Põhimõte või enamuse soosing — kummast sa juhindud?
KUUENDA klassi õpilane Norihito osales ühel spordisündmusel. Ootamatult oli tal vaja langetada üks otsus. Kõik õpilased pidid võtma osa teatud isamaalisest tseremooniast. Kas peaks ta nüüd koos kaasõpilastega sellest näiliselt tavalisest toimingust osa võtma?
Norihito oli Piiblist õppinud, et on väär võtta osa ükskõik millisest kummardusaktist ühegi teise jumala ees peale Jehoova. (2. Moosese 20:4, 5; Matteuse 4:10) Samuti teadis ta, et kristlased peaksid jääma neutraalseks kõikides ilmalikes poliitilistes asjades. (Taaniel 3:1—30; Johannese 17:16) Niisiis jäi ta isegi siis, kui kaasõpilased õhutasid teda selles osalema, julgelt kuid lugupidavalt oma seisukoha juurde. Mida oleksid sina samasuguses olukorras teinud?
Soov kuuluda teiste hulka
Pühakiri näitab, et Jumal lõi inimesed seltsivaks, selliseks et nad üksteisega läbi käivad ja koos tegutsemisest rõõmu tunnevad. See on normaalne, kui inimene soovib koos oma eakaaslastega olla, tunnustust leida ja nende hulka kuuluda. Sellised tunded teevad elu meeldivamaks ja aitavad kaasa rahumeelsetele ja harmoonilistele suhetele teistega. — 1. Moosese 2:18; Laul 133:1; 1. Peetruse 3:8.
Kaasasündinud soovi kuuluda teiste hulka võib näha suurest rõhust, mida isegi tänapäeval mõnes kultuuris kohandumisele asetatakse. Näiteks õpetatakse Jaapani lapsi kõige esimestest eluaastatest peale, et nad oleksid enamuse ettekirjutustest teadlikud ja kohanduksid nende järgi. Nende kultuuripärand õpetab neile, et üks nende suurim kohustus on ühiskonnaga ühte sulada. „Jaapanlased tegutsevad palju tõenäolisemalt grupis kui Lääne elanikud,” ütles Edwin Reischauer, endine USA suursaadik Jaapanis ja tõsine jaapanlaste kommete uurija. Ta lisas: „Olukordades, kus Lääne elanikud võivad ennast vähemalt väliselt sõltumatu ja eraldiseisvana näidata, on enamik jaapanlasi üsna rahul sellega, et nad kohanduvad riietuse, käitumise, elustiili ja isegi mõtlemise poolest oma grupi normidega.” Kuid kohandumise soov ei ole mingil juhul iseloomulik ainult jaapanlastele. See on omane kõigile.
Surve kohanduda
Kuigi on hea püüda teha oma parim selleks, et teistega läbi saada, valitseb oht pimesi kohanduda sellega, mis on soositud. Miks? Kuna see, mis on enamuse seas soositud, läheb sageli vastuollu sellega, mis on vastuvõetav Jumalale. „Kõik maailm on tigeda võimuses,” ütleb Piibel meile. (1. Johannese 5:19) Saatan kasutab kavalalt igat oma käsutuses olevat vahendit — materialismi, langenud moraali, rassilisi eelarvamusi, religioosset vagatsemist, natsionalismi ja nii edasi —, et mõjutada masse ja viia neid Jumalast eemale. Sellistes asjades teistega kohandumine viiks inimese tegelikult vastuseisu Jehoova Jumala ja tema eesmärkidega. Seepärast antaksegi kristlastele nõu: „Ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine.” — Roomlastele 12:2.
Kuna kristlased elavad selles asjadesüsteemis, kohtavad nad pidevat survet kohanduda sellega, mis on soositud. Noori on selles suhtes eriti kerge rünnata. Soov näha välja ja käituda samamoodi nagu nende koolikaaslased on äärmiselt tugev. Nõuab tõelist julgust, et selgitada oma eakaaslastele, miks nad ei osale teatud tegevuses. Aga kui nad oma seisukohta julgelt selgeks ei tee, võib see neile vaimset hävingut tähendada. — Õpetussõnad 24:1, 19, 20.
Ka täiskasvanud kohtavad oma töö juures sellist survet. Neilt võidakse oodata, et nad osaleksid pärast tööd või pühade ajal teatud ühiskondlikes üritustes. Kui nad keelduvad neis osalemast, siis võib paista, et nad hoiduvad teistest eemale ega soovi koostööd teha ja loovad seega töö juures pingelise õhkkonna. Mõned võivad tunda, et nad peavad tegema palju ületunnitööd lihtsalt sellepärast, et teised seda teevad ja et seda neilt oodatakse. Sellistes asjades järele andmine võib tuua vaimset kahju ja segada neid ka teiste kohustuste täitmisel. — 1. Korintlastele 15:33; 1. Timoteosele 6:6—8.
Survet kohanduda avaldatakse isegi väljaspool kooli või töökohta. Üks kristlik ema jutustas, et kord hoidus ta oma lapse distsiplineerimisest, kuigi seda oleks olnud väga vaja teha, lihtsalt selle pärast, et tema arvates poleks teised sealviibinud koduperenaised seda heaks kiitnud. — Õpetussõnad 29:15, 17.
