Vaata kaugemale sellest, mida näed!
HEA füüsiline nägemine on õnnistuseks. Tegelikult võib enamik inimesi öelda, et neil olevatest asjadest on nägemine üks hinnalisemaid. Kristlastel on aga teatud liiki nägemine, millest rääkis apostel Paulus ja mis on isegi suurema väärtusega kui hea füüsiline nägemine. „Me ei vaata nähtavaile, vaid nähtamatuile asjadele,” kirjutas Paulus (2. Korintlastele 4:18). Selline nägemine peab küll väga eriline olema, kui see võimaldab inimesel näha nähtamatuid asju! Me võiksime seda nimetada sajaprotsendiliseks nägemiseks vaimses mõttes.
Milleks seda vaja on?
Esimese sajandi kristlased vajasid tõesti sedaliiki vaimset nägemist. Kristlikus teenistuses osaledes kogesid nad palju raskusi. Paulus väljendas seda nõnda: „Meid rõhutakse kõikepidi, kuid ei suruta maha; me oleme nõutud, aga me ei heida meelt; me oleme taga kiusatud, aga me ei ole hüljatud; me oleme maha vajutatud, aga me ei hukku” (2. Korintlastele 4:8, 9).
Sellistele olukordadele vaatamata jäid ustavad jüngrid kindlaks. Kuna neil oli tugev usk Jumalasse, võisid nad öelda nagu Paulus: „Me ei loidu, vaid kuigi meie väline inimene kõduneb, uueneb sisemine inimene ometi päev-päevalt.” Ent mis põhjustas sellist igapäevast uuenemist? Paulus jätkas: „Sest see silmapilkne kerge viletsus saavutab meile määratu suure ja rohke igavese au, meile, kes me ei vaata nähtavaile, vaid nähtamatuile asjadele; sest nähtavad asjad on ajalikud, nähtamatud aga on igavesed” (2. Korintlastele 4:16—18).
Paulus julgustas oma vaimseid vendi, et nad ei laseks probleemidel, raskustel, tagakiusamisel — ükskõik missugusel viletsusel — tuhmistada vaadet nende ette seatud hiilgavale tasule. Nad pidid käesolevatest olukordadest kaugemale vaatama, hoides oma silmad kristliku tee õnnelikul lõpptulemusel. See aitas neil iga päev uuendada otsustavust võidelda ikka edasi. Ka tänapäeval vajavad kristlased sellist head vaimset nägemist.
Vaata käesolevale viletsusele kui kiiresti mööduvale!
Meeldib see meile või mitte, kuid me näeme iga päev asju, mida me ei tahaks näha. Peeglisse pilku heites oleme sunnitud nägema füüsilise keha soovimatuid vigu ja puudusi, mis annavad tunnistust füüsilisest ebatäiusest. Kui vaatame Jumala Sõna peeglisse, näeme nii enda kui ka teiste inimeste vaimseid vigu ja puudusi (Jakoobuse 1:22—25). Ja kui loeme igapäevaseid ajalehti või vaatame televiisorit, siis torkavad kohe silma lood ülekohtust, julmusest ja tragöödiast, mis tekitavad meis südamevalu.
Saatan soovib viia meid meeleheitele kõige selle pärast, mida näeme, või soovib, et laseksime ennast kõrvale juhtida ja lööksime usus kõikuma. Kuidas me võime seda vältida? Me peame järgima Jeesuse Kristuse eeskuju, nagu apostel Peetrus soovitas, öeldes: „Selleks te ju olete kutsutud, sest et Kristuski kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes” (1. Peetruse 2:21). Jeesus oli kristliku elu igas aspektis täiuslikuks eeskujuks.
Osutades Jeesusele kui meie eeskujule, mainis Peetrus eriti Jeesuse kannatusi. Jeesus pidi maa peal olles tõesti palju kannatama. Kuna ta osales inimkonna loomises kui Jehoova „meistertööline”, siis teadis ta täpselt, milliseks Jumal inimesed lõi (Õpetussõnad 8:30, 31, NW). Kuid nüüd nägi ta otseselt, milliseks olid patt ja ebatäius neid muutnud. Iga päev nägi ta inimeste puudusi ja nõrkusi ning puutus nendega kokku. See võis talle küll tõeliseks katsumuseks olla (Matteuse 9:36; Markuse 6:34).
Peale selle et Jeesus nägi teiste inimeste viletsust, koges ta seda ka ise (Heebrealastele 5:7, 8). Kuna tal oli aga täiuslik vaimne nägemine, vaatas ta nendest kaugemale ning nägi oma laitmatuse eest saadavat tasu — ülendamist surematule elule. Siis on tal Messias-Kuningana eesõigus tuua vaevatud inimkond alandatud seisundist tagasi täiusesse, mille Jehoova oli algselt eesmärgiks seadnud. See, et ta hoidis silmad neil nähtamatuil tulevikuväljavaadetel, aitas tal säilitada Jumala teenistuses rõõmu, vaatamata viletsusele, mida ta päevast päeva nägi. Paulus kirjutas hiljem: „Ta kannatas piinaposti tema ette seatud rõõmu pärast, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala trooni paremale poole” (Heebrealastele 12:2, NW).
Jeesus ei lasknud kunagi eluraskustel ja katselepanevatel olukordadel end meeleheitele viia, kõrvale juhtida või oma usku kõigutada. Tema jüngritena peame tema täiuslikku eeskuju täpselt järgima (Matteuse 16:24).
Keskendu nähtamatutele igavestele asjadele!
Pärast seda, kui Paulus oli rääkinud, kuidas Jeesus oli võimeline vastu pidama, näitas ta meile kätte tee, millel meil tuleb joosta, kirjutades: „Jookskem vastupidavusega võidujooksu, mis on meie ette seatud, vaadates keskendunult meie usu Peaesindajale ja Täiustajale Jeesusele” (Heebrealastele 12:1, 2, NW). Selleks et joosta kristlikul teel edukalt ja rõõmsalt, peame vaatama kaugemale nendest asjadest, mis on otse meie ees. Kuidas aga saame ’vaadata keskendunult’ Jeesusele ning mida see aitab meil saavutada?
Näiteks hakkas Jeesus aastal 1914 Jumala Kuningriigi kuningana taevas valitsema. Seda me muidugi oma füüsiliste silmadega ei näe. Siiski, kui me ’vaatame keskendunult’ Jeesusele, aitab vaimne nägemine meil näha, et ta on nüüd valmis tegema lõpu praegusele kurjale asjadesüsteemile ning aheldama Saatana ja tema deemonlikud hordid tegevusetuse seisundisse. Vaadates veelgi kaugemale, aitab vaimne nägemine meil näha suurepärast uut maailma, kus „surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud” (Ilmutuse 19:11—16; 20:1—3; 21:4).
Selle asemel et laseksime end maha suruda ajutisel viletsusel, mis meid iga päev saadavad, võiksime kinnitada oma pilgu hoopis igavestele asjadele! Miks me ei võiks ususilmadega vaadata kaugemale haigustest ja ahnusest sellel saastatud maal ning näha paradiisi, mis on täis terveid, õnnelikke ja teistest hoolivaid inimesi! Miks mitte vaadata kaugemale nii meie füüsilistest kui vaimsetest puudustest ja näha end tänu Kristuse lunastusohvrile nendest igavesti vabastatuina! Miks mitte vaadata kaugemale sõjaaja tapatalgutest, kuritegevusest ja vägivallast ning näha ülestõusnuid, keda õpetatakse Jehoova rahus ja õigluses!
Lisaks tähendab Jeesusele ’keskendunult vaatamine’ ka seda, et me paneksime oma vaimse nägemisega tähele, mida Kuningriik, mis on küll nähtamatu, Jumala rahva seas maa peal on juba saavutanud: ühtsuse, rahu, armastuse, vennaliku kiindumuse ja vaimse heaolu. Üks kristlik naine Saksamaalt kirjutas peale video „Neid ühendab Jumala õpetus” (United by Divine Teaching) vaatamist: „See video aitab mul üha rohkem meeles pidada seda, et üle kogu maailma on nii paljud kristlikud vennad ja õed just praegu lojaalselt Jehoovat teenimas — ning seda avalikkuse vastuseisust hoolimata. Kui hinnaline on küll meie vennalik ühtsus selles vägivalda ja vihkamist täis maailmas!”
Kas ka sina „näed” Jehoovat, Jeesust, ustavaid ingleid ja miljoneid kaaskristlasi enda kõrval seismas? Kui see on nii, siis ei lase sa ’selle maailma muredel’ end kaasa kiskuda, nii et need sind liigselt heidutaksid, mille tagajärjel võid jääda kristlikus teenistuses „viljatuks” (Matteuse 13:22). Seega ’vaata keskendunult’ Jeesusele, hoia oma vaimsed silmad Jumala rajatud Kuningriigil ning selle praegustel ja tulevastel õnnistustel.
Ela nii, et näha nähtamatut!
See, kui näeme teravat kontrasti Jumala igavese uue maailma ja praeguse kokkuvariseva vana maailma vahel, peaks ajendama meid käituma sel moel, et meid arvataks väärt elama ja nägema sõnasõnaliselt neid asju, mida me praegu saame näha vaid ususilmadega. Tohutu hulk ülestõusnuid suudab vaevu uskuda oma silmi, kui nad ärgates näevad õiglast paradiislikku maad, mis erineb nii väga sellest maailmast, mida nad nägid enne surma. Kujutle meie rõõmu selle üle, et oleme elus ning saame neid tervitada ja neile selgitada, mida Jumal on teinud! (Võrdle Joel 2:21—27.)
Vaimne nägemine on seega tõesti hinnaline ning on eluliselt tähtis hoida seda teravana! Me saame seda teha, kui korrapäraselt Piiblit uurime, kristlikel koosolekutel käime, teistele Piiblile tuginevast lootusest räägime, ja mis kõige tähtsam, kui jumalikku juhatust palume. See hoiab meie vaimse nägemise terava ja selgena ning võimaldab meil vaadata kaugemale sellest, mida näeme!