Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • km 9/98 lk 3-6
  • Kasutagem oma vahendeid targasti

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Kasutagem oma vahendeid targasti
  • Meie Kuningriigiteenistus 1998
  • Alapealkirjad
  • Kuidas kulud kaetakse?
  • Kuidas me peaksime kasutama oma kirjandust?
  • Võõrkeelne kirjandus
  • Videokassetid
  • Helikassetid ja laserplaadid
Meie Kuningriigiteenistus 1998
km 9/98 lk 3-6

Kasutagem oma vahendeid targasti

1 ”Vaata, minu sulased söövad, .. joovad [ja] rõõmutsevad.” Vaimses mõttes täitub see Jehoova tõotus juba praegu. Jehoova rahuldab meie vajadused ”ustava .. sulase” kaudu. Suure osa Jehoova andidest moodustavad ajakirjad, brošüürid, raamatud ja Piiblid. Me oleme saanud neid tõepoolest heldelt, nii et meil on olnud võimalik neid ka teistele jagada. Igal aastal aitavad need sadadel tuhandetel inimestel elluviivale teele asuda (Jes. 65:13; Matt. 24:45).

2 Viimastel aastatel on selliste andide hulk märkimisväärselt kasvanud. Paljudes keeltes on valmistatud taolisi väljaandeid nagu brošüür ”Uuri Pühakirja iga päev”, aastaraamatud, laulikud, kalendrid, köidetud aastakäigud, mahukad entsüklopeediad; peale selle veel videod, muusika ja näidendite helisalvestised, arvutidisketid ja CD-ROM-id, mille abil saab põhjalikult Piiblit ja muud kirjandust uurida.

3 Aastakümneid tagasi hakkas ühing ise trükikodasid rajama, et valmistada järjepidevalt ja ökonoomselt kvaliteetseid ajakirju ja muid väljaandeid. Viimastel aastatel on mõningate eriväljaannete valmistamiseks paljudes maades eraldi osakondi moodustatud. Peale selle kasutatakse mõningate asjade valmistamiseks kommertsettevõtteid, juhul kui see on tasuvam.

4 Ehkki Peeteli perede usin ja ennastsalgav töö ühingu büroodes ja trükikodades aitab kokku hoida, nõuab kõik see sellegipoolest igal aastal tohutul hulgal raha. Lisaks kulutustele masinate, materjali, remonditööde ja elektri peale, on ühingul enne seda, kui kirjandus ja muud tarvikud kogudustesse jõuavad, veel väljaminekuid seoses transpordi, maksude ja tolliformaalsustega.

5 Me mõistame, et kirjanduse ja muude tarvikute valmistamine nõuab pingutusi ja kulutusi. Meil on kergem asju väärtustada, kui peame meeles, et kõigi väljaannete ja teiste vahendite valmistamise nimel on nähtud vaeva ja et nende peale on kulutatud raha. Kuigi meilt ei küsita koguduses nende eest raha, on nende sinna jõudmise nimel palju ohvreid toodud.

Kuidas kulud kaetakse?

6 Mõned on jõudnud järeldusele, et kõige eest maksab ühing ja et meile on kõik tasuta. Ent kas see on tõesti nii? Mis on see ”ühing”? Paljudes maades on registreeritud Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing kui juriidiline institutsioon, mis on tarvilik selleks, et oleks võimalik valmistada ja jagada vaimset toitu. Kõik harubüroodes ja kuulutustööpõllul töötavad tunnistajad on vabatahtlikud töölised ning mitte kellelegi neist ei maksta palka ega muud töötasu. Ühing ei tegele mitte mingit liiki tulutoova äriga ega ole tal ka meie töö finantseerimiseks mingeid muid salajasi tuluallikaid. Raha, mida ühing kasutab, on pärit tõde armastavate inimeste vabatahtlikest annetustest. Ühing ainult suunab nende annetuste kasutamist, et aidata kõikjal maailmas elavaid inimesi parimal võimalikul viisil.

7 On ilmne, et valdavalt on annetajateks Jehoova pühendunud teenijad. Seega tasume meie kui rahvusvaheline vennaskond tegelikult ise tehtud kulutuste eest. Siiski võib igaüks meist ise otsustada, kui palju ta saab ja soovib annetada (2. Kor. 8:10—15; 9:6—14). Muidugi hindame ka tagasihoidlikke annetusi, mida teevad siirad inimesed, keda kohtame põlluteenistuses. Ent tegelikkuses katavad nende annetused siiski vaid väikese osa meie ülemaailmse tööga seonduvatest kulutustest.

