16. peatükk
Kuule nõu ja võta vastu distsiplineerimine
1. a) Kas on meie seas kedagi, kes ei vaja nõuandmist ega distsiplineerimist? b) Milliseid küsimusi on meil siiski põhjust vaadelda?
ENAMIK meist on varmalt nõus järgmise kirjakohaga: „Me kõik eksime palju.” (Jak. 3:2) Pole raske meenutada juhtumeid, mil meil pole õnnestunud olla selline inimene, nagu Jumala Sõna innustab meid olema ja nagu me ise olla tahame. Niisiis me tunnustame, et õige on Piibli ütlus: „Kuule nõu ja võta õpetust [„võta vastu distsiplineerimine”, NW], et sa tulevikus oleksid targem.” (Õpet. 19:20) Me teame, et vajame taolist abi. Kahtlemata oleme oma elus muudatusi teinud, et see oleks kooskõlas Piiblist õpituga. Aga kuidas me reageerime siis, kui kaaskristlane annab meile isiklikult nõu teatud asjas, milles me ei ole targalt käitunud? Või kuidas on lugu siis, kui ta teeb lihtsalt ettepaneku selle kohta, kuidas me teatud tegevuses edeneda võiksime?
2. a) Miks peaksime osutama tänulikkust isikliku nõuandmise eest? b) Kuidas me ei peaks reageerima?
2 Vaatamata meie esmasele sisemisele reageeringule, mis tuleneb ebatäiuslikust inimloomusest, peaksime väljendama siirast tänulikkust nõuande eest ja püüdma seda rakendada. Nõnda toimides võime jõuda kasuliku lõpptulemuseni. (Heebr. 12:11) Ehk oleme nõuandmise puhul püüdnud end siiski õigustada, olukorra tõsidust vähendada või süü kellegi teise kaela veeretada. Kas sa oled kunagi sel viisil reageerinud? Kas tunneme mõnda taolist juhtumit meenutades pahameelt selle inimese vastu, kes meile nõu andis? Kas on meil kalduvus norida nõuandja puuduste või tema nõuandmisviisi kallal, otsekui õigustaks see mingil määral meie enda nõrkusi? Kas Piibel võib aidata inimesel taolistest kalduvustest jagu saada?
Näited, mis on meile manitsuseks kirja pandud
3. a) Mida sellist sisaldab Piibel, mis võib aidata meil arendada õiget suhtumist nõuandmisse ja distsiplineerimisse? b) Kasuta ülaltoodud küsimusi, analüüsimaks Sauli ja Ussija reageeringut nõuandele.
3 Lisaks hulgaliste otseste manitsuste andmisele selles küsimuses on Jumala Sõnas tõsielulisi kogemusi neist inimestest, kellele nõu anti. Tihti oli see nõuandmine ka distsiplineerimine, sest selle saaja pidi muutma oma hoiakut või käitumist. Kui sa kasutad allpool toodud küsimusi, uurimaks nendest näidetest mõningaid, siis leiad, et me kõik võime nendest palju kasu saada:
KIISI POEG SAUL: Ta ei kuuletunud täielikult Jehoovale, sest amalekkidega sõdides jättis ta alles nende kuninga ja parimad loomad. (1. Saam. 15:1—11)
Mis Sauli vastuses Saamueli noomimisele näitab, et ta püüdis oma väärteo suurust vähendada? (Salm 20) Kelle kaela püüdis ta süüd veeretada? (Salm 21) Millise ettekäände ta tõi, kui ta lõpuks süüteo omaks võttis? (Salm 24) Mille üle ta isegi sel juhul paistis kõige enam muretsevat? (Salmid 25, 30)
USSIJA: Ta läks Jehoova templisse suitsutusrohtu suitsutama, kuigi vaid preestrid olid volitatud seda tegema. (2. Ajar. 26:16—20)
Miks kuningas Ussija reageeris vihastumisega, kui ülempreester teda takistada püüdis? (Võrdle salm 16.) Milline oli tulemus? (Salmid 19—21)
4. a) Miks oli nii Saulil kui ka Ussijal raske nõuannet vastu võtta? b) Miks on see ka tänapäeval tõsine probleem?
4 Miks oli neil inimestel mõlemal juhul nii raske möönda, et nad vajavad nõuannet? Peamine põhjus oli uhkus, liiga kõrge enesehinnang. Selle iseloomujoone tõttu tõmbavad paljud tänapäeva inimesed endale rohkesti muret kaela. Kuna nad on kas ea või positsiooni tõttu enda arvates teatud seisundi saavutanud, ei võta nad neile antavat isiklikku nõuannet vastu. Nad paistavad arvavat, et see viitab mingile nende puudusele või rikub nende mainet. Ent just uhkus näitab tegelikult nõrkust. Seda puudust ei saa pelgalt selle laia leviku pärast enda puhul ettekäändeks tuua. Saatan kasutab seda püünist inimese mõtlemisvõime tumestamiseks, nii et inimene ei võta vastu seda armastavat abi, mida Jehoova oma Sõna ja nähtava organisatsiooni kaudu annab. Jehoova hoiatab: „Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust!” — Õpet. 16:18; vaata ka Roomlastele 12:3; Õpetussõnad 16:5.