Enamus võib olla valel teel
Piibel annab meile seoses enamuse järgimisega palju otseseid nõuandeid. Näiteks öeldi Iisraeli rahvale: „Ära järgne jõugule kurja tegema ja ära kosta riiuasjas jõugu järele paindudes, et sa tõde väänad.” (2. Moosese 23:2; võrdle Roomlastele 6:16.) Sellest nõuandest ei peetud alati kinni. Kord kui Moosest peagi pärast Egiptusest lahkumist rahva seas ei olnud, sundisid mõned inimesed Aaronit ja rahvast kuldvasikat valmistama ja seda „Jehoova püha” ajal kummardama. Inimesed sõid ja jõid ning lõbutsesid lauldes ja tantsides ning tõid seejuures kuldvasikale ohvreid. Selle liiderliku ebajumalakummardamise pärast hukati umbes 3000 eestvedajat. Kuid ka paljud teised said Jehoova käest nuhelda, sest nad olid mõtlematult enamust järginud. — 2. Moosese 32:1—35.
Üks teine juhtum, kus enamuse kurjuse järgimine halbade tagajärgedeni viis, leidis aset esimesel sajandil seoses Jeesus Kristuse surmaga. Paljud inimesed, keda olid keelitanud kadedad religioonijuhid, ühinesid Jeesuse hukkamise nõudmisega. (Markuse 15:11) Kui Peetrus pärast Jeesuse ülesäratamist ja taevaminekut nelipühil nende rängale eksimusele tähelepanu juhtis, „läks see [paljudel] südamest läbi” ja nad mõistsid, mida nad olid enamust järgides teinud. — Apostlite teod 2:36, 37.
Piibli põhimõtted on paremad
Nagu need jutustused näitavad, võib soositud teguviiside pimesi järgimine viia tõsiste tagajärgedeni. Kui palju parem on järgida Piiblit ja lasta selle põhimõtetel oma elu juhtida! „Otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!” (Jesaja 55:9) Nii moraali kui ka inimsuhete küsimuses — tõepoolest, kõikide elus tehtavate otsuste puhul — on korduvalt tõestatud, et Jehoova teid järgida on palju parem kui järgida seda, mida enamus soosib. See on õnnelikuma ja tervema eluviisi võti.
Võtame näiteks Kazuya kogemuse. Kuigi ta oli mõnda aega Piiblit uurinud, tegi ta ikka edasi seda, mida enamuski — püüdis rikkaks saada ja edukas olla. Püüd oma ülemustele meeldida ja soov, et töökaaslased temast hästi mõtleksid, viis tihti üle kesköö kestvate joominguteni. Ta muutus nõudlikuks, kannatamatuks ja kergesti ärrituvaks. Oma äärmusliku eluviisi tõttu tabas teda varsti rabandus, mille tõttu ta jäi osaliselt halvatuks. Kui ta haiglavoodis toibumas oli, jäi tal aega mõtiskleda selle üle, mida ta on Piiblist õppinud ja kuidas ta on oma elu elanud. Ta otsustas, et on aeg hakata õpitut ellu rakendama. Ta loobus oma juhipositsioonist tööl ja muutis oma seltskonda. Samuti tegi ta tõsiseid pingutusi, et riietuda kristliku isiksusega ja parandada oma suhtumist materiaalsetesse asjadesse. Selle tulemusena muutusid tema väärtushinnangud, ja tema tervis paranes. Lõpuks pühendas ta oma elu Jehoovale ja sai ristitud.
Et järgida teguviisi, mida enamus ei soosi, peab inimene asjaga seotud põhimõtteid tundma ja olema nende õigsuses täielikult veendunud. Seda võib selgelt näha sellest, mis Masaruga juhtus. Kui ta käis põhikooli kuuendas klassis, soovitasid klassikaaslased teda õpilasnõukogu esimeheks. Ta meenutab teatud piinlikkusega, et ta ei mõistnud täielikult asjaga seotud Piibli põhimõtteid ega suutnud seepärast oma klassikaaslastele selgitada, miks ta ei saa võtta vastu poliitilist ametit. Inimeste kartuse tõttu ei olnud ta teinud teatavaks, et ta on kristlane. Ta vaatas vaid maha ja korrutas pisarsilmi: „Ma ei saa seda teha.”
See valus kogemus pani teda järele uurima, miks kristlane ei sekku poliitilisse tegevusse. (Võrdle Johannese 6:15.) Kui ta juba põhikooli lõpuklassides oli, kerkis esile samasugune olukord. Kuid nüüd oli ta valmis oma seisukohta õpetajale veendunult selgitama. Õpetaja oli tema selgitusega rahul, nagu ka mitmed tema klassikaaslased, kes esitasid tema Piiblil põhinevate uskumuste kohta küsimusi.
Aeg, mil kõik teevad seda, mis on õige
Tulevases uues maailmas, mis allub Kristuse valitsusele, on soositud ainult õiged asjad. Kuni selle ajani tuleb meil olla valvsad tugeva soovi suhtes kohanduda teistega selles, mis on soositud. Me võime saada julgustust Pauluse manitsusest: „Sellepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ümber, pangem maha kõik koorem ja meid nii hõlpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist.” — Heebrealastele 12:1.
Kui sul tuleb teel ette vaidlusküsimusi ja väljakutseid, mida sa siis teed? Kas sa jääd alla inimeste kartusele ja annad järele ning teed seda, mis on soositud? Või pöördud sa Jumala Sõna Piibli poole ja järgid selle põhimõtteid? Viimase teguviisi järgimine ei too sulle kasu mitte ainult nüüd, vaid annab sulle ka väljavaate olla nende seas, kes „usu ja pika meele tõttu pärivad selle, mis on tõotatud”. — Heebrealastele 6:12.