Jumal
Definitsioon: Kõrgeim Olend, keda kõigist teistest eristab nimi Jehoova. Heebrea keeles kasutatakse „Jumala” kohta termineid, mis väljendavad tugevust, samuti majesteetlikkust, väärikust ja ülevust. Tõelise Jumala vastandiks on valejumalad. Mõned neist on tõstnud ennast ise jumalaks; teised on nende teenijate poolt kummardamisobjektideks tehtud.
Kas Jumalasse uskumiseks on mõjuvaid põhjusi?
Laul 19:2: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd!”
Laul 104:24: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis sinu looduid!”
Rooml. 1:20: „Tema nähtamatut olu ... nähakse, kui [seda] pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates.”
Ajakirjas New Scientist öeldakse: „Ikka püsib võhiklik seisukoht, et teadlased on religiooni ’kummutanud’. Selle seisukoha alusel võiks üldiselt arvata, et teadlased on uskmatud, et Darwin lõi Jumala kirstu viimased naelad ning et pidevad teadus- ja tehnoloogiaavastused on teinud igasuguse taaselustamise täiesti võimatuks. See seisukoht on üdini vale.” — 26. mai 1977, lk. 478.
Üks Prantsuse Teaduste Akadeemia liige tõdes: „Looduses valitsevat korda ei ole välja mõelnud inimmõistus ega ole seda kehtestanud mingisugused ebamäärased jõud. ... Korra olemasolu eeldab organiseeriva intelligentsi olemasolu. Selline intelligents ei või kuuluda kellelegi muule kui ainult Jumalale.” — Dieu existe? Oui (Pariis, 1979), Christian Chabanis, Pierre-Paul Grassé tsitaat, lk. 94.
Teadlased on avastanud rohkem kui 100 keemilist elementi. Elementide aatomistruktuuridest ilmneb, et nad on omavahel väga keerulistes matemaatilistes seostes. Perioodilisuse tabel viitab ilmselgelt kavandatusele. Selline hämmastav kavandatus ei saanud olla kokkusattumus, juhuse tulemus.
Näide. Kui me näeme fotoaparaati, raadiot või arvutit, siis tunnistame kohe, et need peavad olema valmistatud intelligentse konstruktori poolt. Kas oleks siis loogiline öelda, et palju keerulisemad asjad — silm, kõrv ja inimese aju — ei ole loodud intelligentse Konstruktori poolt?
Vaata ka lk. 198, 199 peateema „Loomine” alt.
Kas kurjuse ja kannatuste olemasolu tõestab, et Jumalat ei ole olemas?
Vaatle näiteid. Kas fakt, et nuge on kasutatud tapmiseks, tõestab, et keegi ei ole neid valmistanud? Kas reaktiivlennukite kasutamine sõja ajal pommide heitmiseks on tõend, et neil ei ole olnud konstruktorit? Või toob inimkonnale häda hoopis see, kuidas neid kasutatakse?
Kas pole õige, et paljud haigused tulenevad inimeste endi halbadest eluviisidest ning sellest, et nad on iseendi ja teiste elukeskkonna ära rikkunud? Kas ei ole inimeste kannatuste peamiseks põhjuseks inimeste endi poolt peetavad sõjad? Kas ei ole tõsi ka see, et samal ajal kui miljonid inimesed kannatavad toiduainete puuduse tõttu, on teistes maades toitu rohkem kui külluses; niisiis on üheks põhiliseks probleemiks inimese ahnus? Kõik need asjad ei tõesta mitte seda, et Jumalat ei ole olemas, vaid hoopis seda, et kahjuks kuritarvitavad inimesed neile Jumala poolt antud võimeid ja ka maad ennast.
Kas Jumal tegelikult hoolib sellest, mis meie, inimestega, juhtub?
