Nüüd on aeg otsida Jehoovat
„Mis Jehoovasse puutub, tema on vaadanud inimlaste peale taevast, et näha, kas on kedagi, kellel on sügavamat mõistmist, kedagi, kes otsib Jehoovat.” — LAUL 14:2, NW.
1, 2. a) Kuidas vaatavad paljud tõelisele Jumalale Jehoovale? b) Kust me teame, et Jehoova on inimkonna ükskõiksusest teadlik?
TÄNAPÄEVAL heidavad tõelise Jumala Jehoova kõrvale ateistid, agnostikud, ebajumalate kummardajad ja miljonid teised, kes väidavad end Jumalat uskuvat, kuid oma tegudega teda salgavad. (Tiitusele 1:16) Paljud usuvad nagu 19. sajandi saksa filosoof Nietzsche, et „Jumal on surnud”. Kas Jehoovale on see tuim ükskõiksus teadmata? Ei ole, sest ta inspireeris Taavetit kirjutama: „Mõistmatu on öelnud oma südames: ’Jehoovat ei ole.’ Nad on tegutsenud hävitavalt, nad on tegutsenud jõledasti. Ei ole kedagi, kes head teeb.” — Laul 14:1, NW.
2 Taavet jätkas: „Mis Jehoovasse puutub, tema on vaadanud inimlaste peale taevast, et näha, kas on kedagi, kellel on sügavamat mõistmist, kedagi, kes otsib Jehoovat.” Jah, Suveräänne Issand on teadlik, et on neid, kes püüavad teda tundma õppida ja teenida. Nõnda siis on eluliselt tähtis teda nüüd otsida. See tähendab kas igavest elu või igavest hävingut. — Laul 14:2, NW; Matteuse 25:41, 46; Heebrealastele 11:6.
3. Milline võimalus on tulevikuks?
3 Seetõttu võime näha, miks on nii tähtis, et me aitaksime teistel Jehoovat otsida just praegu. On veel miljoneid inimesi, kes pole kunagi kohtunud Jehoova tunnistajatega ega kuulnud „head sõnumit kuningriigist”. Ja me ei tea, kui suurearvuliseks kasvab ’suur rahvahulk’ enne „suurt viletsust”. Aga kindlasti on lähimas tulevikus veel paljudel võimalus otsida ja leida Jehoova Jumalat, enne kui on liiga hilja. Kuid nüüd kerkib küsimus: „Mida me võime teha, et aidata veel kümnetel tuhandetel Jumalat leida?” — Matteuse 24:14, NW; Ilmutuse 7:9, 14.
4, 5. Mida paljud jumala otsinguil eelistavad?
4 Maailmas on palju rahvast otsimas, aga otsimas mida? Väga vähesed on tõepoolest otsimas ainsat tõelist Jumalat Jehoovat. Suured hulgad eelistavad jumalat, kes sobib nende endi isiklike soovide ja eelarvamustega. Nagu USA avaliku arvamuse uurija George Gallup juunior nentis: „Tõepoolest pole võimalik leida erilist vahet kirikuinimeste ja mitte-kirikuinimeste vahel, mis puudutab petmist, maksudest möödahiilimist ja varastamist, enamikel juhtudel sellepärast, et valitseb sotsiaalne religioon.” Ta lisab, et „paljud moodustavad religiooni vaid sellest, mis on neile mugav ja neid meelitab . . . Mõned kutsuvad seda religiooniks à la carte”.
5 Teised ütlevad: „Minu religioon on mulle küllalt hea.” Mõistagi peaks tegelik küsimus olema: „Kas minu religioon on küllalt hea Jumalale?” On tõsi, et enamik ristiusumaailmast ja hinduismist rahuldub pühapiltide ja -kujude austamisega. Enamik niinimetatud kristlastest leiab, et nimetu Kolmainujumal on nende jaoks küllaldane. Ja üle 900 miljoni muhameedlase usub oma ainsasse jumalasse Allahisse. Teisest küljest ütlevad miljonid ateistid, et pole olemas ühtki Jumalat.
Need, kes vajavad abi
6. Mida on paljud Vahitorni lugejad avastanud?
6 Aga kuidas on lugu nendega, kes regulaarselt seda ajakirja loevad? Me oleme tõelist Jumalat otsinud ja ta leidnud. Meie jaoks on osutunud tõeks Jakoobuse 4:8 sõnad: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” Me oleme tulnud Jumala ligi kristliku kogudusega aktiivselt läbi käies ja oleme ise kogenud, kuidas Jehoova tuleb meile lähemale. — Johannese 6:44, 65.
