Keegi ei saa teenida kahte isandat

1.—3. a) Milliste majanduslike raskustega seisavad paljud silmitsi ja kuidas on mõned püüdnud lahendust leida? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Millised muret tekitavad küsimused kerkivad seoses laste kasvatamisega?

„MINU abikaasa Ramiro tuli iga päev töölt koju rampväsinuna, kuid tema palgast ei jäänud suurt midagi üle, pärast seda kui hädapärased kulud said kaetud,” jutustab Julia.a „Tahtsin tema koormat kergendada ja soovisin ka osta meie pojale Alexile mõned toredad asjad, mis olid olemas tema koolikaaslastel.” Samuti tahtis Julia aidata mõnd lähemat sugulast ning panna midagi kõrvale tuleviku tarbeks. Paljud ta sõbrad olid kolinud välismaale, et rohkem raha teenida. Ent kui tema sellist muudatust kaalus, valdasid teda segased tunded. Miks?

² Juliale ei meeldinud mõte sõita oma armsast perest kaugele ning ta ei tahtnud rikkuda pere häid vaimseid harjumusi. Siiski keerles ta peas mõte sellest, et mõned teised olid kolinud mingiks ajaks välismaale ja tundus, et nende pered polnud Jehoova teenistusest kõrvale jäänud. Juliat aga tegi rahutuks mõte sellest, et tal tuleks kasvatada Alexit kauge maa tagant. Kas tal oleks tõesti võimalik kasvatada oma poega Jehoova juhatuse järgi ja juurutada temasse Jehoova mõtteviisi interneti teel? (Efesl. 6:4.)

³ Julia küsis nõu teistelt. Ta abikaasa ei tahtnud, et ta lahkuks, kuigi ütles, et ta ei hakkaks naist ka takistama. Kogudusevanemad ja mõned teised usukaaslased soovitasid tal kolimise mõte sinnapaika jätta, ent mitmed õed õhutasid teda minema. „Kui sa oma peret armastad, siis sa lähed,” ütlesid nad talle. „Sa saad ju Jehoovat ikka edasi teenida.” Hoolimata kõhklustest otsustas Julia, et läheb siiski mõneks ajaks välismaale. Ta suudles hüvastijätuks Ramirot ja Alexit ning lubas neile: „Ma ei lähe kauaks.”

PEREKONDLIKUD KOHUSTUSED JA PIIBLI PÕHIMÕTTED

4. Miks kolivad paljud inimesed kodust kaugele ning kelle hoolde jäävad tihtipeale nende lapsed?

⁴ Jehoova ei soovi, et tema teenijad elaksid äärmises puuduses (Laul 37:25; Õpet. 30:8). Juba vanadel aegadel sundis vaesus inimesi kodust kaugele rändama. Suure nälja ajal saatis patriarh Jaakob oma pojad Egiptusesse toitu ostma (1. Moos. 42:1, 2).b Tänapäeval ei lahku enamik inimesi kodust kaugele nälja pärast. Nende mineku põhjuseks võib olla hoopis võlakoorem. Teised jälle soovivad lihtsalt parandada oma pere elujärge. Kuna majanduse allakäik sunnib selliseid inimesi oma eesmärkide saavutamiseks rohkem pingutama, sõidavad nad mujale tööle. Lõpuks elavadki nad oma perest kaugel, kas siis oma kodumaal või välismaal. Sageli jäävad nende lapsed kas abikaasa, mõne vanema lapse, vanemate, teiste sugulaste või sõprade hoolde. Kuigi tööotsijatel on raske jätta maha oma abikaasat või lapsi, tunnevad paljud neist, et muud valikut ei ole.

5., 6. a) Mida õpetas Jeesus õnne ja turvatunde leidmise kohta? b) Mille eest õpetas Jeesus oma järelkäijaid palvetama seoses materiaalsete asjadega? c) Mismoodi Jehoova meid õnnistab?

⁵ Ka Jeesuse päevil olid paljud inimesed vaesed. Vahest tundus neilegi, et nende elu oleks turvalisem ja õnnelikum, kui neil vaid oleks rohkem raha (Mark. 14:7). Kuid Jeesus ütles inimestele, et nad ei paneks oma lootust sellele. Ta innustas neid lootma kestva rikkuse allikale Jehoovale. Jeesus selgitas mäejutluses, et tõeline õnn ja turvatunne ei sõltu materiaalsetest asjadest ega meie enda pingutustest, vaid hoopis meie sõprusest taevase isaga.