Kindlasti hoolib! Mõtle järgmistele tõenditele. Piibel räägib meile, et alguses lõi Jumal inimese täiuslikuks. (1. Moos. 1:27, 31; 5. Moos. 32:4) Kuid see, kas inimene sai Jumala soosingusse jääda, sõltus tema kuulekusest oma Loojale. (1. Moos. 2:16, 17) Kui inimene oleks olnud kuulekas, siis oleks ta võinud lõputult nautida täiuslikku inimelu, mis oleks olnud vaba haigustest, kannatustest ja surmast. Looja oleks andnud inimesele vajalikku juhatust ja oleks oma väge kasutades kaitsnud inimkonda igasuguste hädade eest. Aga inimene lükkas Jumala juhatuse tagasi; ta valis ise enda üle valitsemise tee. Püüdes teha seda, milleks teda ei oldud üldse loodud, on ta toonud endale ainult häda ja viletsust. (Jer. 10:23; Kog. 8:9; Rooml. 5:12) Kuid Jumal on sajandite jooksul kannatlikult otsinud neid, kes armastusest tema ja ta teede vastu tahavad meelsasti teda teenida. Ta annab neile võimaluse nautida kõiki õnnistusi, millest nad on inimese ebatäiuslikkuse ja halva valitsemise tõttu ilma jäänud. (Ilm. 21:3—5) Korraldus, mille Jumal on oma Poja kaudu teinud selleks, et inimesi patust ja surmast lunastada, on imepärane tõend Jumala suurest armastusest inimkonna vastu. (Joh. 3:16) Samuti on Jumal määranud kindlaks aja, mil ta hävitab need, kes hävitavad maad, ja ta võimaldab õiglusearmastajatel tunda rõõmu elust, mis vastab tema esialgsele eesmärgile. — Ilm. 11:18; Laul 37:10, 11; vaata ka peateemasid „Kannatused” ja „Kurjus”.
Kas Jumal on reaalne isik?
Heebr. 9:24: „Kristus [on] läinud ... taevasse enesesse, et nüüd ilmuda Jumala palge [„isiku”, NW] ette meie eest.” (Meie kursiiv.)
Joh. 4:24: „Jumal on Vaim.”
Joh. 7:28: „Jeesus ütles: ’Tõeline on see, kes mind on läkitanud.’ ”
1. Kor. 15:44: „Kui on olemas maine ihu, siis on ka olemas vaimne ihu.”
Kas Jumalal on elavatele inimestele omaseid tundeid?
Joh. 16:27: „Isa ise armastab teid, sellepärast et teie olete mind armastanud ja uskunud, et mina olen lähtunud Jumalast.”
Jes. 63:9, PR: „Kõige nende ahastuse sees oli temal [Jehooval] kitsas käes ... oma armastuse ja oma armuandmise läbi lunastas ta neid.”
1. Tim. 1:11, NW: „Õnnelik Jumal.”
Kas Jumalal oli algus?
Laul 90:2: „Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti!”
Kas see on loogiline? Meie ei suuda oma mõistusega sellest täielikult aru saada. Aga see ei ole mõjuv põhjus selle mõtte kõrvaleheitmiseks. Vaatle mõningaid näiteid: 1) Aeg. Mitte keegi ei suuda näidata kindlat momenti, millal aeg algas. Ja fakt on see, et kuigi meie elu lõpeb, aeg ei lõpe. Me ei lükka aja mõistet veel sellepärast kõrvale, et me ei saa täielikult aru kõigist sellega seotud aspektidest. Hoopis vastupidi, me seame oma elu selle järgi. 2) Maailmaruum. Astronoomid ei leia maailmaruumi algust ega lõppu. Mida kaugemale nad universumit uurides jõuavad, seda suuremaks see osutub. Nad ei lükka kõrvale mõtet, millele osutavad tõendid; paljud peavad maailmaruumi lõpmatuks. Sama põhimõte käib ka Jumala olemasolu kohta.
Teisi näiteid: 1) Astronoomid räägivad, et päikese kuumus selle tuumas on 15000000 kraadi Celsiuse järgi. Kas me lükkame selle mõtte seepärast kõrvale, et me ei suuda nii suurt kuumust täielikult ette kujutada? 2) Nad väidavad ka seda, et meie Linnutee läbimõõt on nii suur, et 300000 kilomeetrit sekundis liikuval valguskiirel kulub selle läbimiseks 100000 aastat. Kas me suudame oma mõistuses tegelikult sellist vahemaad ette kujutada? Kuid ometi me tunnistame seda, kuna teaduslikud tõendid seda kinnitavad.
