Kristlik perekond tegutseb koos

„Ma manitsen teid, vennad . . . , et oleksite kokku liidetud samas meeles ja samas mõttes.” — 1. KORINTLASTELE 1:10.

1. Milline on paljude perekondade olukord seoses ühtsusega?

KAS teie perekond on ühtne? Või näib, et igaüks tegutseb omapead? Kas te tegutsete koos? Või olete harva kõik korraga samal ajal samas kohas? Juba sõna „perekond” viitab kokkukuuluvale perele.a Kuid mitte kõik perekonnad ei ole ühtsed. Üks inglise lektor ütles isegi nii: „Kaugel sellest, et perekond oleks hea ühiskonna alus, on see . . . kogu meie rahulolematuse allikas.” Kas on see nii teie perekonnaga? Kui on, siis kas see peab nii olema?

2. Millised Piiblis mainitud inimesed annavad tunnistust sellest, et nad on pärit heast perekonnast?

² Ükskõik kas peres on kaks lapsevanemat või üksikvanem, sõltub perekonna ühtsus või lahkmeelsus tavaliselt juhtimisest. Piibli aegadel õnnistas Jehoova ühtseid perekondi, kes teda koos kummardasid. See oli nii muistses Iisraelis, kus Jefta tütar, Simson ja Saamuel andsid igaüks omal viisil tunnistust selle kohta, et nad on pärit jumalakartlikust perekonnast. (Kohtumõistjate 11:30—40; 13:2—25; 1. Saamueli 1:21—23; 2:18—21) Algkristlikel aegadel õpetasid Timoteose vanaema Loise ja tema ema Euniike Timoteost, kes oli Paulusele mõnel misjonireisil ustavaks kaaslaseks, tundma Heebrea Kirju. Milline silmapaistev jünger ja misjonär temast sai! — Apostlite teod 16:1, 2; 2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15; vaata ka Apostlite teod 21:8, 9.

Miks tegutseda koos?

3, 4. a) Millised omadused peaksid ühtses perekonnas selgelt näha olema? b) Kuidas võib kodu olla midagi enamat kui vaid maja?

³ Miks on perekonnal kasulik koos tegutseda? Kuna see ehitab üles vastastikust mõistmist ja lugupidamist. Selle asemel et üksteisest kaugeneda, püsime lähedastena ja toetame üksteist. Üks ajakirjas Family Relations (Perekondlikud suhted) hiljuti ilmunud artikkel ütles: „Sellest, millised on ’tugeva perekonna’ iseloomulikud omadused, on kujunenud küllaltki selge pilt. Selliste omaduste hulka kuuluvad kohusetunne üksteise vastu ja üksteise hindamine, ühtekuuluvustunne, hea suhtlemine, võime probleeme lahendada ja tugev vaimsus.”

⁴ Kui perekonnas on need omadused olemas, ei ole kodu enam nagu bensiinijaam, kus tankimiseks peatutakse. See ei ole lihtsalt mingi maja. See on kutsuv paik, mis perekonnaliikmeid ligi tõmbab. See on soojuse ja kiindumuse, kaastunde ja mõistmise sadam. (Õpetussõnad 4:3, 4) See on nagu pesa, kust võib leida perekonnaühtsust, mitte nagu skorpioniurg, kus on hõõrumised ja lahkmeelsus. Aga kuidas seda saavutada?

Koos tegutsemine perekondlikus uurimises

5. Mida me tõelise kummardamise õppimiseks kasutame?

⁵ Jehoova tõelist kummardamist saab õppida meie arutlusvõime ehk „veenmisjõu” kasutamisega. (Roomlastele 12:1, NW) Meie käitumist ei peaks valitsema hetkeemotsioonid, nagu need, mida õhutavad oraatorlikud jutlused ja libekeelsed telejumalateenistused. Selle asemel ajendab meid Piibli ja „ustava ja mõistliku orja” poolt antud Piibli uurimiskirjanduse korrapärane uurimine ja selle üle mõtisklemine. (Matteuse 24:45, NW) Meie kristlikud teod tulenevad sellest, et me suhtume igasse olukorda või kiusatusse, mis võiks tekkida, samasuguse meelsusega nagu Kristus. Selles on Jehoova meie Suur Õpetaja. — Laul 25:9; Jesaja 54:13, VP; 1. Korintlastele 2:16.

