Kas tervisetest ka sinu jaoks?

Vahitorni Ühing ei anna inimestele soovitusi ega langeta ka otsuseid selle kohta, milliseid ravi- ja diagnoosimismeetodeid nad peaksid kasutama. Aga juhul, kui mõned ravimeetodid osutuvad Piibli põhimõtete valgusel mingis suhtes küsitavaks, võidakse neile tähelepanu pöörata. Seejärel võib iga inimene ise kaaluda asjasse puutuvaid tegureid ning otsustada, mida teha.

Kallid vennad! Sooviksin teada saada teie arvamust. Üks [raviarst] tundub olevat väga edukas, kuid meetod, mida ta kasutab, äratab minus kahtlusi. . . . Peale arstlikku läbivaatust paneb ta diagnoosi. Seejärel, et teada saada, millist ravimit või kui palju seda kasutada, paneb ta ravimipudeli naha ligi mõne näärme või elundi lähedal. Siis proovib ta patsiendi tõstetud käsivart alla suruda. See, millist ravimit kasutada või kui palju seda vaja läheb, tehakse kindlaks selle põhjal, kui suurt jõudu peab ta käe allasurumiseks kasutama. Teooria kohaselt liiguvad elektronid vooluna läbi pudeli metallkorgi antud kehaossa ning tugevdavad seda. Kas see on nagu nõiavitsaga veesoonte otsimine?

SEE kiri USA-st Oregonist puudutab ravimeetodit, mida mõned kasutavad toitainevaeguse kindlaksmääramisel, emotsionaalsete probleemide ja mälestuste analüüsimisel ning igapäevaelus tekkivate küsimuste lahendamisel. Aga vaatamata sellele kui levinud see ravimeetod ka poleks, kas on kirjakirjutaja kahtlused õigustatud?

Kas tervis iga hinna eest?

Juba muistsest ajast alates on inimesed püüdnud mõista, mispärast nad jäävad haigeks ning kuidas saada terveks. Iisraellased olid paljuski eelisolukorras, kuna nad teadsid, et nad on patused, ning neil olid Jumala seadused, mis aitasid neil vältida paljudesse haigustesse haigestumist või nende edasikandmist. (3. Moosese 5:2; 11:39, 40; 13:1—4; 15:4—12; 5. Moosese 23:13—15) Siiski otsis Jumala rahvas abi ka oma aja võimekatelt arstidelt. — Jesaja 1:6; 38:21; Markuse 2:17; 5:25, 26; Luuka 10:34; Koloslastele 4:14.

Milline kontrast see küll oli vanaaja Babüloni ja Egiptuse rahvaga võrreldes! Nende „arstid” kasutasid küll mõningaid looduslike koostisosadega ravimeid, kuid paljusid nende kasutatud „ravimenetlusi” võiks praegu nimetada šarlataansuseks. Ühes Egiptuse hieroglüüfkirjas tekstis räägitakse arstist, kes ravis pimedust jäleda ravimjoogiga, mis oli tehtud sea silmadest, antimonist, punasest ookrist ja meest. See kokkusegatud vedelik valati haige inimese kõrva! Vanaaja kirjalikus tunnistuses väidetakse, et see ravimenetlus oli „tõeliselt suurepärane”. Selle kummalisus või salapärasus võis tema külgetõmmet isegi suurendada.

Babüloonlased ja egiptlased manasid tihti okultseid jõude välja.a Preester-arst võis paluda patsiendil hingata lamba ninasõõrmeisse, uskudes, et mingi jõud või energia läheb patsiendilt üle teise elusolendisse ning sellel on teatud mõju. Seejärel see lammas tapeti ja eeldatavasti pidi tema maks patsiendi haigust või tema tulevikku näitama. — Jesaja 47:1, 9—13; Hesekiel 21:26.

Loomulikult ei tegelnud vanaaja Iisraelis elanud jumalakartlik arst spiritismiga. Jumal andis targa nõuande: „Ärgu leidugu sinu keskel . . . kedagi, kes tegeleb ennustamisega, praktiseerib nõidumist, või kedagi, kes otsib endeid, või nõida . . . Sest igaüks, kes neid asju teeb, on Jehoovale jäle.” (5. Moosese 18:10—12, NW; 3. Moosese 19:26; 20:27) Sama kehtib ka Jumala kristlike sulaste puhul tänapäeval. Hoiatus on omal kohal.

Viimastel aastatel on paljud inimesed otsinud abi „alternatiivsetest” diagnoosimis- ja ravimeetoditest. Põhimõtteliselt on see valdkond, kus inimene peab ise otsuse langetama. (Matteuse 7:1; võrdle Roomlastele 14:3, 4.) Loomulikult oleks väga kahju, kui tervisealased vaidlusküsimused hõivaksid kristlase tähelepanu sedavõrd, et need varjutaksid kristliku teenistuse, mis on ainuke ja kindel elupäästmise viis. (1. Timoteosele 4:16) Piiblis ei öelda, et uues maailmas ravitakse haigusi ning saadakse täiuslik tervis meditsiini, ravimtaimede, dieetide või holistlike terviserežiimide abil. Tegelikult toimub täielik tervenemine vaid tänu pattude andeksandmisele Jeesuse lunastusohvri alusel. — Jesaja 33:24; Ilmutuse 22:1, 2.