7. Kust me teame, et on olemas veel palju inimesi, kes on huvitatud tões aktiivseks saamisest?
7 Kuid me teame, et on ikka veel paljusid, kes heal meelel aeg-ajalt Jumala rahvaga läbi käivad, kuid pole veel võtnud ette positiivseid samme Jehoovale pühendumise ja ristimise kaudu lähenemiseks. Kuidas me seda teame? Aastal 1990 viibis peaaegu kümme miljonit inimest Jeesuse surma Mälestamise juures. Aga kui paljud kuulutavad aktiivselt Kuningriigi head sõnumit? Natuke üle nelja miljoni. See tähendab, et meil on umbes kuus miljonit inimest, kes suhtuvad tõesse sõbralikult ja kes mõnikord tunnevad headmeelt meiega läbikäimisest, kuid kes pole veel alustanud tõe puhta keele pakkumist Kuningriigi hea sõnumi kuulutamisega. Pole kahtlust, et mõningatel juhtudel räägivad nad Jehoova ja ta Kuningriigi valitsuse poolt. Kuid nad pole endid veel selgelt Jehoova tunnistajatena tuntavateks teinud. Me tahame ka neid aidata. — Sefanja 3:9, NW; Markuse 13:10.
8, 9. a) Mida julgustab Jehoova meid tegema? b) Miks ei ole tark Jehoova nõuandesse hooletult suhtuda?
8 Me tahame neid julgustada, et nad saaksid õnnelikeks aktiivseteks Jehoova tunnistajateks nüüd, ülemaailmselt tehtava suure töö lõpufaasis. Pane palun tähele Jehoova armastavat kutset Õpetussõnade 1:23: „Pöörduge minu noomimise alla! Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad!” (Võrdle Johannese 4:14.) Kui julgustav on teada, et Jehoova vastab meie positiivsetele sammudele, kui me endid tema nime ja kummardamisega tuntavaks teeme! Kindlasti ei taha me olla arvatud nende hulka, keda on kirjeldatud Õpetussõnad 1:24, 25: „Ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud, ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist.”
9 Need, kes on jätnud hooletusse Jehoova nõuande otsida teda, kui ta on leitav, ja kes lükkavad endi otsustamise edasi, kuni nad tegelikult näevad suurt viletsust algamas, leiavad, et nad on liiga kaua oodanud. Selline suund näitaks usu ja tarkuse puudumist ning oleks Jehoova ärateenimata headuse põlgamine. — 2. Korintlastele 6:1, 2.
10. Miks on apaatia ja ükskõiksus ohtlikud?
10 Selgitamaks viivitamatu tegutsemise vajadust, võiks küsida: „Kas sa järgiksid arsti head nõuannet alles siis, kui sul on juba kahepoolne kopsupõletik? Või pigem siis, kui märkad esimesi haigustunnuseid?” Miks siis veel oodata Saatana haigest maailmast eraldumise ning Jehoova ja ta tunnistajate poolele asumisega? Apaatia, ükskõiksuse ja hoolimatuse tagajärjed tehakse selgeks Õpetussõnad 1:26—29: „Siis naeran minagi teie õnnetust, irvitan, kui teie kohkumine tuleb . . . Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia! Sellepärast et nad on vihanud tunnetust ega ole valinud Jehoova kartust.” Ärgem ’otsigem Jehoovat’ siis, kui on juba liiga hilja!
11. Milline abi on kättesaadav neile, kes püüavad Jehoovat teenida?
11 Mõned selle ajakirja lugejaist võivad ikka veel olla tõelise Jumala otsinguil. Oleme rõõmsad, et olete oma otsinguis kindlad. Me palvetame, et teie Piibli tundmine ajendaks teid astuma uusi positiivseid samme, et tõe eest kindlalt seista. Olge kindlad, et iga Jehoova tunnistajate kogudus on valmis teid teie otsinguis abistama. — Filiplastele 2:1—4.
Aeg innukuseks ja tegutsemiseks
12, 13. Miks on meil tarvis astuda samme seoses tõelise kummardamisega?
12 Miks on oluline, et me kõik astuksime samme, et ennast Jehoova Jumala ja ta tõelise kummardamisega tuntavaks teha? Seepärast, et maailma sündmused on jõudmas haripunkti. Ajaloo leheküljed pöörduvad kiiremini, kui inimene neid lugeda suudab. Nüüd pole aeg jääda äraootavale seisukohale või olla leige. Jeesus teatas seda väga selgelt: „Kes ei ole minuga, see on minu vastu; ja kes minuga ei kogu, see pillab laiali.” Ta ütles ka: „Kes minu ja mu sõnade pärast häbeneb, selle pärast häbeneb Inimese Poeg, kui ta tuleb omas ja Isa ja pühade inglite auhiilguses.” — Matteuse 12:30; Luuka 9:26.