⁶ Näidispalves ei õpetanud Jeesus meid palvetama mugava elu eest, vaid hoopis oma igapäevaste vajaduste eest, „meie tänase päeva leiva” eest. Ta rõhutas oma kuulajatele: „Ärge enam koguge endale varandust maa peale. ... Koguge endale varandust hoopis taevasse” (Matt. 6:9, 11, 19, 20). Me võime olla kindlad, et Jehoova õnnistab meid, nagu ta on lubanud. Jumala õnnistus ei seisne ainult tema soosingus. Jehoova tõesti annab meile kõik, mida me tegelikult vajame. Ainus viis leida tõelist õnne ja turvatunnet on loota meie hoolivale Isale, mitte rahale. (Loe Matteuse 6:24, 25, 31—34.)

7. a) Kellele on Jumal usaldanud vastutuse lapsi kasvatada? b) Miks on mõlemal vanemal tarvis olla aktiivselt kaasatud oma laste kasvatamisse?

⁷ Esmalt Jumala õiguse otsimine tähendab muu hulgas seda, et me peame tähtsaks Jehoova seisukohta seoses perekondlike kohustustega. Moosese seaduses on põhimõte, mis kehtib ka kristlastele: vanematel endil tuleb õpetada oma lapsi Jehoovat teenima. (Loe 5. Moosese 6:6, 7.) Jumal on selle vastutuse usaldanud vanematele, mitte vanavanematele või kellelegi teisele. Kuningas Saalomon ütles: „Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust” (Õpet. 1:8). Jehoova tahab, et perekond oleks koos ning mõlemad vanemad juhataksid ja õpetaksid oma lapsi (Õpet. 31:10, 27, 28). Palju sellest, mida lapsed oma vanematelt õpivad, eriti mis puutub Jehoova teenimisse, omandavad nad igapäevaelus, kuuldes vanemaid rääkimas Jehoovast ja nähes oma silmaga nende eeskuju.

KURVAD TAGAJÄRJED

8., 9. a) Millised muutused leiavad tihtipeale aset siis, kui üks vanem perest lahus elab? b) Millist emotsionaalset ja kõlbelist kahju lahusolek põhjustab?

⁸ Enne välismaale kolimist püüavad inimesed analüüsida riske ja ohvreid, mis kaasnevad pere mahajätmisega, kuid vähesed suudavad näha ette kõiki tagajärgi (Õpet. 22:3).c Niipea kui Julia lahkus, hakkas ta südant närima valu, mis tulenes perest lahusolekust. Sama tundsid ka tema mees ja poeg. Väike Alex muudkui küsis: „Miks sa mind maha jätsid?” Ja kui kuudest, mis Julia plaanis ära olla, said aastad, hakkas ta oma pere juures märkama ärevust tekitavaid muutusi. Alex tõmbus üha enam endasse ja kasvas emast emotsionaalselt lahku. Julia meenutab kurvalt: „Tema kiindumus minu vastu polnud enam endine.”

⁹ Kui vanemad ja lapsed ei ela perena koos, võib see tuua neile emotsionaalset kahju ja ka ohustada nende kõlbelist puhtust.d Mida väiksemad on lapsed ja mida kauem lahusolek kestab, seda halvemad on tagajärjed. Julia selgitas Alexile, et ta teeb seda kõike tema heaks. Alex aga tundis, et ema on ta hüljanud. Alguses ei meeldinud talle ema äraolek. Ent hiljem, kui Julia aeg-ajalt kodus käis, ei meeldinud pojale enam tema kohalolek. Nagu mahajäetud laste puhul tihti juhtub, tundis Alex, et ema ei olnud enam väärt ta kiindumust ja et ta ei pea enam ema sõna kuulama. (Loe Õpetussõnad 29:15.)

10. a) Kuidas võib lapsele mõjuda see, kui vanem saadab talle kingitusi, selle asemel et ise kohal olla? b) Mis on selle tagajärg, kui vanem püüab kasvatada oma last kauge maa tagant?