6. Milline ülemaailmne eeskuju on meil perekondliku uurimise kohta olemas?

⁶ Perekondlik piibliuurimine etendab iga kristliku perekonna vaimsuses esmatähtsat osa. Millal on teie perekondlik uurimine? Kui see jäetakse juhuse hooleks või hetke otsustada, siis toimub see parimal juhul harva. Perekondlikus uurimises koos tegutsemine nõuab korrapärast ja kindlaksmääratud ajakava. Siis teavad kõik, millisel päeval ja mis kell peaksid nad olema vabad, et tunda rõõmu vaimsest perekondlikust koosviibimisest. Rohkem kui 12000 ülemaailmse Beeteli pere liiget teavad, et nende perekondlik uurimine toimub esmaspäeva õhtul. Kui võimas on nendel Beeteli vabatahtlikel töölistel mõelda, et nad kõik võtavad osa samast uurimisest, kui päev jõuab õhtusse kõigepealt Vaikse ookeani saartel ja Uus-Meremaal, siis järjest edasi Austraalias, Jaapanis, Taivanis, Hongkongis, seejärel Aasias, Aafrikas ja Euroopas ning lõpuks Ameerikas. Kuigi neid eraldavad tuhanded kilomeetrid ja paljud keeled, tekitab see perekondlik uurimine Beeteli pere liikmetes ühtekuuluvustunde. Teie võite oma perekondliku uurimise kaudu väiksemas mastaabis samasuguse tunde tekitada. — 1. Peetruse 2:17; 5:9.

7. Kuidas me peaksime Peetruse sõnade kohaselt tõesõnasse suhtuma?

⁷ Apostel Peetrus annab meile nõu: „Himustage otsekui vastsündinud lapsed vaimset täispiima, et te selle läbi võiksite kasvada õndsuseks, kui te olete maitsnud, et Issand on helde.” (1. Peetruse 2:2, 3) Millise kauni kujutluspildi Peetrus nende sõnadega esile kutsub! Ta kasutas kreeka verbi e·pi·po·theʹsa·te, mis vastavalt teosele Linguistic Key to the Greek New Testament (Võti kreekakeelse Uue Testamendi keeleliseks mõistmiseks), tuleneb sõnast tähendusega „igatsema, himustama, ihaldama”. See viitab tugevale himule. Kas sa pole märganud, kuidas väike loomalaps otsib agaralt oma ema nisanibu ja kui rahulolev on inimbeebi, kui ta ema rinda imeb? Meil peaks olema tõesõna järele samasugune himu. Kreeka keele õpetlane William Barclay ütles: „Siira kristlase jaoks ei ole Jumala sõna õppimine töö, vaid rõõm, sest ta teab, et ta süda leiab sellest toitu, mida ta igatseb.”

8. Millist väljakutset kohtab perekonnapea perekondliku uurimise juhatamisel?

⁸ Perekondlik uurimine asetab perekonnapeale suure vastutuse. Ta peab kandma hoolt, et uurimine oleks kõikide jaoks huvitav ja et kõik saaksid sellest osa võtta. Lastele ei peaks tunduma, et uurimine on tegelikult ainult täiskasvanute jaoks. Uurimise kvaliteet on palju tähtsam kui läbivõetud materjali hulk. Muuda Piibel elavaks. Kus see on kohane, aita oma lastel kujutada endale ette paiku ja tingimusi Palestiinas, kus arutluse all olevad sündmused aset leidsid. Kõiki tuleks julgustada kirjandust ise uurima ja seda informatsiooni perekonnaga jagama. Sel teel võivad ka lapsed ’kasvada üles Jehoova juures’. — 1. Saamueli 2:20, 21.