13 Käes on aeg innukuseks ja tegutsemiseks! Me teame, kuidas arenevad maailmasündmused, ja silmapiiril koidab Harmagedoon. Seepärast kõlab kutse otsida Jehoovat praegu, enne ’ta vihapäeva’, ajal, mil teda veel võib leida. Suure viletsuse ajal on see juba liiga hilja. — Sefanja 2:2, 3; Roomlastele 13:11, 12; Ilmutuse 16:14, 16.
14. Millised põhjused meil on Jumala otsimiseks?
14 Tõesti, kogu inimkond peaks praegu otsima Jumala soosingut. Apostel Paulus väljendas seda sobivalt Apostlite teod 17:26—28: „[Jumal] on ühest ainsast teinud kogu inimkonna kõige maa peale elama ning neile seadnud ennemääratud ajad ja nende asukohtade rajad, et nad otsiksid Jumalat, kas nad teda ehk saaksid kätega kombata ja leida, ehk tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist; sest tema sees elame ja liigume ja oleme meie.” Viimane väljendus, „sest tema sees elame ja liigume ja oleme meie”, annab Jumala otsimiseks küllaldase põhjuse. Me eksisteerime selle pisikese maa ahtas, kuid eluliselt tähtsas biosfääris tänu Jehoova ärateenimata headusele. Kas ei peaks me universumi Suveräänsele Issandale tänulikud olema? Ja kas ei peaks me tänulikkust tema vastu praktikas üles näitama? — Apostlite teod 4:24.
15. a) Mida pidas ajaloolane Arnold Toynbee kõrgeima religiooni eesmärgiks? b) Mida me peame tegema, et Jumalat ülistada?
15 Kord kirjutas ajaloolane Arnold Toynbee: „Kõrgema religiooni tõeline eesmärk on kiirata vaimseid nõuandeid ja tõdesid, mis on tema põhiolemus, nii paljudesse hingedesse, kui ta suudab, et igaüks neist hingedest võiks täita inimese tõelist eesmärki. Inimese tõeline eesmärk on ülistada Jumalat ja tunda Temast igavesti rõõmu.” (An Historian’s Approach to Religion, lehekülg 268—269) Et Jumalat ülistada, peame esmalt teda otsima ja omandama tema ja ta eesmärkide täpse tundmise. Seega on väga kohane Jesaja üleskutse: „Otsige Jehoovat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal! Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Jehoova poole, siis halastab tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest tema annab palju andeks!” — Jesaja 55:6, 7.
Millist praktilist abi me võime pakkuda?
16. a) Millise väljakutse ees seisab kristlik kogudus? b) Millisel praktilisel viisil me võime aidata teistel Jehoovat teenida?
16 Need miljonid huvitatud inimesed, kes pole veel aktiivsed kuulutajad, esitavad meie kõigi jaoks tõelise väljakutse. Mida me oleme vanemate, teenistusabiliste, pioneeride ja kuulutajatena praktiliselt teinud, et aidata neil, kes on sõbralikud tõe vastu, saada koos meiega aktiivseteks osalejateks tõelises kummardamises? Üks tee pakkuda praktilist abi seal, kus seda vajatakse, on külastada nende kodusid ja võtta neid kaasa koosolekutele kuningriigisaalis, nii et ka nemad võiksid regulaarselt tunda rõõmu Jehoova vaimu kasust. Pauluse nõuanne Heebrealastele 10. peatüki 24. ja 25. salmis on tänapäeval sama pakiline kui tollal: „Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele. Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.” Me julgustame kõiki, kes soovivad kogeda Jehoova heatahtlikkust, Jehoova tunnistajatega nende kohalikus kuningriigisaalis regulaarselt läbi käima.
17. Millised küsimused vajavad vastamist, kui me aitame neil, kes Piiblit uurivad, Jehoova otsimisel edusamme teha?
17 Kui me kellegagi, kes regulaarselt koosolekutel käib, Piiblit uurime, kas me võime siis aidata sel inimesel saada võimekaks hea sõnumi kuulutajaks? (Vaata raamatut Organized to Accomplish Our Ministry [Organiseeritud meie teenimise läbiviimiseks], lehekülg 97—99.) Ja kui keegi on saanud ristimata kuulutajaks, kas me oleme talle pakkunud kutset tulla meiega regulaarselt kaasa avalikule kuulutustööle ja mõnele meie uurimisele ning korduskülastusele? (Vaata 1989. aasta 1. detsembri ajakirja Vahitorn, lehekülg 31.) Teiste sõnadega, kas me julgustame neid uusi inimesi, lastes neil, kui nad kord võimelisteks saavad, otseselt näha mõningaid meie kuulutustegevuse positiivseid tulemusi? — Matteuse 28:19, 10.
Jehoova on otsimist väärt
18. Kuidas on Jehoova inimkonna vastu halastust üles näidanud?
18 Jehoova ei pea Jeesus Kristuse lunastusohvri tõttu meeles meie minevikupatte ega ole hoolimatu meie suhtes, kui me kahetseme ja usku üles näitame. Pane tähele Taaveti sõnu: „Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda! Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad! Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised! Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad! Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” — Laul 103:10—14; Heebrealastele 10:10, 12—14.