5. Kasuta siin lõigus esitatud küsimusi, et näidata, mida võib õppida Moosest ja Taavetit puudutavatest jutustustest.
5 Teisest küljest on Pühakirjas ka häid näiteid nendest, kes nõuande vastu võtsid. Ka need võivad anda väärtusliku õppetunni. Vaatle järgnevaid näiteid:
MOOSES: Äi andis talle praktilist nõu, kuidas raske töökoormaga tervist kahjustamata hakkama saada. Mooses võttis seda kuulda ja rakendas selle otsekohe ellu. (2. Moos. 18:13—24)
Miks Mooses mõistliku nõuande vastu võttis, kuigi tal oli suur mõjuvõim? (Võrdle 4. Moosese 12:3.) Kui tähtis on see omadus meie jaoks? (Sef. 2:3)
TAAVET: Ta oli süüdi abielurikkumises ja lasi seejärel selle naise abikaasa tappa, et ta ise naisega abielluda võiks ja sel teel abielurikkumist varjata saaks. Kulus kuid, enne kui Jehoova Naatani Taavetit noomima läkitas. (2. Saam. 11:2—12:12)
Kas Taavet sai noomituse pärast vihaseks, kas ta vähendas väärteo suurust või püüdis süüd teiste kaela veeretada? (2. Saam. 12:13; Laul 51:1—5) Kas tähendas tõsiasi, et Jumal Taaveti kahetsuse vastuvõetavaks tunnistas, seda, et Taavet ja ta pere vabastati väära käitumise halbadest tagajärgedest? (2. Saam. 12:10, 11, 14; 2. Moos. 34:6, 7)
6. a) Kuidas suhtus Taavet neisse, kes andsid talle mõistlikku nõu? b) Kuidas võime kasu saada sellest, et me sellise nõuande varmalt vastu võtame? c) Mida me ei peaks unustama, kui meid rangelt distsiplineeritakse?
6 Kuningas Taavet teadis hästi, et on kasulik kuulata mõistlikku nõuannet, ja ühel juhul ta isegi tänas Jumalat inimese eest, kelle kaudu see nõuanne tuli. (1. Saam. 25:32—35; vaata ka Õpetussõnad 9:8.) Kas meie oleme samasugused? Kui oleme, siis kaitseb see meid paljude asjade ütlemise või tegemise eest, mida hiljem ehk kahetseksime. Kui me aga satume olukorda, mistõttu meid rangelt distsiplineeritakse, nii nagu Taavetit ta patu pärast Batsebaga distsiplineeriti, ärgem kaotagem silmist tõsiasja, et distsiplineerimine on Jehoova armastuse tõend ja see peab silmas meie igavest heaolu. — Õpet. 3:11, 12; 4:13.
Arenda hindamatuid omadusi
7. Milline omadus peab Jeesuse sõnade kohaselt inimestel olema, et Kuningriiki pääseda?
7 Et meil oleksid head suhted Jehoova ja oma kristlike vendadega, peame arendama endas teatud omadusi. Üht neist tõstis Jeesus esile, kui ta väikese lapse oma jüngrite keskele seadis ja lausus: „Kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem taevariigis.” (Matt. 18:3, 4) Neil jüngritel oli tarvis teha muudatusi. Nad pidid oma uhkusest lahti saama ja alandlikkust arendama.
8. a) Kelle ees me peame alandlikud olema, ja mispärast? b) Kuidas me nõuandmisele reageerime, kui oleme alandlikud?
8 Hiljem kirjutas apostel Peetrus kaaskristlastele: „Riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu; sest ’Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!’ ” (1. Peetr. 5:5) Me teame, et meil tuleb Jumala ees alandlikud olla, kuid antud kirjakoht ütleb, et me peame ka oma suhetes kaasusklikega alandlikud ehk järeleandliku meelega olema. Kui oleme alandlikud, ei pane me rumalalt pahaks soovitusi, mida nad meile annavad. Me oleme valmis üksteiselt õppima. (Õpet. 12:15) Kui vennad leiavad vajaliku olevat meile parandavat nõu anda, ei lükka me seda tagasi, sest me tunnustame, et Jehoova kasutab neid armastavalt meie vormimise abivahenditena. — Laul 141:5.
9. a) Milline tähtis omadus on alandlikkusega tihedalt seotud? b) Miks me peaksime olema huvitatud sellest, millist mõju meie käitumine teistele avaldab?
