Perekondlik uurimine, mis toob rõõmu

”Teadlikkusega täidetakse kambrid igasuguse kalli ja kauni varaga!” ütleb Piibel (Õpetussõnad 24:4). Need hinnalised varad pole mitte niivõrd materiaalsed väärtused, kuivõrd tõeline armastus, jumalakartus ja tugev usk. Niisugused omadused rikastavad tõepoolest perekonnaelu (Õpetussõnad 15:16, 17; 1. Peetruse 1:7). Et selliseid omadusi oleks võimalik arendada, tuleb meil anda oma kodustele teadmisi Jumalast.

PEREKONNAPEAL lasub kohustus istutada neid teadmisi kõigisse pereliikmeisse (5. Moosese 6:6, 7; Efeslastele 5:25, 26; 6:4). Parimaid võimalusi pakub selleks korrapärane perekondlik uurimine. Kui meeldiv võib see olla kõigile osalejatele, kui uurimist juhatatakse nõnda, et see on ühtlasi õpetlik ja huvitav! Vaadelgem siis mõningaid olulisi aspekte, kuidas perekondlikku uurimist tõhusalt läbi viia.a

Perekondlik uurimine on kõige tõhusam siis, kui see on korrapärane. Kui see jääb juhuse hooleks või hetke otsustada, siis on tõenäoline, et parimal juhul toimub see lihtsalt harva. Seepärast pead sa uurimiseks ’aega kokku ostma’ (Efeslastele 5:15—17, UT). Pole sugugi kerge leida sellist korrapärast aega, mis sobiks kõigile. ”Üpris raske on hoida perekondliku uurimise regulaarsust,” tunnistab üks perekonnapea. ”Me proovisime eri aegu, kuni leidsime lõpuks, et meile sobib pisut hilisem õhtune aeg. Nüüd on meie perekondlik uurimine korrapärane.”

Kui olete leidnud sobiva aja, ärge laske kõrvalistel asjaoludel uurimist takistada. Praegu 33-aastane Mariab meenutab: ”Kui uurimise ajal tulid külalised, siis palus isa neil oodata selle lõpuni. Kui aga helises telefon, lubas isa lihtsalt hiljem tagasi helistada.”

See muidugi ei tähenda, et ei võiks paindlik olla. Esile võivad kerkida hädaolukorrad või ettenägematud asjaolud ning vahetevahel võib olla vajalik uurimine ära jätta või edasi lükata (Koguja 9:11). Ole aga hoolas ja ära luba ühelgi neist asjaoludest end oma harjumuspärasest tegevusrütmist kõrvale kallutada (Filiplastele 3:16).

Kui kaua peaks uurimine kestma? Poja ja tütre edukalt üles kasvatanud Robert ütleb: ”Meie uurimised kestsid harilikult ühe tunni. Kui lapsed olid veel väikesed, püüdsime tunni vältel nende huvi ülal hoida, uurides erisuguseid materjale, nagu lõike ”Vahitorni” uurimisartiklist, valitud lõike Piiblist ja teistest väljaannetest.” Maria meenutab: ”Kui mina ja mu kaks õde veel päris pisikesed olime, toimus uurimine kaks või kolm korda nädalas ning kestis umbkaudu 20 minutit. Kui me kasvasime suuremaks, muutus iganädalane perekondlik uurimine umbes tunni pikkuseks.”

Mida peaks uurima?

Kui seda küsimust hakatakse arutama alles sel ajal, mil kõik on juba uurimiseks koos, võib see põhjustada pettumust ja väärtusliku uurimisaja kadu. Sellises olukorras pole lastel midagi huvitavat oodata ning nad kaotavad peatselt huvi. Seetõttu vali juba enne mõnest ühingu väljaandest materjal, mida te uurima hakkate.

”Ustav ja mõistlik sulane” on valmistanud hulgaliselt väljaandeid, kust valida (Matteuse 24:45—47). Ehk saad kasutada sellist raamatut, mida su pere pole veel uurinud. Milline rõõm on uurida valitud osasid teatmeteosest ”Insight on the Scriptures”, kui selle köited on sinu emakeeles välja antud! Näiteks võid sa mälestusõhtueelsetel nädalatel uurida mõnda artiklit Issanda õhtusöömaajast. Paljud pered valmistuvad rõõmsalt koos iganädalaseks ”Vahitorni” uurimiseks. Ent kõik teised ”Vahitorni” artiklid on samuti suurepärane uurimismaterjal. Perekonnapea, kes teab pere vaimseid vajadusi, saab kõige paremini otsustada, millist väljaannet tuleks uurida.

”Me uurisime alati mõnd juba varem välja valitud väljaannet,” meenutab Maria. ”Kui aga kerkis mõni küsimus või oli koolis mõni probleem, siis otsisime selle kohta teavet.” Päris kindlasti kerkib esile erilisi mureküsimusi, nagu näiteks need, millega noored puutuvad kokku koolis, kurameerides, koolivälises tegevuses jne. Sellisel juhul otsi üles seda probleemi lahkavad artiklid või väljaanded. Kui märkad mõnes viimases ajakirja ”Vahitorn” või ”Ärgake!” numbris teemat, mida sa sooviksid koos perega koheselt arutada, siis ära kõhkle seda uurimisel kasutada. Loomulikult oleks hea sellisest muudatusest teistele pereliikmetele juba varem teatada. Kui küsimus on ammendatud, pöördu kindlasti korrapärase uurimismaterjali juurde tagasi.

Hoia rahulikku õhkkonda

Õppida on kõige parem rahulikes tingimustes (Jakoobuse 3:18). Seepärast püüa luua sundimatu, kuid aupaklik õhkkond. Üks perekonnapea Ameerika Ühendriikidest ütleb: ”Ükskõik kas me õpime elutoas või verandal, püüame olla üksteisele võimalikult lähedal, mitte suures ruumis hajutatult. See loob meile õdusa olemise.” Maria meenutab samuti heldimusega: ”Saime kodus koos õdedega igal nädalal uurimispaiga valida. See tekitas mõnusa meeleolu.” Pea meeles, et rahuliku õhkkonna loomisele aitavad kaasa õige valgustus, mugav istumine ning meeldiv ja korras ümbrus. Kerge eine peale uurimist aitab samuti toredale õhtule kaasa.

Mõned pered kutsuvad vahetevahel oma uurimisele ka teisi peresid, et sellega uurimist huvitavamaks muuta ning mitmesuguseid kommentaare kuulda. Kui kutsud uurimisele tões uusi, saavad nad kindlasti kasu, kui näevad, kuidas kogenud perekonnapea uurimist juhatab.

Muuda Piibel elavaks

Tee uurimisaeg lastele huvitavaks, nii et nad seda õhinal ootaksid. Sa võid teha seda näiteks nõnda, kui ergutad lapsi Piibli jutustustest pilte joonistama. Sobivas olukorras võivad lapsed Piibli lugudest näidendeid mängida. Väikeste lastega ei ole tarvis uurida vaid formaalsel küsimuste-vastuste meetodil. Piibli tegelastest jutte lugedes või neist lugusid pajatades on meeldiv võimalus istutada neisse jumalakartlikke omadusi. Eespool mainitud Robert meenutab: ”Vahel lugesime Piiblit kordamööda, igaüks mõne tegelase osa.” Lapsed võiksid ise valida rolle, mida nad tahavad ettelugemisel mängida.

Kasutades kaarte ja tabeleid, saavad suuremad lapsed ette kujutada selle maa piirkondi ja tunnusjooni, kus arutatavad sündmused toimuvad. Tõepoolest võib vähegi kujutlusvõimet kasutades perekondliku uurimise elavaks ja huviäratavaks muuta. Siis hakkavad ka lapsed Jumala Sõna järele janunema (1. Peetruse 2:2, 3).

Aita igaühel osaleda

Selleks et lapsed uurimisest rõõmu tunneksid, peavad nad ka tundma, et neil on oma osa selles. Muidugi võib olla raske õhutada eri eas lapsi uurimises osalema. Piibel aga ütleb, et ”kes teisi juhatab, olgu hoolas” (Roomlastele 12:8). Olles ise entusiastlik, nakatad ka teisi.

Ronald kaasas oma viieaastase tütre Dina uurimisse nii, et lasi tal lugeda uuritava materjali alapealkirju ja palus jutustada seda, mis on piltidel. Mineval aastal Kristuse surma mälestusõhtu lähenedes koondas ta tähelepanu selleteemalistele piltidele raamatus ”Suurim inimene, kes kunagi on elanud”.c Ronald märgib: ”See aitas mu tütrel aru saada selle sündmuse tähtsusest.”