Millised jõud on kaasatud?

Mida võiks kristlane arvesse võtta, kui ta langetab otsuse artikli alguses mainitud lihastestimise meetodi kohta?

Mõned lihasjõu või selle reageeringu testimismeetodid kuuluvad tavameditsiini valdkonda ning vähesed seaksid nende usaldatavuse kahtluse alla. Näiteks lastehalvatuse korral, mis võib nõrgestada lihaseid, kasutatakse muu hulgas raviks teraapiat, mida nimetatakse kinesioloogiaks — „lihaste ja lihastalitluse uurimine”. Seesugust kinesioloogiat kasutatakse ka ajurabanduse ohvrite taastusteraapias. Enamik inimesi mõistab seesuguse ravimenetluse vajalikkust.

Kuid mida öelda selle artikli alguses kirjeldatud lihastestimise meetodi kohta? Sedalaadi „kinesioloogiat” on kasutatud puhkudel, kui soovitakse teada saada, kas mõned konkreetsed toiduained, ravimtaimed või vitamiinid võiksid inimest aidata või hoopiski talle kahju teha. Tavaliselt tähendab uuring seda, et inimene sirutab oma käe välja ning arst surub seda lihasjõu testimiseks alla. Järgnevalt paneb patsient testitava aine oma suhu, kõhule või käe peale. Seejärel testitakse käelihaseid uuesti. Väidetakse, et kui inimene vajab antud ainet, osutub tema käsivars seekord tugevamaks; kui see aine ei sobi talle, on lihased nõrgemad.b

Mõned inimesed, kes on seda meetodit proovinud, usuvad selle tõhususse ning sellesse, et tulemus põhineb kehasisestel jõududel. Nad väidavad, et on palju nähtusi, mida nüüdisaja teadus ei suuda selgitada, kuid vaatamata sellele on need olemas ning neid saab jälgida. Niisiis nad väidavad, et nende jõudude ja ainete vahel võivad olla energiakanalid või on need vastastikuse mõjuga, isegi kui arstid pole neid veel avastanud või nende olemasolu tunnistanud.

Teisest küljest nendib raamat Applied Kinesiology: „Mõnikord õpetatakse [raamatutes], et keemiliste ühendite, nagu näiteks toitainete või ravimtaimede toimet saab kindlaks teha nii, et antud ainet hoitakse käes ja testitakse lihast. Pole mingeid tõendeid, mis kinnitaksid taolise testimismeetodi usaldusväärsust. . . . Filosoofiline lähenemine võib ravijat sedavõrd mõjutada, et eelarvamused ei lase tal saada testimise käigus täpset informatsiooni.” „Testija, kes on käelihase testimises vilunud, võib hõlpsasti lasta oma äranägemise järgi paista patsiendi lihast nõrgema või tugevamana, lihtsalt . . . testi pisut muutes.”

Ole ettevaatlik!

Siiski hõlmab lihastestimine mõnel juhul muudki. Vaadelgem meetodit, mida nimetatakse „testimiseks asendaja vahendusel”. Seda võidakse kasutada siis, kui testitav on liiga nõrk, näiteks eaka inimese või imiku puhul. Asendaja puudutab imikut ja arst testib asendaja käsivart. Seda meetodit on kasutatud isegi loomade puhul; asendaja käsivart testitakse, kui see on asetanud käe kas kolli, saksa lambakoera või mõne teise haige lemmiklooma peale.

Ei kuulu meie kompetentsi selliste toimingute üle kohut mõista, kuid sa võid küsida, kas nende tulemuste taga on tõesti keha jõud? Teadlased on tõestanud, et on olemas kosmiline kiirgus, mikrolained ja eri liiki elektromagnetilisi kiirgusi. Kuid kas tõepoolest on kõigis elusolendites, isegi väikelastes ja koduloomades, sisemised jõud, mis võivad neist välja hoovata ja anda tulemusi, mida teise inimese peal saab testida? Babüloonlased õpetasid, et jõud võivad hoovata lambasse ning teda mõjutada. Võiksid endalt küsida: kas mina usun, et midagi sarnast võib juhtuda inimeste või loomadega tänapäeval? Või äkki on neil tulemustel mingi teistsugune selgitus?