¹⁰ Ehkki Julia püüdis oma äraolekut korvata, saates koju raha ja kingitusi, nägi ta, et selle tagajärjel poeg võõrdus temast ja hakkas pidama materiaalseid asju tähtsamaks kui vaimseid asju ja peresuhteid (Õpet. 22:6). Alex ütles talle korduvalt: „Ära tule tagasi, aga kingitusi saada ikka.” Julia hakkas aru saama, et tal pole võimalik kasvatada oma poega kaugjuhtimise teel: saates talle kirju, helistades ja videokõnesid pidades. Ta selgitab: „Sa ei saa interneti teel oma last kallistada või talle head-ööd-musi anda.”

11. a) Mismoodi mõjub töö tõttu lahus elamine abielule? b) Kuidas jõudis Julia arusaamisele, et tal tuleb oma pere juurde tagasi kolida?

¹¹ Samuti kaugenes Julia Jehoovast. Ta sai vaid ühel päeval nädalas kaaskristlastega suhelda ja kuulutamas käia. Kannatasid ka tema suhted Ramiroga. Julial tuli tõrjuda tagasi oma tööandja lähenemiskatseid. Kuna tal ja Ramirol polnud kõrval kaasat, kellele probleemide korral toetuda, said nad mõlemad emotsionaalselt lähedaseks kellegi teisega ja oleksid peaaegu järele andnud kiusatusele abielu rikkuda. Julia mõistis, et kuigi nad mehega teineteisele truudust ei murdnud, oli nende abielu ohus. Neil ei olnud lahus elamise tõttu võimalik täita Piiblil põhinevat kohust rahuldada teineteise emotsionaalseid ja seksuaalseid vajadusi. Nad ei saanud sundimatult mõtteid vahetada, teineteisele naeratada või pilku heita, tunda kaaslase hella käepuudutust, sooja kallistust või õrnusväljendusi ega täita oma abielukohust (Üleml. 1:2; 1. Kor. 7:3, 5). Samuti ei olnud neil võimalik koos perega Jehoovat teenida. „Kui konvendil räägiti, et Jehoova suurel päeval ellujäämiseks on hädavajalik pidada korrapäraselt pere piibliõhtut, sain aru, et pean koju minema,” jutustab Julia. „Mul tuli hakata taastama oma peresuhteid ja sõprust Jehoovaga.”

HEA NÕU JA HALB NÕU

12. Milline Pühakirja nõuanne võib aidata neid, kes elavad oma perest kaugel?

¹² Julia otsus koju tagasi kolida kutsus esile kahesuguseid reaktsioone. Võõrsil oleva koguduse vanemad kiitsid tema usku ja julgust. Kuid mõned teised, kes elasid samuti oma abikaasast ja perest kaugel, ei olnud sama meelt. Selle asemel et tema head eeskuju järgida, püüdsid nad teda ümber veenda. „Sa oled juba varsti siin tagasi,” ütlesid nad. „Kuidas sa koju naastes ots otsaga kokku tuled?” Vastupidiselt sellistele kommentaaridele peaksid usukaaslased püüdma „noori naisi mõistusele tuua, nii et need armastaksid oma mehi, armastaksid oma lapsi, oleksid ... kodutöödes usinad”, ja seda omaenda kodu töödes, „et Jumala sõnast ei räägitaks põlastavalt”. (Loe Tiitusele 2:3—5.)

13., 14. Miks läheb tarvis usku, et panna Jehoova tahe perekonna ootustest ettepoole? Too näide.

¹³ Paljud emigrandid on kasvanud üles kultuuris, kus traditsioonid ja sugulaste, eriti oma vanemate arvamus on tähtsam kui kõik muu. Kui Jehoova teenija läheb Jumala tahet täites vastuollu populaarsete tavade või oma pere ootustega, läheb tal tarvis tugevat usku.

