Jumala kättemaksupäev
NAGU eelmisest artiklist nägime, on olemas mitmeid põhjuseid, miks püüd kätte maksta on väär. See on väär sellepärast, et lõpptulemusena ei lahenda see mitte midagi. See on väär sellepärast, et see tugevdab vihavaenu, selle asemel et ehitada sildasid sõprusele. Ja see on väär sellepärast, et see kahjustab inimest, kes haub kättemaksumõtteid.
Kuid kõige tähtsamat põhjust, miks inimese kättemaks on väär, võib näha Moosese sõnadest Iisraelile: „Jehoova, su Jumal, on halastaja Jumal.” (5. Moosese 4:31) Kuna Jumal on halastaja, peaksime olema halastajad nagu tema. Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Olge pidevalt halastavad, nõnda nagu teie Isa on halastav.” — Luuka 6:36, NW.
Sellest hoolimata kirjeldab Piibel Jehoovat kui „kättemaksu Jumalat”. (Laul 94:1) Prohvet Jesaja räägib „Jehoova meelepärasest aastast” ning samuti ka „meie Jumala kättemaksu päevast”. (Jesaja 61:2) Kuidas võib Jumal olla nii halastaja kui ka kättemaksja? Ja kuna meil tuleb Jumala halastust jäljendada, miks ei võiks me teda ka kättemaksus jäljendada?
Vastuseks esimesele küsimusele võib öelda, et Jumal on halastaja, sest ta armastab inimkonda, ja ta andestab niipalju kui võib ja niikaua kui võib, et anda inimestele võimalus meelt parandada. Nagu apostel Paulus, on paljud tema halastusest kasu saanud. Kuid Jumal on ka kättemaksja — seda õiguse kehtestamise mõttes —, sest taoline halastus ei kesta lõputult. Kui mõned on demonstreerinud, et nad oma teguviise iialgi ei muuda, langetab Jumal kohtuotsuse ajal, mida nimetatakse tema kättemaksupäevaks.
Vastuseks teisele küsimusele võib öelda, ei, meil pole õigust olla kättemaksjad sellepärast, et Jumal kätte maksab. Jehoova on täiuslik õiguses. Inimesed seda pole. Jumal näeb asja kõiki külgi ja langetab alati õiglase otsuse. Me ei saa olla kindlad, et teeme samuti. Seepärast andis Paulus nõu: „Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: ’Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand.’ ” (Roomlastele 12:19) Meie endi pärast peaksime jätma kättemaksu Jehoovale.
Miks kättemaksupäev?
Igal juhul kinnitab Piibel paljudes kohtades vajadust kahetsematute kurjategijate üle kohut pidada. Näiteks ennustas apostel Paulus ette, et Jumal Jeesuse kaudu „maksab kätte neile, kes ei tunne Jumalat ja kes ei alistu meie Issanda Jeesuse Kristuse evangeeliumile”. (2. Tessalooniklastele 1:8) Meil on põhjust neisse sõnadesse tõsiselt suhtuda. Mispärast?
Kõigepealt seepärast, et tänapäeval jätkab enamik inimesi avalikku vastupanu osutamist Looja suveräänsusele, nad jätavad tema õiglased seadused tähele panemata. Ükskõik kas nad väidavad end Jumalat uskuvat või mitte, nende käitumine näitab selgesti, et nad ei tunne, et peavad Jumala ees aru andma. Kõigi nende kohta sobivad lauliku sõnad: „Mispärast teotab õel Jumalat? Ta mõtleb oma südames, et sina ei hooli sellest!” (Laul 10:13) Jehoova ei luba kindlasti, et teda igavesti taoliselt pilgatakse. Kuigi ta on armastuse Jumal, on ta ka õiguse Jumal. Ta võtab kuulda nende hüüdu, kes on mures õiguse pärast: „Tõuse, Jehoova, tõsta oma käsi üles, oh Jumal! Ära unusta viletsaid!” — Laul 10:12.
Lisaks hävitavad seadust põlgavad inimesed seda maad, millel elame. Nad rikuvad õhku, maad ja vett; nad täidavad maa ülekohtu ja julmusega. Ja nad soetavad nii palju keemia-, tuuma- ja muid surmatoovaid relvi, et see ähvardab inimkonna ellujäämist. Jumala vahelesekkumine on hädavajalik, et kindlustada sõnakuulelikule inimkonnale tulevik. (Ilmutuse 11:18) Just sellele vahelesekkumisele viitas Jesaja seoses kättemaksupäevaga.
Mida Jumala kättemaksupäev täide saadab?
Nagu ütleb Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words, tähendab Kreeka Kirjades esinev kättemaksu tähistav sõna, kasutatuna ühenduses Jumalaga, sõnasõnaliselt „’see, mis tuleneb õigusemõistmisest’, mitte solvumistundest ega lihtsalt meelepahast, nagu see inimese kättemaksu puhul tihti on”. Seega pole Jumala kättemaks oma vaenlastele mitte ohjeldamatu verevalamise aeg, mis sarnaneb veritasuga. „Jehoova teab, kuidas Jumalale andunud inimesi katsmustest vabastada, aga ebaõiglasi inimesi säilitada kohtupäevaks, et neid ära lõigata,” ütleb meile Piibel. — 2. Peetruse 2:9, NW.
Jumala sulased ootavad igatsusega Jumala kättemaksupäeva, aega, mil õige käitumine mõistetakse õigeks ja õiglased vabastatakse kurjade rõhumise alt. See ei tähenda seda, et nad on kuritahtlikud või kättemaksuhimulised. „Ei jää karistuseta, kes tunneb rõõmu teise õnnetusest!” hoiatab Piibel. (Õpetussõnad 17:5) Seevastu arendavad nad halastust ja kaastunnet, jättes kõik kättemaksu puudutavad otsused Jumala hooleks.
Vihastel inimestel pole tõesti kerge taoliselt tegutseda. Aga see on võimalik ja paljud on seda teinud. Näiteks oli Pedrol õnnetu lapsepõlv ja vanem vend peksis teda tihti. Nii sirgus Pedro vägivaldseks inimeseks, kel oli pidevalt sekeldusi politseiga ja kes valas naise ning laste peale välja viha, mida ta tundis venna vastu. Lõpuks kuulas ta üht Jehoova tunnistajat ning hakkas hiljem Piiblit uurima. „Jehoova abiga,” jutustab ta, „ma muutusin, ja nüüd, selle asemel et inimestega kakelda, mina kui kristlik vanem aitan neid.” Piibli ja püha vaimu abiga on lugematul arvul teisi inimesi samamoodi muutunud, varem kiuslikud või kättemaksuhimulised, osutavad nad nüüd teistele armastust ja kannatlikkust.
Mida sina teed?
See, et peame meeles saabuvat Jumala kättemaksupäeva, aitab meil Jehoova kannatlikkusest kasu saada. Kuid võimalus selleks pole piiramatu. Varsti on see päev käes. Apostel Peetrus näitas, miks pole see veel saabunud: „Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” — 2. Peetruse 3:9.
Seega on pakiline vajadus praegu Jumala arveteõiendamise päevaks valmistuda, uurides Pühakirja ja rakendades selle nõuandeid ellu. See aitab meil järgida lauliku sõnu: „Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha! Sest kurjad hävitatakse; aga kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa!” — Laul 37:8, 9.
[Pilt lk 7]
Pärast Jumala kättemaksupäeva ’need, kes Jehoovat ootavad, pärivad maa’