Mis on loogilisem: kas see, et universum on elava intelligentse Looja tehtud, või see, et see tekkis juhuslikult elutust ainest ilma intelligentse juhtimiseta? Mõned inimesed võtavad omaks viimatimainitud seisukoha, sest vastupidise uskumine tähendaks, et neil tuleb tunnistada Looja olemasolu, kelle omadusi nad ei suuda täielikult mõista. Kuid on hästi teada, et teadlased ei mõista täielikult, kuidas funktsioneerivad elusrakkude geenid, mis määravad nende rakkude kasvu. Nad ei saa täielikult aru ka sellest, kuidas funktsioneerib inimese peaaju. Aga kas keegi väidab, et neid ei ole olemas? Kas me peaksime tõesti lootma, et me mõistame kõike Isiku kohta, kes on nii suursugune, et ta suutis luua keerulise ehitusega ja tohutute mõõtmetega universumi?
Kas on tähtis kasutada Jumala nime?
Rooml. 10:13: „Igaüks, kes hüüab appi Issanda [„Jehoova”, NW] nime, päästetakse.”
Hes. 39:6: „Nad peavad tundma, et mina olen Jehoova!”
Jeesus ütles oma Isale: „Ma olen neile [oma tõelistele järelkäijatele] andnud teada sinu nime ja annan seda teada.” — Joh. 17:26.
Vaata ka lk. 113, 114 peateema „Jehoova” alt.
Kas on üldse tähtis, missugust Jumalat me teenime, kui me vaid mingisse religiooni kuulume?
1. Kor. 10:20: „Mida paganad ohverdavad, seda nad ohverdavad kurjadele vaimudele, aga mitte Jumalale.”
2. Kor. 4:4: „Kelle uskmatud meeled selle maailma jumal on teinud sõgedaks, et neile ei paistaks Kristuse au evangeeliumi valgus, kes on Jumala kuju.” (Siin viidatakse Kuradile kui „jumalale”. Vaata 1. Johannese 5:19; Ilmutuse 12:9.)
Matt. 7:22, 23: „Mitmed ütlevad minule [Jeesusele Kristusele] tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!” (Isegi kui me väidame end olevat kristlased, ei ole see veel tagatiseks, et me tõelist Jumalat talle meelepärasel viisil teenime.)
Vaata ka lk. 309, 310 peateema „Religioon” alt.
Kui Jehoova on „ainus tõeline Jumal”, siis missugune „Jumal” on Jeesus?
Jeesus ise ütles, et tema Isa on „ainus tõeline Jumal”. (Joh. 17:3) Jehoova ise ütles: „Ei ole muud Jumalat kui mina!” (Jes. 44:6) Apostel Paulus kirjutas tõelistele kristlastele, et „on ... ainult üks Jumal, Isa”. (1. Kor. 8:5, 6) Niisiis on Jehoova ainulaadne, ta ei jaga oma positsiooni kellegi teisega. Jehoova on täielikuks vastandiks kõigile sellistele kummardamisobjektidele nagu ebajumalakujud, jumalustatud inimesed ja Saatan. Need kõik on valejumalad.
Jeesusest on Pühakirjas räägitud kui „Jumalast”, isegi kui „Vägevast Jumalast”. (Joh. 1:1; Jes. 9:5) Aga kusagil ei öelda tema kohta, et ta on Kõigeväeline nagu Jehoova. (1. Moos. 17:1) Jeesuse kohta on öeldud, et ta on „[Jumala] auhiilguse peegeldus”, aga Isa on selle auhiilguse Allikas. (Heebr. 1:3, NW) Jeesus ei taotle ühelgi viisil oma Isa positsiooni endale. Ta ütles: „Sina pead Issandat [„Jehoovat”, NW], oma Jumalat kummardama ja ükspäinis teda teenima!” (Luuka 4:8) Tema on „Jumala nägu”, ja Isa on käskinud, et „Jeesuse nimes nõtkuksid kõik põlved”, kuid seda kõike tuleb teha „Jumala [,] Isa auks”. — Fil. 2:5—11; vaata ka lehekülgi 99—103.