Oma kümneaastase tütre Mishaga läheb Ronald sammu võrra kaugemale. Ronald ütleb: ”Misha on juba võimeline aru saama mitte ainult sellest, millest pilt räägib, vaid ka sellest, mida see tähendab. Uurides koos raamatut ”Peagi on käes ilmutuse suurejooneline haripunkt!” (”Revelation—Its Grand Climax At Hand!”)d, keskendusime just illustratsioonide tähendusele ning see on aidanud mu tütrel jõudsalt edeneda.”

Kui lapsed jõuavad murdeikka, lase neil otsida uuritava materjali praktilist külge. Kui uurimise ajal kerkib küsimusi, määra uurimisülesanded. Robert tegi nõnda siis, kui tema 12-aastane poeg Paul päris arvamust kooli uue klubi kohta, kus mängiti mängu ”Kindlused ja lohed” (”Dungeons and Dragons”). Paul ja teised pere liikmed otsisid selle kohta teavet Vahitorni ühingu väljaannete registrist ning arutasid seejärel seda perekondlikul uurimisel. Robert sõnab: ”Selle tulemusena sai Paul peatselt aru, et see mäng pole kristlastele sünnis.”

Robert määras ka muudel aegadel uurimisülesandeid. Tema naine Nancy meenutab: ”Kui uurisime Jeesuse apostlite tegevust, sai igaüks meist igal nädalal ülesandeks uurida üht apostlit. Tõesti südantsoojendav oli näha, kuidas lapsed perekondlikul uurimisel innukalt oma uurimistulemusi esitasid!” Isiklik uurimistöö ja selle kaudu saadud info perele edastamine aitab lastel ’kasvada üles Jehoova juures’ (1. Saamueli 2:20, 21).

Lapsi saab kindlasti hästi uurimisse kaasa haarata, kui esitada küsimusi — nii seisukohti selgitavaid kui ka suunavaid küsimusi. Meisterõpetaja Jeesus küsis selliseid seisukohta selgitavaid küsimusi nagu näiteks: ”Mis sa arvad?” (Matteuse 17:25). Maria meenutab: ”Kui meist kellelgi oli mõni küsimus, ei vastanud vanemad kunagi otse, vaid esitasid alati suunavaid küsimusi, aidates meil selle asja üle arutleda.”

Suhtle lastega ilma neid ärritamata

Perekondlik uurimine toob suuremat rõõmu, kui kõik kohalolijad saavad avaldada oma seisukohti ja tundeid, ilma et nad peaksid kartma väljanaermist. Üks isa aga ütleb: ”Hea suhtlemine perekondlikul uurimisel on võimalik ainult siis, kui ka muul ajal omavahel tihedasti lävitakse. Head suhtlemist uurimise ajal ei saa näidelda.” Väldi kindlasti selliseid mõtlematuid ja haavavaid kommentaare nagu: ”Kas see ongi kõik? Ma arvasin, et sul on ikka midagi tähtsat öelda!”; ”See on küll rumal mõte!”; ”Nojah, mida enamat võiski sinu suust oodata! Sa oled ju siiski vaid laps” (Õpetussõnad 12:18). Ole oma laste vastu kaastundlik ja halastav (Laul 103:13; Malakia 3:17). Tunne neist rõõmu ja toeta neid, kui nad püüavad õpitut ellu rakendada.

Perekondliku uurimise õhkkond peaks olema selline, et lapse meeled oleksid õpetusele vastuvõtlikud. Üks lapsevanem, kes tuleb hästi toime nelja lapse kasvatamisega, selgitab: ”Kui sa hakkad lapsi manitsema, on sul ehk veidi vaenulik kuulajaskond.” Sellises õhkkonnas ei pruugi õpitu kohale jõuda. Ära siis kasuta uurimisaega distsiplineerimiseks ja karistamiseks. Kui see on vajalik, siis aja see asi hiljem nelja silma all joonde.

Pingutused tasuvad ära

Vaimselt rikka pere ehitamine nõuab aega ja pingutust. Ent laulukirjutaja kuulutab: ”Vaata, lapsed on pärand Jehoovalt, ihusugu on tasu temalt!” (Laul 127:3). Vanematele on usaldatud vastutus ’kasvatada [lapsi] Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises’ (Efeslastele 6:4, UM). Püüa siis arendada oskust juhatada kasutoovat ja huviäratavat perekondlikku uurimist. Anna endast kõik, pakkumaks ”vaimset täispiima”, et su lapsed seeläbi võiksid ’kasvada pääsemise poole’ (UT) (1. Peetruse 2:2; Johannese 17:3).

[Allmärkused]