8 Suurema osa annetusi teevad inimesed, kellel on vaid piiratud hulgal materiaalset vara. Mõned kuulutajad on selleks, et neil oleks võimalik kuigipalju annetada, järginud nõu, mida Paulus andis korintlastele: ”Igal esimesel nädalapäeval pangu igaüks teie seast midagi tallele sedamööda, kuidas temal on jõudu” (1. Kor. 16:2). Mõned annetavad rohkem, teised vähem. Meil ei ole põhjust tunda häbi selle pärast, kui palju meie saame anda. Jehoova hindas ka lesknaise veeringut (Mark. 12:41—44).

9 Meil on hea meel öelda kõigile: ”Tule! .. võt[a] eluvett ilma hinnata!” (Ilm. 22:17). Tõde saab tasuta ja me soovime aidata siiraid inimesi, ilma et neilt selle eest mingit maksu küsiksime. Samas võime aga anda huvitatutele taktitundeliselt teada, kuidas meie ülemaailmset tööd finantseeritakse, ja et kõigil soovijail on võimalus seda toetada.

10 Mitmeid aastaid on endised Nõukogude Liidu riigid saanud heldekäelist abi teistelt. Teistes riikides elavad vennad on meeleldi taolist abi osutanud. Ent maailma eri paigus on kümneid teisi maid, kus majandusolud on veelgi kehvemad. Nendelgi maadel elavad vennad vajavad palju abi, meie ressursid aga on piiratud. Mida enam me kanname igaüks ise oma koormat ja võtame enda kanda vastutuse katta ise oma kulud, seda suuremaks abiks on see mujal elavatele vendadele. Nii on võimalik suunata rohkem abi sinna, kus selle järele on kõige suurem vajadus.

Kuidas me peaksime kasutama oma kirjandust?

11 Kui suurenenud vabadus tegi võimalikuks levitada Piibli sõnumit, tehti suuri pingutusi, et kuulutajatel oleks käepärast piisaval hulgal tasuta trükiseid. Annetused tulid peamiselt teistest riikidest. Viimastel aastatel on endistes liiduvabariikides tohutul hulgal kirjandust levitatud. See on andnud sõna otseses mõttes sadadele tuhandetele inimestele võimaluse tutvuda Jumala Kuningriigi hea sõnumiga. Paljud inimesed loevad huviga meie ajakirju ja neil on iga numbri üle väga hea meel. Teised on aga otsustanud, et ei soovi lugeda piiblilist kirjandust.

12 Me peame lugu inimeste õigusest ise enda eest otsustada ega taha neid sundida tegema midagi, mis on neile vastumeelt. Me suhtume oma väljaannetesse kui kallihinnalistesse pärlitesse ega taha levitada neid kergekäeliselt. Kui on ilmne, et keegi tõepoolest ei hinda vaimseid ande, ei ole meil mingit põhjust neid nende ette heita (Matt. 7:6). Just nagu me kasutame targasti omaenese ainelist vara, on igal kuulutajal vastutus kasutada targasti kirjandust, mida ta saab koguduse kaudu.

13 Teadete kohaselt on mõned kuulutajad kujundanud harjumuse levitada kirjandust ilmselgelt ebatargal viisil. Nad on kohanud inimesi, kes võtavad varmalt vastu kõik, mida jagatakse tasuta. Nad viivad neile kõiksugu kirjandust, mida neil aga vähegi õnnestub saada, ning annavad mõnikord isegi mitu väljaannet korraga. Nii on mõnedel kodus juba suurel hulgal meie kirjandust. Ent kas need inimesed tõesti jõuavad ja soovivad lugeda kõiki neid väljaandeid? Ja mis võib juhtuda, kui me viime neile liiga palju?

14 Huvi Piibli tõdede vastu on alguses nagu väike tuli. Kui ahjus põleb vaid õrn leegike, kas topid siis ahju kohemaid täis küttematerjali? Milleni see viiks? Tuleleek võib sumbuda. Tark tuletegija lisab küttematerjali ettevaatlikult ja vähehaaval, kuni leegike lööb lõõmama ning suudab põletada rohkem puid. Sageli on tark rakendada sama põhimõtet ka inimeste puhul. Kui tuli on alles väike, kui huvi tõe vastu on alles vähene — kui selle on süüdanud ehk traktaat, ajakiri või brošüür —, lisa kirjandust nagu küttematerjali — vähehaaval, ainult nii palju, kui inimene suudab korralikult omandada.

15 Isegi siis, kui inimesed võtavad alguses varmalt vastu mõningad väljaanded, näitab teinekord aeg, et tegelikult ei ole nende südames mingit tuld, et neil ei ole Piibli vastu ehtsat huvi. Miks raisata meie kallihinnalist kirjandust? Püüa teha kindlaks, kas nad on ikka selle väärilised, kas nad hindavad seda ja kas nad soovivad kasutada seda selleks, et kasvatada oma teadmisi, mis võivad aidata neil lõpuks igavese elu saada? See, kui nad on valmis meiega korrapäraselt Piiblit uurima, näitab, et nad ka tegelikult tõelist tarkust hindavad (Joh. 17:3).