Kui keegi ütleb:
„Ma ei usu Jumalat”
Sa võiksid vastata: „Kas see on alati teie seisukoht olnud? ... Kas te uurisite enne sellise järelduseni jõudmist mingeid tõendeid, mis teid selles veensid?” Seejärel võid ehk lisada: „Mulle pakub see teema suurt huvi ja ma olen selle üle palju mõelnud. Olen leidnud selle kohta mõningaid häid mõtteid, näiteks ... (Vaata lk. 129, 130 alateemat „Kas Jumalasse uskumiseks on mõjuvaid põhjusi?” ja lk. 198, 199 peateema „Loomine” alt.)”
Või siis võiksid öelda: „Kas te peate silmas seda, et te ei usu Looja olemasolu, või seda, et kuna olete kirikutes näinud nii palju silmakirjalikkust, ei ole teil nende õpetustesse enam usku?” Kui tegemist on viimase mõttega, siis võiksid lisada: „Ristiusumaailma kirikute ja tõelise kristluse vahel on suur erinevus. On tõsi, et ristiusumaailm on inimesi rõhunud, kuid tõeline kristlus ei ole seda teinud. Ristiusumaailm on pidanud sõdu, kuid kristlus ei ole. Ristiusumaailm ei ole andnud õiget moraalset juhatust, kuid kristlus on. Jumala Sõna Piibel ei avalda ristiusumaailmale toetust. Otse vastupidi, see mõistab ristiusumaailma hukka.”
Kolmas võimalus: „Mul on olnud huvitavaid vestlusi ka teiste inimestega, kellel on samasugune seisukoht nagu teil. Mõned neist ütlesid, et nad lihtsalt ei saa Jumalasse uskuda, kui mõelda kogu sellele maailma kurjusele ja kannatustele. Kas ka teie mõtlete nii? (Kui jah, siis kasuta materjali leheküljelt 130 alateema „Kas kurjuse ja kannatuste olemasolu tõestab, et Jumalat ei ole olemas?” alt.)”
„Ma usun ainult seda, mida ma näen, ja Jumalat ei ole ma kunagi näinud”
Sa võiksid vastata: „Selline vaade on tänapäeval üsna levinud. Ja selleks on ka põhjust. Me elame ühiskonnas, kus pannakse rõhku materiaalsetele asjadele. Kindlasti te tahate olla realistlik inimene.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Kas on olemas midagi, mida me oma silmaga ei näe, kuid mille olemasolu me usume, kuna selleks on mõjuvaid põhjusi? Näiteks õhk, mida me hingame? Kui tuul puhub, võime seda tunda. Me teame, et see täidab meie kopse, kuigi me seda ei näe. Kuna me näeme selle mõju, on meil ka mõjuv põhjus seda uskuda, kas pole nii?” 2) „Samuti ei saa me näha raskusjõudu. Aga kui me midagi maha pillame, siis näeme, et raskusjõud toimib. Me ei näe ka lõhnu, kuid meie nina tunneb neid. Me ei saa näha helilaineid, kuid meie kõrv eristab neid. Niisiis, kas pole nii, et kui selleks on piisavalt põhjust, siis me usume asju, mida me ei näe.” 3) „Aga kas on olemas tõendeid selle kohta, et nähtamatu Jumal on tõesti olemas? (Kasuta materjali lehekülgedelt 129, 130 alateema „Kas Jumalasse uskumiseks on mõjuvaid põhjusi?” alt.)”
„Mul on Jumalast oma arusaam”
Sa võiksid vastata: „Mul on hea meel kuulda, et te olete inimene, kes on sellele küsimusele mõelnud, ja et te usute Jumalat. Kas ma tohin küsida, milline on teie arusaam Jumalast?” Siis võiksid lisada: „Olen kindel, et te mõistate, kui tähtis on teha kindlaks, kas see, mida me usume, on kooskõlas sellega, mida Jumal ise ütleb. Kas ma võin teile Piiblist selle küsimuse kohta kasvõi ühe mõtte tuua? (Laul 83:19)”