Mõned tervendajad väidavad, et nad mõõdavad inimese „jõude” selliste vahenditega nagu metallspiraalid või pendlid. Oletatakse, et need liiguvad tervendaja ja patsiendi „energiavälja” vastastikusel toimel. Üks arst ning selle ala kirjanik, kes kunagi oli uurimistööga tegelev teadlane, paneb mõnikord diagnoosi pendli abil. Samuti kinnitab ta, et ta näeb, kuidas igat inimest ümbritseb „inimese energiaväli” ehk värviline aura. Ta väidab, et ta kasutab „sisenägemist”, et vaadata keha sisse, nägemaks seal kasvajaid, vererakke või mikroobe, ning et näha ka minevikku.c

Nagu eelnevalt märgitud, on jõudude mõõtmist käsivarre tugevuse abil kasutatud emotsioonide testimiseks. Ühes laialt levinud raamatus öeldakse: „Kui sul tekib soov teha samal ajal ka väike emotsioonide test, küsi kuuldavalt: ’Kas sul on probleeme?’ ning korda testi. Juhul, kui antud toitaine pole patsiendile hea, muutub käsivars nõrgemaks.” Mõned kasutavad sellist testi, „et teha kindlaks, kui vanalt sai inimene mingi füüsilise, emotsionaalse või vaimse trauma”. Seda kasutatakse ka igapäevaelus jah-või-ei-otsuste langetamisel.

Tõenäoliselt võivad paljud, kes tegelevad sarnase lihastestimise meetodiga (kinesioloogiaga), öelda, et nende ravimenetlus erineb äsjakirjeldatust, et asjasse pole üldsegi segatud spiritism või et nad ei tegele emotsioonide testimisega. Kuid siiski, kas ei põhine nende tegevus usul, et igas inimeses on jõud, mida saavad testida või näha vaid teatud inimesed, kellel väidetavasti on eriline vägi?

Kristlased suhtuvad sellistesse asjadesse tõsiselt. Jumal andis iisraellastele nõu: „Noorkuu ja hingamispäev, koguduse kokkukutsumine — ma ei salli nurjatust [„müstilise väe kasutamist”, NW] ja pühapidamist ühtlasi!” (Jesaja 1:13) Kui see rahvas hülgas Jehoova, „küsitlesid [nad] ennustajaid ja toimetasid nõidust”. (2. Kuningate 17:17; 2. Ajaraamat 33:1—6) Arvatavasti otsisid nad informatsiooni spetsiaalsete riituste kaudu ja rääkisid seejärel „midagi müstilist”. — Sakarja 10:2, NW.

Mõned lihastestimise meetodid võivad olla ohutud, need ei põhjusta ei patsiendile ega arstile mingit kahju. Kuid on selge, et mõnede meetoditega kaasneb müstilisi või üleloomulikke aspekte, näiteks nagu sisenägemine, mõistatuslikud aurad ja pendli kasutamine. Kristlased ei tohi kasutada müstilisi jõude. Nad ei peaks nendega isegi mitte katseks ühendusse astuma, kuna nad ei tunne uudishimu Saatana sügavuste vastu. (Ilmutuse 2:24) Selle asemel on mõjuvaid põhjusi olla ettevaatlik kõige suhtes, mis tundub olevat seotud spiritismiga, mille Jumala Sõna hukka mõistab. — Galaatlastele 5:19—21.

Arst vastutab selle eest, mida ta teeb, ja meie eesmärgiks pole iga arsti ravimist puudutavaid väiteid ja meetodeid arvustada või nende üle kohut mõista. Isegi kui sulle tundub, et mõnedesse nendesse meetoditesse on segatud müstilised jõud, on selge, et paljud, kes neid proovisid, tegid seda täiesti süütult, teadmata, et nad võivad saada segatud spiritismi. See võis vaid väljendada nende suurt soovi saada hea tervis. Siiski on mõned, kes on teinud tegemist selliste meetoditega, hiljem jõudnud otsusele, et mitte mingi võimalik füüsiline kasu ei kaalu üles vaimset riski.

Jällegi peab iga inimene ise otsustama, mida sellistes isiklikke asju puudutavates küsimustes teha. Siiski peaksid kristlased pidama meeles Jumala käsku: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme!” (Õpetussõnad 14:15) See käib ka teatud ravimeetodite eelistamise kohta.

Saatan püüab kõigiti Jumala sulaseid õigest kummardamisest eemale tõmmata. Kurat rõõmustaks, kui ta suudaks teha nii, et kristlasi hakkaksid köitma muud huvid. Veelgi rohkem rõõmustaks teda see, kui nad satuvad vaimustusse asjadest, kuhu on või paistab olevat segatud müstilisi jõude, mis võivad neid siduda spiritismiga. — 1. Peetruse 5:8.

Kuigi kristlased ei ole Moosese seaduse all, pole Jehoova Jumala seisukoht seoses okultsete kommetega muutunud. Nagu varem märgiti, ütles Jumal iisraellastele, et nende keskel ei tohi olla mitte kedagi, „kes tegeleb ennustamisega, praktiseerib nõidumist, või kedagi, kes otsib endeid, või nõida, või kedagi, kes teisi needuse alla paneb” (NW). „Igaüks, kes seda teeb, on Jehoovale jäle . . . Ole laitmatu Jehoova . . . ees!” — 5. Moosese 18:10—13.

Tõepoolest, kuivõrd tark on kristlastel varustada end tänapäeval ’kogu Jumala sõjavarustusega . . . Sest meil on maadlemist . . . taevaaluste kurjuse vaimudega’! — Efeslastele 6:11, 12.

[Allmärkused]