Koos tegutsemine evangeeliumikuulutamisel

9. Kuidas saab kuulutustöö muuta rõõmustavaks perekondlikuks kogemuseks?

⁹ Jeesus ütles: „Kõigile rahvaile peab enne kuulutatama evangeeliumi.” (Markuse 13:10) Need sõnad annavad igale kohusetundlikule kristlasele ülesande: kuulutada evangeeliumi, jagada teistele head sõnumit Jumala Kuningriigi valitsemisest. Selle tegemine koos perekonnaga võib olla julgustav ja rõõmus kogemus. Emad ja isad on uhked, kui nende lapsed head sõnumit esitavad. Üks abielupaar, kellel on kolm poega vanuses 15 kuni 21 aastat, räägib, et neil on alati igal kolmapäeval pärast kooli ja igal laupäeva hommikul olnud kombeks minna koos oma lastega avalikule kuulutustööle. Isa ütles: „Me õpetame neile iga kord midagi. Ja me kanname hoolt selle eest, et see oleks nauditav ja julgustav kogemus.”

10. Kuidas saavad lapsevanemad oma lapsi teenimises aidata?

¹⁰ Kui kuulutamisel ja õpetamisel perekonnana koos töötada, võib see olla väga viljakas. Mõnikord avaldavad inimesed soodsamat vastukaja lapse lihtsale, kuid siirale esitlusele. Seejärel on ema või isa sealsamas abiks, kui selleks vajadus tekib. Lapsevanemad võivad kanda hoolt, et nende lapsed saaksid edenevat väljaõpet ning et nad saaksid niimoodi teenijateks, ’kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagavad õieti’. Sel moel koos kuulutamine võimaldab vanematel jälgida oma laste suhtumist, tõhusust ja head käitumist teenimises. Kui lapsel on korrapärane ja kindlakskujunenud tegevuskava, näevad vanemad tema edenemist ja annavad lapsele pidevat väljaõpet ning julgustust, et tema usku tugevdada. Samal ajal näevad lapsed, et nende vanemad on teenimises head eeskujud. Nendel kriitilistel ja vägivaldsetel aegadel võib ühtse ja hoolitseva perekonnana koos töötamine kõrge kuritegevuse tasemega naabruskonnas isegi teatud määral julgeolekut pakkuda. — 2. Timoteosele 2:15; Filiplastele 3:16.

11. Mis võib laste innukust tõe suhtes kergesti vähendada?

¹¹ Lapsed märkavad kergesti, kui täiskasvanud on kahepalgelised. Kui vanemad ei ilmuta tõe ja majast majja teenimise vastu tõelist armastust, siis võib vaevalt oodata, et lapsed oleksid innukad. Nii et füüsiliselt terve lapsevanem, kelle ainsaks põlluteenistuseks on iganädalane piibliuurimine oma lastega, võib maksta kõrget hinda, kui lapsed vanemaks saavad. — Õpetussõnad 22:6; Efeslastele 6:4.

12. Kuidas võivad mõned perekonnad Jehoovalt erilise õnnistuse saada?

¹² Kui perekond on „kokku liidetud samas meeles”, on üheks heaks küljeks see, et perekond saab ehk niimoodi koostööd teha, et vähemalt üks liige võib koguduses täisaegse pioneerina teenida. Paljud perekonnad kogu maailmas teevad seda ja kõik saavad oma pioneerist perekonnaliikme kogemustest ja kasvanud tõhususest õnnistusi. — 2. Korintlastele 13:11; Filiplastele 2:1—4.

Koos tegutsemine probleemidega tegelemisel

13, 14. a) Millised olukorrad võivad mõjutada perekonna ühtsust? b) Kuidas saab paljusid perekonnaprobleeme ära hoida?

¹³ Nendel rasketel „pingelistel” ja „ohtlikel” aegadel kogeme kõik survet. (2. Timoteosele 3:1, Revised Standard Version; Phillips) Probleeme on töö juures, koolis, väljaspool kodu ja isegi kodus endas. Mõned kannatavad halva tervise või püsivate emotsionaalsete probleemide all, mis viivad perekonnas mõnikord pingete ja vääritimõistmiseni. Kuidas selliste olukordadega tegelda? Kas nii, et igaüks tõmbub oma nurka? Nii, et kõik eraldavad ennast teistest, isegi kui nad elavad samas kodus? Ei. Selle asemel tuleb meil oma muredest rääkida ja abi paluda. Ja milline paik oleks selleks parem kui armastav perekonnaring? — 1. Korintlastele 16:14; 1. Peetruse 4:8.

¹⁴ Nagu iga arst teab, on haiguste ärahoidmine parem kui ravi. Sama kehtib ka perekonnaprobleemide kohta. Avameelne ja aus vestlus hoiab tihti ära probleemide tõsiseks muutumise. Isegi kui tõsiseid probleeme siiski tekib, on võimalik nende suhtes midagi ette võtta ja neid saab isegi ära lahendada, kui perekond uurib üheskoos asjaga seotud piiblilisi põhimõtteid. Tihti on hõõrumisi võimalik muuta sujuvateks suheteks, kui rakendada Pauluse sõnu, mis on toodud Koloslastele 3:12—14: „Riietuge siis kui Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega, sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. . . . Aga kõigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side.”

Koos tegutsemine meelelahutuses

15, 16. a) Milline omadus peaks märgistama kristlikke perekondi? b) Milliseks mõned religioonid inimesi muudavad ja miks?

¹⁵ Jehoova on õnnelik Jumal ja tõde on õnnetoov sõnum — sõnum, mis annab inimkonnale lootuse. Peale selle on rõõm üks vaimu vili. See rõõm on täiesti erinev sportlase hetkelisest juubeldamisest, kes mõnel võistlusalal võidu saavutab. See on sügav ja püsiv rahuldustunne, mis täidab südame ülevoolavalt selle tõttu, et me arendame lähedasi suhteid Jehoovaga. See on rõõm, mis põhineb vaimsetel väärtustel ja ülesehitavatel suhetel. — Galaatlastele 5:22; 1. Timoteosele 1:11, NW.

¹⁶ Seetõttu ei ole meil kui Jehoova kristlikel tunnistajatel põhjust olla sünged või huumorimeeleta. Mõned religioonid muudavad inimesi selliseks, sest nende usk rõhutab negatiivseid tegureid. Nende õpetuste tulemuseks on sünge ja rõõmutu kummardamisvorm, mis ei ole kooskõlas Piibliga ega ka tasakaalukas. Nendes religioonides ei ole perekondi, kes teenivad õnnelikult Jumalat. Jeesus tunnustas vajadust meelelahutuse ja puhkamise järele. Näiteks kutsus ta ühel juhtumil oma jüngreid: „Tulge teie kõrvale üksikusse paika ja puhake pisut!” — Markuse 6:30—32; Laul 126:1—3; Jeremija 30:18, 19.

17, 18. Millistel sobivatel viisidel võiksid kristlikud perekonnad puhata?

¹⁷ Ka perekondadel on vaja puhkeaega. Üks lapsevanem ütles oma laste kohta: „Me teeme koos palju lõbusaid asju — läheme mere äärde, mängime pargis palli, korraldame vahel mägedes pikniku. Aeg-ajalt on meil teenimises koos ’pioneeripäev’; seejärel korraldame ühe piduliku söömaaja ja anname üksteisele isegi kingitusi.”

¹⁸ Vanemad võiksid kaaluda ka selliseid ettepanekuid nagu perekondlikud käigud loomaaeda, lõbustusparkidesse, muuseumidesse ja teistesse põnevatesse paikadesse. Metsas matkamine, lindude jälgimine ja aiandus on tegevused, mida võib meeldivalt koos teha. Samuti võivad lapsevanemad julgustada oma lapsi õppima mängima mingit muusikariista või tegelema mõne asjaliku harrastusega. Kindlasti varuvad tasakaalukad lapsevanemad oma lastega mängimiseks aega. Kui perekond mängib koos, siis on palju tõenäolisem, et ta ka püsib koos!

19. Milline kaasaja suund võib perekonnale kahju tuua?

¹⁹ Üks kaasaja suund on see, et kui asi puhkamisse puutub, soovivad teismelised oma perekonnast eraldi olla ja teha seda, mida nemad tahavad. Samal ajal kui pole midagi halba selles, et noorel inimesel on mingi hobi või oma lemmikajaviide, ei oleks arukas lasta sellistel huvialadel ennast ülejäänud perekonnast püsivalt eraldada. Selle asemel soovime rakendada Pauluse toodud põhimõtet: „[Ära vaata] selle peale, mis on tulus [sinule], vaid ka selle peale, mis on tulus teistele.” — Filiplastele 2:4.

20. Kuidas võivad kokkutulekud ja konvendid rõõmsaks ajaks olla?

²⁰ Milline rõõm on meil kõigil näha perekondi konventidel ja kokkutulekutel koos istumas! Nii saavad vanemad lapsed nooremaid tihti aidata. Selline korraldus hoiab ära ka mõnede teismeliste kalduvuse minna rühmiti äärmistesse pingiridadesse istuma ja konvendiprogrammile vähe tähelepanu pöörata. Isegi kokkutulekutele ja sealt tagasi reisimine võib olla rõõmupakkuv, kui perekond on arutanud läbi, millist teed kaudu minna, milliseid paiku teel vaadata ja kus ööbida. Kujutle, kui põnev aeg oli küll Jeesuse päevil see, kui perekonnad koos Jeruusalemma reisisid! — Luuka 2:41, 42.

Koos tegutsemise õnnistused

21. a) Kuidas me võime püüda abielus edu saavutada? b) Millised on neli head ettepanekut selleks, et muuta abielu kestvaks?

²¹ Edukat abielu ja ühtset perekonda pole kunagi olnud lihtne saavutada, ja need ei teki juhuslikult. Näib, et mõnede arvates on lihtsam „visata püss põõsasse”, lõpetada abielu lahutusega ja püüda kõike uuesti alustada. Kuid sageli tulevad samad probleemid esile teises või kolmandas abielus. Palju parem on kristlik lahendus: püüda saavutada edu piibliliste armastuse ja lugupidamise põhimõtete rakendamisega. Ühtsed perekonnad sõltuvad vastastikuse järeleandmise vaimust — omakasupüüdmatusest. Üks abielukonsultant andis lihtsa retsepti, kuidas abielu kestvaks muuta. Ta kirjutas: „Neli vältimatut koostisosa, mida võib näha peaaegu kõikides edukates abieludes, on valmidus kuulata, oskus andeks paluda, võime pakkuda pidevat emotsionaalset tuge ja soov teist kiindunult puudutada.” Need tegurid võivad tõepoolest aidata abielu kestvaks muuta, sest nad rajanevad ka Piibli usaldusväärsetel põhimõtetel. — 1. Korintlastele 13:1—8; Efeslastele 5:33; Jakoobuse 1:19.

22. Mis kasu tuleneb sellest, et perekond on ühtne?

²² Kui me järgime Piibli nõuandeid, on meil kindel alus ühtse perekonna saavutamiseks, ning ühtsed perekonnad on ühtse ja vaimselt tugeva koguduse alus. Seega saame Jehoovalt rikkalikke õnnistusi, kui me toome talle ühtselt üha rohkem kiitust.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

◻ Miks on perekonnal kasulik koos tegutseda?

◻ Miks on korrapärane perekondlik piibliuurimine esmatähtis?

◻ Miks on lapsevanematel hea oma lastega koos põlluteenistuses käia?

◻ Miks on probleeme kasulik perekonnaringis arutada?

◻ Miks ei pea kristlikud perekonnad olema sünged ja rõõmutud?

[Pilt lk 17]

Kas teie perekond sööb vähemalt üks kord päevas koos?

[Pilt lk 18]

Perekondlikud väljasõidud peaksid olema lõõgastavad ja meeldivad