9 Teine alandlikkusega tihedalt seotud omadus on siiras huvi teiste heakäekäigu vastu. Me ei saa vältida tõsiasja, et see, mida me teeme, avaldab teistele mõju. Apostel Paulus andis Korintose ja Rooma algkristlastele nõu arvestada teiste südametunnistusega. Ta ei öelnud, et neil tuleb loobuda kõigist isiklikest eelistustest, ent ta õhutas neid jätma tegemata kõik, mis võiks julgustada teist inimest tegema midagi oma südametunnistuse vastu, viies ta võib-olla seega vaimse hävinguni. Paulus väljendas selgesti üldpõhimõtet: „Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu! . . . Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks! Ärge olge pahanduseks [„komistuseks”, NW] ei juutidele ega kreeklastele ega Jumala kogudusele.” — 1. Kor. 10:24—33; 8:4—13; Rooml. 14:13—23.
10. Mis peaks näitama, kas meil on tavaks seda Pühakirja nõuannet rakendada?
10 Kas sina oled selline inimene, kellel on tavaks seada teiste inimeste heaolu isiklikest eelistustest ettepoole? Seda võib teha mitmel viisil, kuid mõtle järgmisele näitele: üldiselt on riietus ja välimus isikliku maitse asi, kui me vaid oleme mõõdukad, korralikud ja puhtad. Kui sa aga saaksid teada, et sinu paikkonna inimeste tausta tõttu takistab sinu riietusviis ja välimus teisi Kuningriigi sõnumit kuulamast, kas sa teeksid muudatusi? Kas teise inimese elu on sinu jaoks tähtsam kui enese meele järgi elamine?
11. Mis näitab, et kui me tõepoolest tahame kristlased olla, on tähtis neid omadusi arendada?
11 Kui eelkäsitletud omadused meie isiksuse osaks saavad, tõendab see, et me hakkame omandama Kristuse meelt. Jeesus andis täiusliku alandlikkuse eeskuju. (Joh. 13:12—15; Fil. 2:5—8) Ta seadis meile järgimismalli, ilmutades huvi teiste vastu, selle asemel et vaid iseenda meele järgi elada. — Rooml. 15:2, 3.
Ära lükka tagasi Jehoovalt tulevat distsiplineerimist
12. a) Milliseid muudatusi on meil kõigil vaja teha, et meie isiksus Jumalale meeldiks? b) Mis on meile abiks?
12 Kuna me kõik oleme patused, on meil tarvis teha muudatusi oma hoiakus, kõnes ja käitumises, et võiksime oma Jumala isiksust peegeldada. Meil on tarvis riietuda „uue isiksusega”. (Kol. 3:5—14, NW; Tiit. 2:11—14) Nõuanded ja distsipliin aitavad meil kindlaks teha valdkonnad, kus muudatused on vajalikud, ja mõista, kuidas me peaksime neid tegema.
13. a) Mille abil on Jehoova meile kõigile nõu andnud ja meid distsiplineerinud? b) Kuidas me peaksime sellele reageerima?
13 Selle õpetuse peamine allikas on Piibel. (2. Tim. 3:16, 17) Piibli kirjanduse ja koosolekute kaudu, mille eest Jehoova nähtav organisatsioon hoolt kannab, aitab Jehoova meil mõista, kuidas seda ellu rakendada. Kas me tunnustame alandlikult, et vajame seda — kuigi oleme ehk seda varem kuulnud — ja püüame pidevalt paremaks muutuda?
14. Millist lisaabi Jehoova meile isiklikult annab?
14 Jehoova ei jäta meid üksi võitlema sellega, mis võib meie jaoks eriliseks probleemiks olla. Ta hoolitseb armastavalt selle eest, et me saaksime isiklikku abi. Koduste piibliuurimiste kaudu on miljonid inimesed taolist abi saanud. Lapsevanematel on eriline vastutus distsiplineerida oma lapsi, kaitsmaks neid käitumise eest, mis võiks hiljem elus palju südamevalu põhjustada. (Õpet. 6:20—35; 15:5) Neil, kes on selleks vaimselt kõlblikud, lasub vastutus kasutada Pühakirja, et parandada ka koguduses teisi, kui nad seda vajalikuks peavad, ent seda tuleb teha tasase vaimuga. (Gal. 6:1, 2) Sel viisil annab Jehoova meile nõu ja distsiplineerib meid, nii et võiksime ühendatud rahvana teda kummardada.
Kordamisküsimusi aruteluks
● Kuidas aitab Jehoova meil armastavalt mõista, milliseid muudatusi igaüks meist tegema peaks?
● Miks on paljudel inimestel raske nõuannet vastu võtta? Kui tõsine asi see on?
● Millised hindamatud omadused aitavad meil nõuannet vastu võtta? Millise eeskuju jättis selles suhtes Jeesus?