19. Milline julgustus on neile, kes võib-olla on tõest kõrvale triivinud?
19 Jehoova on tõeliselt headtegev ja halastaja Jumal. Ta andestab ja unustab, kui me tuleme ta juurde alandlikult ja kahetsedes. Ta ei kanna igavest vimma, ega piina selle tagajärjel kedagi igavesti põrgutules. Ei, see on nii, nagu Jehoova ütles: „Mina, mina olen see, kes kustutab su üleastumised iseenese pärast ega tuleta meelde su patte!” Milliseks julgustuseks peaks see küll olema igaühele, kes on ehk tõest kõrvale triivinud ja oma suhted Jehoovaga unarusse jätnud! Nüüd julgustatakse ka neid otsima Jehoovat ja tulema tagasi aktiivsesse suhtlemisse rahvaga, kes kannab tema nime. — Jesaja 43:25.
20, 21. a) Milline julgustav eeskuju on meil vanaaja Juudamaal? b) Mida pidid Juuda elanikud tegema, et saada Jehoova õnnistust?
20 Selles suhtes on meil julgustavaks näiteks vanaaja Juuda kuningas Aasa. Ta juuris ebaõige kummardamise oma kuningriigist välja, kuid paganliku kummardamise jäljed jäid ikkagi alles. Aruanne 2. Ajaraamatus 15:2—4 selgitab, mida prohvet Asarja Aasale meeldetuletuseks ütles: „Jehoova on teiega, kui teie olete temaga, ja kui te otsite teda, siis te leiate tema; aga kui te tema maha jätate, siis jätab tema teid maha! Kaua aega ei olnud Iisraelil tõsist Jumalat . . . Aga kui temal kitsas käes oli, siis ta pöördus Jehoova, Iisraeli Jumala poole. Ja nad otsisid teda ning leidsid tema [„ta lasi neil ennast leida”, NW].”
21 Jehoova ei mänginud kuningas Aasaga peitemängu, vaid ’lasi ennast leida’. Kuidas kuningas sellele sõnumile reageeris? Sama peatüki 8. ja 12. salm vastab: „Kui Aasa kuulis neid sõnu . . . siis ta võttis julguse ja kõrvaldas jäledused kogu Juuda ja Benjamini maalt . . . ja uuendas Jehoova altari, mis oli Jehoova eeskoja ees. Ja [Juuda rahvas] võtsid endile kohustuse, et nad otsivad Jehoovat, oma vanemate Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.” Jah, nad otsisid Jehoovat innukalt „kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest”. Mis oli selle tagajärg rahvale? Salm 15 ütleb meile: „Ja kogu Juuda rõõmustas vande pärast, sest nad olid vandunud kõigest südamest; ja nad otsisid teda tõesti hea meelega ning leidsid tema [„ta lasi neil ennast leida”, NW]. Ja Jehoova andis neile ümberkaudu rahu.”
22. Mis julgustab meid praegu Jehoova teenimises aktiivsed olema?
22 Kas pole see nüüd meile kõigile julgustuseks astuda positiivseid samme Jehoova puhta kummardamise suhtes? Me teame, et veel miljonitel on võimalus ülistada Jehoovat. Kahtlemata on paljud neist tegemas oma elus muudatusi, et vastata Pühakirjas toodud Jehoova teenimise nõuetele. Teised on kasvamas sügavamas mõistmises ja usus, on otsimas Jehoovat ning on peagi ajendatud teistega puhast keelt jagama, andes neile edasi sügavamat arusaamist tõest Jehoova ja ta Kuningriigi kohta. Ja miks on nii eluliselt tähtis, et me kõik otsiksime Jehoovat praegu, mil ta on leitav? Sest lähedal on tema tõotatud uus maailm! — Jesaja 65:17—25; Luuka 21:29—33; Roomlastele 10:13—15.
Kas sa mäletad?
◻ Kes ilmutab tõelise Jumala Jehoova vastu ükskõiksust?
◻ Mil määral mõjub tihti religioon käitumisele?
◻ Milline võimalus on aktiivsete tunnistajate kasvuks?
◻ Miks on praegu aeg innukuseks ja tegutsemiseks?
◻ Miks Jehoova väärib otsimist?
[Pilt lk 10]
Paljud Jehoova tunnistajate sõbrad, kes Mälestusõhtul juures viibivad, on võimalikud Jumala teenijad
1990. aasta Mälestusõhtul juuresviibijaid: 9950058
1990. aasta kuulutajate tipparv: 4017213
[Pilt lk 12]
Kuningas Aasa päevil pöördus rahvas Jehoova poole