Miks olla riietatud alandlikkusega?

AMEERIKA kirjanik Edgar Allan Poe oli just lõpetanud sõpradele oma uue jutustuse lugemise. Nad ütlesid naljatledes, et ta oli peategelase nime liiga tihti kasutanud. Kuidas Poe sellele reageeris? Üks sõber meenutas: „Tema uhke vaim ei kannatanud taolist avalikku etteheidet välja ja ta heitis vihahoos, enne kui ta sõbrad seda takistada jõudsid, kõik lehed lõõmavasse tulle.” Kadunud oli jutustus, mis oli „tohutult huvitav, täielikult vaba ta tavalisest . . . süngusest”. Alandlikkus oleks selle päästnud.

Kuigi uhkus paneb inimesi arutuid asju tegema, esineb seda maailmas külluslikult. Kuid Jehoova tunnistajad peavad teistsugused olema. Nad peavad riietuma hästikujundatud alandlikkusega.

Mis on alandlikkus?

Apostel Paulus vihjas kaunile kristliku alandlikkuse riietusele, kui ta kirjutas oma kaasusklikele iidses Kolossa linnas. Ta soovitas tungivalt: „Riietuge siis kui Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku halastusega, heldusega, alandlikkusega [„alandliku meelega”, NW], tasadusega, pika meelega.” — Koloslastele 3:12.

Jah, alandlikkus tähendab „alandlikku meelt”. See on „tagasihoidlik meel; uhkuse puudus; leebus”. Alandlik inimene on „mõõduka vaimuga; mitte uhke”. Ta on „sügavalt või lahkelt aupaklik”. (The World Book Dictionary, I köide, lehekülg 1030) Alandlikkus pole argus ega nõrkus. Tegelikult peegeldab uhkus nõrkust, samal ajal kui alandlikkuse ilmutamine nõuab tihti julgust ja tugevust.

Pühakirjas tähendab heebrea sõna, mis on tõlgitud sõnaga „alandada ennast”, sõnasõnaliselt „talla ennast maha”. Niisiis andis tark Õpetussõnade kirjutaja nõu: „Mu poeg, . . . kui oled oma suu sõnade pärast võrku mässitud, . . . siis tee ometi, mu poeg, enese päästmiseks nõnda, sest sa oled ju sattunud oma ligimese võimusesse: mine, ära kaota julgust [talla ennast maha] ja käi peale oma ligimesele!” (Õpetussõnad 6:1—3) See tähendab, heida kõrvale uhkus, tunnista oma vigu, sea asjad korda.

See peab olema ehtne

Mitte kõik inimesed, kes paistavad alandlikena, pole ehtsalt alandlikud. Mõned näiliselt alandlikud isikud võivad tegelikult olla uhked ja teha kõike, et viia oma tahet läbi. On ka neid, kes riietuvad võltsi alandlikkusega, et teistele muljet avaldada. Näiteks võitles apostel Paulus mõnedega, kes ilmutasid „võltsi alandlikkust”, ja ta näitas, et igaüks, kes nõnda tegi, oli tegelikult ’täis puhutud oma lihaliku meele poolt’. Selline isik mõtles ekslikult, et Jumala soosingu osaliseks saamine sõltub sellest, kas ta teatud asju sööb, joob ehk puudutab või kas ta peab kinni teatud religioossetest päevadest või mitte. Ta võis tõepoolest näida vaga ja alandlikuna, kuid ta võltsalandlikkus oli väärtusetu. (Koloslastele 2:18, 23, NW) Tegelikult pani see teda mõtlema, et eluga tasustatakse neid, kes ütlevad lahti materiaalsetest asjadest. See sünnitas kavala materialismi vormi, sest askeetlikud keelud pöörasid kogu tähelepanu materiaalsetele asjadele, mida ta väitis end põlgavat.

Teisest küljest hoiab ehtne alandlikkus inimest tagasi ennast tähtsustamast riietuse, välimuse ja elustiiliga. (1. Johannese 2:15—17) Isik, kes on riietunud alandlikkusega, ei tõmba endale või oma võimetele liigset tähelepanu. Pigem aitab alandlikkus tal teisi arvestavalt kohelda ja näha ennast sellisena, nagu Jumal teda näeb. Ja mida see endas sisaldab?

Jehoova seisukoht

Kui prohvet Saamuel oli iisraeli rahva jaoks uut kuningat võidmas, arvas ta, et Jehoova valib Iisai poja Eliabi. Kuid Jumal ütles Saamuelile: „Ära vaata ta välimusele ja kõrgele kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale. Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames!” Heideti kõrvale Iisai seitse poega. Jumal valis Taaveti, kes osutus ustavaks ja alandlikuks meheks. — 1. Saamueli 13:14; 16:4—13.

Alandlikkusega riietumine kaitseb meid saamast uhkeks, ülbeks — ja kaotamast Jumala heakskiitu. Ta „paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu”. (Jakoobuse 4:6) Tema vaadet võib näha lauliku sõnadest: „Jehoova on kõrge ja näeb madalat, aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära!” (Laul 138:6; 1. Peetruse 5:5, 6) See, mida Jumal ootab oma sulastelt, saab ilmsiks küsimusest, mis on esitatud Miika 6:8, NW: „Mida nõuab Jehoova sinult tagasi muud, kui et sa näitaksid üles õiglust ja armastaksid lahkust ja oleksid mõõdukas, käies ühes oma Jumalaga?”

Osutatud Jumala ja Kristuse poolt

Pole ime, et Jehoova ootab meilt alandlikkuse ilmutamist! See on üks tema omadustest. Taavet laulis peale seda, kui Jumal ta vaenlaste käest päästis: „Sa [Jehoova] annad mulle oma päästekilbi, . . . su alandus teeb mind suureks!” (Laul 18:36; 2. Saamueli 22:1, 36) Kuigi Jehoova on kõige kõrgemates taevastes, on tema see, kes „alandub vaatama, mis taevas ja maa peal on, kes tõstab põrmust üles vaevase ja tuhaasemelt viletsa, pannes tema istuma õilsate kõrvale”. (Laul 113:5—8) Jumal ilmutab alandlikkust, üles näidates halastust patuse inimkonna vastu. Patustega tegelemine ja oma Poja ohvriks andmine pattude eest on tema alandlikkuse, armastuse ja teiste omaduste väljendus. — Roomlastele 5:8; 8:20, 21.

Jeesus Kristus, kes oli „tasane ja südamelt alandlik”, andis suurima inimliku eeskuju alandlikkusest. (Matteuse 11:29) Ta ütles oma jüngritele: „Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.” (Matteuse 23:12) See ei jäänud ainult sõnadesse. Õhtul enne surma pesi Jeesus oma apostlite jalgu, osutades teene, mida tavaliselt osutasid orjad. (Johannese 13:2—5, 12—17) Jeesus teenis enne maa peale tulekut alandlikult Jumalat ja näitas üles alandlikkust ka pärast ülesäratamist ülendatud seisundisse taevas. Nõnda siis manitses Paulus kaasusklikke ’arvama alanduses üksteist ülemaks kui iseennast’ ja et neil oleks alandlik Jeesus Kristuse hoiak. — Filiplastele 2:3, 5—11.

Kuna Jumal ja Kristus osutavad alandlikkust, peavad need, kes igatsevad Jumala heakskiitu, ilmutama seda omadust. Kui oleme mõnikord olnud upsakad, oleks tark end alandada ja paluda Jumalalt andestust. (Võrdle 2. Ajaraamat 32:24—26.) Ja selle asemel, et mõelda endast ülespuhutult, on meil tarvis rakendada Pauluse nõuannet: „Ärge nõudke kõrgeid asju, vaid hoiduge madaluse poole.” (Roomlastele 12:16) Kuidas võib siis alandlikkus meile ja teistele kasuks tulla?

Alandlikkuse kasu

Üks alandlikkuse kasu on see, et see hoiab meid tagasi eneses suurustamast. Sellega väldime teiste pahameelt ja hoiame ära enda kimbatusse sattumise, kui neid meie saavutused ei kütkesta. Me peaksime kiitlema Jehoovas, mitte iseendis. — 1. Korintlastele 1:31.

Alandlikkus aitab meil Jumala juhtimist vastu võtta. Kuna Taaniel, otsides juhatust ja arusaamist, ennast Jumala ees alandas, saatis Jehoova selle prohveti juurde ingli ühe nägemusega. (Taaniel 10:12) Kui Esral tuli Jehoova rahvas suure hulga kulla ja hõbedaga Babülonist välja viia, et teha kauniks Jeruusalemma tempel, kuulutas ta välja paastu, et rahvas võiks end Jumala ees alandada. Mis oli selle tulemus? Jehoova kaitses neid ohtliku rännaku ajal vaenlase kallaletungi eest. (Esra 8:1—14, 21—32) Osutagem sarnaselt Taanielile ja Esrale alandlikkust ja otsigem Jehoova juhatust, selle asemel, et püüda Jumala antud kohustusi täita iseenda tarkuse ja jõuga.

Kui oleme riietunud alandlikkusega, peame teistest lugu. Näiteks lapsed, kellel on alandlikkust, on lugupidavad ja kuulekad oma vanematele. Alandlikud kristlased on lugupidavad teistest rahvastest, rassidest ja oludest kaasusklike vastu, sest alandlikkus teeb meid erapooletuks. — Apostlite teod 10:34, 35; 17:26.

Alandlikkus edendab armastust ja rahu. Alandlik inimene ei võitle kaasusklikega, et endale oletatavaid õigusi saada. Paulus tegi vaid seda, mis oli ülesehitav ega häirinud venna südametunnistust. (Roomlastele 14:19—21; 1. Korintlastele 8:9—13; 10:23—33) Andestades teistele patud, mis nad meie vastu on teinud, aitab alandlikkus meil ka armastust ja rahu edendada. (Matteuse 6:12—15; 18:21, 22) See ajendab meid minema solvunud inimese juurde, tunnistama oma viga, paluma temalt andestust ja tegema kõik, et parandada halba, mida oleme ehk teinud. (Matteuse 5:23, 24; Luuka 19:8) Kui solvunud isik meile läheneb, ergutab alandlikkus meid asju rahumeeles ja armastuse vaimus korda seadma. — Matteuse 18:15; Luuka 17:3.

Alandlikkuse osutamisest sõltub pääste. Näiteks on Jumala kohta öeldud: „Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad!” (2. Saamueli 22:28) Kui Kuningas Jeesus Kristus ’astub sõjavankrisse tõe eest ja õiguse ning alandlikkuse eest’, päästab ta need, kes ennast tema ja ta Isa ees alandavad. (Laul 45:5) Need, kes ilmutavad alandlikkust, võivad leida tröösti sõnadest: „Otsige Jehoovat, kõik alandlikud maal, kes teostate tema õigust! Otsige õiglust, otsige alandlikkust, vahest leiate varju Jehoova vihapäeval!” — Sefanja 2:3.

Alandlikkus ja Jumala organisatsioon

Alandlikkus juhib Jumala rahva hindama tema organisatsiooni ja jääma selle laitmatuse säilitajateks. (Võrdle Johannese 6:66—69.) Kui meile pole antud teenistuseesõigusi, mida lootsime saada, aitab alandlikkus meil teha koostööd nendega, kes organisatsioonis vastutust kannavad. Ja meie alandlik koostöö annab hea eeskuju.

Teisest küljest hoiab alandlikkus meid osutamast auahnust seoses meie teenimiseesõigustega Jehoova rahva seas. See takistab meid taotlemast kiitust töö eest, mida meil on eesõigus Jumala organisatsioonis teha. Veelgi enam, kui teenime vanematena, aitab alandlikkus meil Jumala karja hellalt kohelda. — Apostlite teod 20:28, 29; 1. Peetruse 3:8.

Alandlikkus ja distsipliin

Alandlikkusega riietumine aitab meil vastu võtta distsiplineerimist. Alandlikud inimesed ei sarnane Juuda kuninga Ussijaga, kelle süda muutus nii upsakaks, et ta võttis endale vägivaldselt preestri kohustused. Ta ’murdis truudust Jehoovale ja ta läks templisse suitsutama suitsutusaltaril’. Kui Ussija preestrite pärast, kes teda korrale kutsuda püüdsid, raevu läks, löödi teda pidalitõvega. Millist hinda tuli maksta alandlikkuse puudumise eest! (2. Ajaraamat 26:16—21; Õpetussõnad 16:18) Ära iial sarnane Ussijaga ja ära lase uhkusel takistada sul vastu võtmast Jumala distsiplineerimist, mis tuleb Tema Sõnast ja organisatsioonilt.

Seoses sellega ütles Paulus võitud heebrea kristlastele: „Olete unustanud manitsuse, mis teile otsekui lastele ütleb: ’Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära saa araks, kui tema sind noomib! Sest keda Issand armastab, seda ta karistab; ta peksab igat poega, keda ta vastu võtab.’ . . . Aga mingi karistus, kui see on käes, ei näi olevat rõõmuks, vaid on kurbuseks; aga pärast toob see neile, kes sellega on õpetatud, õiguse rahuvilja.” (Heebrealastele 12:5—11) Pea ka meeles, et „korralekutsumise manitsused on elutee”. — Õpetussõnad 6:23.

Jää riietatuks alandlikkusega

Kui tähtis on, et kristlased alati alandlikkusega riietatud oleksid! See ajendab meid jääma Kuningriigi kuulutajateks, kes alandlikult majast majja tunnistavad, otsides neid, kes on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud”. (Apostlite teod 13:48, NW; 20:20) Tõepoolest aitab alandlikkus meil igas suhtes Jumalale kuuletuda, kuigi uhked vastased meie õiglast teed vihkavad. — Laul 34:22.

Kuna alandlikkus ajendab meid ’lootma Jehoova peale kõigest südamest’, teeb ta meie teerajad sirgeks. (Õpetussõnad 3:5, 6) Tegelikult võime vaid siis tõeliselt Jumalaga käia ja tema heakskiitu ning õnnistust nautida, kui oleme riietatud selle hea omadusega. Nagu kirjutas jünger Jakoobus: „Alanduge Issanda [„Jehoova”, NW] ette, siis ta ülendab teid!” (Jakoobuse 4:10) Olgem seetõttu riietatud alandlikkusega, kauni riietusega, mille kavandaja on Jehoova Jumal.

Aastakoosolek, 5. oktoober 1991

PENNSYLVANIA Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu liikmete aastakoosolek toimub 1991. aasta 5. oktoobril Jehoova Tunnistajate Kokkutulekusaalis 2932 Kennedy Boulevard, Jersey City, New Jersey. Eelkoosolek ainuüksi liikmetele tuleb kokku hommikul 9.30, millele järgneb aasta üldkoosolek kell 10.00 hommikul.

Korporatsiooni liikmed peaksid nüüd informeerima Sekretariaati möödunud aasta jooksul toimunud oma postiaadressi muudatustest, et tavapärased märkkirjad ja volikirjad peatselt peale 1. augustit nendeni jõuaksid.

Volikirjad, mis koos aastakoosoleku teatega ainuüksi liikmetele saadetakse, tuleb saata tagasi, nii et need mitte hiljem kui 15. augustiks Ühingu Sekretariaati jõuaksid. Iga liige peaks otsekohe oma volikirja täitma ja tagasi saatma, teatades, kas ta kavatseb isiklikult koosolekule tulla või mitte. Selles osas peaks igal volikirjal toodud informatsioon olema täpne, sest sellele toetutakse, kui tehakse kindlaks, kes isiklikult kohal on.

Oletatavasti lõpeb kogu istung, kaasa arvatud vormikohane ärikoosolek ja aruanded, kell 13.00 või natuke hiljem. Pärastlõunast istungit ei toimu. Piiratud kohtade arvu tõttu on sissepääs vaid kutsekaardiga. Aastakoosolek telefoni teel ülekandmist teistesse auditooriumidesse ei korralda.