¹⁴ Mõtle Carini loole. Ta räägib: „Kui meile sündis poeg Don, töötasime mehega välismaal ja ma olin alles hiljuti hakanud Piiblit uurima. Kõik mu lähemad sugulased ootasid, et saadaksin Doni koju oma vanematele kasvatada, kuni me jõuame majanduslikult paremale järjele.” Kui Carin otsustas, et kasvatab Doni ise, nimetasid sugulased ja abikaasa teda laisaks ja naersid ta välja. Ta räägib: „Tegelikult ei saanud ma tol ajal päris täpselt aru, mis oleks valet selles, kui ma laseksin Donil paar aastat oma vanemate juures kasvada. Ent ma teadsin, et Jehoova oli meie poja kasvatamise ülesande andnud meile, tema vanematele.” Kui Carin taas lapseootele jäi, nõudis ta mees, kes pole jumalateenija, et ta teeks aborti. Hea otsus, mille Carin oli varem teinud, oli tugevdanud tema usku ja nii suutis ta jällegi Jehoovale ustavaks jääda. Praegu on nii ta ise, ta mees kui ka nende lapsed õnnelikud, et nad kokku jäid. Kui Carin oleks andnud ühe lapse või mõlemad kellegi teise kasvatada, oleks tulemus võinud olla hoopis teistsugune.

15., 16. a) Milline kogemus oli ühel õel, kes kasvas lapsena oma vanematest eraldi? b) Miks otsustas Vicky kasvatada oma tütart teistmoodi?

¹⁵ Tunnistaja nimega Vicky jutustab: „Lapsena kasvasin mõned aastad vanaema juures, kuid mu noorem õde elas sel ajal koos vanematega. Kui ma asusin taas vanemate juurde elama, olid mu tunded nende vastu muutunud. Õde oli nendega lähedane: ta tundis, et võib vabalt neile oma mõtteid väljendada ja neid kallistada. Mina aga tajusin, et olen vanematest võõrdunud, ja isegi täiskasvanuna on mul olnud raske neile oma tõelisi tundeid näidata. Oleme õega vanematele kinnitanud, et hoolitseme nende eest nende vanas eas. Ent mind ajendab selleks eelkõige kohusetunne, samal ajal kui mu õde teeb seda pigem armastusest.”

¹⁶ Vicky jätkab: „Nüüd palus mu ema, et saadaksin tütre tema juurde kasvatada, nagu tema oli omal ajal minuga teinud. Ma keeldusin taktitundeliselt. Me abikaasaga soovime kasvatada oma last Jehoova põhimõtete järgi. Ma ei taha kahjustada enda suhet oma tütrega.” Vicky on näinud, et ainus õige otsus on panna Jehoova ja tema põhimõtted ettepoole materiaalsetest taotlustest ja perekonna ootustest. Jeesus ütles selgelt: „Keegi ei saa orjata kahte isandat” — Jumalat ja rikkust (Matt. 6:24; 2. Moos. 23:2).

JEHOOVA LASEB MEIE PINGUTUSTEL VILJA KANDA

17., 18. a) Milles on kristlastel alati valikuvõimalus? b) Millistele küsimustele vastab järgmine artikkel?

¹⁷ Meie isa Jehoova on tõotanud anda meile kõike, mida vajame, kui me paneme Jumala kuningavalitsuse ja tema õiged normid oma elus esikohale (Matt. 6:33). Seega on tõelistel kristlastel alati olemas valikuvõimalus. Jehoova on lubanud, et ta „valmistab ka väljapääsu”, mis ei nõua meilt Piibli põhimõtetega vastuollu minemist, ükskõik milliste raskustega me ka silmitsi ei seisaks. (Loe 1. Korintlastele 10:13.) Jehoova „toimetab kõik hästi”, kui me ootame teda kannatlikult ja loodame tema peale, paludes talt tarkust ja juhatust ning juhindudes tema käskudest ja põhimõtetest (Laul 37:5, 7). Ta õnnistab heldelt meie tõsimeelseid pingutusi teenida ainult teda kui oma tõelist Isandat. Kui hoiad Jehoova tahet oma elus esikohal, laseb ta su elul korda minna. (Võrdle 1. Moosese 39:3.)

¹⁸ Mida ette võtta, et pärast lahus elamist peres asjad taas korda seada? Milliseid praktilisi samme saab astuda, et elatada oma peret ilma sellest lahus elamata? Kuidas õhutada teisi tegema selles vallas õigeid otsuseid? Järgmine artikkel vastab neile küsimustele.