Võõrkeelne kirjandus

16 Kui me kohtame inimesi, kelle emakeel erineb meie omast, on alati hea teha kindlaks, kas meil on võimalik viia neile midagi nende emakeeles. Kuigi mõned oskavad ehk kuigipalju ka meie keelt, ei pruugi nad saada aru sügavamatest mõtetest, kui need ei ole väljendatud nende emakeeles. Kui keeles, mida nad oskavad kõige paremini, on olemas traktaate, brošüüre või ajakirju, võib neil olla hea meel, kui nad saavad lugeda midagi, millest nad täielikult aru saavad. Ent nendegi puhul tuleb meil otsustada selle üle, kas me viime neile rohkem kirjandust või mitte, samade kriteeriumide põhjal kui teiste inimeste puhul. Kui nad tõesti hindavad tõde, aitame neid meeleldi järk-järgult ja mõistlikult.

17 Mõningates keeltes on ühing andnud välja mahukaid teatmeteoseid. ”Insight on the Scriptures” on enam kui 2500-leheküljeline Piibli entsüklopeedia. Raamat ”Jehovah’s Witnesses — Proclaimers of God’s Kingdom” (”Jehoova tunnistajad — Jumala Kuningriigi kuulutajad”) räägib meie ülemaailmse organisatsiooni ajaloost. ”Comprehensive Concordance” (”Täielik sõnaregister”) on koostatud eesmärgiga aidata Uue Maailma Pühakirjatõlkest sõnu ja kirjakohti leida. Vahitorni ühingu väljaannete register ”Watch Tower Publications Index” hõlmab materjali alates aastast 1930 ning aitab leida üles trükis ilmunud informatsiooni ja piiblisalmide selgitusi. Taolised väljaanded on hinnaliseks abiks kuulutajatele, kes oskavad hästi keelt, milles neid on trükitud. Siiski ei peaks me pakkuma neid väljaandeid vasthuvitatuile. Me peaksime ootama, kuni nad saavad kuulutajateks.

Videokassetid

18 Peale kirjanduse on ühing valmistanud muidki õppevahendeid, näiteks videokassette. Senini ei ole me saanud veel ühtegi eestikeelset kassetti. Neid on aga paljudes teistes keeltes ning aja möödudes saame ehk ka mõne neist eesti keeles. ”Meie Kuningriigiteenistuses” teatatakse, millistes keeltes videoid on saadaval.

19 Mõned ühingu valmistatud videod on suurepärased tööriistad, abistamaks meie piibliõpilasi. Sageli on need aidanud ka uskmatutel abikaasadel saada paremini aru, mida meie organisatsioon endast kujutab. Heal tasemel videoid hindavad haritud inimesed. Samuti võib neid kasutada selleks, et õpetada kirjaoskamatuid, lapsi, kes pole veel lugema õppinud, inimesi, kes suudavad keskenduda vaid lühikest aega, ning kurte.

20 Paljud kogudused on juba saanud videokassette inglise, soome, vene või mõnes muus keeles. Kuidas neid kasutatakse? Mõned kogudused on tellinud videokassette, kuigi nende koguduses pole kellelgi videomagnetofoni või ei oska mitte keegi koguduses keelt, milles video on tellitud. Videokassettidest ei ole vähimatki kasu, kui nad lihtsalt niisama seisavad. On hea uurida, kuidas saaks olemasolevaid kassette kõige paremini kasutada. Teinekord soovivad ehk koolid, ülikoolid, raamatukogud või muud asutused või isegi linnaametnikud ja muud ametimehed saada endale või laenata mõnd meie videot. Sageli aitab see, kui inimesed saavad meie kohta tõsiasjadel põhinevat informatsiooni, kõrvaldada kahtlusi või väärarusaamu. Videod võivad selles suhtes suureks abiks olla.

21 Kuidas saab kuulutaja või pioneer kasutada videokassette, kui tal ei ole videomagnetofoni või kassette? Kui nad näevad, et kellelgi, kellega nad uurivad Piiblit või keda nad korrapäraselt külastavad, on videomagnetofon, võivad nad tema käest küsida, kas ta sooviks näha mõningaid meie videoid. Kui ta soovib, võib vaadata videot koos temaga või see mõneks päevaks temale laenata. Koguduse teenistusülevaataja või raamatu-uurimise juhataja võib aidata selle tarbeks kassetti muretseda.

22 Võib-olla soovivad ka mõned telekanalid näidata mõningaid meie videoid. Sellisel juhul palume võtta ühendust ühingu Tallinna bürooga, et saaks sõlmida asjakohase lepingu ja muretseda kasseti, mis sobib professionaalse tehnikaga.

