isetult. Usalduse võib põrmustada vaid üksainus ebaaus tegu. Ja kui usaldus on lõhutud, on seda väga raske uuesti üles ehitada.

Kas sind on kunagi petnud inimene, keda pidasid oma heaks sõbraks? Kui on, siis kuidas sa end tundsid? Küllap tegi see sulle haiget ja võib-olla tundsid end koguni reedetuna. Pole kahtlustki, et ebaausus võib purustada aluse, millele on rajatud väärtuslikud sõprussuhted.

EBAAUSUS ON NAKKAV

California ülikooli majandusprofessori Robert Innesi korraldatud uuringust selgus, et „ebaausus on tõesti nakkav”. Seepärast võib ebaausust võrrelda viirusega: mida rohkem sa ebaausa inimesega kokku puutud, seda suurem on risk ise ebaaususesse „nakatuda”.

Kuidas vältida ebaaususesse nakatumist? Selles võib abiks olla Piibel. Vaatame mõningaid kasulikke Piibli põhimõtteid.

Kreekakeelne sõna, mida on mõnikord tõlgitud vastega „aus”, tähendab Piiblis midagi, mis on oma olemuselt hea. See võib tähendada ka midagi eetilises mõttes ilusat.

Kristlased suhtuvad tõsiselt sõnadesse, mille Paulus Jumala vaimust juhituna kirja pani: „Me soovime kõiges käituda ausalt.” Mida see hõlmab?

SISEMINE VÕITLUS

Enamik inimesi heidab hommikul enne teiste sekka minekut pilgu peeglisse. Miks? Sest nad tahavad võimalikult head välja näha. On aga midagi palju tähtsamat kui stiilne soeng või moekad rõivad. See on meie sisemine mina, mis võib meid kas ilusamaks või inetumaks muuta.

Jumala sõna tõdeb, et meil on kalduvus teha halba. „Inimese süda kaldub halva poole lapsepõlvest peale,” ütleb 1. Moosese 8:21. Seepärast, kui me tahame olla ausad, tuleb meil oma kaasasündinud patuste kalduvuste vastu võidelda. Apostel Paulus kirjeldas värvikalt oma võitlust patuga, öeldes: „Sisimas on mul Jumala seaduse üle hea meel, aga mu kehas on teine seadus, mis sõdib mu mõistuse seaduse vastu ja viib mind vangi patu seaduse alla, mis on mu kehas.” (Roomlastele 7:22, 23.)

Näiteks, kui meie süda kihutab meid tagant tegema seda, mis on halb, ja meis tõstab pead kalduvus ebaaususele, ei ole me sunnitud olema oma sisemiste impulsside orjad. Meil on valikuvabadus. Kui me teeme valiku halb mõte hüljata, võime jääda ausaks meid ümbritsevast ebaaususest hoolimata.

LAHINGU VÕITMINE

Kui tahame olla ausad, läheb meil vaja kindlat moraalikoodeksit. Kahjuks kulutab enamik inimesi rohkem aega riiete valimisele kui sellele, et mõelda, mis on elus õige. Selle tagajärjel lubavad nad endale ebaausat käitumist vastavalt sellele, kuidas olukord nõuab. Ühes aususe teemat lahkavas raamatus öeldakse: „Põhimõtteliselt me tüssame sel määral, mis laseb meil end veel enam-vähem ausaks inimeseks pidada.” („The (Honest) Truth About Dishonesty”.) Kas on olemas mingit usaldusväärset moraalikoodeksit, mis aitaks otsustada, kui suurel määral (või kas üldse) inimene endale ebaausust lubada võib? Selline koodeks on tõesti olemas.

Miljonid inimesed kogu maailmas peavad selliseks koodeksiks Piiblit. Selles raamatus leiduvad moraalinormid on võrreldamatud. (Laul 19:7.) Piibel annab usaldusväärset juhatust pere- ja tööelu, moraali ja vaimsuse vallas. See on pidanud vastu ajaproovile. Selle seadused ja põhimõtted on rakendatavad kõigi rasside, rahvaste, rahvusrühmade ja hõimude puhul. Kui me uurime Piiblit, mõtiskleme selle sõnade üle ning rakendame ellu selle nõuandeid, siis võime treenida oma südame ausaks ja õiglaseks.

Kuid selleks, et võita lahingut ebaaususe vastu, läheb vaja veel midagi peale Piiblist hangitud täpsete teadmiste. Me elame moraalselt rikutud maailmas, mis püüab sundida meid oma väärastunud mõõdupuid omaks võtma, ning sellepärast tuleb meil palves Jumalalt juhatust ja abi paluda. (Filiplastele 4:6, 7, 13.) Nii võime saada julgust seista selle eest, mis õige, ja olla kõiges ausad.

AUSUSE HEAD VILJAD

Hitoshile, keda avaartiklis tsiteerisime, oli ausa töötaja mainest lõpuks kasu. Nüüd on tal selline tööandja, kes peab temast ta aususe pärast lugu. „Olen tänulik, et leidsin töö, mis võimaldab mul säilitada puhta südametunnistuse,” räägib Hitoshi.

Teistelgi on samasuguseid kogemusi. Vaadelgem mõningaid näiteid inimestest, kellele on tulnud kasuks Piibli põhimõte käituda kõiges ausalt.

• Puhas südametunnistus

  

  „Jätsin kooli pooleli 13-aastaselt ja liitusin ühe vargakambaga. 95 protsenti kogu oma sissetulekust sain ebaausal teel. Hiljem ma abiellusin ning me hakkasime koos mehega Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Saime teada, et Jumal Jehoovaa vihkab ebaausust, ja me otsustasime oma elu muuta. 1990. aastal pühendasime elu Jehoovale ja lasime end Jehoova tunnistajana ristida. (Õpetussõnad 6:16–19.)

  Minevikus oli mu maja täis varastatud kraami, kuid enam see nii pole. Ja seetõttu on mu südametunnistus puhas. Kui mõtlen tagasi nendele paljudele aastatele, mil tegin ebaausaid tegusid, täitub mu süda tänutundega Jehoova vastu selle eest, et ta on nii halastav. Hea on minna igal õhtul magama teadmisega, et Jehoova on nüüd minuga rahul.” (Cheryl, Iirimaa)

  

  „Kui mu ülemus sai teada, et keeldusin vastu võtmast altkäemaksu ühelt potentsiaalselt kliendilt, ütles ta mulle: „Tänu oma Jumalale oled sa väga usaldusväärne inimene! On tõeline õnn, et töötad meie firmas.” Kui olen kõiges aus, siis on mul Jehoova ees puhas südametunnistus. Samuti saan aidata oma pereliikmetel ja teistel ausad olla.” (Sonny, Hongkong)

• Meelerahu

  

  „Töötan rahvusvahelises pangas juhiabina. Selles äris heidetakse ausus sageli jõukuse kasvatamise nimel kõrvale. Levinud on seisukoht „Väikeses vales pole midagi halba, kui see teeb sind rikkamaks ja elavdab majandust”. Kui ma aga olen aus, annab see mulle meelerahu. Olen otsustanud ausaks jääda, maksku mis maksab. Mu tööandjad teavad, et ma ei valeta ei neile ega nende huvides.” (Tom, Ameerika Ühendriigid)

• Endast lugupidamine

  

  „Meie töödejuhataja tahtis, et valetaksin mõningate kadunud töövahendite kohta, aga ma ütlesin, et ei tee seda. Kui vargad lõpuks avastati, tänas mu ülemus mind aususe eest. Ausaks jäämine ebaausas maailmas nõuab julgust. Kuid lõpuks võime teenida sellega teiste usalduse ja lugupidamise.” (Kaori, Jaapan)

Kui aususe tulemuseks on puhas südametunnistus, meelerahu ja endast lugupidamine, siis tasub tõepoolest olla aus. Kas pole tõsi?