Helikassetid ja laserplaadid

23 Lisaks eelmainitule on ühing valmistanud helikassette ja laserplaate Kuningriigi meloodiatega. Orkestriseadega kassetid ja plaadid on mõeldud eelkõige kodus kuulamiseks. Sellist muusikat on 8-l kassetil ja plaadil.

24 Peale selle on ühing andnud välja CD-ROM-il ”Watchtower Library” (”Vahitorni ühingu raamatukogu”). See on olemas hispaania, hollandi, inglise, itaalia, jaapani, portugali, prantsuse, saksa ja taani keeles. Seda on võimalik kasutada arvutiga, millel on laserkettaseade. See raamatukogu kätkeb endas elektroonilisel kujul Uue Maailma Pühakirjatõlke viidetega väljaannet, ”Vahitorni” aastakäike alates aastast 1950 ja ”Ärgake!” aastakäike alates aastast 1970, kaheköitelist Piibli entsüklopeediat ”Insight on the Scriptures” ja hulgaliselt teisi ühingu raamatuid, brošüüre ja traktaate alates aastast 1970. Peale selle on seal register kõigi Vahitorni ühingu väljaannete kohta, mis on ilmunud pärast aastat 1930. Sellest töövahendist on kasu ainult siis, kui sa oskad keelt, milles see on olemas, ja kui sul on selle kasutamiseks vajaminev tehnika.

25 Mida sa peaksid tegema, kui sul on video- või helikassettmagnetofon, laserplaadimängija või laserkettaseadmega arvuti ning sa soovid saada endale midagi eelmainitud tarvikutest? Sa võid pöörduda venna poole, kes hoolitseb teie koguduses kirjanduse eest, ja paluda tal neid tellida. See vend teeb kindlaks, et sul on olemas nende asjade kasutamiseks vajaminev tehnika. Juhul kui sa soovid tellida midagi võõrkeelset, peaksid veel ka vastavat keelt valdama, et saaksid seda tõepoolest kasutada. Tellida midagi, mida sa ei saa tõhusalt kasutada, oleks raiskamine. Taolisi kalleid asju ei ole hea tellida eesmärgiga võõrkeelt õppida. Palun pea ka meeles, et taolised eriväljaanded on mõeldud eelkõige kuulutajate tarvis, mitte levitamiseks.

26 Seoses kõigi asjadega, mida sa soovid ehk tellida, on tähtis pidada meeles veel üht asja. Nagu sa kindlasti mõistad, on paljude tarvikute tootmiskulud märkimisväärselt suured. Seetõttu tahame olla oma soovides mõõdukad ja mõistlikud. Ehkki on tõsi, et kui sa midagi tellid, ei esitata sulle selle kohta arvet, saad sa aru, et sellegipoolest lasub meil kõigil kui rahvusvahelisel vennaskonnal vastutus katta kõik asjakohased kulud.

27 Mõned on küsinud, kui palju millegi valmistamine maksab. Me võime saada sellest aimu, kui mõtleme, kui palju võiks taoline toode poes maksta. Kuid mõeldes oma võimaluste üle annetada ülemaailmse töö heaks, ei kaalu me seda ainult selle valguses, kui palju kirjandust me isiklikult kasutame. Me mõistame, et raha vajatakse ka paljude teiste asjade tarvis, nagu näiteks selleks, et toetada eripioneere, reisivaid ülevaatajaid ja tööd Peetelis, selleks et ehitada kuningriigisaale, pidada konvente, organiseerida hädaabi jne. Kõike seda tehakse meie vabatahtlikest annetustest. Seega peaksime püüdma näha tervet pilti, mitte vaid osakest sellest, ning annetama vastavalt oma võimalustele ja südamesoovile (2. Moos. 25:2).

28 Ühing tahab, et lisaks kogudustele ja raamatu-uurimisgruppidele saaks ka rohkem üksikisikutest kuulutajaid kasu ja rõõmu mõningatest ühingu valmistatud eriväljaannetest. Me usume, et kõik kuulutajad ja pioneerid mõistavad, millised ohvrid kaasnevad taoliste vahendite tootmisega, ning kasutavad head otsustusvõimet, enne kui tellivad midagi isiklikuks kasutamiseks (Õpet. 16:20).

29 Me võime olla väga õnnelikud, et Jehoova on meie eest heldekäeliselt hoolitsenud ning varunud meile kirjandust ja teisi vahendeid. Meid kõiki on õnnistatud praktilise informatsiooniga elutähtsate Piibli tõdede kohta. See on aidanud meil, meie pereliikmetel ja lugematul hulgal teistel inimestel oma elu targasti elada. Me hindame väga kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid ning tahame kasutada neid kõige paremal ja targemal moel Jumala Kuningriigi huvides ning toetada täiel määral Kuningriigi tööd.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga